Arutle Foorum

Anni ja Tarvo kodus kasvab praegu seitse last: Alissa (14), Jonatan (13), Jonas (8), Robin Lukas (7), Larsen (6), Anna Lovisa (5) ja Lasse Rasmussen (2). Peagi liitub perega pisike beebitüdruk.
Olen tänulik oma kehale, et taas last kannan
https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/12 ... -akki-tana

Väga tore, kui normaalsed inimesed lapsi armastavad ja neid ka hangivad. Hedoniste on niigi liiga palju ja lapsi sünnib seetõttu ka liiga vähe. Mida vähem, seda suurem surve kasvab tulevaste põlvede tervishoiu ja pensionimaksudele. Tulevad muutuma lähiaastatel ja suurem osa tuleb enda kohustuseks. Praegusel viisil jätkub raha ainult paariks aastaks. Kõigepealt püüab haigekassa AI abil kokku hoida ja seejärel läheb reformimiseks. Pensioniga tõstetakse veel viie aasta võrra. Nii et, mitte miks ometi, vaid imetlusväärne!

8 noort eesti inimest jälle juures - hmm, on see väga jube või?

Äge ju!

See on äge, kui ühel rahval oleks palju noori, kui oldakski selline noor, elujõuline rahvas. Jah, muidugi on enamus euroopa rahvaid on sellest kahjuks kaugel - kõik muu on nagu olemas, aga noorema põlvkonnaga on kitsas käes. Kuidagi nukker, et ollakse vananevad ühiskonnad.

Jah, see on muidugi isiklik valik - kaugeltki kõik ei ole valmis looma nii suurt peret nagu see artikli pere. Kuid seda enam võiks suhtuda nii, et see on äge, et ikkagi ON neid inimesi, kes tahavad saada ja üles kasvatada palju lapsi. Kes ainult ei teoretiseeri, et "võibolla võiks" - vaid tõesti võtavad kätte ja saavad lapsi ja kasvatavad neid.

Mis: "Miks ometi?" Ma ei saa aru sellisest suhtumisest.

Tore, et noor pere viitsib ja tahab lapsi saada.
Laste nimede osas ma imestasin pisut. Näiteks Larsen ja Rasmussen on Skandinaavias, kust nad pärit on, perekonnanimed, mitte eesnimed. Aga noh, las olla. Tore, et eestlasi juurde sünnib.

Guest kirjutas: ↑23 Veebr 2026 19:46 Anni ja Tarvo kodus kasvab praegu seitse last: Alissa (14), Jonatan (13), Jonas (8), Robin Lukas (7), Larsen (6), Anna Lovisa (5) ja Lasse Rasmussen (2). Peagi liitub perega pisike beebitüdruk.
Olen tänulik oma kehale, et taas last kannan
https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/12 ... -akki-tana

Veel vähem kui 100 aastat tagasi oli see normaalne nähtus. Minu vanavanematel oli ka 8 last.

Külaline kirjutas: ↑23 Veebr 2026 21:068 noort eesti inimest jälle juures

ja kõik võõramaa nimedega. Äge jah!

Ma küsiks Kuidas ometi. Kuidas ometi nad jõuavad neid lapsi kasvatada. Ühegi lapse kasvatamisele kulub nii palju energiat tänapäeval. Mitte 100a tagasi. Siis lapsed kasvasid ise ja hakkasid maast madalast tööd tegema, abistama.
Nüüd on aga laps olemine nii eriline asi. Kõike tuleb teha õigesti, et nad pärast sind ei süüdistaks halvas lapsepõlves.

Arutleja kirjutas: ↑24 Veebr 2026 08:29

Külaline kirjutas: ↑23 Veebr 2026 21:068 noort eesti inimest jälle juures

ja kõik võõramaa nimedega. Äge jah!

Pole ju kõige hullemad nimed! Miski Skandinaavia, germaani ja inglise segapudru jah, aga on ju palju hullemaid nimesid kokku väänatud Eestis. Need nimed on vähemasti olemas, laiemalt kasutuses ja äratuntavad. Selgita parem nimesid Bronek, Ronan, Klairon jne.

Lävin igasuguste ja erinevate saavutustega inimestega, aga Isiklikult sellises vanusegrupis alaealiste lastega nii lasterikast pere ei tunne tõesti ühtegi - nii et väga, väga, väga harukordsed inimesed selles mõttes. Natuke masendav ka samas, et mitte just üle mõistuse suurusega pere - 8 lapsega - on Eestis praktiliselt välja surnud nähtus. Ilmselt on alaeliste lastega 8 lapselisi peresid Eestis alla 150, mis on tõesti üli vähe. Võrdluseks - miljonäre on Eestis umbes 8000.

Igal aastal laps, pidev rasedus.

Guest kirjutas: ↑24 Veebr 2026 08:37 Ma küsiks Kuidas ometi. Kuidas ometi nad jõuavad neid lapsi kasvatada. Ühegi lapse kasvatamisele kulub nii palju energiat tänapäeval. Mitte 100a tagasi. Siis lapsed kasvasid ise ja hakkasid maast madalast tööd tegema, abistama.
Nüüd on aga laps olemine nii eriline asi. Kõike tuleb teha õigesti, et nad pärast sind ei süüdistaks halvas lapsepõlves.

Ütleks, et kõige tähtsam laste kasvatamisel on kannatlikkus - maru rahuliku närviga inimesed peavad suurpere vanemad olema. Ju siis selle pere vanematel jätkub kannatlikkust ja on oskust kõike lastega seonduvat rahulikult võtta.

