Mis sõnu te vihkate?

[Külaline]

Jälle siin minestatakse kõnekeelsete väljendite ja piirkondliku keelekasutuse peale. Rääkida tohib ainult kirjakeelt või murdekeelt, kirjakeelt või kõnekeelt, aga jumala eest neid mitte omavahel segada. Igasugune eripära tuleb välja suretada ja rääkida ainult nii, nagu sõnaraamat ütleb, siis on kuivikute süda rahul.

Harimatus ja kuivik ei ole sünonüümid, muide. Keelt väänama võiks hakata siis, kui põhi on all. Ja sellest saab ausalt öeldes väga hästi aru, kas inimene on vilunud keelekasutaja, kes sõnadega mängib või ta lihtsalt teadmatusest räägib nii. Nagu see Tolmukübeme lugusi, sõnasi, mida ta ise nimetas uhkelt i-mitmuseks. See on lollus ja harimatus, mitte mingi eripära.

[Külaline]

Jälle siin minestatakse kõnekeelsete väljendite ja piirkondliku keelekasutuse peale. Rääkida tohib ainult kirjakeelt või murdekeelt, kirjakeelt või kõnekeelt, aga jumala eest neid mitte omavahel segada. Igasugune eripära tuleb välja suretada ja rääkida ainult nii, nagu sõnaraamat ütleb, siis on kuivikute süda rahul.

Harimatus ja kuivik ei ole sünonüümid, muide. Keelt väänama võiks hakata siis, kui põhi on all. Ja sellest saab ausalt öeldes väga hästi aru, kas inimene on vilunud keelekasutaja, kes sõnadega mängib või ta lihtsalt teadmatusest räägib nii. Nagu see Tolmukübeme lugusi, sõnasi, mida ta ise nimetas uhkelt i-mitmuseks. See on lollus ja harimatus, mitte mingi eripära.

Siis öelgegi, kui teid häirib konkreetselt harimatus, mitte ärge hakake murdesõnu, uudissõnu, slängisõnu vm loetlema, mis ei näita kuidagi kellegi haritust. Kirjakeelel on oma koht, aga igapäevaelus vabas suhtluses ei peaks kindlasti ainult kirjakeelt tarvitama. See pole kuskilt otsast isegi loomulik.

[Külaline]

Jälle siin minestatakse kõnekeelsete väljendite ja piirkondliku keelekasutuse peale. Rääkida tohib ainult kirjakeelt või murdekeelt, kirjakeelt või kõnekeelt, aga jumala eest neid mitte omavahel segada. Igasugune eripära tuleb välja suretada ja rääkida ainult nii, nagu sõnaraamat ütleb, siis on kuivikute süda rahul.

No tore, eks määneta siis edasi.

Soovitan sul rohkem ilukirjandust lugeda, kitsas silmaring karjub juba kaugelt.

[Külaline]

Jälle siin minestatakse kõnekeelsete väljendite ja piirkondliku keelekasutuse peale. Rääkida tohib ainult kirjakeelt või murdekeelt, kirjakeelt või kõnekeelt, aga jumala eest neid mitte omavahel segada. Igasugune eripära tuleb välja suretada ja rääkida ainult nii, nagu sõnaraamat ütleb, siis on kuivikute süda rahul.

No tore, eks määneta siis edasi.

Soovitan sul rohkem ilukirjandust lugeda, kitsas silmaring karjub juba kaugelt.

Nagu juba eelmisel korral ütlesin, inimesed teevad väga hästi vahet, kas keeleoskaja kasutab mängulisi sõnu või on tegemist harimatuse ja lollusega. Kes räägib ikka pluuse ja pliita, lugusi, peresi, siis see pole mingi murde ja kõnekeele vahva mix, vaid harimatus.

[Külaline]

Jälle siin minestatakse kõnekeelsete väljendite ja piirkondliku keelekasutuse peale. Rääkida tohib ainult kirjakeelt või murdekeelt, kirjakeelt või kõnekeelt, aga jumala eest neid mitte omavahel segada. Igasugune eripära tuleb välja suretada ja rääkida ainult nii, nagu sõnaraamat ütleb, siis on kuivikute süda rahul.

No tore, eks määneta siis edasi.

Soovitan sul rohkem ilukirjandust lugeda, kitsas silmaring karjub juba kaugelt.

