Mesipuu

[Külaline]

Mis on selles Mesipuu laulus? Ma ütlen esiteks, et ma vist pole õige eestlane. Viisi ei pea. Ma tean sellest laulust mõned read peast. Aga see viis. See viis on nii imelisest kaunis.
Nii et eile võtsin kätte ja õppisin sõnad pähe. Kogu õppimise aja oli kananahk.
Nüüd oleks ilus, kui teema nii jääks. Aga vabandage, ehk on mul ath ja mu mõtted ei püsi ainult ühel teemal.
Neid sõnu õppides, mõtlesin, aga igal rahvusel on ju oma mesipuu. Kas on siis õige mõelda - sööda hunti palju tahes, ikka vaatab metsa poole. Mõtlen neid põgenikke, kes elavad võõral maal, nt siin.
Kolmas mõte tekkis ka selle eilse pühaduse juures. Kas need kes kiruvad riiki, valitsust, suudavad lauda siiralt?
No tegelikult tekkis veel mõtteid selle surmatuule ja surmakuuli ja Hispaaniase kolimise kohta. Aga ehk läheb liiiaks.
Mis mõtteid ja tundeid teil Mesipuuga tekib?

[Külaline]

Ma mõtlesin ka eile hommikul mesipuu teemal. Kes siis ikkagi lendab mesipuu poole? Sõnad enam-vähem peas, aga vaatasin paberil ja otsest vastust ei ole. Chatgpt pakkus, et "eesti rahva pojad" ja siis veel, et "ta" sümboliks on inimhing või kogu Eesti rahvas. Mis te arvate?

[Külaline]

Ma mõtlesin ka eile hommikul mesipuu teemal. Kes siis ikkagi lendab mesipuu poole? Sõnad enam-vähem peas, aga vaatasin paberil ja otsest vastust ei ole. Chatgpt pakkus, et "eesti rahva pojad" ja siis veel, et "ta" sümboliks on inimhing või kogu Eesti rahvas. Mis te arvate?

Vastus on: "see, kes lendab mesipuu poole". Loo mõtteks on kirjeldada lendu mesipuu poole, mitte lendajat. Lendaja võib olla kes iganes, see pole oluline.

[Külaline]

Mina olen pikalt võõrsil elanud, küll oma vabast tahtest, kuid minu jaoks on see laul vägagi tähenduslik, sest mõeldes sellele, kui paljud on sunnitud olnud võõrsil elama ilma võimaluseta kodumaale pöörduda, väljendab see väga selgelt seda igatsust kodumaa järgi. On ju laulusõnadeski otseselt öeldud, et ihkad isamaa poole.

Võõrsil elades tekib sageli teatav kodutuse tunne: sa ei ole elukohariigis päris "oma," kuid samuti ei ole sa enam päris "oma" sünnimaal. Võib-olla peab seda ise kogema, et päriselt aru saada. Hullem ju veel, kui olid sunnitud mujal elama, teades, et sa ei pruugi kunagi enam Eestisse saada. Ka võitlusest kodumaa eest räägivad need sõnad.

Need Juhan Liivi luuleread on ka Tallinnas kommunismiohvrite memoriaalil. Enam sobivamaid poleks vist olnud võimalik valida.

[Külaline]

Nõme laul. Tegelikult kõik need pateetilised laulud on nõmedad, vaadates mis krdi elu meil siin tegelikult on! Ei saa aru neist inimestest, kel tuli selliste laulude peale pisar silma ja kes õhkavad vabadusest jne. Vabadus ei maksa makse ja arveid ega täida kõhtu!

[Külaline]

Ei saa aru neist inimestest, kel tuli selliste laulude peale pisar silma ja kes õhkavad vabadusest jne. Vabadus ei maksa makse ja arveid ega täida kõhtu!

Sa oled väga rumal ja loll inimene, sellepärast sul pole raha ka, et arveid maksta ja normaalselt ära elada.

[Külaline]

Nõme laul. Tegelikult kõik need pateetilised laulud on nõmedad, vaadates mis krdi elu meil siin tegelikult on! Ei saa aru neist inimestest, kel tuli selliste laulude peale pisar silma ja kes õhkavad vabadusest jne. Vabadus ei maksa makse ja arveid ega täida kõhtu!

Tõsi. Ei maksa. Arveid maksab sinu töökus ja mõistus. Okei, sul neid ei ole. Aga seda enam peaksid sa ju vabadusest kinni hoidma, see on ainus, mis sul on. Kui vabadust ka pole enam, siis pole ju midagi. Või sa arvad, et kuskil on maa, kuhu saab ennast orjaks müüa ning siis on elu tasuta? Eksid, siis oled lihtsalt ori, kes ei suuda arveid maksta ega kõhtu täita.

