Õpetajate palk

[Külaline]

Minu vanem oli kuni pensini õpetaja. Ei mäleta, et ta õhtuti ja nädalavahetuseti tööd oleks teinud. Koju saabus minuga samal ajal ja kodus oli terve suve. Kodukontori eelsel ajastul kõva boonus.

Minu arvates on muutunud see, et nüüd võivad lapsevanemad õpetajaid kottida ja ülbitseda. Õpetajalt on võetud autoriteet. Vähe sellest nüüd on advokaadid ka mängus. See pole muidugi ainult koolides nii. Kirjuta virnade viisi kaebusi ja kõiki uuritakse luubiga, mis omakorda tähendab, et vaja ju ka palju ametnikke, kes nendega tegeleks.

Mitte ükski vanem ei põle soovist ronida kooli koos advokaadiga! Viimane ju maksab raha, ja mitte vähe. Pealegi pidid lapsevanemad ju olema ükskõiksed, sestap tahaks järeltulija kooliaja võimalikult lihtsalt läbi ajada - mida aga advokaatide ja muude asjapulkade kaasamine kahtlemata ei tähenda. Kui lapsevanemad mõnel pool on sunnitud minema kooli koos advokaadiga, näitab see alati, et kodu ei tunne ennast kooliga suhtluses enam turvaliselt; vaid pigem tunneb, et kodust sõidetakse sajaga üle ja kool teeb, mis tahab. Ei uuri neid sinu kaebusi keegi luubiga, lükatakse kõik rahulolematuseavaldused ükskõikselt kõrvale ja parimal juhul visatakse vastuseks meili vaid sisutühi kantseliitlik lauseke.

[Külaline]

Ma töötan koolis tugispetsialistina ja minu arust on palk õpetajatel ikka töö raskustaset arvestades liiga madal tõesti. Aga seal on ka palju teisi tegureid, mis selle töö küllaltki ebameeldivaks teevad. Osades koolides on direktor paras füürer, mingid oma lemmikud, teisi kiusab, kästakse mingitele kahemeestele kolmesid panna, mis läheb õpetaja tõekspidamistega vastuollu jne. Ebameeldivad vanemad võtavad meeletult jõudu ära. Neid pole palju, aga need üksikud võtavad energia ja aja ära. Mulle näiteks helistas nädalate kaupa üks ema, kelle ventileerimist pidin päevad otsa kuulama. Lisaks ta veel kirjutas mingi neli kirja päevas. Vanema jaoks on tema laps kõige tähtsam ja arvab, et ma tugispetsialistina peaksin temaga hommikust õhtuni tegelema, aga tegelikkuses mul pole ju selleks aega, mul on teised ka. Klassijuhatamine on meeletu töö, millest mina ei saanud varem aru. Lapsevanemana mõtlesin, et noh, saadab mõne teate, korra aastas ekskursioon ja ongi kõik. Aga tegelikkuses käiakse mulle nüüd iga vahetund kellegi peale kaebamas, vanemad helistavad, iga laps küsib hommikul kell seitse üle, et mis kell tal tunnid hakkavad jne, jne, igasugu jama, millest mul polnud aimu. Samas see pole tõsi, et õpetajaid üldse ei leia, tahtjaid ikka on, aga paljud lahkuvad üsna pea, sest töö käib üle jõu. Need keskealised on vastupidavamad, noortele ei meeldi, et mingi jõnglane ta peesse saadab või vanemad sõimamas käivad. Nõuded on õpetajatele väga kõrged, aga kui südamega tööd teed, ega keegi tänama ei tule. Mul on just kogemus, et tegelesin ühe lapsega meeletult palju ja olin rõõmus, et ta 9. klassi ära sai lõpetatud, sest ta intellekt on piiripealne ja on väga tõsised õpiraskused. Aga vanema ootus oli veel suurem ja aktusel vahtis siis mind vihaselt, et laps ikkagi ühe eksami kahe sai, see oli muidugi minu süü, mitte selle süü, et laps praktiliselt koolis ei käinudki kuude kaupa. Vanem tuli minuga pahandama, et miks ma ei aidanud lõpueksamil tema last piisavalt, ehk ei öelnud siis ette. Selliste vanematega pead seal siis päevad otsa tegelema ja ikka nad on sinu peale vihased, ükskõik palju sa nende lapsi aitad. Siis on nii palju abivajavaid lapsi, kelle kodune olukord on halb, no ei suuda neid kõiki aidata, aga see tekitab stressi.

