Arutle Foorum

Mina ei ole armukade inimene, sest tahan inimesi usaldada, aga millegipärast satuvad mulle sellised kaaslased, kellele pean pidevalt tõestama, et ma pole kaamel. Igas olukorras nähakse ohtu. Miks see nii on?
Kui armukadedad teie olete ja miks? Kas see tuleneb sellest, et teid on kunagi petetud ja arvate nüüd, et kõik on sellised või olete ise petnud ja arvate, et kõik ju teevad seda ja mina järelikult valetan, kui ütlen, et pole plaaniski?
See kahtlustamine on nii kurnav.

Mina pole armukade aga mu eks seevastu oli armukade isegi mu töö peale. Täiesti hullus vahepeal, ilma et ma vähimatki põhjust andma pidanuks. See oli kohutavalt väsitav ja ruineeriv.

Mina olen ka armukade. Aga mul on niipalju mõistust peas, et ma saan aru, et see on mõttetu.
Olen lahendanud asja nii, et ei hakka mingit kägu ajama vaid ütlengi mehele otse välja, et: olen armukade su hobi peale. Või: olen armukade vat selle sõbra peale.
Õnneks mees on mul mõistlik ja saab aru, et põhjus on minu ebakindlus rohkem kui olukord ise. Ja ta viitsib minuga rääkida/ mind nunnutada kui ma nii tunnen.
Kui on nunnutatud, siis ma olen rahul ja mees võib ka teha, mis tahab. Tundub, et nii töötab mõlema osapoole jaoks meil.,

Ma olen ise ka mõelnud, et kas ma olen armukade? Kas see on mul normaalne või mitte. Kuna mul on tunded ühe inimese vastu, siis ma olen kade küll, kui ta teisele armsasti naeratab ja rääkides elevil on, aga minuga enamjaolt on ta rääkides tõsine ja eriti vist ei soovi ka rääkida. Suhet meil pole.

Ei tahaks armukade olla ja ega see hea tunne pole ka, sest see piinab, paha on olla, nagu miski surub kolmnurka ja võtab söögiisu ka ära. Ka päris õõvastav on olnud. Aga seda tunnet ma ei saa ise juhtida. Ma olen proovinud selle tundega rääkida ja lubanud tal end tunda, siis palunud tal ära minna. See tunne tahab mulle nagu mingit märku sellega.

Olen mõelnud, et mis on tingimusteta armastus. Et armastan ja tunnen tema üle rõõmu ka siis, kui ta on teistega, et tal läheks hästi. Et ta leiaks omale armastatu, kes teada ka armastaks. Oleks endal ka kergem olla.

Armukade1 kirjutas: ↑02 Juun 2024 09:42 Ma olen ise ka mõelnud, et kas ma olen armukade? Kas see on mul normaalne või mitte. Kuna mul on tunded ühe inimese vastu, siis ma olen kade küll, kui ta teisele armsasti naeratab ja rääkides elevil on, aga minuga enamjaolt on ta rääkides tõsine ja eriti vist ei soovi ka rääkida. Suhet meil pole.

Ei tahaks armukade olla ja ega see hea tunne pole ka, sest see piinab, paha on olla, nagu miski surub kolmnurka ja võtab söögiisu ka ära. Ka päris õõvastav on olnud. Aga seda tunnet ma ei saa ise juhtida. Ma olen proovinud selle tundega rääkida ja lubanud tal end tunda, siis palunud tal ära minna. See tunne tahab mulle nagu mingit märku sellega.

Olen mõelnud, et mis on tingimusteta armastus. Et armastan ja tunnen tema üle rõõmu ka siis, kui ta on teistega, et tal läheks hästi. Et ta leiaks omale armastatu, kes teada ka armastaks. Oleks endal ka kergem olla.

Kas sa selle peale oled mõelnud, et ta on sinuga tõsine, sest sa oma kadedusega jätad talle mulje, et a) ei usalda teda ja b) pead teda valetajaks?
Pole eriti hea pinnas suhte tekkimiseks.

Armukade1 kirjutas: ↑02 Juun 2024 09:42 Olen mõelnud, et mis on tingimusteta armastus. Et armastan ja tunnen tema üle rõõmu ka siis, kui ta on teistega, et tal läheks hästi. Et ta leiaks omale armastatu, kes teada ka armastaks. Oleks endal ka kergem olla.

