Kas te aitaksite teadvuseta alkohoolikut?

vana hea klassika
Vasta
Külaline

Kas te aitaksite teadvuseta alkohoolikut?

Postitus Postitas Külaline »

Facebookis levib Toivo Tänavsuu populaarne postitus, kus kirjeldab, milliseks koormuseks on alkohoolikud meditsiinisüsteemile, kui kalliks nad ühiskonnale maksma lähevad ja kuidas nad on lõppkokkuvõttes mõttetud parasiidid.
Mõned kommentaarid postituse all on sellised, et ehk kõrvalised inimesed ei peaks neid teadvuseta või hädas alkohoolikuid aitama, et las loodus teeb nö oma töö.
Aga kuidas te ise käituks, kui näete alkohoolikut pikali olekus (kas pigem väldiksite või veenduksite, et ta ikka magab, mitte pole teadvuseta ja kui viimane, siis kas kutsuksite kiirabi)?
Mul endal vist inimeste aitamine veres, ei suudaks niisama ilmselt mööda jalutada, kuigi tehtud postitus oli igati loogiline ja olen argumentidega nõus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kiirabi kutsuks igal juhul. Aitama ilmselt ei hakkaks, sest ei oska.

Olen ise ka alkohoolik, kuid ma pole kunagi väljas kuskil maganud. Tööl olen ka käinud. Ei ole enam mitu aastat tilkagi võtnud, aga jah, olen alkohoolik. Tore teada, et keegi kuskil mulle hea meelega kuuli pähe laseks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Alkoholism on haigus. Sama narkomaaniaga.

Aitaksin, ega jätaks abitus seisus inimest kuhugi lamama. Helistaks kuhu vaja, et ta üles saaks turgutatud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Olen küll vaadanud, kas inimene vajab kiirabi või kainerisse viimiseks politseid. Kusjuures kahel korral on need, kes minu jutule ei reageerinud ja kellele kiirabi kutsusin, kiirabi tulles püsti karanud ja minema jalutanud. Siis mõtlesin küll, et jääb viimaseks korraks, aga tuli ikka olukord, kus läksin murul lamava papi juurde kontrollima, kas üldse ja kuidas hingab.

Ja ma tõesti loodan, et kui minuga tänaval midagi juhtuma peaks, on minu ümber inimesi, kes enne minu joodikuks või narkomaaniks tembeldamist astuvad lähemale ja veenduvad, kas olen OK või vajan abi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kiirabi kutsuks ikka, muidugi on siin see probleem, et kõigepealt pean ma seda magajat tähele panema. Alati ei jõua kõik, mis silme alt läbi käib, kohe teadvusse, jõuab hiljem, aga siis olen juba möödas. Kuna liikumine on mulle veidi raske ja valus, siis tagasi kõndima ei hakkaks (kui asi pole paaris sammus). Autoga olen võimaliku abivajaja pärast küll tagasi keeranud, tõsi, ainult linnast väljas. Linnas sees on see harilikult keeruline ettevõtmine ning siin võib ka arvata, et ma pole ainus, kes märkab.
Eks see on alatine dilemma, et kas ikka kõiki peaks aitama, no sama võib ju küsida näiteks hasartmängusõltlase kohta, et kas ta ikka peaks saama toimetulekutoetust, kui kogu oma raha maha mänginud on; kas paks peaks saama arstiabi jne jne. Mina arvan, et ei ole euroopalik siin mingeid valikuid tegema hakata, abivajajat tuleb esmaabi raames (ka majanduslik abi käib siia alla) aidata ja kogu moos. Jah, see võib nõrgestada meie sotsiaalsüsteemi ning suur raha läheb tuulde, aga mis teha, nii on ja mina ei ole küll nõus sellega, et meil keegi kuskil hakkab otsustama, kas inimene on õigustatud ellu jääma või mitte.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Artikkel oli väga hea. Kahju nendest EMO arstidest, kes päevast-päeva peavad sellistega tegelema ja aega ja raha raiskama.
Eks joodikul ja joodikul on ka vahe. Kui räpakas, haiseb, karvane on kohe aru saada, et täielik parm. Kui on riided korras, ei haise kuse ja mustuse järele on n.n. toimiv alkohoolik ennast üle joonud. Sama parm läheb haiglast välja ja on varsti tagasi, toimiv sama alkass igapäevaselt EMO ei ummista.
Aga jah, neid toimivaid, kes kord kuus ennast ripakile joovad, ka neid on palju.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kas annate poe juures raha küsivale joodikule raha? Ma mõtlen, et sellest ühest õllest ta purju ei jää. Kui kogub rohkem, saab viina,mis on küll paha. . Aga see 1 õlu võib päästa täna ta elu. Ta ei saa ärajäämanähtudena krampe ja ei kuku endale verevalumit pähe. Nii võib päästa täna ta elu, üldse eriti midagi kulutamata. St kulutamata tuhandeid maksumaksja raha. kõlab veidralt.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 12 Juul 2025 15:56 Kiirabi kutsuks igal juhul. Aitama ilmselt ei hakkaks, sest ei oska.

