Finantsvabadus?

[sidrun]

Kas kadestate finantsvabaduse saavutanud inimesi? Või pürgite ise selle poole? Millest olete pidanud loobuma?

[kloor]

Finantsvabadus on võrdne töötusega, midagi tegema ei pea ja raha kulub kuidagi ära. Kui tööd ei tee, siis tuleb depressioon.

finantsvabadus pole niisama molutamine. Tööd ja hobisid saab teha, lihtsalt mitte kellegi piitsa järgi. Ajalie vabadus.

[මම වැටෙන කුරුල්ලෙක්]

Kas kadestate finantsvabaduse saavutanud inimesi? Või pürgite ise selle poole? Millest olete pidanud loobuma?

Need finantsvabad rabelevad töötada, tegutseda, oma varasid aina suurendada rohkem kui nn tavakodanik. Vabad on nad samaväärselt nagu enamus ettevõtjaid.

[Kägu]

Kas kadestate finantsvabaduse saavutanud inimesi? Või pürgite ise selle poole? Millest olete pidanud loobuma?

Need finantsvabad rabelevad töötada, tegutseda, oma varasid aina suurendada rohkem kui nn tavakodanik. Vabad on nad samaväärselt nagu enamus ettevõtjaid.

Minu arust enamus ettevõtjaid nii ülimalt vabad küll ei ole. Enamasti on ikka firmas häid ja halbu aegu ja seda aega, kus kõik iseenesest jookseb ja midagi väga tegema ei pea, on vähe. Vahepeal võib jälle visata väga kriiliseks asi ja pead väga palju panustama, et taas asjad mäele saada. Ja sa ei saa valida seda aega, millal jama kaela tuleb. Isegi kui oled palganud endale kõik töötajad, kes juhtimisega tegelevad, ei saa iialgi kindel olla, et ta kõigega hakkama saab. Enda mehe pealt vaatan, et ta lootis ka 40 aastaselt vabaks saada, üks aasta õpetas välja uut juhti, siis ise mitu kuud ei sekkunud üldse, puhkas ja selle ajaga jõudis uus juht nii palju jama kokku keerata, et seda pidi aasta parandama. Juht pani ise minema järgmisesse kohta, võttis aga jälle head palka vastu, sest CV oli muljetavaldav. Samas mitte millegagi hakkama ei saanud. Kui investeeringutest elad, pead ikka vähem igapäevaselt panustama.

[Mörr]

Ma pole siiani aru saanud, kui palju peaks vara omama, et end finantsvabaks nimetada. Kui mõelda varade tootlust, siis tahaks ju vähemalt 5000 eurot passiivset tulu kuus saada, et end vabalt tunda. Ehk kui dividendimäär on aktsiatel 8% (päris hea), siis 5000 jaoks kuu kohta, 60 000 EUR aastas, peaks aktsiate koguväärtus olema 750 000 eurot. Inflatsiooni katmiseks miljon. ja dividendid pole garanteeritud, nii et igaks juhuks veel mõnisada tuhat otsa.
Aga ei, ei kadesta - mida rohkem vara, seda rohkem muret ja sebimist selle pärast. Parasjagu vara on hea.

[Miljokas]

Ei kadesta, tavaliselt fin vabad ikka töötavad ja on ise oma õnne välja teeninud. Olin ise ka vaba. Korter välja ostetud, passiivselt tulu elamiskulude jagu sisse. Selle asemel et töölt ära tulla, ostsime laenuga suurema elamise. Meik ei olndi seda VAJA. Oostsime sest saime. Nüüd jälle sõltun aktiivsest tulust kuni laenu vähendan. Kahju ei ole, toon näitena kuidas elus perioodid vahetuvad ja kuidas kadestada ei tasu. Tööl käiakse edasi ja elatakse ise oma elu raskeks.

[Kägu]

finantsvabadus pole niisama molutamine. Tööd ja hobisid saab teha, lihtsalt mitte kellegi piitsa järgi. Ajalie vabadus.

Kõlab natuke nagu niimoodi, et osadel inimestel on siis pärisorjus. Osad on vabad inimesed, kes ise valivad, mis tööd ja palju teha, ja teised on pärisorjad, kelle mõisnik oma äranägemise juures suunab teab kuhu tööle. Ja sellest suunamisega saadud töökohast ei tohi inimene lahkuda ka, sest mõisnik on tema omanik.

