Arutle Foorum

Kuidas suhtute mahetoitu? St kas eelistate ja otsite poest ekstra mahedat toorainet või jätab külmaks? Ise arvan, et see on suht rohepesu, eriti kuskilt Kolumbiast toodud mahe banaan. No jabur. Lihtsalt sattusin lugema, et riik tahab lasteaedade ja koolide toidus üha enam pakkuda mahedat, aga kas sellel on ikka pointi? Toit on niigi kallis, mahedast rääkimata ja kohalikku mahedat on nagunii vähe ja siis kuskilt x kohast „mahekartulit“, selmet valida lihtsalt kohaliku taluniku kartul. Ise olen ka kindlasti ostnud mahedat toorainet, sest mingi toode on meeldinud, aga sihilikult kindlasti taga ei aja. Ja kas üldse saab usaldada, et mahe on mahe? Kuidas teil?

Ei vaata "mahe" märgistust, küll aga eelistan palju ise sisse teha, ise kasvatada jne ( kasvatan näiteks rõdul tomateid ja kurke), otsin, kust sügiseti õunu saaks jne. Aga kui nüüd toitlustuses hakatakse seda ekstra mahedat taga ajama, siis see märk ose juba maksab päris palju. Ehk siis, see läheb kalliks.

Enam ei vaata. Osaliselt kallima hinna tõttu, aga ka seepärast, et minu koduriigis on mitmed mahetalunikud keelatud ainete kasutamisega vahele jäänud.

Ma ei saa olla kindel, et mahe on tõesti mahe. Selles vallas on küllaltki palju pettust. Kas mitte Eestiski üks mahetalunik sellega vahele ei jäänud, kui Poolast tulnud õunu/maasikaid oma mahetalu sildi all müüs?

Pigem pooldan ka kohalikku ja hooajalist (eriti praegu ju), mitte niivõrd mahedat. Kasutagu taluõunu jms, mitte mahedat kookospähklit või banaani.

Mingid asjad ostan alati mahedad. Õunad nt, piimad-jogurtid. Kurk reeglina, banaan. Või. Juust. Muna. Ei ela Eestis ja siin nimetatud toitudel tihti on hinnavahe väga väike. Lidlis nii ehk naa ei käiks ja supermarketist kõige odavamaid budget tooteid ka mitte. Siis ongi et keskmise hinnaga või-muna jne on reeglina sama või minimaalselt odavam kui bio. Bio-d mida ostan (v.a. siis banaan) on Kohalik toodang.
Kas ma usun, et nad on paremad? Tahaks küll uskuda. Pestitsiide kasutavad ka mahe-põllumajandajad, muidugi, aga ehk siis ikkagi vägem.
Samas, lõppude lõpuks on kõik plastmassi nanotükke ja mida kõike kohutavat veel täis, mahe või mitte.

ostan ka pigem Eesti tavalist kohalikku toitu, ja eeldan et ta on ikkagi mahedam kui Hiina "ametlikult mahe".
Mingid asjad ostan siiski mahemärgistusega, kuna on lihtsalt palju paremad kui tavalised:'
oliiviõli
munad
purustatud tomatid
odrakruubid
vein (aga seda on harva valikus)

Mul ämm kasvatab suvilas igasugu asju. Neid võib nimetada mahetoiduks. Tomat, kurk, kõrvits jne

Banaani ostan küll pigem magedat, sest maitse on parem.

Ausalt öelda ma ei tea, kuidas üldse on võimalik mahedalt kasvatada, sest mida iganes mina proovin kasvatada, on kohe varakult kõiksugu kahjurid peal või mingid taimehaigused. Pluss on naabril ahiküte, puupliit ja kogu see toss ladestub ümbruskonna aeda.

Kas see käib ka mahekasvatuse alla, kui aiamaad väetatakse kempsu kogumiskastist võetud "seguga"? Vanasti ju nii tehti, et kui kogumiskast täis sai, siis vinnati sisu ämbritega aiamaale ja käras küll. Umbes 90-ndate paiku tuli info, et nii ei ole tervislik teha, aga tean, et paljud ikka tegid.

