Õpetajate palk

[Külaline]

Saad vast ikka aru, et "vähem diagnoosimine" sõltub pigem meditsiini tasemest (mis Prantsusmaa näite puhul muidugi pole teemaks) ja ühiskonna suhtumisest (mis on teemaks) kui kooli rangusest?

Diagnoosi minnakse otsima ja ka saadakse siis, kui see eripära häirib igapäevast elu. ATH-d ei saa ju ravida, kui ininene saab eluga hakkama ja õpitud, ei ole seda diagnoosi mitte millekski vaja. Ja ATH-ga lapsed saavad palju paremini hakkama siis, kui on kindad reeglid, päevakava, klassis on vaiksem, neid ei sega teised inimesed. Oluline on ka see, et vanemad kasvatavad oma last, tal on kombed, reeglid, teab, kuidas peab käituma. Tema päevakava ja toitumine on korras, ta läheb õigel ajal magama. Kõik see on meil sageli puudu ja sellepärast saavad lapsed halvemini koolis hakkama. Siis on vaja ravimeid, et nad suudaks õppida ja ei segaks teiste õppimist.

[Külaline]

Jah, justnimelt - sellised, nagu sina kirjeldad, on neis õppeasutustes. Või lausa vangis. Mitte sinu tavaklassis.

Siin sa ausalt öelda eksid. Selliseid lapsi on ka tavaklassides küll ja küll.

Nii, aga pane siis "asutusse"? Sa justkui ihaled taga aega, kus oli võimalik sellised asutusse ära silma alt panna, nendid, et ka nüüd on need koolid olemas - aga kus siis probleem on? Teisi kahjustav käitumine -> politsei -> kohtumäärus -> erikool? Teiste ohustamine on küll see kriteerium, mille alusel sinna saadetakse. Igasugune niisama laisklemine, verbaalne vägivald, tunni segamine ja ülbitsemine muidugi ei ole. See ongi kodu töö.

[Külaline]

Saad vast ikka aru, et "vähem diagnoosimine" sõltub pigem meditsiini tasemest (mis Prantsusmaa näite puhul muidugi pole teemaks) ja ühiskonna suhtumisest (mis on teemaks) kui kooli rangusest?

Diagnoosi minnakse otsima ja ka saadakse siis, kui see eripära häirib igapäevast elu. ATH-d ei saa ju ravida, kui ininene saab eluga hakkama ja õpitud, ei ole seda diagnoosi mitte millekski vaja. Ja ATH-ga lapsed saavad palju paremini hakkama siis, kui on kindad reeglid, päevakava, klassis on vaiksem, neid ei sega teised inimesed. Oluline on ka see, et vanemad kasvatavad oma last, tal on kombed, reeglid, teab, kuidas peab käituma. Tema päevakava ja toitumine on korras, ta läheb õigel ajal magama. Kõik see on meil sageli puudu ja sellepärast saavad lapsed halvemini koolis hakkama. Siis on vaja ravimeid, et nad suudaks õppida ja ei segaks teiste õppimist.

See teema läheb nüüd väga detailseks ära ning algsest jutust üha kaugemale. Mõttetu on siin paari lause kaupa ja hüplevalt sel teemal vaielda. Sina näed, et rangem kool teeb lapsed terveks, mina arvan, et rangemas ühiskonnas, sealhulgas rangemas koolis õpilane lihtsalt ei lähe arstile oma murega, sest oht on mingisse lollidekooli kukkuda või pahade poiste kolooniasse või mida iganes. See on see põhjus, miks on diagnoose vähem. Kui sul oleks õigus, oleks Prantsusmaal kuritegevus ära kaotatud, sest kõik kõrvale kalduvad noored on käinud ranges koolis ning saanud elamise selgeks. Aga ei ole, pigem vastupidi. Meie ühiskonnas tõepoolest kuritegevus langeb, just retsidiivsus - mis arenebki peamiselt igasugustes "asutustes", olgu see koloonia, erikool või vangla. Tavakoolis õppides säilib kasvatamata või ATH noorel ettekujutus, milline on normaalne elu, isegi kui ta seda ise elada ei suuda. Normaalsetest noortest eemaldamine on selle noore jaoks lõplik otsus. Meie erikoolidesse saadetakse praegu äärmisel vajadusel just seetõttu - ainult juhul, kui noor on endale või teistele tõesti ohtlik ja muud teha pole.
Aga mina ei viitsi rohkem vaielda. Õnneks pole see ka meie otsustada, mis hariduse ja õpetajate palkadega teha. Erinevalt paljudest arvan mina, et haridusjuhid siiski teavad, mida teevad ning suudame kuhugi välja liikuda. Kellel siinkohal irve huulile kisub, et "häh, haridusametnikud nüüd midagi teavad", siis mingu haridusministeeriumi tööle (selle olematu töö ning tohutult kõrge palga peale, mida kõik mõttetud ametnikud ju saavad) ja tehku asi lihtsalt korda, milleks oodata.