Vastik on su hala lugeda. Lapsevanemad on sinu kirjelduse järgi ainult mingid koledad kollid, kelle ainus unelm on vaeste õpetajate elu meelega raskeks teha. Mina pidin oma lapse koolikiusamise pärast kodulähedasest koolist ära võtma ja kesklinna kooli viima, kusjuures kiusamine algas mitte õpilastest, vaid hoopis õpetajast. Pani halbu hindeid, kuigi töös polnud mitte ühtki parandust ega andnud ka mitte mingit tagasisidet, mida siis laps saaks paremini teha. Kui palusin lapsel õpetajalt ise küsida, nähvas too vaid: "Küll sa ise tead!" Aga laps tõesti ei teadnud. Kusjuures tegu oli eeskujuliku käitumisega lapsega, sestap ei oleta ka, et ta tunnis väga korda rikkunuks. Õpetaja rääkis kolleegidele last seljataga, rääkis klassis tervet selle lapse peret, sh lapsevanemaidki, seljataga, ehkki ise rõhutas igal koosolekul üle, et kodus ei tohtivat vanemad õpetajast kunagi halba rääkida. Laps nuttis iga pühapäeva õhtul, suur hirm oli kooli selle kurja õpetaja juurde minna. Proovisin koolis rääkimas käia, kõik põrkus vastu ringkaitse müüri ja minu enne tervet last hakati usinalt HEV-lapseks tembeldama. Lõpuks, kui lapsel juba vaimse tervise probleemid tekkisid, jätsin ta sealt koju ja otsisin uue kooli. Uues koolis kadusid probleemid kui nõiaväel, äkki ei olnudki enam tegemist "probleemse" lapse, vaid igati tubli ja korraliku õpilasega. Uue kooli direktor mainis kord koolikoridoris vastu juhtudes, et ta ei ole nii hästi kasvatatud last ammu näinud.

Raske on olla tänapäeval lapsevanem. Kui vanem ei suhtle kooliga, siis on lapsevanem ükskõikne; kui püüab kooliga suhelda, siis tüütab lugupeetud koolitöötajat. Kui vanem ikka pidevalt ühendust võtab, näitab see enamasti, et olukord ei ole lahenenud, juhtum on jäetud ripakile - peeglisse vaatamise koht. Ja veel - kui on ikka tõesti hea õpetaja, kes lastele palju annab ja ka koduga koostööd ei põlga, küll siis lapsevanemad selle ära tunnevad! Mu teisel lapsel oli niisugune Õpetaja - ja vanemad lausa kuldasid ta üle. Mitte kellelgi polnud kunagi kahju omalt poolt panustada tema jõulu- või sünnipäevakingitusse, lisaks tõid peaaegu kõik lapsed veel oma perede poolt sellele Õpetajale lilli ja joonistasid kaarte. Lapsed olid kogu aeg ta ümber, tõid piparkooke, tegid pai. Ja see Õpetaja omakorda ei väsinud lapsevanemaid kiitmast. Ehk siis - kõik siin ilmas on kahepoolne.

Halad sina ise hoopis.

Mille poolest ühe halamine vähem halamine on kui teise oma?
Et kui koolitöötaja halab ja hädaldab, siis on see väga tore, seevastu laps ja ta vanemad peavad lähtuma põhimõttest "Lõuad pidada ja edasi teenida." Õpetaja selja taga seisab terve suur asutus direktorini välja, lisaks kaitseb teda tööandjana KOV. Kes kaitseb last, kui vanemad seda teha ei tohi?

[kana]

Vastik on su hala lugeda. Lapsevanemad on sinu kirjelduse järgi ainult mingid koledad kollid, kelle ainus unelm on vaeste õpetajate elu meelega raskeks teha. Mina pidin oma lapse koolikiusamise pärast kodulähedasest koolist ära võtma ja kesklinna kooli viima, kusjuures kiusamine algas mitte õpilastest, vaid hoopis õpetajast. Pani halbu hindeid, kuigi töös polnud mitte ühtki parandust ega andnud ka mitte mingit tagasisidet, mida siis laps saaks paremini teha. Kui palusin lapsel õpetajalt ise küsida, nähvas too vaid: "Küll sa ise tead!" Aga laps tõesti ei teadnud. Kusjuures tegu oli eeskujuliku käitumisega lapsega, sestap ei oleta ka, et ta tunnis väga korda rikkunuks. Õpetaja rääkis kolleegidele last seljataga, rääkis klassis tervet selle lapse peret, sh lapsevanemaidki, seljataga, ehkki ise rõhutas igal koosolekul üle, et kodus ei tohtivat vanemad õpetajast kunagi halba rääkida. Laps nuttis iga pühapäeva õhtul, suur hirm oli kooli selle kurja õpetaja juurde minna. Proovisin koolis rääkimas käia, kõik põrkus vastu ringkaitse müüri ja minu enne tervet last hakati usinalt HEV-lapseks tembeldama. Lõpuks, kui lapsel juba vaimse tervise probleemid tekkisid, jätsin ta sealt koju ja otsisin uue kooli. Uues koolis kadusid probleemid kui nõiaväel, äkki ei olnudki enam tegemist "probleemse" lapse, vaid igati tubli ja korraliku õpilasega. Uue kooli direktor mainis kord koolikoridoris vastu juhtudes, et ta ei ole nii hästi kasvatatud last ammu näinud.