Aga miks mitte?
Ma ütleks, et üsna hea tervisega naine, kelle keha suudab nii palju rasedusi kanda. Kui rasedused, sünnitused ja taastumised kerged siis muidugi.
Mulle iseenesest rase meeldis olla aga vot see lõpp ja sünnitus... kahest mulle piisab

Guest kirjutas: ↑24 Veebr 2026 08:37 Ma küsiks Kuidas ometi. Kuidas ometi nad jõuavad neid lapsi kasvatada. Ühegi lapse kasvatamisele kulub nii palju energiat tänapäeval. Mitte 100a tagasi. Siis lapsed kasvasid ise ja hakkasid maast madalast tööd tegema, abistama.
Nüüd on aga laps olemine nii eriline asi. Kõike tuleb teha õigesti, et nad pärast sind ei süüdistaks halvas lapsepõlves.

Ei pea kõiki lollusi ju kaasa tegema. Lapsed kasvavadki ise.

Guest kirjutas: ↑24 Veebr 2026 09:06 Igal aastal laps, pidev rasedus.

Eks ta mingil ajal nii kipub olema jah, kui hästi suusrt peret tahta.

Kunagi üks naine kirjutas, et isegi tema kolme lapse puhul oli selline aeg, kus tuttavad hakkasid juba jahmunult vaatama, kui ta nendega kohtus, kaks last käekõrval - ja jälle kõhuga. "Sa oled hull," olla isegi üks öelnud. Aga eks sellega on nii, et lähevad aga aastad mööda ja peres on näiteks kolm koolilast, ei vaata enam keegi jahmunult. Siis on nagu täiesti normaalne.

Külaline kirjutas: ↑24 Veebr 2026 07:40Veel vähem kui 100 aastat tagasi oli see normaalne nähtus. Minu vanavanematel oli ka 8 last.

100 aastat tagasi elas enamus rahvast maal, sõid mida põllult said ja käisid mis selga said. Kooliharidust ei saanud ka siis suurte perede lapsed eriti, ehk üks poeg õnnestus läbi nälja linnakooli upitada.

Guest kirjutas: ↑24 Veebr 2026 09:02 Lävin igasuguste ja erinevate saavutustega inimestega, aga Isiklikult sellises vanusegrupis alaealiste lastega nii lasterikast pere ei tunne tõesti ühtegi - nii et väga, väga, väga harukordsed inimesed selles mõttes. Natuke masendav ka samas, et mitte just üle mõistuse suurusega pere - 8 lapsega - on Eestis praktiliselt välja surnud nähtus. Ilmselt on alaeliste lastega 8 lapselisi peresid Eestis alla 150, mis on tõesti üli vähe. Võrdluseks - miljonäre on Eestis umbes 8000.

Mis need miljonärid siia puutuvad, kas miljonäridel on mingi kohustus palju lapsi saada või millest sellne mõttetu võrdlus?

Meie politseinik jälle kohal

Huvitav, et mõnele inimesele läheb nii hirmsasti korda, kui palju keegi teine lapsi saab. Minu jaoks täiesti arusaamatu! Kui pere on tubli, terve ja hakkamasaav, siis on pigem meeldiv, kui neil on palju lapsi.

Minul on kolm last. Aga oli päris mitu tuttavat, kes hakkasi oigama, kui kuulsid, et ootan kolmandat last. Üks imestas isegi selle peale, kui teist last jäin ootama.

No, ma lihtsalt ei saa aru!?

Külaline kirjutas: ↑24 Veebr 2026 12:18Mis need miljonärid siia puutuvad, kas miljonäridel on mingi kohustus palju lapsi saada või millest sellne mõttetu võrdlus?

Lihtsalt huvitava võrdlusena - kui ülimalt haruldane selline pere Eestis on, sest ega neid miljonäregi pole just jalaga segada. Ja ülirikastel justkui on Eestis avalikkuse poolt moraalne õigus väga palju lapsi saada (mida nad muidugi enamasti ei saa).
Sinu tutvusringkonnas on samasuguse tõenäosusega 50+ miljonäri kui 1 alaealiste lastega kaheksalapseline pere. Mul näiteks seda teist tutvusringkonnas kohe kindlasti pole (mõned 5 lapselised on max)

Guest kirjutas: ↑24 Veebr 2026 12:17

Külaline kirjutas: ↑24 Veebr 2026 07:40Veel vähem kui 100 aastat tagasi oli see normaalne nähtus. Minu vanavanematel oli ka 8 last.

100 aastat tagasi elas enamus rahvast maal, sõid mida põllult said ja käisid mis selga said. Kooliharidust ei saanud ka siis suurte perede lapsed eriti, ehk üks poeg õnnestus läbi nälja linnakooli upitada.

Juba enne kui 100a tagasi oli hariduse saamise võimalus kõigil (vastavalt elukohale siis kas maa- või linnakoolis). Ainult et tolleaegne elu põhines ju füüsilisel tööl, seega kiirustaski enamus noori peale elementaarse kirjaoskuse kättesaamist jälle isatallu (või töökotta või kuhu iganes) tööle tagasi. Kusjuures, kiiremini kippusid kaduma tüdrukud (jah, diskrimineerimine, tüdruku pikemas kooliskäimises ei näinud pered mingit mõtet).

100a tagasi oli juba Eesti Vabariigi aeg. Siis suutis vanavanaisa üsna tavaline talu (40ha maad, umbes pool sellest põllumaa) juba neljast pojast kaks Tartu Ülikooligi saata. Samuti polnud haruldus enam haritud naised.