Arutle Foorum

Kas rasedusaegsed isud on kuidagi teist moodi kui tavalised isud? Või möllatavatest hormoonidest tulenevalt on reaktsioon isudele lihtsalt äkilisem?
Küsimus on ajendatud sellest, et mitmel pool on ette jäänud teemasid ja "nalju", et kuidas raseda naise isud on midagi erilist ja mehed jooksku või südaöösel poodi, et jäätist või midagi tuua. Ja suurim patt on seda mitte teha. Mul endal ei ole kahe raseduse jooksul (teine on 3. trimestris) ei ole oluliselt isusid olnud ja need, mis on olnud, on lihtsalt tavalised isud olnud, mis ei ole kuidagi kõikehõlmavad ega erilised.

Ple rase olnud, kõrvaltvaatajana tundub kuidas rasedusega õigustatakse ülesöömist ja isuhooge. Ja hiljem öeldakse “võtsin rasedusega 20-35 kilo juurde”. Ei, ikka ülesöömisega.
“Kahe eest söömine” ja süüakse praad mis toidaks kolme näljast tursket maameest….

Ilma raseduseta on vahel tunne, kuidas tahaks jubedalt pitsat, maasikaid, teatud sorti jäätist, banaani. Isud pole omased vaid rasedatele.

Ootan vastuseid siiski neilt, kes on rasedad olnud ja ehk neid isusid ka kogenud. Tahaks teada, kas ma olen lihtsalt kergesti pääsenud ja tegu ongi päriselt teemaga või ehk on lihtsalt asi (sotsiaal-)meedias ülepaisutatud.

Kuna inimeste käitumisel on erinevaid põhjuseid (muuhulgas raseduse aegsed muutused kehas ja enesetundes), siis leian, et olgugi, et ülesöömine ei ole hea ei emale ega lapsele, siis liigne kriitika ei ole ka (alati) kohane - me ei tea lõpuni kõiki tagamaid. Minul näiteks nüüd teise rasedusega kaal rohkem tõusnud kui esimesega, mille taga muuhulgas see, et mul on juba enne poole raseduse täitumist vaagnas praktiliselt igapäevased valud ning liikumine raskem kui tavaliselt.

Mul on olnud kaks rasedust ning mõlemaga olid isud ja täiesti teistmoodi kui niiöelda tavalised isud. Mõnipäev unistasin terve päeva kapsahautisest ja kui suure paja valmis tegin, siis sõingi ainult seda mitu päeva järjest. Samuti isutasid apelsinimahl ja marineeritud peet, kumbagi pole varem regulaarselt tarbinud. Hapukurki sõin ka enne rasedusi aga mitte sellistes kogustes ehk siis mul olid minu jaoks tavatud isud just selle poolest, et ma võisingi sama asja koguaeg süüa ja lihtsalt ei saanud isu täis. Peale sünnitusi pole ei apelsinimahla ega peete koju ostnud. Kaalu need isud kuidagi ei tõstnud, mõlema rasedusega tuli juurde 10kg ning paar kuud peale rasedusi tagasi normaalkaalu alumises otsas.
Meeletu magusaisud tulid hoopis imetamise ajal, ju siis keha vajas rohkem energiat. Kaalu see ei tõstnud.

On olnud kaks rasedust.
Otseselt mingeid erilisi isusid ei ole olnud aga mõlemaga ei saanud ma süüa leiba(ei rukki ega peenleiba) ja paprikat. Meeletud kõrvetised tekkisisd.

Olnud on 2 rasedust.
Isudega oli pigem nii, et kui millegi isu oli siis lihtsalt ei suutnudki muust mõelda kui ainult sellest.
Esimese lapsega ma näiteks ei suutnud liha süüa, käis suus ringi lihtsalt. Alguses oli mahlapulga isu ja see aitas ka hästi iivelduse vastu. Siis mingi hetk sõin või saia kus olid peal kartulikrõpsud. Arbuus oli ka asi mida palju sõin. Aga mingeid imelikke isusi mul ei olnud.
Tean inimest keda isutas nõudepesuvahend, see lõhn oli lihtsalt olnud nii hea. Ning ka üht kes tahtis suitsukonisi süüa mul õnneks selliseid asju ei olnud.

Teise raseduse alguses isutas mind või sai, juustu, kurgi ja tomatiga. Ja see oli juba enne kui teada sain, et rase olin. Ja ma võisin neid päevas mitu süüa, sest mitte miski muu sisse ei läinud. Hiljem olid murelid mida sõin ka palju. Aga selle rasedusega ka polnud mingeid imelikke isusi.