[Külaline]

Sina näed, et rangem kool teeb lapsed terveks, mina arvan, et rangemas ühiskonnas, sealhulgas rangemas koolis õpilane lihtsalt ei lähe arstile oma murega, sest oht on mingisse lollidekooli kukkuda või pahade poiste kolooniasse või mida iganes.

Mitte midagi sellist pole ma öelnud, kuskile lollide kooli või kolooniasse ei soovita mina lapsi panna. Tavakoolis võivad nad käia küll, aga klassid peaks olema väiksemad, klassis mitu õpetajat, erivajadusega lapsi klassis vaid mõni, väikeklassides sarnasemad lapsed (mitte autistlike joontega stiimulitele ülitundlik laps ja ATH koos), õpetajate palk suurem, normaalsem keskkond (et laps saaks eralduda, olla rahus, kui ta ärritub), vähem muutusi, suurem stabiilsus, vajajatele osaliselt individuaalõpe jne, jne. Selliseid asju pean ma silmas reeglite ja distsipliini ja normaalse keskkonna all, mitte mingeid kolooniaid ja lollide koole, kus lapsi nüpeldatakse ja hernestele põlvili pannakse või mina ei tea, mida sina silmas pead reeglite ja distsipliini all. Ka ei ole lapsele sugugi hea, kui ta perest eemaldatakse, perel on väga suur osa lapse arengus ja kasvatuses. Kaasav haridus on teoreetiliselt õige, aga selliste ressurssidega, mis meil praegu on, on see piin nii erivajadustege ja normaaslsetele lastele kui ka õpetajatele.

[Külaline]

Kas kümnendat korda peab hoopis sulle ütlema, et kui palk oleks suurem, oleks tahtjaid rohkem ja sellist hirmsat ülekoormust ei teki, mis praegu on. Koormust peabki vähendama, mitte mingeid pidevaid lisatöid juurde laduma. Ilmselgelt ei ole sul mitte mingit aimu õpetaja tööst, aga muudkui targutad. Ülekoormus tekib ka sellest, et pidevalt keegi puudub, pannakse asendusi, lisatunde, sest keegi jälle lahkub.

Ei ma usu, et suurema palgaga sinna õpetajakohale tormi joostaks. Oma vaimne tervis maksab ka midagi, tervis ja hingerahu on tähtsamad, kui mingi raharull. Suuremat palka saab ka mujal teenida, kus olme rahulikum.

Ma ka ei usu, et suurem palk määraks. Inimene kas kujutab ennast ette 20 lapse (+ paar erivajadustega, kehval juhul täielikku psühhi) kantseldajana või mitte.

Mida te räägite kõik, mind motiveeriks küll kõrgem palk. Ma võin suure koormusega töötada, kui seda vääriliselt tasustatakse. Kõik tahavad oma töö eest präänikut saada, mitte lõpmatuseni tasuta heategevust teha.

[Külaline]

Sina näed, et rangem kool teeb lapsed terveks, mina arvan, et rangemas ühiskonnas, sealhulgas rangemas koolis õpilane lihtsalt ei lähe arstile oma murega, sest oht on mingisse lollidekooli kukkuda või pahade poiste kolooniasse või mida iganes.