[Külaline]

Aga kui vabadusest on sulle nii ükskõik, tee mingi sigadus kokku ja saad vanglasse. Seal ei pea arveid maksma ja prii toit ka kolm korda päevas olemas.

[Külaline]

Aga kui vabadusest on sulle nii ükskõik, tee mingi sigadus kokku ja saad vanglasse. Seal ei pea arveid maksma ja prii toit ka kolm korda päevas olemas.

Eh, tingimisi antakse ja trahve tehakse nii et alampalgast hakka veel mingitele kohtutäituritele plekkima.

[Külaline]

Nõme laul. Tegelikult kõik need pateetilised laulud on nõmedad, vaadates mis krdi elu meil siin tegelikult on! Ei saa aru neist inimestest, kel tuli selliste laulude peale pisar silma ja kes õhkavad vabadusest jne. Vabadus ei maksa makse ja arveid ega täida kõhtu!

Tõsi. Ei maksa. Arveid maksab sinu töökus ja mõistus. Okei, sul neid ei ole. Aga seda enam peaksid sa ju vabadusest kinni hoidma, see on ainus, mis sul on. Kui vabadust ka pole enam, siis pole ju midagi. Või sa arvad, et kuskil on maa, kuhu saab ennast orjaks müüa ning siis on elu tasuta? Eksid, siis oled lihtsalt ori, kes ei suuda arveid maksta ega kõhtu täita.

Kunagi oli riik, kus polnud seda nn "vabadust" aga olid arved makstud ja palgast jäi üle niipalju, et võis kasvõi igapäev väljas söömas käia. Ja kelle jaoks on oluline reisimisvabadus- ka siis võisid käia vähemalt kuuendikul maakeral ja kogeda südasuve kesktalvel või vastupidi-kuidas soovisid.

[Külaline]

Nõme laul. Tegelikult kõik need pateetilised laulud on nõmedad, vaadates mis krdi elu meil siin tegelikult on! Ei saa aru neist inimestest, kel tuli selliste laulude peale pisar silma ja kes õhkavad vabadusest jne. Vabadus ei maksa makse ja arveid ega täida kõhtu!

Tõsi. Ei maksa. Arveid maksab sinu töökus ja mõistus. Okei, sul neid ei ole. Aga seda enam peaksid sa ju vabadusest kinni hoidma, see on ainus, mis sul on. Kui vabadust ka pole enam, siis pole ju midagi. Või sa arvad, et kuskil on maa, kuhu saab ennast orjaks müüa ning siis on elu tasuta? Eksid, siis oled lihtsalt ori, kes ei suuda arveid maksta ega kõhtu täita.

Kunagi oli riik, kus polnud seda nn "vabadust" aga olid arved makstud ja palgast jäi üle niipalju, et võis kasvõi igapäev väljas söömas käia. Ja kelle jaoks on oluline reisimisvabadus- ka siis võisid käia vähemalt kuuendikul maakeral ja kogeda südasuve kesktalvel või vastupidi-kuidas soovisid.

Kas siis tõesti keegi ihkab iga päev väljas söömas käia? Õudne ju! Ise tehtud, hea, kodune, enda maitse järgi tehtud toit on ju alati parem. Ei kujutaks eluski ette, et oleksin igapäevaselt söökla lobi peal.

Aga muidu, eks sa võiksid vist Tolmukübemega konsolideeruda. Tema ka igatseb õnnist NL aega tagasi.

Imelik, et see mälu on mõnel nii valikuline - mina mäletan seda, et toidupoest ei olnud vene ajal suurt midagi saada, riietest, jalanõudest ja tehnikast samuti mitte. Terve elu käis mingi diktaadi all - autot iga mats endale ei saanud. Selle said väljavalitud inimesed autoostuloa alusel, reisituusikuid jagati samamoodi - kõik ei saanud. Korteri järjekorras olid terve elu. Ja oli kõva sõna, kui said selle kuhugile paneelikasse. Halvimal juhul võisid sattuda ka ühiskorterisse, mida jagasid võhivõõraste inimestega (täiesti isiklik kogemus mul).

Oh, seda loetelu võib lõputult jätkata.

[Külaline]

On ju öeldud, et see on Hing, mis lendab mesipuu poole.

Hing võib olla kes iganes.