Eks näita mulle siis ette kasvõi ükski ilukirjanduslik teos, kus on sees see präägatamine-määnetamine Ootan siia huviga sellise teose pealkirja.

[Külaline]

No tore, eks määneta siis edasi.

Soovitan sul rohkem ilukirjandust lugeda, kitsas silmaring karjub juba kaugelt.

Eks näita mulle siis ette kasvõi ükski ilukirjanduslik teos, kus on sees see präägatamine-määnetamine Ootan siia huviga sellise teose pealkirja.

Äkki ta mõtleb, et oli näiteks otsene kõne, kuidas rääkis külajoodik Vello vms.

[Külaline]

präägatamine-määnetamine

Ära nüüd tooli pealt maha kuku, kui seda õudust ja harimatust siin loed, aga see on ju puhas murdekeel. Sõnaga "määne" või "sääne" tuleb Google'is väga palju vasteid, viimast on kasutanud ka nt Ain Kaalep ja Anna Haava. Muuseas, sõnast "praegu" on veel näiteks variante paergu, paargu, praegast, praega, praegust.

[Külaline]

präägatamine-määnetamine

Ära nüüd tooli pealt maha kuku, kui seda õudust ja harimatust siin loed, aga see on ju puhas murdekeel. Sõnaga "määne" või "sääne" tuleb Google'is väga palju vasteid, viimast on kasutanud ka nt Ain Kaalep ja Anna Haava. Muuseas, sõnast "praegu" on veel näiteks variante paergu, paargu, praegast, praega, praegust.

No kui sa räägid praegusel ajal, et praegast hakkan tulema, siis ega sind keegi eriliseks naljaninaks või haritlaseks ei pea. Haritud inimene oskab ka konteksti asju panna ja saab aru, mis sõnu on kohane kasutada ja mida pole. Mis siis, et paarsada aastat tagasi oli see väga okei sõna. Perse oli ka väga hea sõna kunagi, aga kes igapäevaselt nii räägib, tänapäeval väga viisakaks inimeseks ei peeta. Aeg läheb edasi ja haritud inimene saab aru, mida kasutatakse praegu ja mida siis.

[Külaline]

präägatamine-määnetamine

Ära nüüd tooli pealt maha kuku, kui seda õudust ja harimatust siin loed, aga see on ju puhas murdekeel. Sõnaga "määne" või "sääne" tuleb Google'is väga palju vasteid, viimast on kasutanud ka nt Ain Kaalep ja Anna Haava. Muuseas, sõnast "praegu" on veel näiteks variante paergu, paargu, praegast, praega, praegust.

No kui sa räägid praegusel ajal, et praegast hakkan tulema, siis ega sind keegi eriliseks naljaninaks või haritlaseks ei pea. Haritud inimene oskab ka konteksti asju panna ja saab aru, mis sõnu on kohane kasutada ja mida pole. Mis siis, et paarsada aastat tagasi oli see väga okei sõna. Perse oli ka väga hea sõna kunagi, aga kes igapäevaselt nii räägib, tänapäeval väga viisakaks inimeseks ei peeta. Aeg läheb edasi ja haritud inimene saab aru, mida kasutatakse praegu ja mida siis.

Ma tean paljusid haritud inimesi, kelle kõnes murdejooni välja lööb. Olivad, tulivad, sõivad, tõivad. Praegast, ikkagist. Minu õpetaja Tartus ütles ikka, et "nii ei teha" ja "tüdrukuid ei lüüa". Kah mul asi. Nad teavad väga hästi, mismoodi kirjakeeles räägitakse.

[Külaline]

No kui sa räägid praegusel ajal, et praegast hakkan tulema, siis ega sind keegi eriliseks naljaninaks või haritlaseks ei pea. Haritud inimene oskab ka konteksti asju panna ja saab aru, mis sõnu on kohane kasutada ja mida pole. Mis siis, et paarsada aastat tagasi oli see väga okei sõna. Perse oli ka väga hea sõna kunagi, aga kes igapäevaselt nii räägib, tänapäeval väga viisakaks inimeseks ei peeta. Aeg läheb edasi ja haritud inimene saab aru, mida kasutatakse praegu ja mida siis.

