Peegeldamine

[Külaline]

Kuidas peegeldada teise viha korral tema tundeid?
Ma tean, et niii saaks teha. Olla mõistev ja rahulik ise selle viha ja halvasti ütlemiste või sõimu korral.
Ma ütlen, et ma näen see teema tekitab sinus ärritust. Või ma näen see ärritab sind, räägime sellest homme uuesti. Palun ära karju mu peale ega solva mind.
Aga ma siiski ei oska rahustvavalt peegeldada või üldse rahustada. Selle asemel ta hakkab mu peale veel rohkem karjuma, et mis sa kurat nämmutad, räägime asjast, mitte mingit psühholoogilst pläma.
Kas peegelduse peale kõik inimesed rahunevad? Ei mõju peegeldus viha ja karjumise korral kui rohkem ärritav asi?

[Külaline]

Kuidas peegeldada teise viha korral tema tundeid?
Ma tean, et niii saaks teha. Olla mõistev ja rahulik ise selle viha ja halvasti ütlemiste või sõimu korral.
Ma ütlen, et ma näen see teema tekitab sinus ärritust. Või ma näen see ärritab sind, räägime sellest homme uuesti. Palun ära karju mu peale ega solva mind.
Aga ma siiski ei oska rahustvavalt peegeldada või üldse rahustada. Selle asemel ta hakkab mu peale veel rohkem karjuma, et mis sa kurat nämmutad, räägime asjast, mitte mingit psühholoogilst pläma.
Kas peegelduse peale kõik inimesed rahunevad? Ei mõju peegeldus viha ja karjumise korral kui rohkem ärritav asi?

Aga proovi seda peegeldamist siinsamas foorumis. Võta mingi tuline vaidlus ja hakka peegeldama, saadki oma vastuse.

[Külaline]

Aga ma siiski ei oska rahustvavalt peegeldada või üldse rahustada. Selle asemel ta hakkab mu peale veel rohkem karjuma, et mis sa kurat nämmutad, räägime asjast, mitte mingit psühholoogilst pläma.

Äkki siis aitabki rohkem asjast rääkimine, kui inimesele sinu amatöörpsühholoogilised manipuleerimisvõtted hoopis närvidele käivad.

[Külaline]

Tõsi, kui mõelda mõne inetuks läinud vaidluse teema peale, ma ei oskaks seda rahustada.
Aga ometi seda ju tehakse ja see olla hea meetod.
Võib- olla laste puhul toimib. Teda mõisteakse ja see annab lohutust. Aga täiskasvanu ei soovigi selles olukorras mõistmist, vaid ikka oma õigust. Kui ma katkestan oma mõistmisega tema õiguse tagaajamise, see ärritab teda veel rohkem.

[iiR]

Aga miks sa räuskava ja ülivihase inimesega üldse suhtled sel hetkel? Ütledki, et sa oled praegu väga vihane, räägime mõni teine kord. KUi pidevalt on sellised vihased karjumisega tülid, siis tasub oma vaimse tervise huvides võib-olla suhtlusest üldse loobuda?

[Külaline]

Kas see võiks toimida, kui ma ei analüüsi kuidas tema end tunneb. Vaid ma ütlen hoopis kuidas mina end tunnen.
U nii, et ma tunnen et ei suuda enam rahulikuks jääda. Lõpetame praeguseks. Ma vajan rahunemise aega.
See ei näita et mina näen temal probleemi ja nagu sunniks teda rahunema. Vaid probleem on minul. Tema viha on ok. Kõik temal on ok. ( kuigi tegelikult pole )
Aga sellega ma lõikan ära suurema kisa ja sunni vihasel ininesel rahulikuks hakata.
Õpatage nüüd amatööri. Ma tahan ka paremaks saada.

[Külaline]

Sedasorti instruktsioonide jaoks on isegi Chat GPT palju parem kui mingid asjatundmatute inimeste arvamused.

Igasuguses eskaleeruvas konfliktis on rahulikuks jäämine ja lihtsalt aeglustamine (enda kõne, liigutuste, hingamise jne) tihti toimiv variant. Lapsega, mehega, töökaaslasega, koeraga, hullu naabriga see kuhugi maani aitab. Kellegi teise tunded ja nendega tegelemine on juba rohkem tema enda asi.

[Külaline]

Ma ütlen, et ma näen see teema tekitab sinus ärritust. Või ma näen see ärritab sind, räägime sellest homme uuesti. Palun ära karju mu peale ega solva mind.

Õudne, ma läheks sellise jutu peale veel rohkem kettasse.

[Külaline]

Ma ütlen, et ma näen see teema tekitab sinus ärritust. Või ma näen see ärritab sind, räägime sellest homme uuesti. Palun ära karju mu peale ega solva mind.

Õudne, ma läheks sellise jutu peale veel rohkem kettasse.

Mis sind rahustaks?
Ma ka näen et selline mõistmine ärritab veel rohkem. Igasugune "teise pähe nägemine" pole nagu rahustav ega toetav, sest ta ei taha mingit sellist toetust ja mõistmist.

[Külaline]

Ma vb sõnastaks teisiti, nii et ärritunud inimene ei tunneks et teda rünnatakse. Vb midagi laadis, et mul on hetkel raske seda olukorda rahulikult analüüsida ning eelistan jäkata sel teemal siis kui oleme natuke mõtlemisaega saanud vms. Ärritunud inimesele näpuga näitamine ei lahenda vast midagi.