Mul oli raseduse ajal isu millegipärast kehvapoolne. Esimene trimester iiveldas jubedalt ja ainus asi, mida suutsin süüa, oli rukkipala tomatiga. Mingi hetk isutas kõige hapu järele - eriti hapukurgi järele. Alates 14ndast nädalast läks veidi paremaks, siis sain juba veidi mitmekülgsemalt süüa.
See-eest kohv ja lihatooted olid, mida varem tarbisin heameelega, järsku välistatud (juba lõhnast läks süda pahaks). Samuti magusaisu eriti polnud, kuigi muidu olen suur maiasmokk. Kaalu tuli juurde 6 kilo.

Teise lapsega sõin ainult mandariine. Kui arst ära keelas (oli rasedusaegne diabeet ja pidin insuliini süstima), siis nokkisin lihtsalt seda mandariini koore alust valget kihti. Kaks esimest trimestrit olen lastega alati oksendanud haiglasolekuni välja ja kui siis jälle midagigi süüa kannatas, läks selle asja söömine veidi üle piiri. Juurde võtsin iga kord ca 10 kg, lapsed olid kõik nelja-poole kilo kanti.

Mina olin see kes üle 20kg juurde võttis (8 kuud peale rasedust olin väiksemas kaalus kui enne rasedust, seega no biggie).

Isu ei olnudki. Mitterasedana on mul tihti magusaisu ja isegi see kadus raseduse ajal. Aga söök oli koguaeg ees kuna terve raseduse oli söömine ainus mis enesetunnet normaliseeris.
Tabletid aitasid nii palju, et ma enam pidevalt ei oksendanud, aga süda oli endiselt paha. Vaid söömise ajal oli normaalne olla.

Ühe korra terve raseduse ajal tekkis isu herneste järgi, aga see tekib mul ka mitterasedana.

Aga terve nimekiri oli asju mida ma süüa ei suutnud. Alustades kraaniveest (jõin ainult ühte brändi mineraalvett).

Mina võtsin samuti mõlema rasedusega 20+ kilo juurde. Uskuge või mitte, aga mind isutas VESI. Isegi unes nägin sillerdavaid allikaid ja jääkuubikute ja sidruniviiludega higiseid hiidklaase.
Ja ma jõin päevas 3-5 liitrit, vahest rohkemgi. Lihtsalt tavalist kraanivett. Probleem oli selles, et see vesi ei tahtnud välja tulla. Raseduse lõpus oli ka lödimate sokkidega rantide sügavus 1 cm ja käisin mehe saabastega, kuna enda omad ei läinud jalga.
Isegi päevastatsionaaris ei saanud nad vett liikuma. Kui aeg lubas, kutsuti sünnitus preeklaapsia tõttu esile.
Kaal vajus ise normi tagasi.
Nagu ka siin üks eelnev kommenteerija, süüdistas ämmaemand mind kaalutõusu tõttu õgimises (alusetult), kuigi põhjus oli veepeetuses. Ka nii võib olla.

Tuttav sõi rasedana krohvi trepikoja seinalt. Möödudes pistis ikka pisut põske. Lõhn ja struktuur ja kõik selline ahvatles. Ise pugisin meeletutes kogustes nektariine raseduse lõpukuudel. Muidu oli pigem vastumeelsus mõne toiduaine vastu, mida üldiselt isuga sõin, ntx sibul.

See krohvi/kipsi/kriidi isu pidi üsna paljudel olema. Osad krõbistavad munakoori.
Ilmselt mingi toitaine puudus või lausa pica sündroom(isu mittesöödavate asjade järgi).

Külaline kirjutas: ↑13 Aug 2024 10:29 See krohvi/kipsi/kriidi isu pidi üsna paljudel olema. Osad krõbistavad munakoori.
Ilmselt mingi toitaine puudus või lausa pica sündroom(isu mittesöödavate asjade järgi).

Ma ühe raseduse ajal sõin rannas liivakive. Pole elus rohkem nii head asja söönud Nüüd nagu enam ei isuta ja ei kujutaks ettegi, et kive krõbistaks.

Külaline kirjutas: ↑12 Juul 2024 12:16 Ple rase olnud, kõrvaltvaatajana tundub kuidas rasedusega õigustatakse ülesöömist ja isuhooge. Ja hiljem öeldakse “võtsin rasedusega 20-35 kilo juurde”. Ei, ikka ülesöömisega.
“Kahe eest söömine” ja süüakse praad mis toidaks kolme näljast tursket maameest….

Ilma raseduseta on vahel tunne, kuidas tahaks jubedalt pitsat, maasikaid, teatud sorti jäätist, banaani. Isud pole omased vaid rasedatele.

Sa kõigepealt ole rase ja siis targuta teemas kaasa. Need mitterasedana tekkivad isud pole rasedusaegsetega võrreldavadki.