Raske on olla tänapäeval lapsevanem. Kui vanem ei suhtle kooliga, siis on lapsevanem ükskõikne; kui püüab kooliga suhelda, siis tüütab lugupeetud koolitöötajat. Kui vanem ikka pidevalt ühendust võtab, näitab see enamasti, et olukord ei ole lahenenud, juhtum on jäetud ripakile - peeglisse vaatamise koht. Ja veel - kui on ikka tõesti hea õpetaja, kes lastele palju annab ja ka koduga koostööd ei põlga, küll siis lapsevanemad selle ära tunnevad! Mu teisel lapsel oli niisugune Õpetaja - ja vanemad lausa kuldasid ta üle. Mitte kellelgi polnud kunagi kahju omalt poolt panustada tema jõulu- või sünnipäevakingitusse, lisaks tõid peaaegu kõik lapsed veel oma perede poolt sellele Õpetajale lilli ja joonistasid kaarte. Lapsed olid kogu aeg ta ümber, tõid piparkooke, tegid pai. Ja see Õpetaja omakorda ei väsinud lapsevanemaid kiitmast. Ehk siis - kõik siin ilmas on kahepoolne.

Halad sina ise hoopis.

Mille poolest ühe halamine vähem halamine on kui teise oma?
Et kui koolitöötaja halab ja hädaldab, siis on see väga tore, seevastu laps ja ta vanemad peavad lähtuma põhimõttest "Lõuad pidada ja edasi teenida." Õpetaja selja taga seisab terve suur asutus direktorini välja, lisaks kaitseb teda tööandjana KOV. Kes kaitseb last, kui vanemad seda teha ei tohi?

nojah - defineeri "lapse kaitsmine". mina olen kokku puutunud lapsevanemaga, kes nõuab oma lapsele paremat hinnet "sest kolmega ei saa ülikooli sisse!" Kui laps eripedagoogi juures käis, oli lapsevanem väga nördinud, et last "korda" ei tehtud. aga töö on ju ikka tellija materjalist ja ükski imepedagoog ei saa teile uut tarka last teha, ükskõik, kui palju ta ka ei pingutaks.

[Külaline]

Halad sina ise hoopis.

Mille poolest ühe halamine vähem halamine on kui teise oma?
Et kui koolitöötaja halab ja hädaldab, siis on see väga tore, seevastu laps ja ta vanemad peavad lähtuma põhimõttest "Lõuad pidada ja edasi teenida." Õpetaja selja taga seisab terve suur asutus direktorini välja, lisaks kaitseb teda tööandjana KOV. Kes kaitseb last, kui vanemad seda teha ei tohi?

nojah - defineeri "lapse kaitsmine". mina olen kokku puutunud lapsevanemaga, kes nõuab oma lapsele paremat hinnet "sest kolmega ei saa ülikooli sisse!" Kui laps eripedagoogi juures käis, oli lapsevanem väga nördinud, et last "korda" ei tehtud. aga töö on ju ikka tellija materjalist ja ükski imepedagoog ei saa teile uut tarka last teha, ükskõik, kui palju ta ka ei pingutaks.

Aga tolles näites, mis eespool toodi, pani õpetaja lapsele halbu hindeid ilma last teavitamata, mis tolle töös valesti oli. Kui laps tagasisidet küsis, vastas õpetaja: "Küll sa ise tead!" Aga laps ei teadnud ja oletamine on üks tänamatu asi.

[Külaline]

nojah - defineeri "lapse kaitsmine". mina olen kokku puutunud lapsevanemaga, kes nõuab oma lapsele paremat hinnet "sest kolmega ei saa ülikooli sisse!" Kui laps eripedagoogi juures käis, oli lapsevanem väga nördinud, et last "korda" ei tehtud. aga töö on ju ikka tellija materjalist ja ükski imepedagoog ei saa teile uut tarka last teha, ükskõik, kui palju ta ka ei pingutaks.