[Tolmukübe]

Nojaa, ta seda psühhojura ei taha kuulata, vaid ta tahab su peale karjuda, ja sinu peal end välja elada. Ega seal ei aitagi muud, kui ise vait olla, või suhtlemine sellise isikuga hoopis ära lõpetada. Ega peegeldamine siis kõigile ei mõju. Võid ka vastu karjuda, aja mingit oma joru, mis asjasse üldse ei puutu, nt võta ta eksimused käsile. Vbl ehmatab ära, jääb vait. Aga ega teist inimest eriti ei muuda, kisad vastu küll, vbl saab hoopis hoogu juurde, et kelle sõna peale jääb. Kui ikka isikul sinu vastu austust ei ole ega teda ei huvita, mis sa tunda võid, siis pole vaja sellisega suhelda.

[Külaline]

Ma ütlen, et ma näen see teema tekitab sinus ärritust. Või ma näen see ärritab sind, räägime sellest homme uuesti. Palun ära karju mu peale ega solva mind.

Õudne, ma läheks sellise jutu peale veel rohkem kettasse.

Mis sind rahustaks?
Ma ka näen et selline mõistmine ärritab veel rohkem. Igasugune "teise pähe nägemine" pole nagu rahustav ega toetav, sest ta ei taha mingit sellist toetust ja mõistmist.

Mind rahustaks, kui vastaspool kuulab vahele segamata, vaatab armsa näoga otsa ja ütleb midagi naljakat.

[Külaline]

Õudne, ma läheks sellise jutu peale veel rohkem kettasse.

Mis sind rahustaks?
Ma ka näen et selline mõistmine ärritab veel rohkem. Igasugune "teise pähe nägemine" pole nagu rahustav ega toetav, sest ta ei taha mingit sellist toetust ja mõistmist.

Mind rahustaks, kui vastaspool kuulab vahele segamata, vaatab armsa näoga otsa ja ütleb midagi naljakat.

Aitäh jagamast, et sulle see sobib. Aga ma küsiks teistelt ka, kui teiega nii käitutakse,
kas see ei või näida teise probleemi naeruvääristamise, mitte tõsiselt võtmisena ja naljaks keeramisena.

[Külaline]

Eks vaata krimkadest kuidas pantvangidraamasid lahendatakse.

[Külaline]

Eks vaata krimkadest kuidas pantvangidraamasid lahendatakse.

See on muide väga hea nõuanne!!

[Külaline]

Kas see võiks toimida, kui ma ei analüüsi kuidas tema end tunneb. Vaid ma ütlen hoopis kuidas mina end tunnen.
U nii, et ma tunnen et ei suuda enam rahulikuks jääda. Lõpetame praeguseks. Ma vajan rahunemise aega.
See ei näita et mina näen temal probleemi ja nagu sunniks teda rahunema. Vaid probleem on minul. Tema viha on ok. Kõik temal on ok. ( kuigi tegelikult pole )
Aga sellega ma lõikan ära suurema kisa ja sunni vihasel ininesel rahulikuks hakata.
Õpatage nüüd amatööri. Ma tahan ka paremaks saada.

Põhireegel ongi iga konfliktiga, et räägi oma TUNNETEST. Mitte arvamustest ega mõtetest, vaid...sinu karjumine tekitab minus tunde, et sa ei hooli minust....et mina ja minu arvamus pole oluline jne. Ehk siis sõnastad kõik need tunded, mida sa tegelikult selle konflikti käigus tunned.

Omaette asi on see, kas se situatsioon tekib teismelisega, kelle aju ebaküps. Siis tuleb hambad ristis ära kannatada, olla mõistev, kuulata ja rääkida tunnetest, enda ja tema omadest. See saab mööda ühel päeval.
Kui täiskasvanud inimesega, sel juhul on õigus nendel, kes siin eespoolgi ütlesid, et see pole aktsepteeritav. See ei lähe mööda, vaid süveneb vanusega. Täiskasvanud inimene peab omama impulsi- ja vihakontrolli või siis seda õppima koos terapeudiga, sinu ülesanne pole teda rahustada, seda peab ta ise endaga tegema. Kuni ei oska, tuleks õigel hetkel õue minna.
Kui minu mees käituks nii (kuigi me vaidleme küll ja küll), siis oleks ta ammu ex mees. Ma ei taluks seda üksigi, veel vähem lubaksin sellist käitumist õpetada lapsele.

[Külaline]

Ma ütlen, et ma näen see teema tekitab sinus ärritust. Või ma näen see ärritab sind, räägime sellest homme uuesti.

Jah, see lisab õli tulle juurde.
Juhtusin kuulama podcasti saadet naistejutud nr 443.
Seal soovitati seljatagant ümbert kinni võtta, kuni maha rahuneti. Mitte ei lähe minema.

[Külaline]

Ma ütlen, et ma näen see teema tekitab sinus ärritust. Või ma näen see ärritab sind, räägime sellest homme uuesti.

Jah, see lisab õli tulle juurde.
Juhtusin kuulama podcasti saadet naistejutud nr 443.
Seal soovitati seljatagant ümbert kinni võtta, kuni maha rahuneti. Mitte ei lähe minema.

Minu rahulik mees, kes ise kunagi häält ei tõsta, üritas minuga ükskord midagi sarnast teha. Hea, et füüsilise vigastusega asi ei lõppenud. Aga maha see mind küll ei rahustanud. Lapse puhul olen seda ise teinud ja siis on toiminud küll.