Mitte midagi sellist pole ma öelnud, kuskile lollide kooli või kolooniasse ei soovita mina lapsi panna. Tavakoolis võivad nad käia küll, aga klassid peaks olema väiksemad, klassis mitu õpetajat, erivajadusega lapsi klassis vaid mõni, väikeklassides sarnasemad lapsed (mitte autistlike joontega stiimulitele ülitundlik laps ja ATH koos), õpetajate palk suurem, normaalsem keskkond (et laps saaks eralduda, olla rahus, kui ta ärritub), vähem muutusi, suurem stabiilsus, vajajatele osaliselt individuaalõpe jne, jne. Selliseid asju pean ma silmas reeglite ja distsipliini ja normaalse keskkonna all, mitte mingeid kolooniaid ja lollide koole, kus lapsi nüpeldatakse ja hernestele põlvili pannakse või mina ei tea, mida sina silmas pead reeglite ja distsipliini all. Ka ei ole lapsele sugugi hea, kui ta perest eemaldatakse, perel on väga suur osa lapse arengus ja kasvatuses. Kaasav haridus on teoreetiliselt õige, aga selliste ressurssidega, mis meil praegu on, on see piin nii erivajadustege ja normaaslsetele lastele kui ka õpetajatele.

Aga miks sa siis mind välja valisid vastu vaidlemiseks, kui sa sama soovid kui mina? Õpetaja koormus väiksemaks, just seda ju minagi räägin. See on peamine tegur, mitte mingi 1000€ palka juurde

[Külaline]

Ei ma usu, et suurema palgaga sinna õpetajakohale tormi joostaks. Oma vaimne tervis maksab ka midagi, tervis ja hingerahu on tähtsamad, kui mingi raharull. Suuremat palka saab ka mujal teenida, kus olme rahulikum.

Ma ka ei usu, et suurem palk määraks. Inimene kas kujutab ennast ette 20 lapse (+ paar erivajadustega, kehval juhul täielikku psühhi) kantseldajana või mitte.

Mida te räägite kõik, mind motiveeriks küll kõrgem palk. Ma võin suure koormusega töötada, kui seda vääriliselt tasustatakse. Kõik tahavad oma töö eest präänikut saada, mitte lõpmatuseni tasuta heategevust teha.

Palgatõus selle määrani, et sa üleöö end väärtustatuna tunneksid, on mõttetu - sest aasta või paari pärast tahad sa uut palgatõusu laksu ning põhiprobleeme see tegelikult ei lahenda - ja ka võimatu, mõtle ometi, kui kõigile õpetajatele peaks 500-1000 või rohkemgi € rohkem iga kuu maksma? Kust see raha tulema peaks, eriti praegu?

[Külaline]

Õpetaja koormus väiksemaks, just seda ju minagi räägin. See on peamine tegur, mitte mingi 1000€ palka juurde

Mis sellest kasu on, kui normaalse palga teenimiseks peab ikka lisatööd tegema?

[Külaline]

Õpetaja koormus väiksemaks, just seda ju minagi räägin. See on peamine tegur, mitte mingi 1000€ palka juurde

Mis sellest kasu on, kui normaalse palga teenimiseks peab ikka lisatööd tegema?

Õpetajal on normaalne palk. Eesti keskmine või natuke üle on mõistlik tasu selle töö eest. Meenutan sulle, et puhkuse lisakuu paneb õpetaja igale kuupalgale 10% juurde ka.
Tahad kõrget palka, siis tuleb valida kõrgepalgaline töö.

[Külaline]

Ei ma usu, et suurema palgaga sinna õpetajakohale tormi joostaks. Oma vaimne tervis maksab ka midagi, tervis ja hingerahu on tähtsamad, kui mingi raharull. Suuremat palka saab ka mujal teenida, kus olme rahulikum.

Ma ka ei usu, et suurem palk määraks. Inimene kas kujutab ennast ette 20 lapse (+ paar erivajadustega, kehval juhul täielikku psühhi) kantseldajana või mitte.

Mida te räägite kõik, mind motiveeriks küll kõrgem palk. Ma võin suure koormusega töötada, kui seda vääriliselt tasustatakse. Kõik tahavad oma töö eest präänikut saada, mitte lõpmatuseni tasuta heategevust teha.