Meie rahvust hoiab elus meie keel kõigis selle variantides.
Mitte meie kunagi kokku lepitud kirjakeel, mille aluseks valiti mingi pärast just Põhja-Eestis kasutatav keel.
Iga viimane kui keeleteadlane on ka praegu selle poolt, et kõnes ja mitteametlikes tekstides võiks kasutada oma kodukandi sõnu, tuua need nõukaajal hävitatud/mahasurutud keelde tagasi.
See on meie kultuuri alus - kõik need erinevad variandid kõigist sõnadest.
Jah, kirjakeelt peab tundma, aga öelda, et kui päriselt võro või seto keelt ei oska, saarte murrakuid ei tunne, siis ei võiks ka mõningaid vanavanavanematest pähe kulunud koduseid sõnu kasutada muu jutu sees - no see on küll vale nõudmine.
Kõnekeel justnimelt hoiab eesti keelt, ka foorumites.
Või noh - lugege ise samateemalisi arutelusid nt FB keelegruppides, kus arutatakse ja tuntakse väga muret eesti keele ja selle juurte säilimise pärast.
Et see ei muutuks vaid keelereegleid järgivaks bürokraatlikuks kantseliidiks.

[Külaline]

No kui sa räägid praegusel ajal, et praegast hakkan tulema, siis ega sind keegi eriliseks naljaninaks või haritlaseks ei pea. Haritud inimene oskab ka konteksti asju panna ja saab aru, mis sõnu on kohane kasutada ja mida pole. Mis siis, et paarsada aastat tagasi oli see väga okei sõna. Perse oli ka väga hea sõna kunagi, aga kes igapäevaselt nii räägib, tänapäeval väga viisakaks inimeseks ei peeta. Aeg läheb edasi ja haritud inimene saab aru, mida kasutatakse praegu ja mida siis.

Meie rahvust hoiab elus meie keel kõigis selle variantides.
Mitte meie kunagi kokku lepitud kirjakeel, mille aluseks valiti mingi pärast just Põhja-Eestis kasutatav keel.
Iga viimane kui keeleteadlane on ka praegu selle poolt, et kõnes ja mitteametlikes tekstides võiks kasutada oma kodukandi sõnu, tuua need nõukaajal hävitatud/mahasurutud keelde tagasi.
See on meie kultuuri alus - kõik need erinevad variandid kõigist sõnadest.
Jah, kirjakeelt peab tundma, aga öelda, et kui päriselt võro või seto keelt ei oska, saarte murrakuid ei tunne, siis ei võiks ka mõningaid vanavanavanematest pähe kulunud koduseid sõnu kasutada muu jutu sees - no see on küll vale nõudmine.
Kõnekeel justnimelt hoiab eesti keelt, ka foorumites.
Või noh - lugege ise samateemalisi arutelusid nt FB keelegruppides, kus arutatakse ja tuntakse väga muret eesti keele ja selle juurte säilimise pärast.
Et see ei muutuks vaid keelereegleid järgivaks bürokraatlikuks kantseliidiks.

Kolmas kord kordan: need on erinevad asjad, kas inimene oskab keelt väga hästi ja siis teeb teadliku valiku mõne teistmoodi sõna osas või ta räägib lithsalt vigaselt ja see tuleneb sellest, et pole eriti koolis käinud. Need ei ole üks ja sama asi.

[Külaline]

Kolmas kord kordan: need on erinevad asjad, kas inimene oskab keelt väga hästi ja siis teeb teadliku valiku mõne teistmoodi sõna osas või ta räägib lithsalt vigaselt ja see tuleneb sellest, et pole eriti koolis käinud. Need ei ole üks ja sama asi.

Muidugi pole need üks ja sama asi.
Siin teemas keegi väitis, et on taunimisväärne, kui keegi kasutab nt sõna "sihuke". Et kuidas pole pole inimene võimeline oma keelt nii palju lihvima, et korrektselt rääkida/kirjutada normeeritud kirjakeeles. Ei olnud selles kommentaaris mingit vahe tegemist haritud ja keelt hästi valdava inimese või kirjaoskamatu matsi sõnakasutuse kohta.
Väideti, et kui murrakut ei valda, ära poeta ühtki murdesõna jutu sekka, see näitavat kohe harimatust.
Nii see ometi pole!