Külaline kirjutas: ↑12 Juul 2024 12:16 Ple rase olnud, kõrvaltvaatajana tundub kuidas rasedusega õigustatakse ülesöömist ja isuhooge. Ja hiljem öeldakse “võtsin rasedusega 20-35 kilo juurde”. Ei, ikka ülesöömisega.
“Kahe eest söömine” ja süüakse praad mis toidaks kolme näljast tursket maameest….

Ilma raseduseta on vahel tunne, kuidas tahaks jubedalt pitsat, maasikaid, teatud sorti jäätist, banaani. Isud pole omased vaid rasedatele.

No vot kui sa pole rase olnud siis sa ju ei tea.
Ega kaal alati söömisest juurde ei tule. Mõnel on rasedusaegne diabeet ja see põhjustab kiiret kaalutõusu ja isegi kui ta ei söö nö 2 eest vaid sööbki vähem kui muidu enne rasedustki.

Kaal võib olla ka suur sellest, et on laps suur või siis on lootevett palju. Ma esimese rasedusega võtsin juurde 12kg. Teisega 20kg. Mõlema rasedusega oli algkaal sama. Aga vot 2 rasedusega oligi lootevett palju ja sellest ka kaal suur aga lapsed kaalusid mõlemad veidi üle 2,5kg. Ei söönud ka rohkem kui muidu sõin. Terve elu olen olnud just sellise vähese söömaga ja alakaalus enamasti.

Aga kui kunagi rase peaksid olema siis tule anna teada meile palju sa juurde võtsid ja kui palju sõid ning palju sa oma isudele järgi andsid ning mitme eest praade sõid.

Tegelikult oli algne küsimus mitte kaalutõusus või konkreetsetes toitudes vaid selles, kuidas rasedusaegne isu väljendub. Et kas see on tunde mõttes tugevam, kõike hõlmavad kui muidu tavaline isu? Või tegelikult lihtsalt selline niiöelda tavaline tunne, et hullult tahaks mingit konkreetset asja.

Eks need teemad ikka arenevad ja tuleb ka muid jutte vahele.
Minul aga oligi, et kui midagi isutas siis no ei suutnud muust mõelda kui sellest asjast ja enne üle ei läinud kui sai seda. Vahest juhtus, et kui ampsu ära võtsin siis nagu enam ei tahtnudki.

Külaline kirjutas: ↑12 Juul 2024 12:16 Ple rase olnud, kõrvaltvaatajana tundub kuidas rasedusega õigustatakse ülesöömist ja isuhooge. Ja hiljem öeldakse “võtsin rasedusega 20-35 kilo juurde”. Ei, ikka ülesöömisega.
“Kahe eest söömine” ja süüakse praad mis toidaks kolme näljast tursket maameest….

Võtsin rasedusega väga palju alla. Viimasel neljal kuul oli magu üsna väikseks pressitud, sinna mahtus suht vähe.
Esimesel arsti visiidil kaalusin 76 kg, sünnitama minnes 74 kg.
Isude järgi sain kohe aru, et olen rase - kohv ja selle lõhn muutus kohe jälgiks, muidu olin suur kohvijooja.
Ja isu tekkis konjaki ja šampanja järele! No eriti vastik - sain vaid nuusutada. Aga nii väga tahtsin!

Mina tahtsin õudselt pähkleid, sõin kilode kaupa. Väga ahvatlev tundus kampri lõhn, muudkui käisin ja nuusutasin kampriõli pudelit. Piimaga tee oli ka imehea, kohvi lõhnagi ei suutnud kannatada. Pärast rasedust ei ole kordagi isutanud piimaga tee järgi. Võtsin juurde ca 30 kilo, kadusid paari kuuga, laps oli ka muidugi suur 4,5 kg.

Külaline kirjutas: ↑15 Aug 2024 01:19

Külaline kirjutas: ↑12 Juul 2024 12:16 Ple rase olnud, kõrvaltvaatajana tundub kuidas rasedusega õigustatakse ülesöömist ja isuhooge. Ja hiljem öeldakse “võtsin rasedusega 20-35 kilo juurde”. Ei, ikka ülesöömisega.
“Kahe eest söömine” ja süüakse praad mis toidaks kolme näljast tursket maameest….

Võtsin rasedusega väga palju alla. Viimasel neljal kuul oli magu üsna väikseks pressitud, sinna mahtus suht vähe.
Esimesel arsti visiidil kaalusin 76 kg, sünnitama minnes 74 kg.
Isude järgi sain kohe aru, et olen rase - kohv ja selle lõhn muutus kohe jälgiks, muidu olin suur kohvijooja.
Ja isu tekkis konjaki ja šampanja järele! No eriti vastik - sain vaid nuusutada. Aga nii väga tahtsin!

Minul tuli ka konjaki isu, ma pole eluseeski muidu kanget alkoholi fännanud. Ma ostsin mingit jubedat konjaki-võikreemitorti, üksi vähehaaval sõin seda, no nii hea tundus!