Külaline kirjutas: ↑03 Sept 2024 19:28 Kas see käib ka mahekasvatuse alla, kui aiamaad väetatakse kempsu kogumiskastist võetud "seguga"? Vanasti ju nii tehti, et kui kogumiskast täis sai, siis vinnati sisu ämbritega aiamaale ja käras küll. Umbes 90-ndate paiku tuli info, et nii ei ole tervislik teha, aga tean, et paljud ikka tegid.

Mis jutt see on. Inimeste sitta pole kunagi meie kandis põllule veetud. Ikka loomasitta veetakse.
Elan Tõstamaa kandis.

Nisu Kuuno kirjutas: ↑03 Sept 2024 20:43

Külaline kirjutas: ↑03 Sept 2024 19:28 Kas see käib ka mahekasvatuse alla, kui aiamaad väetatakse kempsu kogumiskastist võetud "seguga"? Vanasti ju nii tehti, et kui kogumiskast täis sai, siis vinnati sisu ämbritega aiamaale ja käras küll. Umbes 90-ndate paiku tuli info, et nii ei ole tervislik teha, aga tean, et paljud ikka tegid.

Mis jutt see on. Inimeste sitta pole kunagi meie kandis põllule veetud. Ikka loomasitta veetakse.
Elan Tõstamaa kandis.

Ma räägin eraisiku ajamaast. Eks nemadki ju müüvad turul oma porgandeid, õunu või marju. Vanasti küll oli nii ja praegugi turul ringi vaadates kohtab müüjaid, kes kauplevad oma aiasaadustega.

Külaline kirjutas: ↑03 Sept 2024 21:31

Nisu Kuuno kirjutas: ↑03 Sept 2024 20:43

Külaline kirjutas: ↑03 Sept 2024 19:28 Kas see käib ka mahekasvatuse alla, kui aiamaad väetatakse kempsu kogumiskastist võetud "seguga"? Vanasti ju nii tehti, et kui kogumiskast täis sai, siis vinnati sisu ämbritega aiamaale ja käras küll. Umbes 90-ndate paiku tuli info, et nii ei ole tervislik teha, aga tean, et paljud ikka tegid.

Mis jutt see on. Inimeste sitta pole kunagi meie kandis põllule veetud. Ikka loomasitta veetakse.
Elan Tõstamaa kandis.

Ma räägin eraisiku ajamaast. Eks nemadki ju müüvad turul oma porgandeid, õunu või marju. Vanasti küll oli nii ja praegugi turul ringi vaadates kohtab müüjaid, kes kauplevad oma aiasaadustega.

Kas aiamaa kuulub eraisikule või kolhoosile, see ei oma tähtsust. Inimese sitta aastal 2024 põllule enam ei veeta.

Mis sa plärad. Lehma sõnnikut oli vanasti külluses. Midagi nii rõvedat nagu inimese kemmergu lampkastist vedela pläga ämbriga välja tarimine, ei saanud küll levinud olla.

Külaline kirjutas: ↑03 Sept 2024 21:56 Mis sa plärad. Lehma sõnnikut oli vanasti külluses. Midagi nii rõvedat nagu inimese kemmergu lampkastist vedela pläga ämbriga välja tarimine, ei saanud küll levinud olla.

See ei olnud vbla levinud, aga seda tehti. Fakt. Ja lisan veelkord, et aeglasema mõtlemisega kodanikud ka aru saaks: seda tehti siis eramajapidamistes, mitte kolhoosimaal. Okei?

kempsu sisu vedamist isiklikule juurikamaale teostasid ilmselt mingid veidrikud - olen nõukaaegne laps ja ei kuulnud kunagi sellisest praktikast.
Küll aga on võimalik, et seda kasutati puude-põõsaste all ja lillepeenardes.
Sama ka nüüd kompostivate käimlatega - pmt täiesti ok lillepeenardesse ja puudele-põõsastele alla kaevata.