Selline on vaid armastus oma vanemate, laste ja lemmikloomade vastu. Romantiline armastus ei ole tingimusteta armastus.

külaline kirjutas: ↑02 Juun 2024 10:44
Armukade1 kirjutas: ↑02 Juun 2024 09:42 Olen mõelnud, et mis on tingimusteta armastus. Et armastan ja tunnen tema üle rõõmu ka siis, kui ta on teistega, et tal läheks hästi. Et ta leiaks omale armastatu, kes teada ka armastaks. Oleks endal ka kergem olla.
Selline on vaid armastus oma vanemate, laste ja lemmikloomade vastu. Romantiline armastus ei ole tingimusteta armastus.

Nõus.

Külaline kirjutas: ↑02 Juun 2024 10:09 Kas sa selle peale oled mõelnud, et ta on sinuga tõsine, sest sa oma kadedusega jätad talle mulje, et a) ei usalda teda ja b) pead teda valetajaks?
Pole eriti hea pinnas suhte tekkimiseks.

Ei ma nii pole mõelnud.
Ma olen mõelnud, et ma ise olen enda suurim takistus.
Minu tunded, emotsioonid ja hirmud mõjutavad mind.
Tõsine on sellepärast, et ei ole minust huvitatud. Mõtleb, et jäta mind rahule, ma ei taha sind. Ja tunne, et nagunii ei tule sellest midagi välja. Süda tahab üht, mõtted tulevad pähe teised. Ja et ma midagi ise teha ei saa.

Jah ma tean, et ma ei tea kas see ka on nii, mis mõttesse tulevad.
Ma tean, et ka asjad mis tunduvad võimatud, võivad olla võimalikud. Lihtsalt ma veel ei tea kuidas.
Võibolla on ka nii, et armastus ei tule mitte sekunditki varem kui ma ise pole selleks valmis.
Ma palju podcaste kuulanud armastuse teemadel, sellest ka selline jutt ilmselt.

Selle kohta on see ütlus, et tavaliselt need kes on hästi armukadedad on ise patused. Et need kes ise ei ole kõige lojaalsemad, kontrollivad oma kaaslast väga palju ja on armukadedad.

Teine võib olla vähene enesekindlus, kui on halvad eelnevad kogemused ja tajutakse partnerit endast ilusama, targema, atraktiivsemana jne.

Emb kumb

Gerli kirjutas: ↑02 Juun 2024 11:59
Teine võib olla vähene enesekindlus, kui on halvad eelnevad kogemused ja tajutakse partnerit endast ilusama, targema, atraktiivsemana jne.

Emb kumb

Ma vist see kumb, mitte emb.

Teatud piirini on armukadedus nunnu, näitab hoolimist, aga kui läheb üle teatud piiri, siis võib see näidata, et tegemist on vägivalduriga, kes vaikselt tervet su elu proovib üle võtta. Endal on selline kogemus olemas. Vaikselt läks see armukadedus sinnamaani, et hakati dikteerima, mis selga võib panna, mingid luulud olid, et kõik mehed vahivad mind, kui viis minutit polnud kättesaadav, kohe skandaal jne. Sellisel käitumisel pole armastuse ja hoolimisega mingit pistmist, vaid kontrollivajadusega ja siis tuleb küll jalga lasta kiiremas korras.

Revolver kirjutas: ↑02 Juun 2024 09:58 Vastastikune armukadedus suhtes on normaalne asi. Kui üldse mingit armukadedust ei ole, siis pole tundeid ka.

Sellega küll nõustuda ei saa. Tunded pole armukadedus ja armukadedus ei ole armastavas suhtes vajalik tunne.

Revolver kirjutas: ↑02 Juun 2024 12:03
Ei tea, pigem armukadedus tekib juba lapseeas kui ema ei võta näiteks last sülle või hülgab ja siis tekib lapsel kiivus ja see väljendubki armukadedusena ka suures eas. Armukadedus on hirm jääda teisest ilma ja armukadedad inimesed klammerduvad teise külge, sest peavad teda kaudselt oma emaks vms. Kõik iseloomuomadused tekivad lapse eas.

Ma olen ka nii mõelnud. Sündides jäin haiglasse umbes kaheks kuuks jälgimisele kupli alla. Ma ei tea mis ma seal mõtlesin või mida kartsin. Aga tunded ja lähedust kardan või hoian neist alateadlikult eemale. Tänadagi tundub raske.

On hirm ilma jääda ja olen ka klammerdunud. Et keegi tuleb ja võtab armastatu ära ja ise ei suuda, ei saa, ei julge midagi teha. Ja siis elu siis annabki neid hirme mulle ette. Ma lohutan end, et õppimiseks ja arenemiseks. Piinlen siis ja kannatan. Ma ju kõva kannataja, küll ma ära kannatan. Nutan ja naeran.