Mina jällegi suure koormusega töötada ei soovi - meeletu töötamine võib lahe tunduda noorena mingid aastad, aga igavesti, eriti, kui saad pereinimeseks ja tahad pereelu ka elada, metsik töökoormus eriti tore ei tundu. Alates mingist tasemest eelistan kasvõi pisut väiksemat palka, aga normaalse ( mitte tapva) koormusega tööd, mitte suurimat palka ja hullu koormust. Muidugi, kui sama töö ja mõistliku koormuse eest saab rohkem palka, on see tore, selge see.

[Külaline]

Õpetaja koormus väiksemaks, just seda ju minagi räägin. See on peamine tegur, mitte mingi 1000€ palka juurde

Mis sellest kasu on, kui normaalse palga teenimiseks peab ikka lisatööd tegema?

Õpetajal on normaalne palk. Eesti keskmine või natuke üle on mõistlik tasu selle töö eest. Meenutan sulle, et puhkuse lisakuu paneb õpetaja igale kuupalgale 10% juurde ka.
Tahad kõrget palka, siis tuleb valida kõrgepalgaline töö.

Panka ei huvita see sinu mõtteline 10%, kui sa kodulaenu tahad taotleda - pangakontole laekub ikka iga kuu 1400. See pole ei keskmine ega ka ok palk sellise töö eest.

[Külaline]

Panka ei huvita see sinu mõtteline 10%, kui sa kodulaenu tahad taotleda - pangakontole laekub ikka iga kuu 1400. See pole ei keskmine ega ka ok palk sellise töö eest.

Siis tuleb tööd rohkem teha kui raha vähe, nagu siin üks peab õigeks koos Ligiga.

[Külaline]

Panka ei huvita see sinu mõtteline 10%, kui sa kodulaenu tahad taotleda - pangakontole laekub ikka iga kuu 1400. See pole ei keskmine ega ka ok palk sellise töö eest.

Siis tuleb tööd rohkem teha kui raha vähe, nagu siin üks peab õigeks koos Ligiga.

Ja tehaksegi. Või minnakse parematele jahimaadele. Aga ikka imestatakse, miks küll õpetajate järelkasvu pole.

[Külaline]

Panka ei huvita see sinu mõtteline 10%, kui sa kodulaenu tahad taotleda - pangakontole laekub ikka iga kuu 1400. See pole ei keskmine ega ka ok palk sellise töö eest.

Siis tuleb tööd rohkem teha kui raha vähe, nagu siin üks peab õigeks koos Ligiga.

Ja tehaksegi. Või minnakse parematele jahimaadele. Aga ikka imestatakse, miks küll õpetajate järelkasvu pole.

Järelkasvu on, õpetajate erialadele oli meeletu konkurss. Aga need inimesed ei jää kooli. See on ju rasikamine, et õpetajaid õpetatakse välja suures koguses, aga tegelikkuses on koolis need, kes muud tööd ei leia, mõni fanatt ka lisaks Ja see on täpselt palga teema. Kui inimene tunneb, et töö sisu ja palganumber pole vastavuses, siis ta ei tee seda tööd. Praegu ei saa õpetaja keskmist palkagi.

[Külaline]

Panka ei huvita see sinu mõtteline 10%, kui sa kodulaenu tahad taotleda - pangakontole laekub ikka iga kuu 1400. See pole ei keskmine ega ka ok palk sellise töö eest.

Siis tuleb tööd rohkem teha kui raha vähe, nagu siin üks peab õigeks koos Ligiga.

Kes siin teemas millestki sellisest rääkinud on? Õpetaja, kui sa elementaarselt teksti ei mõista, siis oleks kohe juba tark mingi muu amet otsida, mitte siin palka juurde nõuda.

[Külaline]

Siis tuleb tööd rohkem teha kui raha vähe, nagu siin üks peab õigeks koos Ligiga.

Ja tehaksegi. Või minnakse parematele jahimaadele. Aga ikka imestatakse, miks küll õpetajate järelkasvu pole.

Järelkasvu on, õpetajate erialadele oli meeletu konkurss. Aga need inimesed ei jää kooli. See on ju rasikamine, et õpetajaid õpetatakse välja suures koguses, aga tegelikkuses on koolis need, kes muud tööd ei leia, mõni fanatt ka lisaks Ja see on täpselt palga teema. Kui inimene tunneb, et töö sisu ja palganumber pole vastavuses, siis ta ei tee seda tööd.