[Külaline]

Samas ega seal mesipuus ka teab mis ilus elu ei ole, suht karm ja julm kord ikka. No ja eestlane ikka mesipuu poole.. Ok, see oli norimine. Tegelikult mul on see häda hoopis, et Eesti ja valitsus ei ole minu jaoks üks ja sama asi. Ehk siis Eestit ma armastan väga, poliitika tekitab hetkel sügavat põlgust. Ma pakun, et paljud seal kaare all laulsid just Eestile, mitte hetkeolukorrale.

[Nätakas]

``Imelik, et see mälu on mõnel nii valikuline - mina mäletan seda, et toidupoest ei olnud vene ajal suurt midagi saada, riietest, jalanõudest ja tehnikast samuti mitte. Terve elu käis mingi diktaadi all - autot iga mats endale ei saanud. Selle said väljavalitud inimesed autoostuloa alusel, reisituusikuid jagati samamoodi - kõik ei saanud. Korteri järjekorras olid terve elu. Ja oli kõva sõna, kui said selle kuhugile paneelikasse. Halvimal juhul võisid sattuda ka ühiskorterisse, mida jagasid võhivõõraste inimestega (täiesti isiklik kogemus mul). ``

Su eluga rahulolu seisneb ainult selles, mida kuskilt võimalik saada on? Aastakümneid tagasi ei närinud inimesed üksteise kõri kallal, ei kardetud lapsi akna alla magama jätta ja juubeli puhul toodi tuppa pikad lauad, lõõts mängis hommikuni ja inimesed olid lähedased. Tööd tehti koos, pidu peeti koos. Närvihaigeid oli vähem, sest tööd oli ja palk tuli arvele.Ja ei, ma ei kiida siin mingit Nõuka-aega, ma pakun, et arvutite pealetulekul on varasema korra lagunemisel suurem osa, kui riigikorra vahetusel.

[Külaline]

``Imelik, et see mälu on mõnel nii valikuline - mina mäletan seda, et toidupoest ei olnud vene ajal suurt midagi saada, riietest, jalanõudest ja tehnikast samuti mitte. Terve elu käis mingi diktaadi all - autot iga mats endale ei saanud. Selle said väljavalitud inimesed autoostuloa alusel, reisituusikuid jagati samamoodi - kõik ei saanud. Korteri järjekorras olid terve elu. Ja oli kõva sõna, kui said selle kuhugile paneelikasse. Halvimal juhul võisid sattuda ka ühiskorterisse, mida jagasid võhivõõraste inimestega (täiesti isiklik kogemus mul). ``

Su eluga rahulolu seisneb ainult selles, mida kuskilt võimalik saada on? Aastakümneid tagasi ei närinud inimesed üksteise kõri kallal, ei kardetud lapsi akna alla magama jätta ja juubeli puhul toodi tuppa pikad lauad, lõõts mängis hommikuni ja inimesed olid lähedased. Tööd tehti koos, pidu peeti koos. Närvihaigeid oli vähem, sest tööd oli ja palk tuli arvele.Ja ei, ma ei kiida siin mingit Nõuka-aega, ma pakun, et arvutite pealetulekul on varasema korra lagunemisel suurem osa, kui riigikorra vahetusel.

See lihtsalt frustreeris, et midagi ei olnud saada. Olme olmeks, aga kui sul ei ole võimalik poest süüa osta, sest poes lihtsalt ei ole midagi, siis see teeb meele tusaseks küll. Mitte iialgi ei taha seda tunnet enam tagasi, kus toidupoest said osta ainult leiba, 3-liitrises purgis kasemahla ja tikke. Jah, nälga ära ei surnud, aga toidulaud oli kohutavalt kesine.

Muus olen täiesti nõus! Meie elu on muutnud arvutite ja nutitelefonid pealetulek. Mina sain täiskasvanuks peres, kus peeti suuri, pika lauaga pidusid. Just nimelt, kased toodi nurka, lõõts ja klaver mängisid. Suured seltskonnad - peresõbrad tulid kokku, laulsid ja lustisid.

Nüüd pole enam ammu midagi sellist. Just sellest on kahju, et enam ei laulda ja ei tantsita pidudel niimoodi nagu vanasti.

[Külaline]

Minu jaoks on Mesipuu laul peo kõrghetk. Mitte ainult selle ilus viis ja sõnad vaid kogu see härdus, mis õhus on- see lihtsalt võtab ka minusugusel tuimal tükil silma veele.

Vaatasin terve kontserdi ära ja ei nutnud. See oli nii ilus, nii ülev, aga minu jaoks polnud seal ühtegi nutukohta. Ja siis tuli "Mesipuu" ja minus justkui murdus miski ning enesele märkamatult hakkasid pisarad voolama.