See paremate hinnete nõudmine on pidev. Väga tavaline on, et laps ei käi koolis, jätab kontrolltööd ja muud asjad õigel ajal tegemata ja siis trimestri lõppedes peab ühe päevaga saama kõik asjad järgi tehtud. Tihtipeale pole ka sugugi õppinud ja siis vanem kirjutab, miks kaks? Vanemate arvates on õpetaja tööaeg kummist ja järgi peab saama vastata alati ükskõik mis ajal. Muidugi on ka halbu õpetajaid olemas ja ma ei ütle, et õpetajad mitte kunagi õpilasi ei kiusa, nagu siin pahane ema räägib. Et keegi nüüd lambist hakkab kiusama mõnda hästi käituvat last, kes õpib hästi, käitub hästi, mingit konflikti ei ole, lihtsalt hakkab kiusama, mina pole seda näinud, kuigi ma ei ütle, et see on täiesti võimatu. Oma koolis ma ei näe seda, et kõik halbu õpetajaid kaitseks, väga paljud sobimatud õpetajad on lahkunud. Pigem öeldakse ikka nii, et õpetaja ülesanne on konflikt vanemaga ära hoida ja õpetaja peab rahulikult kuulama ja asja lahendama. Mina olen eripedagoog ja minul on küll nii olnud, et mina pean neid konfliktseid ja süüdistavaid vanemaid kuulama ja proovima teha nii, et ta rahul on. Ma ise olen väga õnnelik, et laps sai kolme kätte, aga vanem küsib, miks pole neljad-viied, kuigi käib õpiabis.

[Külaline]

Minu vanem oli kuni pensini õpetaja. Ei mäleta, et ta õhtuti ja nädalavahetuseti tööd oleks teinud. Koju saabus minuga samal ajal ja kodus oli terve suve.

Oleneb, mis ainet ja klasse ta õpetas ning mis meetodeid ta õpetamisel kasutas. Sealt tulebki see tohutu koormuse erinevus.

Ta õpetas kõige raskemaid, kellega tavaõpetajad hakkama ei saanud. Kindlasti mitte ei töötanud kuidagi üle jala, nihverdades, ükskõikselt. Alati kursis uuema erialase kirjandusega. Kuna ta koju saabus a la kell kolm või neli, siis enne viit olid vajalikud ettevalmistused tehtud. Õhtul laua taga ei istunud.

Praegu on sellised õpilased tavalistega koos. Väga raskete käitumishäiretega, nt agressiivsed ja vägivaldsed, veel eraldatakse. On koole, kus on temporühmad vmt, kus üksikud õpiraskustega õpilased pannakse eraldi, nii et õpetajal on aega igaühega eraldi tegeleda.

[Külaline]

Oleneb, mis ainet ja klasse ta õpetas ning mis meetodeid ta õpetamisel kasutas. Sealt tulebki see tohutu koormuse erinevus.

Ta õpetas kõige raskemaid, kellega tavaõpetajad hakkama ei saanud. Kindlasti mitte ei töötanud kuidagi üle jala, nihverdades, ükskõikselt. Alati kursis uuema erialase kirjandusega. Kuna ta koju saabus a la kell kolm või neli, siis enne viit olid vajalikud ettevalmistused tehtud. Õhtul laua taga ei istunud.

Praegu on sellised õpilased tavalistega koos. Väga raskete käitumishäiretega, nt agressiivsed ja vägivaldsed, veel eraldatakse. On koole, kus on temporühmad vmt, kus üksikud õpiraskustega õpilased pannakse eraldi, nii et õpetajal on aega igaühega eraldi tegeleda.

Temporühm on ju teine asi, sinna pannakse kokku need, kes on samal tasemel. Eks paljudele lastele sobiks individuaalne õpe, aga koolidel pole ressurssi selleks. Mulle eripedagoogina pannakse neid aina juurde, aga olen sunnitud ütlema, et ma ei võta rohkem neid ilma lisatasuta endale õppima. Tund on tund ja peab olema tasustatud. Aga koolil pole raha kõigile vajajatele individutaalõpet pakkuda. Omamoodi kurb, et individuaalõppele saavad rohkem käitumisprobleemidega õpilased, keda lihtsalt keegi oma tundi ei soovi, kuigi kasu saaks rohkem õpiraskustega laps, kes käitub hästi, aga õppimisega on raskusi. Aga nemad jäävad suurde klassi, sest need halvasti käitujaid õpetajad tundi ei taha. Väga paljude asjade taga, mis koolis on halvasti, on ressursipuudus.

[Külaline]

Ta õpetas kõige raskemaid, kellega tavaõpetajad hakkama ei saanud. Kindlasti mitte ei töötanud kuidagi üle jala, nihverdades, ükskõikselt. Alati kursis uuema erialase kirjandusega. Kuna ta koju saabus a la kell kolm või neli, siis enne viit olid vajalikud ettevalmistused tehtud. Õhtul laua taga ei istunud.