Külaline kirjutas: ↑03 Sept 2024 22:00

Külaline kirjutas: ↑03 Sept 2024 21:56 Mis sa plärad. Lehma sõnnikut oli vanasti külluses. Midagi nii rõvedat nagu inimese kemmergu lampkastist vedela pläga ämbriga välja tarimine, ei saanud küll levinud olla.

See ei olnud vbla levinud, aga seda tehti. Fakt. Ja lisan veelkord, et aeglasema mõtlemisega kodanikud ka aru saaks: seda tehti siis eramajapidamistes, mitte kolhoosimaal. Okei?

Kolhoosid ja nüüd ühistud andsid sõnnikut ka eraisikutele.
Iseasi, et loomad on samuti kõikvõimalikku ravimeid täis topitud.

Külaline kirjutas: ↑03 Sept 2024 19:28 Kas see käib ka mahekasvatuse alla, kui aiamaad väetatakse kempsu kogumiskastist võetud "seguga"? Vanasti ju nii tehti, et kui kogumiskast täis sai, siis vinnati sisu ämbritega aiamaale ja käras küll. Umbes 90-ndate paiku tuli info, et nii ei ole tervislik teha, aga tean, et paljud ikka tegid.

Nii tehakse jah, aga pask peab enne paar aastat laagerdama. Ega loomade paska ei tohi ka niisama visata, peab sisse kündma.

Nisu Kuuno kirjutas: ↑03 Sept 2024 20:43

Külaline kirjutas: ↑03 Sept 2024 19:28 Kas see käib ka mahekasvatuse alla, kui aiamaad väetatakse kempsu kogumiskastist võetud "seguga"? Vanasti ju nii tehti, et kui kogumiskast täis sai, siis vinnati sisu ämbritega aiamaale ja käras küll. Umbes 90-ndate paiku tuli info, et nii ei ole tervislik teha, aga tean, et paljud ikka tegid.

Mis jutt see on. Inimeste sitta pole kunagi meie kandis põllule veetud. Ikka loomasitta veetakse.
Elan Tõstamaa kandis.

Pole tõsi. Esimese ilmasõja ajast on teada saksa okupatsioonivõimude ettekirjutused kohalikele elanikele, et tuleb ehitada peldik, kuna põllule sittumine levitab haigusi.

Simon says: kirjutas: ↑04 Sept 2024 10:07

Nisu Kuuno kirjutas: ↑03 Sept 2024 20:43

Külaline kirjutas: ↑03 Sept 2024 19:28 Kas see käib ka mahekasvatuse alla, kui aiamaad väetatakse kempsu kogumiskastist võetud "seguga"? Vanasti ju nii tehti, et kui kogumiskast täis sai, siis vinnati sisu ämbritega aiamaale ja käras küll. Umbes 90-ndate paiku tuli info, et nii ei ole tervislik teha, aga tean, et paljud ikka tegid.

Mis jutt see on. Inimeste sitta pole kunagi meie kandis põllule veetud. Ikka loomasitta veetakse.
Elan Tõstamaa kandis.

Pole tõsi. Esimese ilmasõja ajast on teada saksa okupatsioonivõimude ettekirjutused kohalikele elanikele, et tuleb ehitada peldik, kuna põllule sittumine levitab haigusi.

No see on teine asi, et kuna väga ammu peldikuid maal elamises üleüldse polnud, siis käidi põllul. Ja esimeste peldikute sisu tuli igal ühel endal ära tühjendada ja kuhu mujale seda ikka viia kui põllule. Nõukaajal telliti tühjendamiseks solgiauto. Sealt sügavast august ise seda ämbriga ammutada, eeh.

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 11:35 No see on teine asi, et kuna väga ammu peldikuid maal elamises üleüldse polnud, siis käidi põllul. Ja esimeste peldikute sisu tuli igal ühel endal ära tühjendada ja kuhu mujale seda ikka viia kui põllule. Nõukaajal telliti tühjendamiseks solgiauto. Sealt sügavast august ise seda ämbriga ammutada, eeh.

S*taveo auto käis tõesti tühjendamas, aga vahel olid järjekorrad nii pikad, et tuligi tõesti ämbriga pealt ära tõsta. Muidu hakkas ju tualett üle ajama. Olid ajad.