Revolver kirjutas: ↑02 Juun 2024 12:30 Eks see ongi nii kes armukade parasjagu on. Võrdseid suhteid tõenäoliselt olemas ei olegi. Üks on armukadedam, teine ei ole. Tuleb uus suhe, uus kaaslane ja varem mitte armukade hakkab armukadedaks, sest tal on suuremad tunded kui tal olid need eelmises suhtes.

Suhtes peab olema vastastikkune usaldus. Kui usaldust pole, ei ole terve suhe ka. Ja mida sa armukadetsed kui usaldad oma partnerit? Tunde suurus ei mängi vähimatki rolli.
Armukadetsev osapool hävitab suhet, armukadedus on märk usaldamatusest.

Revolver kirjutas: ↑02 Juun 2024 12:37
Külaline kirjutas: ↑02 Juun 2024 12:33
Revolver kirjutas: ↑02 Juun 2024 12:30 Eks see ongi nii kes armukade parasjagu on. Võrdseid suhteid tõenäoliselt olemas ei olegi. Üks on armukadedam, teine ei ole. Tuleb uus suhe, uus kaaslane ja varem mitte armukade hakkab armukadedaks, sest tal on suuremad tunded kui tal olid need eelmises suhtes.
Suhtes peab olema vastastikkune usaldus. Kui usaldust pole, ei ole terve suhe ka. Ja mida sa armukadetsed kui usaldad oma partnerit? Tunde suurus ei mängi vähimatki rolli.
Armukadetsev osapool hävitab suhet, armukadedus on märk usaldamatusest.
No mis asi see usaldus siis on? Iga uus päev on eelmisest erinev, inimesed ei ole ka masinad, nad on tundelised olendid. Kohtuvad iga päev uute inimestega ja võivad luua uusi sidemeid ja uusi suhteid. Mis see usaldus on? Et teine uue tutvuse korral ei lähe temaga? Sellist asja ei saa usaldada, sest inimesed ei käitu mingite usalduste või lubaduste alusel. Armukadetsemine on ka partneri osaline süü, tema käitumine tekitab teises ohtu suhtele. Alati saab oma käitumist muuta teise armukadeduse vähendamise nimel. Isekad inimesed seda ei tee, sest neil polegi suuremaid tundeid selle armukadeda vastu, nad on temaga koos mõnes teises vormis kui on seda armastus. Väga paljud inimesed on suhtes kus neil endil ei ole mingeid tundeid teise vastu, lihtsalt ollakse koos nagu sõbrad või ühika kaaslased. Isegi seksivad, ilma tunneteta. Aga kui teisel on tunded, siis ta on armukade.

No millest me räägime kui sa ei tea mis asi on usaldus. Ja ei, armukadedale inimesele ei ole tarvis reaalset põhjust. Partneril ei pea olema vähimatki süüd. Veelkord - tunded ei ole käsikäes armukadedusega. Õige armastus on just ilma armukadeduseta. Armukade inimene tahab omada, mitte armastada.

Revolver kirjutas: ↑02 Juun 2024 12:45 Pigem sa ei ole kunagi olnud sügavalt armunud, siis sa oleksid kindlasti olnud ka armukade. Kui sul seda tunnet pole olnud, siis saad rääkida usaldusest, st teine peab sind usaldama, aga kas sina teda ka usaldad või siis oled üllatunud kui ta sinu usaldust petab?
Kui keegi hakkaks mulle rääkima usaldamistest, siis ma pigem usaldaks teda veel vähem. See on nagu müügijutt...

Midagi nii lolli pole ma armastuse kohta lugenudki. Vabandust.
Sa pole armastanud, vaid soovinud kedagi omada, talle enda arvamust peale suruda. Niisugust partnerit ei sooviks endale mitte mingil juhul.

Kui kedagi päriselt armastad, ei soovi sa teda piirata, kammitseda, puuri pista ega omada. Vastupidi, annad talle täieliku vabaduse sest usaldad teda. Ja partner, kui ta sind armastab, ei kuritarvita usaldust. Vastastikkune armastus saabki olla ainult nii, et usaldus on mõlemapoolne. Kui ühelt poolt pole, on suhe varem või hiljem hukule määratud.

Revolver kirjutas: ↑02 Juun 2024 12:56
Külaline kirjutas: ↑02 Juun 2024 12:53
Revolver kirjutas: ↑02 Juun 2024 12:45 Pigem sa ei ole kunagi olnud sügavalt armunud, siis sa oleksid kindlasti olnud ka armukade. Kui sul seda tunnet pole olnud, siis saad rääkida usaldusest, st teine peab sind usaldama, aga kas sina teda ka usaldad või siis oled üllatunud kui ta sinu usaldust petab?
Kui keegi hakkaks mulle rääkima usaldamistest, siis ma pigem usaldaks teda veel vähem. See on nagu müügijutt...
Midagi nii lolli pole ma armastuse kohta lugenudki. Vabandust.
Sa pole armastanud, vaid soovinud kedagi omada, talle enda arvamust peale suruda. Niisugust partnerit ei sooviks endale mitte mingil juhul.