Elan juba pikki aastaid Eestist eemal ja laulupeol käisin viimati 20 aastat tagasi. Iga kord mõtlen, et järgmisel korral ehk klapitan puhkuse sedapidi, et õnnestuks pidu otse nautida. Ja siis jälle läbeb kuidagi nii, et mul tuleb seda teleka vahendusel nautida. Minu puhul peab ilmselt paika küll see juurtetuse tunne. Mu elukohariigis on mul justkui kõik hästi, aga päris 100% omaks vist ei võeta iialgi. Eestis aga tunnen ennast viimasel ajal võõrana, kuigi armastan oma kodumaad ja kultuuri. See juurtetuse tunne aga süveneb. Ja siis see imeilus Mesipuu lihtsalt toimib nagu mingi sillana vanade mälestuste ja uue maailma vahel. Justkui avaks vana pildialbumi, kus on talletatud kõik ilus, mida sünnimaa ja selle ainuomane kultuur inimesele eluks kaasa annavad.

[Külaline]

No tegelikult tekkis veel mõtteid selle surmatuule ja surmakuuli ja Hispaaniase kolimise kohta. Aga ehk läheb liiiaks.
Mis mõtteid ja tundeid teil Mesipuuga tekib?

Mul seekord (kaare all) laudes ei pisardanud, vist esimest korda üldse. Tuli pähe sama mõte, et lauldakse "surmakuul", aga samas räägib see inimene, et kui sõjaks läheb, põgeneb tema esimese laevaga kuhugi või et ei kavatsegi oma poega sõtta saata, vaid saadab kaugele välismaale enne minema, si*ta sest isamaast, nagunii võetakse ära jne ... Valitsus puutub vähem asjasse, mingi valitsus pole terve maa. See surmatuul ja -kuul rida tundus seekord palju reaalsem kui niisama õhata.

[Lenaa]

Minu jaoks on Mesipuu laul peo kõrghetk. Mitte ainult selle ilus viis ja sõnad vaid kogu see härdus, mis õhus on- see lihtsalt võtab ka minusugusel tuimal tükil silma veele.

Vaatasin terve kontserdi ära ja ei nutnud. See oli nii ilus, nii ülev, aga minu jaoks polnud seal ühtegi nutukohta. Ja siis tuli "Mesipuu" ja minus justkui murdus miski ning enesele märkamatult hakkasid pisarad voolama.

Elan juba pikki aastaid Eestist eemal ja laulupeol käisin viimati 20 aastat tagasi. Iga kord mõtlen, et järgmisel korral ehk klapitan puhkuse sedapidi, et õnnestuks pidu otse nautida. Ja siis jälle läbeb kuidagi nii, et mul tuleb seda teleka vahendusel nautida. Minu puhul peab ilmselt paika küll see juurtetuse tunne. Mu elukohariigis on mul justkui kõik hästi, aga päris 100% omaks vist ei võeta iialgi. Eestis aga tunnen ennast viimasel ajal võõrana, kuigi armastan oma kodumaad ja kultuuri. See juurtetuse tunne aga süveneb. Ja siis see imeilus Mesipuu lihtsalt toimib nagu mingi sillana vanade mälestuste ja uue maailma vahel. Justkui avaks vana pildialbumi, kus on talletatud kõik ilus, mida sünnimaa ja selle ainuomane kultuur inimesele eluks kaasa annavad.

Olles ise laujana seal kügelenud kordi ja kordi, ütlen, et telekast on nautida palju rohkem pole vetsujärjekordi, rahvamassi, söögiputkasid ja pori ning taevast kallavat vett VÕI lõõskavat päikest selle mõne härdusehetke saab (küll lahjemal kujul) telekast ka kätte.

[käguan]

Mis on selles Mesipuu laulus? Ma ütlen esiteks, et ma vist pole õige eestlane. Viisi ei pea. Ma tean sellest laulust mõned read peast. Aga see viis. See viis on nii imelisest kaunis.
Nii et eile võtsin kätte ja õppisin sõnad pähe. Kogu õppimise aja oli kananahk.
Nüüd oleks ilus, kui teema nii jääks. Aga vabandage, ehk on mul ath ja mu mõtted ei püsi ainult ühel teemal.
Neid sõnu õppides, mõtlesin, aga igal rahvusel on ju oma mesipuu. Kas on siis õige mõelda - sööda hunti palju tahes, ikka vaatab metsa poole. Mõtlen neid põgenikke, kes elavad võõral maal, nt siin.
Kolmas mõte tekkis ka selle eilse pühaduse juures. Kas need kes kiruvad riiki, valitsust, suudavad lauda siiralt?
No tegelikult tekkis veel mõtteid selle surmatuule ja surmakuuli ja Hispaaniase kolimise kohta. Aga ehk läheb liiiaks.
Mis mõtteid ja tundeid teil Mesipuuga tekib?

