Kuidas saada üle või üle elada teise lapse hammustamise faas?
Ma mõistan.nii võib olla. Ta kasvab sellest välja sellest teise lapse hammustamisest.
Aga kuidas minu laps, keda teine hammustab, seda üle elab, kogeb? See võib võtta ju isegi aasta. Ta juba kardab teisi lapsi ka.
Ikka päris õudne, kui lähed ise tööle ja kolleeg karjub su peale. Me nimetame seda töökiusuks,võtame haiguslehe sest sõnad teevad haiget.
Vaene laps,mida tema võib tunda kui teine laps nii suvalt hammustab. Kunagi ei tea mida nn kolleeg võib teha. See on ju valus ka. Füüsiliselt. Mida teha? On räägitud juba.aga õpetaja ütleb et teeb kõik mis tema saab. Jälgib,lohutab. Teine ema et tema on rääkinud oma lapsega.
Hammustamine
Selline ei muutu. Kui hammustamisest välja kasvab, küll siis uued ekstsessid asemele tulevad. Seal ei aita muud, kui oma laps teise kohta üle viia, siis leiab selline uue ohvri. Ega teda sellest kohast ei kõrvaldata, ikka ohver peab kuskile mujale minema.
-
Külaline
Minu lastest üks väikesena, nii kaheaastasena, kippus mingi aeg teisi hammustama. Kusjuures lapse jälgimine näitas, et ta teeb seda mitte vihast, vaid suure vaimustuse hetkedel. Täitsa veider, aga nii tõesti oli. Laps kuidagi ei osanud oma emotsioone (positiivseid) kanaldada ja siis miskipärast hammustaski.
Muidugi reageerisime iga kord kui jaole saime. Eraldasime lapse teistest, ei võtnud teda mängu. Lasime tal aru saada, et kui hammustab, siis huvitav elu lõpeb seks korraks otsa. Istugu mõnda aega eemal ja vaadaku pealt, kuidas teised mängivad. Kestis see faas lühikest aega ja rohkem pole kunagi enam olnud. Praeguseks on see laps teismeline ja ütleks, üle keskmise sõbralik ja heatahtlik noor on.
Mina olen seda meelt, et teine laps ei pea taluma hammustamisega kaasnevat valu ega ehmatust. Kui mõnel lapsel hammustamise kiiks/faas peal on, siis tulebki konkreetselt selle lapse ligidal seista ja peale passida, et õnnetust ei juhtuks. Kui oleksin lasteaiaõpetaja ja üks konkreetne laps teisi korduvalt hammustanud on, siis seaks kasvõi lapsevanema valiku ette: kas võtab end mõneks ajaks töölt lahti ja valvab ise oma lapse juures, et too teisi ei hammustaks, või jääb laps koju seniks, kuni hammustamise faas möödas.
Muidugi reageerisime iga kord kui jaole saime. Eraldasime lapse teistest, ei võtnud teda mängu. Lasime tal aru saada, et kui hammustab, siis huvitav elu lõpeb seks korraks otsa. Istugu mõnda aega eemal ja vaadaku pealt, kuidas teised mängivad. Kestis see faas lühikest aega ja rohkem pole kunagi enam olnud. Praeguseks on see laps teismeline ja ütleks, üle keskmise sõbralik ja heatahtlik noor on.
Mina olen seda meelt, et teine laps ei pea taluma hammustamisega kaasnevat valu ega ehmatust. Kui mõnel lapsel hammustamise kiiks/faas peal on, siis tulebki konkreetselt selle lapse ligidal seista ja peale passida, et õnnetust ei juhtuks. Kui oleksin lasteaiaõpetaja ja üks konkreetne laps teisi korduvalt hammustanud on, siis seaks kasvõi lapsevanema valiku ette: kas võtab end mõneks ajaks töölt lahti ja valvab ise oma lapse juures, et too teisi ei hammustaks, või jääb laps koju seniks, kuni hammustamise faas möödas.
-
Külaline
Minu laps ise ei hammustanud teisi lapsi(va üks kord mind ennast) aga lasteaias oli üks laps, kes hammustas minu last.
See toimus vanuses 2-3a. Minu laps sellesmõttes oli kange ja haiget tegemise peale virutas hammustajale. Kasvatajad said aru, et kaitses ennast. Miks hammustati, oli puuduöik kõne. Kui see arenes, siis kadus ka selle laose hammustamine.
See toimus vanuses 2-3a. Minu laps sellesmõttes oli kange ja haiget tegemise peale virutas hammustajale. Kasvatajad said aru, et kaitses ennast. Miks hammustati, oli puuduöik kõne. Kui see arenes, siis kadus ka selle laose hammustamine.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline