Arutle Foorum

Nii peaks, et vanem annab lapsele edasi õigeid väärtusi. Aga mis on need õiged väärtused? See et mina arvan nii, ei tähenda, et tema ka peaks nii arvama ja tegema.
Mis on need väärtused, mida te edasi annate?
Ma sellest nime teemast lugesin mõtet, et kui vanem kasvatab oma last õigesti, siis ta ei panegi oma lapsele nime, mis tundub imelik või võõras. Õigesti kasvatus on siis olnud?
Samas teine paneb oma lapsele mingi keerulise nime ja nad on ühel meelel. Seega õige kasvatus, õiged väärtused?
See nime asi on vaid üks tilluke näide ja sellel ei maksa rohkem arutada.
Minu" probleem" on pigem selles, et kas vanemate väärtused on alati õiged, et neid edasi anda, õpetada. Nt te vanemate arusaamad? Vaadates sedagi, kuidas täiskasvanud omavahel vaidlevad selle üle, mis õige, kuidas te olete kindlad et te vaated mida edasi anda on õiged.

Noh eks on olemas nn baasväärtused, mis on alati õiged. Mitte teisi kiusata, mitte varastada ega valetada, panustada õppimisele, haridus on väärtuslik. Mitte ülbitseda, õelutseda, üle laipade minna. Mitte väärkohelda loomi. Mitte reostada loodust. Jne.
Lihtne ju iseenesest.
Igasugused usu-, poliitika- ja homoteemad on asjad, kus laps saab suureks saades ise oma tee valida ja ühest väärtust ei ole olemas. Rääkimata täiskasvanud inimese riietusest, toidust, laste saamisest, elukohast jne. Need on juba pisiasjad, kus vanemad enam kaasa ei räägi.

Kui teiste lastevanemate väärtused ei meeldi, eks siis tuleb ise endale lapsed teha ja need õigesti üles kasvatada. Seda nagu eriti keegi ei tänapäeval viitsi teha, aga oma õigeid väärtusi jagatakse küll igal pool, ilma et keegi palunudki oleks.

Nimeteema on tühi-tähi tõesti... Igaühel on nimesid, mis meeldivad ja mis ei meeldi, aga eluküsimus see pole.

Mulle ei meeldi inimestes näiteks kiuslikkus ja nn. roheline kadeus (et nagu kreissaega lõikab hinge, kui kellelgi om midagi hästi ja lausa vihatakse kedagis selle pärast, et tal on midagi hästi) ja püüan omalt poolt mõjutada nii palju kui võimalik, et lapsed sellisteks ei kasvaks. Nii et mingid väärtused ikka on, milles mind on ilmselt raske ümber veenda (no näiteks, et kiuslikkus ja roheline kadedus on hoopis väga tore?)

Kõik muu... Siin kehtib ütlemine: "Vali oma võitlusi" - ei ole ilmselt mõistlik meeletult puššida midagi, mis sügavamalt järele mõeldes on rohkem maitse asi. Ela ise ja lase teistel ka elada.

No fakt on see, et iga inimese väärtushinnangud on erinevad. Sellepärast eksisteerib ka nii suur erinevus inimeste vahel.

Eks iga vanem annab/õpetab oma lapsele edasi just need, mis tema jaoks tähtsaim on. Iseasi muidugi ka see, kas lapsed need omaks võtab. Palju on lapse enda iseloomus ka kinni.


Minu jaoks on tähtsad näiteks haridus, lahkus, viisakus, ausus, pere tähtsustamine. Need on põhiasjad mida õpetan ka oma lastele juba titest peale. Milliseks ja kui viisakaks ja ausaks nad täiskasvanu eaks on, on veel vara öelda. Ma siiralt loodan, et see ei muutu. Hetkel nii näib. Üks alles lasteaias, teine teismeline. Aga ühiskond mõjutab ka palju. Võib juhtuda, et satub valesse seltskonda ja vilistab kõigele mu õpettatule

Guest kirjutas: ↑16 Juun 2026 10:27 Noh eks on olemas nn baasväärtused, mis on alati õiged. Mitte teisi kiusata, mitte varastada ega valetada, panustada õppimisele, haridus on väärtuslik. Mitte ülbitseda, õelutseda, üle laipade minna. Mitte väärkohelda loomi. Mitte reostada loodust. Jne.
Lihtne ju iseenesest.
Igasugused usu-, poliitika- ja homoteemad on asjad, kus laps saab suureks saades ise oma tee valida ja ühest väärtust ei ole olemas. Rääkimata täiskasvanud inimese riietusest, toidust, laste saamisest, elukohast jne. Need on juba pisiasjad, kus vanemad enam kaasa ei räägi.