Meil kõigil on ikkagi vabadus valida, millist tööd teha. Jah, ei saa koheselt hüpata näiteks kassapidajast arstiks, aga ka finantsvabad inimesed ei saa suva järgi hüpata poolemillisest portfellist kümne millini. Igaüks saab valida enamvähem oma raadiuses paiknevate valikute vahel. Tavaline oskustega kontoritööline enamasti saab väga hästi muuta oma lepingulise töö tükitöö teenuseks ja hakata oü alt sama oskust pakkuma enda valitud ajal ja kohas. Või otsustada, et hakkab pakkuma hoopis astroloogiateenust või kurat teab mida. See, et saad otsustada oma aja või töö üle ei tähenda veel, et oleksid rahaprobleemidest ja ihadest vaba. Töö rattas käib ikka edasi… oma poolt valitud ajal.

[Vaba]

Finantsvabadus tuli 14 aastat tagasi. Käin teises ettevõttes palgatööl, sest töö meeldib, kolleegid meeldivad, õhkkond on superluks. Ise annan oma ettevõtte alt samuti tööd neljale inimesele. Passiivne tulu tuleb kinnisvara rendist, suurusjärgus 6000 eurot kuus. Ühtki laenu-liisingut ei ole, oma kodu on väga hea, paremat oleks patt tahta ja kolida ei soovi. Igapäevast elu elan palgatööl teenitust, passiivtulu omakorda investeerin. Kokkuvõttes raha väga pole, vara aga küll.

[Külaline]

Kas kadestate finantsvabaduse saavutanud inimesi? Või pürgite ise selle poole? Millest olete pidanud loobuma?

Natuke kadestan (selline "valge kadedus"), ise pürin, kuid mitte piisavalt pühendunult. Lootsin, et 55-aastaselt tööl ei peaks käima kui ei taha, kuid näen juba nüüd, et seda ilmselt ei saavuta. Põhipõhjus ongi see, et raatsi piisavalt paljust loobuda (ja lapsi on ka selleks liiga palju, 4 last on ikka suur kulu).

[Külaline]

Finantsvabaks on inimestel seetõttu keerukas saada, et mida rohkem on, seda rohkem kulub ja elustandard muutub. Seega ka tunne, et ikka pole finantsvaba.
Finantsvabadus või mitte, see on inimese loomuses, et ta aegajalt või mingi koormusega midagi teha tahab - luua, kasulik olla.
Mulle näiteks võib ka tööampse pakkuda. Miinimumpalgalisi töid vastu ei võta sest väärtustan oma aega, ent kui tõepoolest on tarvis puhkuseasendust, teha raamatupidamist (diplom olemas), kirjutada artiklit (kogemused), midagi müüa (müük on äge!), last kooliminekuks ette valmistada (vastav kogemus ja haridus) ja paljusid muid toredaid tegevusi teha, võib kontakti jätta ja siis saab juba lähemalt arutada kas vastastikkused tingimused on sobivad.

[Külaline]

Miinimumpalgalisi töid vastu ei võta sest väärtustan oma aega, ent kui tõepoolest on tarvis puhkuseasendust, teha raamatupidamist (diplom olemas), kirjutada artiklit (kogemused), midagi müüa (müük on äge!), last kooliminekuks ette valmistada (vastav kogemus ja haridus) ja paljusid muid toredaid tegevusi teha, võib kontakti jätta ja siis saab juba lähemalt arutada kas vastastikkused tingimused on sobivad.
See raamatupidamise diplom on paljudel olemas, see ei tähenda, et nad seda ka teha oskavad, kui aastaid pole tegelenud. Lihtsalt unustad ära ja seadused ja nõudedki muutuvad aja jooksul - kui igapäevaselt ei tegele, siis pole ka kursis.

[Külaline]

Finantsvabadusega kaasneb ikka palju tööd, minu kogemuse põhjal rohkem, kui tavatöötaja ette kujutab.

[külaline]

Nagu kasutaja Mörr siin väga hästi välja tõi, siis esmane finantsvabadus algab suurusjärgust 750 tuhat kuni 1 miljon investeerimisportfellis. See on tavainimesele ikka väga suur summa. Mis ei tähenda, et investeerimisega ei tasuks tegelda. Elu teises pooles on nii või naa turvalisem, kui oled suutnud säästa ja raha kasvama panna.