Olen ise ka alkohoolik, kuid ma pole kunagi väljas kuskil maganud. Tööl olen ka käinud. Ei ole enam mitu aastat tilkagi võtnud, aga jah, olen alkohoolik. Tore teada, et keegi kuskil mulle hea meelega kuuli pähe laseks.
Keegi ei räägi kuuli pähe laskmisest, vaid et pole vaja vägisi kellegi ellu sekkuma hakata. Nii nagu peetakse ju kohatuks hakata päästma kedagi, kes on valinud nt abistava enesetapu.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 12 Juul 2025 16:00 Alkoholism on haigus. Sama narkomaaniaga.

Aitaksin, ega jätaks abitus seisus inimest kuhugi lamama. Helistaks kuhu vaja, et ta üles saaks turgutatud.
Ma tean politseinikku, kes loobus oma tööst, sest tal sai kõrini joodikute transportimisest. Mina ei arva, et põõsa all magavaid alkohoolikuid peaks maksumaksja kulul ülepäeviti kainestusmajja vedama. Tänapäeval on kainestusmaja ülalpidamine ja sellega seotud teenused väga suur rahaline kulu ühiskonnale. Alkohoolik jäägu sinna, kus on. Vaba maa, igaüks ise valib, kuidas elada ja surra.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Nägin ka see kirjatükki. Minus tekitas see nii mitmeid emotsioone, et ei oskagi kohe seisukohta võtta.
Inimlikult saan ma sellest probleemist aru. Aga kuna mu oma ema oli kahjuks samasugune häda ja viletsus seal meditsiiniasutuses, siis natuke tegi see kirjutis mind ka kurjaks(see võib ka olla sellepärast nii, et ma natuke ka häbenen, et ema selline oli).
Aga ka nemad on inimesed. Võitluses kohutava haigusega.
Sealsete kommentaaridega olen nõus, et tõhusat ravi ja toetust alkohoolikud ei saa. Vaid turgutavat tilka ja Wismaris saavad heal juhul sõimata, et ise on süüdi oma olukorras.

Ma ei teagi. Mina ikka aitaks, kui kedagi oimetuna näen. Sellesmõttes, et kiirabi ikka kutsusks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Välimuse järgi otsustan. Vana parmu tunneb juba lõhna järgi ära, las magab. Vanem mees, kel enam-vähem okei riietus, aga lääbakil maas, ikka kutsun, sest kahtlustan infarkti vm. Hommikul pargis näed maas üleslöödud välimusega naist, kes näib oimetult purjus, aga riided "liiga lahti", tuleb kutsuda abi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 12 Juul 2025 18:07 Nägin ka see kirjatükki. Minus tekitas see nii mitmeid emotsioone, et ei oskagi kohe seisukohta võtta.
Inimlikult saan ma sellest probleemist aru. Aga kuna mu oma ema oli kahjuks samasugune häda ja viletsus seal meditsiiniasutuses, siis natuke tegi see kirjutis mind ka kurjaks(see võib ka olla sellepärast nii, et ma natuke ka häbenen, et ema selline oli).
Aga ka nemad on inimesed. Võitluses kohutava haigusega.
Sealsete kommentaaridega olen nõus, et tõhusat ravi ja toetust alkohoolikud ei saa. Vaid turgutavat tilka ja Wismaris saavad heal juhul sõimata, et ise on süüdi oma olukorras.

Ma ei teagi. Mina ikka aitaks, kui kedagi oimetuna näen. Sellesmõttes, et kiirabi ikka kutsusks.
Ja tahaks veel lisada, et ema ei olnud kogu mu lapsepõlv selline. Vaid viinakurat sai kätte ta alles siis kui mina juba 23 olin ja kodust välja kolinud. Enne seda oli ta ülimalt töökas, rõõmus ja tore inimene. 10 aastaga jõi põhja ja surnuks ennast. 34-selt matsime ta. Viimased 3 aastat oli põrgu ka lähedaste jaoks. Ja tõesti on kohutav mõelda, et emod ja haiglad peavad mõnda joodikut aastakümneid üles putitama. Ma imestan, kuidas nad nii tugeva tervisega on.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 12 Juul 2025 18:16
Külaline kirjutas: 12 Juul 2025 18:07 Nägin ka see kirjatükki. Minus tekitas see nii mitmeid emotsioone, et ei oskagi kohe seisukohta võtta.
Inimlikult saan ma sellest probleemist aru. Aga kuna mu oma ema oli kahjuks samasugune häda ja viletsus seal meditsiiniasutuses, siis natuke tegi see kirjutis mind ka kurjaks(see võib ka olla sellepärast nii, et ma natuke ka häbenen, et ema selline oli).
Aga ka nemad on inimesed. Võitluses kohutava haigusega.
Sealsete kommentaaridega olen nõus, et tõhusat ravi ja toetust alkohoolikud ei saa. Vaid turgutavat tilka ja Wismaris saavad heal juhul sõimata, et ise on süüdi oma olukorras.