Sama siin. Baasväärtused on haridus, empaatia, seadusekuulekus, looduse ja loomade kaitsmine ja mitte väärkohtlemine. Kõik ülejäänu on inimese enda otsus.

Baasväärtus haridus võib küll palju vaidlust tekitada.
Vanemale põlvkonnale on tähtis paber kätte saada õpitu eest. Noor inimene leiab et seda paberit ja haridust omada võib igal ajal. Nii on meil ka palju noori, kes ei õpi ega tööta ka.

Guest kirjutas: ↑17 Juun 2026 09:03 Vanemale põlvkonnale on tähtis paber kätte saada õpitu eest. Noor inimene leiab et seda paberit ja haridust omada võib igal ajal.

Jälle mingi põlvkondade vahele lõhe tegija tuli välja. Mina olen 1973 sündinud (ilmselt sinu loogika järgi "vanem põlvkond") ja pole iialgi aru saanud, kuidas on võimalik õppida midagi, mis ei meeldi ega sobi, puhtalt paberi pärast. Samal põhjusel omandasin kõrghariduse ka alles keskealisena - varem lihtsalt ei leidnud eriala, mis oleks sobinud nii sisu poolest, asukoha poolest kui õppevormi poolest. Mingit suvalist asja õppida lihtsalt selleks, et diplom oleks, mina isiklikult ei suutnud ega mõistnud.

Külaline kirjutas: ↑17 Juun 2026 09:03 Baasväärtus haridus võib küll palju vaidlust tekitada.
Vanemale põlvkonnale on tähtis paber kätte saada õpitu eest. Noor inimene leiab et seda paberit ja haridust omada võib igal ajal. Nii on meil ka palju noori, kes ei õpi ega tööta ka.

Selliseid lorusid, kes ei viitsi õppida ega töötada on igal ajal olnud. Mingis vanemas või nooremas põlvkonnas pole siin asi. Lihtsalt praegu on neid juurde tulnud, kellel see on võimalik. Selline loru peab ju leidma isiku, kes tema lorutamist finantseerib. Kas oled noor neiu ja sokutad end mõnele vanamehele kaela või oled noormees, kes elab emaga. Nüüd on hea vabandus veel rääkida oma vaimse tervise probleemidest, vanasti seda keegi tõsiselt ei võtnud. Aga neid, kes jäidki põhiharidusega ja elasid juhutööde peal, oli vanasti ka küllalt.

Guest kirjutas: ↑16 Juun 2026 10:27 Noh eks on olemas nn baasväärtused, mis on alati õiged. Mitte teisi kiusata, mitte varastada ega valetada, panustada õppimisele, haridus on väärtuslik. Mitte ülbitseda, õelutseda, üle laipade minna. Mitte väärkohelda loomi. Mitte reostada loodust. Jne.
Lihtne ju iseenesest.
Igasugused usu-, poliitika- ja homoteemad on asjad, kus laps saab suureks saades ise oma tee valida ja ühest väärtust ei ole olemas.

Kuidas on võimalik öelda, et mitte kiusata, mitte õelutseda jne on baasväärtus, aga usu-, poliitika- ja homoteemad tulevad pärast. Need on ju üks ja sama. Normaalne inimene õpetab oma lapsele maast madalast, et inimesed on erinevad - nii nahavärvilt, kehakaalult, tõekspidamistelt jne -, aga neisse kõigisse tuleb suhtuda võrdselt, mitte neid kiusates, mitte nende vastu õel olles.

Külaline kirjutas: ↑16 Juun 2026 10:27Noh eks on olemas nn baasväärtused, mis on alati õiged. Mitte teisi kiusata, mitte varastada ega valetada, panustada õppimisele, haridus on väärtuslik. Mitte ülbitseda, õelutseda, üle laipade minna. Mitte väärkohelda loomi. Mitte reostada loodust. Jne.
Lihtne ju iseenesest.
Igasugused usu-, poliitika- ja homoteemad on asjad, kus laps saab suureks saades ise oma tee valida ja ühest väärtust ei ole olemas

Usk, homod ja poliitika on nüüd juba osade meelest võrdselt kenasti ühes pajas.
Enne saad “baasväärtused” paika, et loodust ei ole ilus reostada ja tuleb ikka õppida-õppida-õppida ning alles siis saab hakata omale religiooni mingiks kõrvaliseks hobitegevuseks valima
See näitab suurepärasel , kui “hästi” usuleiged inimesed religioonist midagi jagavad. Ükskõik millisest religioonist siis.

Külaline kirjutas: ↑16 Juun 2026 08:36 Nii peaks, et vanem annab lapsele edasi õigeid väärtusi. Aga mis on need õiged väärtused? See et mina arvan nii, ei tähenda, et tema ka peaks nii arvama ja tegema.
Mis on need väärtused, mida te edasi annate?