Praegu on sellised õpilased tavalistega koos. Väga raskete käitumishäiretega, nt agressiivsed ja vägivaldsed, veel eraldatakse. On koole, kus on temporühmad vmt, kus üksikud õpiraskustega õpilased pannakse eraldi, nii et õpetajal on aega igaühega eraldi tegeleda.

Temporühm on ju teine asi, sinna pannakse kokku need, kes on samal tasemel. Eks paljudele lastele sobiks individuaalne õpe, aga koolidel pole ressurssi selleks. Mulle eripedagoogina pannakse neid aina juurde, aga olen sunnitud ütlema, et ma ei võta rohkem neid ilma lisatasuta endale õppima. Tund on tund ja peab olema tasustatud. Aga koolil pole raha kõigile vajajatele individutaalõpet pakkuda. Omamoodi kurb, et individuaalõppele saavad rohkem käitumisprobleemidega õpilased, keda lihtsalt keegi oma tundi ei soovi, kuigi kasu saaks rohkem õpiraskustega laps, kes käitub hästi, aga õppimisega on raskusi. Aga nemad jäävad suurde klassi, sest need halvasti käitujaid õpetajad tundi ei taha. Väga paljude asjade taga, mis koolis on halvasti, on ressursipuudus.

Vahet ei ole, mis see nimetus on, mina neid erisusi ei tea, mõte oli selles, et mõni kool võimaldab selliste väikeste gruppide tekitamist. Igal pool pole aga isegi tugispetsialiste, kelle "kraesse" neid probleemseid lükata. Tavaline õpetaja teeb eripedagoogi tööd.

[Külaline]

Noored tahavad kodukontorit, vaba töögraafikut, ise puhkust planeerida.

Miks noored? Justkui kõik ülejäänud oleksid mingid lambad. Ma olen 50+ ja tahan ka. Ja mul ongi.

[Külaline]

Igal pool pole aga isegi tugispetsialiste, kelle "kraesse" neid probleemseid lükata. Tavaline õpetaja teeb eripedagoogi tööd.

Nii ta on, siis saab ju raha kokku hoida ja õpetajatele jääb palgaraha rohkem, kui tugispetsialiste ei palka.

[Külaline]

Selline ühiskonnas kirgi küttev teema. Ühest küljest on ju õpetajate palk Maxima kassapidajate omadest ikka märksa suurem, aga teisest küljest otsitakse õpetajaid tikutulega taga ja kavlifikatsioonile vastavaid pahatihti ei leitagi. Miks siis? Ja mida teha, et olukorda lahendada? Miks noored peale ülikooli lõpetamist õpetajateks ei tule ja kas viisakas palk lahendaks probleemi? Või on põhjus kusagil mujal? Suur sats õpetajaid on 50-60 aastased ja lähevad varsti pensionile. Mis siis saab?

no 50-60sed ei lähe küll niipea pensionile. Põhjus selles, et alates 1998a arvestatakse pensionistaaži selle järgi, kas tulevase pensionäri palk oli tol aastal riigi keskmisest suurem või väiksem. õpetajatel on palk väiksem, seega annab iga täiskohaga õpetajana töötatud aasta mingi 0,8 või vähem aastat pensionistaaži ja ka pension tuleb siis väga väike. mina just sain pensionäriks, terve elu töötanud õpetajana, pension määrati ca 700€, sellega ära ei ela, järelikult töötan edasi.

Noored õpetajad ei pea koolis vastu, sest esimestel aastatel on neil üliväga suur koormus - noored ei arvesta, et tunnid on vaja ka ette valmistada ja hiljem tunnis läbiviidud kirjalikud tööd ka ära parandada - seda tohutut töö mahtu ülikoolipraktika käigus nad ei tunneta. Kui noor läheb kooli tööle algul mingi muu töö kõrvalt või ülikooli kõrvalt väikese koormusega, nt 6-8h nädalas, siis ta saab järk-järgult kooliellu sisse elada. Aga kui antakse korraga kaela täiskoormusest oluliselt suurem koormus, mitu õppeainet, 34-õpilasega klassid, mitu erinevat vanuseastet (nt 4.-9.kl), võibolla ka klassijuhatamine lisaks, siis reeglina põletakse juba enne õppeaasta lõppu läbi ja otsitakse kiiresti uus töö.

[Külaline]

Noored õpetajad ei pea koolis vastu, sest esimestel aastatel on neil üliväga suur koormus - noored ei arvesta, et tunnid on vaja ka ette valmistada ja hiljem tunnis läbiviidud kirjalikud tööd ka ära parandada - seda tohutut töö mahtu ülikoolipraktika käigus nad ei tunneta. Kui noor läheb kooli tööle algul mingi muu töö kõrvalt või ülikooli kõrvalt väikese koormusega, nt 6-8h nädalas, siis ta saab järk-järgult kooliellu sisse elada. Aga kui antakse korraga kaela täiskoormusest oluliselt suurem koormus, mitu õppeainet, 34-õpilasega klassid, mitu erinevat vanuseastet (nt 4.-9.kl), võibolla ka klassijuhatamine lisaks, siis reeglina põletakse juba enne õppeaasta lõppu läbi ja otsitakse kiiresti uus töö.

See kipub ka mujal nii olema, et nö uuele pannakse kaela kõige raskemad ülesanded, kõige ebameeldivamad tööd jne, vanad kalad siis ütlevad, mida nad teevad ja mida nad ei tee. Seda klassi ma ei võta, sinna ma ei tule, see pange teise klassi, muidu ma klassijuhatamist ei võta jne. Aga uuele (ei pea ainult noor olema) laotakse kõik kaela: korrapidamine, jubedad klassid jne, jne. Tema ei oska seal ka laveerida ja ei tea, kuidas lihtsamalt välja vingerdada. Siis lasebki varsti jalga. Öeldakse küll, et on mentorid jne, aga need on ka sellised, et osa tõesti südamest toetavad ja aitavad, teised jälle jätavad inimese üksi sinna ulpima. Mõtlevad, et oli minul raske, ujusin välja, uju sina ka.

[Külaline]

Kui palju tunde peab õpetaja andma töötades 1,0 koormusega?
Kui palju tunde on arvestatud selleks, et kontrollida laste töid?
Kas tundide ettevalmistus on arvestatud tööaja sisse?
Mul pole aimugi sellest tööst. Tundub et nad on 8 tundi iga päev klassi ees ja oma vabast ajast kontrollivad tõid ja teevad ettevalmistusi. Aga mis elu see on? Nii saabki elada vaid üksik inimene, kelle elu ongi ta töö.

Olenevalt koolist on kontakttunde vaja anda umbes 24 tundi, tasustatud tööaeg on 35 tundi. Tundide ettevalmistamiseks, järelvastamisteks, tööde parandamiseks jne siis 11 tundi, aga selle ajaga ei tule välja. Reaalne tööaeg on umbes 50 tundi nädalas, osadel ka rohkem.

Mida väiksem on õpetaja koormus, seda väiksem on ka üldtööaeg ja seda hullemaks elu läheb. nt töötasin ühes koolis, millel gümnaasiumiosa ära kaotati. minu aine tunde jäi terve kooli peale alles vaid 8, seega ametlik üldtööaeg 11,6h, millest siis ametlikult vaid 3,6h nädalas tundide ettevalmistamiseks, järelvastamiseks, koosolekutel istumiseks, tööde parandamiseks, katsevahendite ettevalmistamiseks, pärast tunde ärakorjamiseks ja puhastamiseks jne. Need 8h ainetundi oli ära jagatud 3-le päevale, lisaks suutis õppejuht neile veel "augud" ka vahele tekitada tunniplaanis. Palk loomulikult vaid 1/3 ametipalgast. Ja siis veel õiendati, miks ma tundidest vabal päeval (kui ma töötasin ühes teises asutuses, et üldse ära elada) mingile motivatsioonikoolitusele ei ilmunud. Reaalne tööaeg tuli selle 1/3 koormusega 3 täispäeva nädalas + osa tööd jäi veel nädalavahetuseks

[Külaline]

Kui palju tunde peab õpetaja andma töötades 1,0 koormusega?
Kui palju tunde on arvestatud selleks, et kontrollida laste töid?
Kas tundide ettevalmistus on arvestatud tööaja sisse?
Mul pole aimugi sellest tööst. Tundub et nad on 8 tundi iga päev klassi ees ja oma vabast ajast kontrollivad tõid ja teevad ettevalmistusi. Aga mis elu see on? Nii saabki elada vaid üksik inimene, kelle elu ongi ta töö.

Olenevalt koolist on kontakttunde vaja anda umbes 24 tundi, tasustatud tööaeg on 35 tundi. Tundide ettevalmistamiseks, järelvastamisteks, tööde parandamiseks jne siis 11 tundi, aga selle ajaga ei tule välja. Reaalne tööaeg on umbes 50 tundi nädalas, osadel ka rohkem.