Ma ei teagi. Mina ikka aitaks, kui kedagi oimetuna näen. Sellesmõttes, et kiirabi ikka kutsusks.
Ja tahaks veel lisada, et ema ei olnud kogu mu lapsepõlv selline. Vaid viinakurat sai kätte ta alles siis kui mina juba 23 olin ja kodust välja kolinud. Enne seda oli ta ülimalt töökas, rõõmus ja tore inimene. 10 aastaga jõi põhja ja surnuks ennast. 34-selt matsime ta. Viimased 3 aastat oli põrgu ka lähedaste jaoks. Ja tõesti on kohutav mõelda, et emod ja haiglad peavad mõnda joodikut aastakümneid üles putitama. Ma imestan, kuidas nad nii tugeva tervisega on.
Ma olen märganud, et viinakurat saab kätte neid naisi, kelle elu ainus sisu on lapsed. Kui lapsed välja kolivad, siis tekib tühimik ja alkoholism. Neil emadel, kelle mõni laps jääb talle koju lapseks edasi, viinakuradi külge ei lange, vaid hoopis see koju jäänud poeg hakkab jooma.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kui kõnniks mööda ja joodik sureb, siis oleks artikkel kuidas inimenesel lasti surra, keegi abi ei kutsunud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 12 Juul 2025 18:30 Kui kõnniks mööda ja joodik sureb, siis oleks artikkel kuidas inimenesel lasti surra, keegi abi ei kutsunud.
Pole näinud ühtegi sellist artiklit. Tegelikult ajab ennastki praegu imestama, et pole olnud mingit väikestki teavitust a la turu juures pingil suri mees, kel oli raskes joobes. Ju siis ikka väga agaralt tassitakse ja poputatakse neid alkohoolikuid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 12 Juul 2025 18:23
Guest kirjutas: 12 Juul 2025 18:16
Külaline kirjutas: 12 Juul 2025 18:07 Nägin ka see kirjatükki. Minus tekitas see nii mitmeid emotsioone, et ei oskagi kohe seisukohta võtta.
Inimlikult saan ma sellest probleemist aru. Aga kuna mu oma ema oli kahjuks samasugune häda ja viletsus seal meditsiiniasutuses, siis natuke tegi see kirjutis mind ka kurjaks(see võib ka olla sellepärast nii, et ma natuke ka häbenen, et ema selline oli).
Aga ka nemad on inimesed. Võitluses kohutava haigusega.
Sealsete kommentaaridega olen nõus, et tõhusat ravi ja toetust alkohoolikud ei saa. Vaid turgutavat tilka ja Wismaris saavad heal juhul sõimata, et ise on süüdi oma olukorras.

Ma ei teagi. Mina ikka aitaks, kui kedagi oimetuna näen. Sellesmõttes, et kiirabi ikka kutsusks.
Ja tahaks veel lisada, et ema ei olnud kogu mu lapsepõlv selline. Vaid viinakurat sai kätte ta alles siis kui mina juba 23 olin ja kodust välja kolinud. Enne seda oli ta ülimalt töökas, rõõmus ja tore inimene. 10 aastaga jõi põhja ja surnuks ennast. 34-selt matsime ta. Viimased 3 aastat oli põrgu ka lähedaste jaoks. Ja tõesti on kohutav mõelda, et emod ja haiglad peavad mõnda joodikut aastakümneid üles putitama. Ma imestan, kuidas nad nii tugeva tervisega on.
Ma olen märganud, et viinakurat saab kätte neid naisi, kelle elu ainus sisu on lapsed. Kui lapsed välja kolivad, siis tekib tühimik ja alkoholism. Neil emadel, kelle mõni laps jääb talle koju lapseks edasi, viinakuradi külge ei lange, vaid hoopis see koju jäänud poeg hakkab jooma.
Eks see natuke tõsi ole ka.
Aga minu ema hakkas jooma siis, kui mehest lahku läks. Eks ta elaski vaid perele. Muid hobisid/elu väljaspool kodu väga polnud. Mina noorem laps elasin peale välja kolimist emaga veel 4aastat ja juba siis hakkas ka see vaikselt pihta.
Aga see kõik oli muidugi omakorda keerulisem. Sest isaga kooselu polnud kunagi hea olnud. Lisaks ema enda lapsepõlv. Ja eks, kui isa ka lõpuks lõpu tegi, oli see tema viimane piisk karikasse. Ja sinna ta läks. Lapsepõlves ema ei joonud kunagi. Jõulude aeg vb veidi likööri võttis mõne pitsi.
Ja iroonia ongi see, et ta oma vend oli alkohoolik pea terve täiskasvanud elu. Küll ta manitses ja kirus teda aga ise läks ka sama rada.
dmy
Postitusi: 37
Liitunud: 19 Juul 2024 18:19
Kontakt:

Postitus Postitas dmy »

Guest kirjutas: 12 Juul 2025 15:51 Aga kuidas te ise käituks, kui näete alkohoolikut pikali olekus (kas pigem väldiksite või veenduksite, et ta ikka magab, mitte pole teadvuseta ja kui viimane, siis kas kutsuksite kiirabi)?
Alati olen abi kutsunud ja kavatsen ka edaspidi kutsuda, kui näen kedagi kusagil maas lamamas. Ei ole minu asi kohut mõista või otsustada kellegi elu ja surma üle. Ja ei ole ka inimeste süü, et süsteem mäda on, raha ei ole, sõltuvust ei saa ravida jne.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

dmy kirjutas: 12 Juul 2025 18:44
Guest kirjutas: 12 Juul 2025 15:51 Aga kuidas te ise käituks, kui näete alkohoolikut pikali olekus (kas pigem väldiksite või veenduksite, et ta ikka magab, mitte pole teadvuseta ja kui viimane, siis kas kutsuksite kiirabi)?
Alati olen abi kutsunud ja kavatsen ka edaspidi kutsuda, kui näen kedagi kusagil maas lamamas. Ei ole minu asi kohut mõista või otsustada kellegi elu ja surma üle. Ja ei ole ka inimeste süü, et süsteem mäda on, raha ei ole, sõltuvust ei saa ravida jne.
Teades asja seestpoolt - peaaegu kõik EMOst ja politseist loodavad, et sa ei hakkaks neile iga joodiku pärast helistama, nad lausa vihkavad sellist üliagarust, nemad peavad täitma oma töökohust, aga ikka väga masendav, kui su tööaeg kulub päevast päeva ühtede ja samade alkohoolikute peale, kes siis mõnitavad ka takkaotsa.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 12 Juul 2025 18:56
dmy kirjutas: 12 Juul 2025 18:44
Guest kirjutas: 12 Juul 2025 15:51 Aga kuidas te ise käituks, kui näete alkohoolikut pikali olekus (kas pigem väldiksite või veenduksite, et ta ikka magab, mitte pole teadvuseta ja kui viimane, siis kas kutsuksite kiirabi)?
Alati olen abi kutsunud ja kavatsen ka edaspidi kutsuda, kui näen kedagi kusagil maas lamamas. Ei ole minu asi kohut mõista või otsustada kellegi elu ja surma üle. Ja ei ole ka inimeste süü, et süsteem mäda on, raha ei ole, sõltuvust ei saa ravida jne.
Teades asja seestpoolt - peaaegu kõik EMOst ja politseist loodavad, et sa ei hakkaks neile iga joodiku pärast helistama, nad lausa vihkavad sellist üliagarust, nemad peavad täitma oma töökohust, aga ikka väga masendav, kui su tööaeg kulub päevast päeva ühtede ja samade alkohoolikute peale, kes siis mõnitavad ka takkaotsa.
Ennist mainitud politseinik ütles, et kas ma selleks õppisin nii kaua politseinikuks, et põõsa alt räuskavatele parmudele taksoteenust osutada.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

dmy kirjutas: 12 Juul 2025 18:44
Guest kirjutas: 12 Juul 2025 15:51 Aga kuidas te ise käituks, kui näete alkohoolikut pikali olekus (kas pigem väldiksite või veenduksite, et ta ikka magab, mitte pole teadvuseta ja kui viimane, siis kas kutsuksite kiirabi)?
Alati olen abi kutsunud ja kavatsen ka edaspidi kutsuda, kui näen kedagi kusagil maas lamamas. Ei ole minu asi kohut mõista või otsustada kellegi elu ja surma üle. Ja ei ole ka inimeste süü, et süsteem mäda on, raha ei ole, sõltuvust ei saa ravida jne.
Miks sa arvad, et iga alkohoolik tahab, et keegi tema sõltuvust välja raviks?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 12 külalist