Ma mõtlen, et see koondab kõik inimeseks olemise väärtused. Näiteks teiste inimeste viisakas kohtlemine aga ka loodushoid ja ressurssidega arukalt ümberkäimine. Et lapsel oleks tahe õppida ja areneda, alati millegi hea ja kasuliku poole püüeldes, et ühiskonna arengule omapoolne panus anda.

Samas on minu jaoks suur väärtus ka hingerahu, et ma olen oma elu ja saavutatuga rahul, mineviku jamadega (kui neid on) rahu teinud. See on suur väärtus ja seda tuleb osata, et oma tervist hoida. Suur osa väärtustest on minu jaoks aga siiski head suhted lähedastega, et ma ükskord vanaks saades tean, et mu ümber on lähedased, kes minust hoolivad ja kes ei peida vanurit lihtsalt kusagile hooldekodusse, et ta "jalust ära" saada.

Külaline kirjutas: ↑17 Juun 2026 18:49Usk, homod ja poliitika on nüüd juba osade meelest võrdselt kenasti ühes pajas.
Enne saad “baasväärtused” paika, et loodust ei ole ilus reostada ja tuleb ikka õppida-õppida-õppida ning alles siis saab hakata omale religiooni mingiks kõrvaliseks hobitegevuseks valima
See näitab suurepärasel , kui “hästi” usuleiged inimesed religioonist midagi jagavad. Ükskõik millisest religioonist siis.

See on asi, mille inimene otsustab ise. Või sa pead normaalseks, et vanemad suruvad lastele enda usulisi ja poliitilisi vaateid peale?

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2026 15:56See on asi, mille inimene otsustab ise. Või sa pead normaalseks, et vanemad suruvad lastele enda usulisi ja poliitilisi vaateid peale?

Laps tavaliselt sünnib mingisse usku (Eesti puhul siis uskmatusse), mitte ta ei vali seda. Ta kasvab üles sellises religioosses keskkonnas, mis on ta kodus ja mida usuvad ja selgitavad talle tema vanemad. Kas laps peab enne täiskasvanuks saama, enne kui jõule või ülestõusmispühi pidama hakkab? Usk on ju kõiki uskliku elu valdkondi mõjutav, lapsi ei jäeta sellest kindlasti kõrvale, katoliiklased peaksid oma imikutelt nõusolekut küsima, enne kui neid ristivad? Kas sa ise küsisid oma lapselt, kas ta soovib ikka pagan olla, äkki ta oleks soovinud ka kirikus, templis või mošees käia?

Guest kirjutas: ↑18 Juun 2026 15:56 See on asi, mille inimene otsustab ise. Või sa pead normaalseks, et vanemad suruvad lastele enda usulisi ja poliitilisi vaateid peale?

Lapse eest teevadki valikuid tema vanemad ja see on täiesti normaalne. Täiskasvanuks saades teeb inimene ise oma valikud.

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2026 17:44 See on asi, mille inimene otsustab ise. Või sa pead normaalseks, et vanemad suruvad lastele enda usulisi ja poliitilisi vaateid peale?

Aga mis sõnumit see väikelaste kirikus ristimine kannab, kui mitte usulist? See on pesuehtne oma usu ja vaadete peale surumine.

Guest kirjutas: ↑18 Juun 2026 18:38

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2026 17:44 See on asi, mille inimene otsustab ise. Või sa pead normaalseks, et vanemad suruvad lastele enda usulisi ja poliitilisi vaateid peale?

Aga mis sõnumit see väikelaste kirikus ristimine kannab, kui mitte usulist? See on pesuehtne oma usu ja vaadete peale surumine.

Päris hea võrdlus on usutunnistust võrrelda kodakondsusega (kristlastel isegi mõiste - Jumalariik)- see on kuulumine kuhugi, mis annab mingeid eeliseid ja privileege, aga sisaldab endas ka reegleid ja kohustusi. Usutunnitus on vaimne kuuluvus mingisse väärtusruumi ja kogukonda, kodankondsus on füüsiline ja õiguslik kuuluvus mingisse kogukonda. Kui täiskasvanud pereliikmed juba kuuluvad kuhugi kogukonda ja väärtusruumi, mida nad ise väga hindavad ja armastavad, siis miks nad peaksid omaenda lapse, keda nad kõige enam armastavad, sellest ilma jätma? Loomulikult nad tahavad, et laps saaks sellest hüvest osa. Ja usklikud enamasti peavad vaimset kodakondsust ilmalikust ülemuslikumaks. Sealt ka enamikud probleemid riigikordade ja usklike vahel.