Kui kedagi päriselt armastad, ei soovi sa teda piirata, kammitseda, puuri pista ega omada. Vastupidi, annad talle täieliku vabaduse sest usaldad teda. Ja partner, kui ta sind armastab, ei kuritarvita usaldust. Vastastikkune armastus saabki olla ainult nii, et usaldus on mõlemapoolne. Kui ühelt poolt pole, on suhe varem või hiljem hukule määratud.
Ise valid kellega koos oled, see pole kellegi asi. Ma lihtsalt selgitan sulle armukadedust, see on igas suhtes kus on tunded, normaalne asi. Muidugi kui see on hull nagu jälitamine, siis on asjad halvasti.
Sinu arvamus nagu armastatu sinu usaldust ei kuritarvita on lapselik ja naiivne. Armastus võib kaduda kiiresti ja oledki ajalugu oma usaldusega. Tutvub teine pool ägedama inimesega kui sina ja ongi ta läinud. Sina ei oleks isegi armukade eks.
Selline ütlemine nagu usalda, aga kontrolli, ongi armukadedus.

Niisugusel juhul poleks ju armukadetsemiseks ammugi vähimatki põhjust. Selline inimene pole küünemustagi väärt, ammugi minu armastust. Mida seal kadetseda?

Revolver kirjutas: ↑02 Juun 2024 13:04
Külaline kirjutas: ↑02 Juun 2024 13:03
Revolver kirjutas: ↑02 Juun 2024 12:56

Ise valid kellega koos oled, see pole kellegi asi. Ma lihtsalt selgitan sulle armukadedust, see on igas suhtes kus on tunded, normaalne asi. Muidugi kui see on hull nagu jälitamine, siis on asjad halvasti.
Sinu arvamus nagu armastatu sinu usaldust ei kuritarvita on lapselik ja naiivne. Armastus võib kaduda kiiresti ja oledki ajalugu oma usaldusega. Tutvub teine pool ägedama inimesega kui sina ja ongi ta läinud. Sina ei oleks isegi armukade eks.
Selline ütlemine nagu usalda, aga kontrolli, ongi armukadedus.
Niisugusel juhul poleks ju armukadetsemiseks ammugi vähimatki põhjust. Selline inimene pole küünemustagi väärt, ammugi minu armastust. Mida seal kadetseda?
Sa tundud väga isekana juba praegu, vast sul selliseid suhteprobleeme polegi kuna pole suhet.

Mul selliseid suhteprobleeme tõesti pole, kuna meil ongi vastastikku usaldav suhe. Kunagi eks oli küll selline klammerduv ja armukade. Ei olnud tore! Ja nii on tal juba mitu suhet sest kellelegi ta armukadedus ei istu.
Usaldust isekuseks polegi varem nimetatud

Isekas on ikka see, kes teist omatahtsi rööpaisse sundida püüab ja ette hakkab kirjutama, mida võib ja mida mitte. Õige armastus on isetu. Kogu aeg tahad, et partneril oleks hhea ja kui tema soovid vastu on samasugused, ongi tulemuseks usaldusväärne ja hooliv suhe, milles mõlemad end hästi ja turvaliselt tunnevad.

Üks mees oli mul selline, et polnud absoluutselt armukade.Ta oli lihtsalt niivõrd ego, et arvas, et temast paremat ma ei saa mingil juhul. Kui meil last ei tulnud, ta ütles koguni, et võin mõne teise mehega ka olla, tal pole selle vastu midagi, äkki siis tuleb laps kiiremini. Mulle tundus see siiski pisut imelik. Nüüd on tal suhe naisega, kellel on ka enda mees olemas, aga temale sobibki see, sest tahabki pigem üksi elada ja vaba olla.

Revolver kirjutas: ↑02 Juun 2024 13:24 Ehk oledki Jeesus, sest tema oli ka isetu
Ma ei usu nagu maailmas oleks õigeid asju olemas, on asjad mille eest seisad ja mille eest ei seisa, need varastab keegi ära.

Kust tuleb pähe mõte, et kui kedagi armastad, siis sa tema eest ei seisa? See pole aga armukadedus.
Armukadedus pole ju kellegi eest seismine. Isegi iseenese eest mitte. Hävitav ja mõttetu tunne, nagu ka igasugune muu kadedus.

Arutle Foorum

Armukadedus

Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus

Re: Armukadedus