Mida väiksem on õpetaja koormus, seda väiksem on ka üldtööaeg ja seda hullemaks elu läheb. nt töötasin ühes koolis, millel gümnaasiumiosa ära kaotati. minu aine tunde jäi terve kooli peale alles vaid 8, seega ametlik üldtööaeg 11,6h, millest siis ametlikult vaid 3,6h nädalas tundide ettevalmistamiseks, järelvastamiseks, koosolekutel istumiseks, tööde parandamiseks, katsevahendite ettevalmistamiseks, pärast tunde ärakorjamiseks ja puhastamiseks jne. Need 8h ainetundi oli ära jagatud 3-le päevale, lisaks suutis õppejuht neile veel "augud" ka vahele tekitada tunniplaanis. Palk loomulikult vaid 1/3 ametipalgast. Ja siis veel õiendati, miks ma tundidest vabal päeval (kui ma töötasin ühes teises asutuses, et üldse ära elada) mingile motivatsioonikoolitusele ei ilmunud. Reaalne tööaeg tuli selle 1/3 koormusega 3 täispäeva nädalas + osa tööd jäi veel nädalavahetuseks

Meie koolis on sama, et paljud on osakoormusega ja see tähendab suuri ebamugavusi. Mingil koosolekul direktor rääkis, et osakoormus ei tähenda, et sul on näiteks kolmel päeval töö, vaid sa peadki käima iga päev, lihtsalt siis vähem tunde. Nii et väga okei on, et sul reedel tunde pole, aga siis suvaliselt pannakse mingi asendustund keset päeva. Ja väga okei on see ka, et üks tund on sul kell üheksa ja teine on kell kolm, vahepeal sisusta aega muuga. Ka selliste asjade pärast lähevad õpetajad muule tööle, kus sellist jama pole.

[Külaline]

Olenevalt koolist on kontakttunde vaja anda umbes 24 tundi, tasustatud tööaeg on 35 tundi. Tundide ettevalmistamiseks, järelvastamisteks, tööde parandamiseks jne siis 11 tundi, aga selle ajaga ei tule välja. Reaalne tööaeg on umbes 50 tundi nädalas, osadel ka rohkem.

Mida väiksem on õpetaja koormus, seda väiksem on ka üldtööaeg ja seda hullemaks elu läheb. nt töötasin ühes koolis, millel gümnaasiumiosa ära kaotati. minu aine tunde jäi terve kooli peale alles vaid 8, seega ametlik üldtööaeg 11,6h, millest siis ametlikult vaid 3,6h nädalas tundide ettevalmistamiseks, järelvastamiseks, koosolekutel istumiseks, tööde parandamiseks, katsevahendite ettevalmistamiseks, pärast tunde ärakorjamiseks ja puhastamiseks jne. Need 8h ainetundi oli ära jagatud 3-le päevale, lisaks suutis õppejuht neile veel "augud" ka vahele tekitada tunniplaanis. Palk loomulikult vaid 1/3 ametipalgast. Ja siis veel õiendati, miks ma tundidest vabal päeval (kui ma töötasin ühes teises asutuses, et üldse ära elada) mingile motivatsioonikoolitusele ei ilmunud. Reaalne tööaeg tuli selle 1/3 koormusega 3 täispäeva nädalas + osa tööd jäi veel nädalavahetuseks

Meie koolis on sama, et paljud on osakoormusega ja see tähendab suuri ebamugavusi. Mingil koosolekul direktor rääkis, et osakoormus ei tähenda, et sul on näiteks kolmel päeval töö, vaid sa peadki käima iga päev, lihtsalt siis vähem tunde. Nii et väga okei on, et sul reedel tunde pole, aga siis suvaliselt pannakse mingi asendustund keset päeva. Ja väga okei on see ka, et üks tund on sul kell üheksa ja teine on kell kolm, vahepeal sisusta aega muuga. Ka selliste asjade pärast lähevad õpetajad muule tööle, kus sellist jama pole.

Kuhu nad tööle lähevad? Terve riigisektor on selline, et seitse nahka võetakse. See ei vasta tõele, et riigipalgalisi on liiga palju ja midagi ei teegi. Vabatahtlikkuse peal püsib riik püsti

[Külaline]

Kuhu nad tööle lähevad? Terve riigisektor on selline, et seitse nahka võetakse. See ei vasta tõele, et riigipalgalisi on liiga palju ja midagi ei teegi. Vabatahtlikkuse peal püsib riik püsti

See on ka muidugi tõsi, et riigisektoris saavad ainult juhid meeletult palka. Sinna kulub suur osa rahast. Aga need, kes päris töö ära peavad tegema, saavad viletsat palka.