[Külaline]

Ma hakkasin investeerima, kui olin 19. Tol ajal polnud kättesaadavad igasugused õpetused. LHV polnud veel pankki. Ostsin pangalaenuga korteri. Kui oma tulevase mehega kohtusin, olid minul korter, raha, investeeringud ja temal ainult võlad. No häiriv see asjaolu ju oli ja tõsi on, et mõtlesin mehele "kuu selga". Valisin vale mehe enda kõrvale ja kui olid juba lapsed ja muud kohustused, sai veel erilise selguse, kellega ma leivad ühte kappi olin pannud. Igatahes lahutasin sest minu pereellu ei mahtunud vaimne, füüsiline ja majanduslik vägivald. Ta suutis uskumatuid asju välja mõelda. Olin algul naiivne, jagasin temaga oma vara, see kahanes nagu kevadine lumi. Õnneks ei olnud kõik otsas kui lahutasin. Ma ei suutnud end ära tänada, et olin endale tagavara tekitanud, see võimaldas lastega eemale kolida ja vee peale jääda. Väikeses kohas polnud esialgu sobivat tööd leida. Mees sentigi lastesse ei panustanud.
Kuigi nüüd on mul vähem, kui enne kooselu algust, on investeerimine mind juba aidanud ja eks saab jälle tasahilju juurde tekitada. Nii lihtne see muidugi enam pole kui enne laste saamist.
Olen mõelnud, et mis kõik oleks võinud olla kui oleksin osanud õige kaaslase enda kõrvale valida. Siis olnuks finantsvabadus praeguseks juba saavutatud

[Külaline]

Kadestan küll, heas mõttes. Eriti kadestan neid, kes on seda kontseptsiooni enda jaoks avastanud juba noorelt, 20ndate alguses, enne peret ja lapsi.

Ise avastasin seda natuke liiga hilja, 30ndate keskel. Nüüd siis tegutsen vaikselt, et hiljemalt enne pensioniiga ka finantsvabaks saada, ideaalis 55-aastaselt. 5 aastat olen tegutsenud ja ütleme nii, et pikk maa on veel minna, aga see ei tundu enam nii võimatu nagu alguses.

Kas olen pidanud millestki loobuma? Üldiselt mitte, aga ma ei lase elustandardil kasvada samas tempos nagu sissetulekud kasvavad. Nii nagu 5 aastat tagasi käisin tööl ühistranspordiga ja ostsin enamus riideid kaltsukatest, nii teen ka praegu. Aga see pole millestki loobumine, see ongi normaalne minu jaoks.

[මම වැටෙන කුරුල්ලෙක්]

Nii nagu 5 aastat tagasi käisin tööl ühistranspordiga ja ostsin enamus riideid kaltsukatest, nii teen ka praegu. Aga see pole millestki loobumine, see ongi normaalne minu jaoks.

Mis selle mõte siis on kui elad nagu vaene? 10 aasta pärast saad pensile ja oled samamoodi fin.vaba nagu selle kogumise tulemusel.

[Külaline]

Palju sellega kaotate?
https://majandus.postimees.ee/8035910/h ... ulivihased

[Külaline]

Nii nagu 5 aastat tagasi käisin tööl ühistranspordiga ja ostsin enamus riideid kaltsukatest, nii teen ka praegu. Aga see pole millestki loobumine, see ongi normaalne minu jaoks.

Mis selle mõte siis on kui elad nagu vaene? 10 aasta pärast saad pensile ja oled samamoodi fin.vaba nagu selle kogumise tulemusel.

Mis asja?! 10 aasta pärast pensionile ?? Arvutada ei oska või? 40 olen alles.

Mind absoluutselt ei huvita, kui keegi arvab, et ma elan nagu vaene. Mulle sobib iga päev sõita 15 min rongiga ja 15 min kõndida. Saan rongis lugeda või nt võõrkeelt õppida, jalutamine on ka tervisele palju parem kui ummikus närvitsemine. Mõne muu asja pealt jällegi ei hoia kokku, nt lapsed saavad käia nendes trennides/huviringides kus tahavad, olenemata hinnast.

[Külaline]

Tahaks küll finantsvabaks saada, aga ei oska. Panin raha tähtajalisele hoiusele, 20 000 euro pealt saab intresse alla 30 euro kuus. See on ju täiesti mõttetu raha. Räägitakse küll, et saab alusada ka väikeste summadega, nojah, aga ega sellega mitte midagi ei teeni ka ju.

[Külaline]

Minu meelest jahuvad sellest teemast ja ka investeerimisest kõige rohkem mingid wannabed. Kes päriselt asjaga tegelevad, on vait ja tegelevadki asjaga.