Kõik sisseastujad teavad täpselt, mis on õpetaja palk. Sa väidad, et peale lõpetamist tuleb neile ootamatusena, mis on töötasu ning nad pole sellega arvestanud? Ei usu. Küll aga tuleb neile ootamatusena see koormus koolis, st ka sellest on nad enne kuulnud, ise kogemine on aga midagi muud.

Praegu ei saa õpetaja keskmist palkagi.

Õpetaja keskmine palk oli 2024. aastal 2164€, Eesti keskmine on 2025 2011€. Mis mõttes ei saa? Õpetaja alampalk on 1820€, sa räägid alampalgast? Mis mõte sellest rääkida on? Sama hästi võiksime ka õpetajate kõige kõrgemast palganumbrist siis rääkida?

[Külaline]

Ja tehaksegi. Või minnakse parematele jahimaadele. Aga ikka imestatakse, miks küll õpetajate järelkasvu pole.

Järelkasvu on, õpetajate erialadele oli meeletu konkurss. Aga need inimesed ei jää kooli. See on ju rasikamine, et õpetajaid õpetatakse välja suures koguses, aga tegelikkuses on koolis need, kes muud tööd ei leia, mõni fanatt ka lisaks Ja see on täpselt palga teema. Kui inimene tunneb, et töö sisu ja palganumber pole vastavuses, siis ta ei tee seda tööd.

Kõik sisseastujad teavad täpselt, mis on õpetaja palk. Sa väidad, et peale lõpetamist tuleb neile ootamatusena, mis on töötasu ning nad pole sellega arvestanud? Ei usu. Küll aga tuleb neile ootamatusena see koormus koolis, st ka sellest on nad enne kuulnud, ise kogemine on aga midagi muud.

Praegu ei saa õpetaja keskmist palkagi.

Õpetaja keskmine palk oli 2024. aastal 2164€, Eesti keskmine on 2025 2011€. Mis mõttes ei saa? Õpetaja alampalk on 1820€, sa räägid alampalgast? Mis mõte sellest rääkida on? Sama hästi võiksime ka õpetajate kõige kõrgemast palganumbrist siis rääkida?

Suurem osa saavadki alampalka normkoormuse eest. Kui arvutad keskmist palka nii, et mis nad saavad igasgugu lisatöödega koos, siis see pole õige arvutus, Tihtipeale ei ole see lisatöö nende valik.

[Külaline]

Panka ei huvita see sinu mõtteline 10%, kui sa kodulaenu tahad taotleda - pangakontole laekub ikka iga kuu 1400. See pole ei keskmine ega ka ok palk sellise töö eest.

Siis tuleb tööd rohkem teha kui raha vähe, nagu siin üks peab õigeks koos Ligiga.

Kes siin teemas millestki sellisest rääkinud on? Õpetaja, kui sa elementaarselt teksti ei mõista, siis oleks kohe juba tark mingi muu amet otsida, mitte siin palka juurde nõuda.

Ma pole õpetaja. Kas siin teemas peab keegi millestki sellest
enne rääkima?
Ma räägin, et keegi on siin selline kes arvab, et tuleb rohkem tööd teha kui raha vähe, nagu Ligi räägib. Sina oled see?
Jätke see õpetajaamet ja otsige tasuvam töö.

[Külaline]

Jätke see õpetajaamet ja otsige tasuvam töö.

Väga paljud head õpetajad teevadki nii. Ja sellest on kahju, sest see on riigile ju päris kulukas. Õpetad nad välja ja siis koolis pole ikka kedagi võtta.

[Külaline]

Jätke see õpetajaamet ja otsige tasuvam töö.

Väga paljud head õpetajad teevadki nii. Ja sellest on kahju, sest see on riigile ju päris kulukas. Õpetad nad välja ja siis koolis pole ikka kedagi võtta.

Ligi, ehk riik nii mõtlebki. ( ja siin ka üks selline)
Ligi eelmise majanduslanguse ajal umbes nii ütleski, et minge minema kui siin ei meeldi.