[Külaline]

Mida väiksem on õpetaja koormus, seda väiksem on ka üldtööaeg ja seda hullemaks elu läheb. nt töötasin ühes koolis, millel gümnaasiumiosa ära kaotati. minu aine tunde jäi terve kooli peale alles vaid 8, seega ametlik üldtööaeg 11,6h, millest siis ametlikult vaid 3,6h nädalas tundide ettevalmistamiseks, järelvastamiseks, koosolekutel istumiseks, tööde parandamiseks, katsevahendite ettevalmistamiseks, pärast tunde ärakorjamiseks ja puhastamiseks jne. Need 8h ainetundi oli ära jagatud 3-le päevale, lisaks suutis õppejuht neile veel "augud" ka vahele tekitada tunniplaanis. Palk loomulikult vaid 1/3 ametipalgast. Ja siis veel õiendati, miks ma tundidest vabal päeval (kui ma töötasin ühes teises asutuses, et üldse ära elada) mingile motivatsioonikoolitusele ei ilmunud. Reaalne tööaeg tuli selle 1/3 koormusega 3 täispäeva nädalas + osa tööd jäi veel nädalavahetuseks

Meie koolis on sama, et paljud on osakoormusega ja see tähendab suuri ebamugavusi. Mingil koosolekul direktor rääkis, et osakoormus ei tähenda, et sul on näiteks kolmel päeval töö, vaid sa peadki käima iga päev, lihtsalt siis vähem tunde. Nii et väga okei on, et sul reedel tunde pole, aga siis suvaliselt pannakse mingi asendustund keset päeva. Ja väga okei on see ka, et üks tund on sul kell üheksa ja teine on kell kolm, vahepeal sisusta aega muuga. Ka selliste asjade pärast lähevad õpetajad muule tööle, kus sellist jama pole.

Kuhu nad tööle lähevad? Terve riigisektor on selline, et seitse nahka võetakse. See ei vasta tõele, et riigipalgalisi on liiga palju ja midagi ei teegi. Vabatahtlikkuse peal püsib riik püsti

Kui su riik pelga vabatahtlikkuse peal püsti püsib, nagu sa väidad, miks siis meil maksud nii suured on?

[Külaline]

Kuhu nad tööle lähevad? Terve riigisektor on selline, et seitse nahka võetakse. See ei vasta tõele, et riigipalgalisi on liiga palju ja midagi ei teegi. Vabatahtlikkuse peal püsib riik püsti

See on ka muidugi tõsi, et riigisektoris saavad ainult juhid meeletult palka. Sinna kulub suur osa rahast. Aga need, kes päris töö ära peavad tegema, saavad viletsat palka.

jah, aga riigiasutuses ei ole võimalik olukord, kus sa töötad 0,5 või 0,6 kohaga ja ülemus nõuab, et istuksid kõik 5 päeva nädalas kella 8st 17ni tööpostil.

[Külaline]

Kuhu nad tööle lähevad? Terve riigisektor on selline, et seitse nahka võetakse. See ei vasta tõele, et riigipalgalisi on liiga palju ja midagi ei teegi. Vabatahtlikkuse peal püsib riik püsti

See on ka muidugi tõsi, et riigisektoris saavad ainult juhid meeletult palka. Sinna kulub suur osa rahast. Aga need, kes päris töö ära peavad tegema, saavad viletsat palka.

jah, aga riigiasutuses ei ole võimalik olukord, kus sa töötad 0,5 või 0,6 kohaga ja ülemus nõuab, et istuksid kõik 5 päeva nädalas kella 8st 17ni tööpostil.

Ei ole ka koolis seaduslikult võimalik. Mine tööinspektsiooni. Mis mõte sellel 0 5 koormusel siis on, kui ikkagi tööl istud täis ajaga.

[Külaline]

Meie koolis on sama, et paljud on osakoormusega ja see tähendab suuri ebamugavusi. Mingil koosolekul direktor rääkis, et osakoormus ei tähenda, et sul on näiteks kolmel päeval töö, vaid sa peadki käima iga päev, lihtsalt siis vähem tunde. Nii et väga okei on, et sul reedel tunde pole, aga siis suvaliselt pannakse mingi asendustund keset päeva. Ja väga okei on see ka, et üks tund on sul kell üheksa ja teine on kell kolm, vahepeal sisusta aega muuga. Ka selliste asjade pärast lähevad õpetajad muule tööle, kus sellist jama pole.

Kuhu nad tööle lähevad? Terve riigisektor on selline, et seitse nahka võetakse. See ei vasta tõele, et riigipalgalisi on liiga palju ja midagi ei teegi. Vabatahtlikkuse peal püsib riik püsti

Kui su riik pelga vabatahtlikkuse peal püsti püsib, nagu sa väidad, miks siis meil maksud nii suured on?

Meil ei ole suured maksud. Läänes palju kõrgemad. Aga me elame tegelikult paremini, kui elama peaks. Me ei ela Läänest märkimisväärselt halvemini. Meil on isegi juba uhkemad kodud. Tegelikult on see kõik selle rohkem töötamisega saavutatud.