Kui inimene ütleb: “ Ma armastan Soomet!” või “Ma armastan Prantsusmaad!” , siis, huvitav, mitte keegi ei hakka küsima nii, et aga kas sa armastad siis Petteri Orpot ja tema valitsust? Või et kas sa siis armastad Marconi ja teisi Prantsumaal parasjagu võimul olevaid poliitikuid? Et oi-oi, kui sa kritiseerid Orpot ja näeksid tema asemel meelsamini hoopis kedagi teist Soomet valitsemas - no kuidas sa siis saad Soomet armastada, sa ei armasta Soomet järelikult! Sest öelda, et armastad Soomet, tähendab ju, et sa pead armastama Petteri Orpot! Või näiteks võtame linnad-vallad. Keegi ütleb: “Ma armastan Kalamaja!” - kas te hakkate siis kohe mõtlema, et oot, kes seda piirkonda parasjagu valitseb ja küsima Kalamaja- armastaja käest, et kas too ikka on tema lemmikpoliitik ja lemmikerakond. Ei ole? Aga siis sa järelikult ei armasta Kalamaja, kuna sa ei armasta seda poliitikut! Või siis keegi laulab: “Kauneim linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal…” - kas küsite kohe, et aga kas sa ikka linnapea Urmas Klaasi ja tema erakonda armastad? Tahaksid tema asemele linnapeaks kedagi teist - oi, aga siis on ju nii võlts niimoodi Tartu-armastusest lõõritada! Läheb ju absurdseks kätte, eks? Mina pole iial aru saanud sellest, et kui mingi välisriigi või ka näiteks linna armastamise puhul mitte keegi ei seosta armastamise/ mittearmastamist seal parasjagu võimul oleva poliitikuga, siis niikui keegi laulab Mesipuud, hakkab keegi kohe arutlema nii, et oi, aga kuidas sa seda laulu laulda saad, kui sa peaministrit/ tema erakonda kritiseerid? No absurd ju!

[Külaline]

No tegelikult tekkis veel mõtteid selle surmatuule ja surmakuuli ja Hispaaniase kolimise kohta. Aga ehk läheb liiiaks.
Mis mõtteid ja tundeid teil Mesipuuga tekib?

Mul seekord (kaare all) laudes ei pisardanud, vist esimest korda üldse. Tuli pähe sama mõte, et lauldakse "surmakuul", aga samas räägib see inimene, et kui sõjaks läheb, põgeneb tema esimese laevaga kuhugi või et ei kavatsegi oma poega sõtta saata, vaid saadab kaugele välismaale enne minema, si*ta sest isamaast, nagunii võetakse ära jne ... Valitsus puutub vähem asjasse, mingi valitsus pole terve maa. See surmatuul ja -kuul rida tundus seekord palju reaalsem kui niisama õhata.

Hea, et keegi teeb vahet. Ma arvan, et ka laulukoorides on koos erinevate erakondade liikmed, kes, kui mingil päevapoliitilistel teemal rääkima hakata, võivad vaidlema hakata. Kui tahta täielikku üksmeelt (mida mõni nõuab - muidu olevat tema meelest võlts) , siis peaks koorid moodustama partei baasil ja igaühele eraldi laulupidu.. Ja ka teistes riikides ei saaks siis inimesed igasugu rahvuspühasid ja muid “oi, kuidas me armastame oma maad” tooniga üritusi koos pidada, sest nagunii on seal ka eriarvamusi, kuidas asjad peaksid käima. Mis on muidugi jama. Sõdima hakkamise/ mittehakkamise puhul tuleb lisaks emotsioonidele mõelda ratsionaalselt, kas sellega on antud olukorras võimalik midagi saavutada või siis ei ole. Näiteks need metsavennad, keda maha ei löödud ja kellel õnnestus metsast välja tulla ja tavaellu sulanduda, ju ka ei sõdinud edasi, sest nad ei näinud, et selles olukorras võiks relvastatud vastuhakuga midagi saavutada. Oligi arukam vaikselt edasi elada ( kuigi Eesti NLiidu all olemine neile ei meeldinud) ja vaadata, mis edasi saab - või ei saa.