Guest kirjutas: ↑31 Juul 2025 08:32
Siis tuleb tööd rohkem teha kui raha vähe, nagu siin üks peab õigeks koos Ligiga.
Kes siin teemas millestki sellisest rääkinud on? Õpetaja, kui sa elementaarselt teksti ei mõista, siis oleks kohe juba tark mingi muu amet otsida, mitte siin palka juurde nõuda.
Ma pole õpetaja.
Jumal tänatud.
Kas siin teemas peab keegi millestki sellest
enne rääkima?
Ma räägin, et keegi on siin selline kes arvab, et tuleb rohkem tööd teha kui raha vähe, nagu Ligi räägib. Sina oled see?
Jätke see õpetajaamet ja otsige tasuvam töö.
Hmm, sinu kõrgtasemel loogika jääb mulle kättesaamatuks. Kui siin teemas pole midagi sellist räägitud ega väidetud, kust sa siis võtad, et ma või kes iganes arvab siinse teema kontekstis, et õpetajal tuleb rohkem tööd teha, kui raha vähe?
Väga paljud head õpetajad teevadki nii. Ja sellest on kahju, sest see on riigile ju päris kulukas. Õpetad nad välja ja siis koolis pole ikka kedagi võtta.
nojah, ja milleks ühele tublile eestalsele haridus? ja kui seda pole vaja, ei ole õpetajaid ju ka vaja.
Osad siin teevad õpetajaid maha ja peavad seda mingiks alamaks ametiks, kellele ongi paras mingi miinimumpalk, sest mis nad paremad on kui Maxima kassapidaja. Samas mõjutab hea õpetaja väga palju tulevase põlve tulevikku. Väga palju asju, mis näiteks kodus on kehvasti, saab hea kool ära siluda nii hoiakute, väärtuste jne osas. Õpiraskused, psüühikahäired jne on väga erineva tulemusega, olenevalt sellest, mis abi ja tuge on laps saanud. Hea ja tubli õpilane õpib ka ise ja õpib igal pool, kodu toetab ja aitab nagunii. Aga väga suur vahe tuleb sisse just raskustes õpilaste puhul. Mul on endal erivajadusega laps, kes suure töö tulemusel on teismelisena täiesti tavaline laps ja olen ka koolis eripedagoogina näinud, kuidas lapsed arenevad edasi või siis ei arene, kui tuge pole. Näiteks olen näinud lapsi, kes on käinud mul tunnis, palju nad on siis õppinud ja kui on määratud koduõppele, palju siis. Kodus pole grammigi edasi arenenud, pigem on taandareng toimunud, See on tegelikult ka lapsele suur stress, kui teda kogu aeg peetakse pahaks lapseks, tal on õpiraskused, peetakse teiste poolt lolliks jne, jne. Koolis on näha ka seda, kui erinevad on näiteks põhikooli eksamitulemused erinevate õpetajatega. Ja see ometi mõjutab päris palju lapse tulevikku, kuidas need eksamid lähevad. Halb sotsiaalne võimekus mõjutab ka akadeemilisi tulemusi, sõprusssuhteid, kogu edaspidist elu. See pole tegelikult ükskõik, mis õpetajad seal koolis töötavad, see mõjutab kogu ühiskonda väga tugevalt.
Guest kirjutas: ↑31 Juul 2025 13:27
Osad siin teevad õpetajaid maha ja peavad seda mingiks alamaks ametiks, kellele ongi paras mingi miinimumpalk, sest mis nad paremad on kui Maxima kassapidaja.
Palun viidet kasvõi ühele sellisele väitele siin teemas.
Ühesõnaga, ära valeta.
Guest kirjutas: ↑31 Juul 2025 13:27
Osad siin teevad õpetajaid maha ja peavad seda mingiks alamaks ametiks, kellele ongi paras mingi miinimumpalk, sest mis nad paremad on kui Maxima kassapidaja.
Palun viidet kasvõi ühele sellisele väitele siin teemas.
Ühesõnaga, ära valeta.
Teemaalgatusse on võrdlus sisse pandud, et noh, palk on neil ikka märksa suurem kui Maxima kassapidajal, aga ikka ei leita õpetjaid. Minu arvates pole see võrdlus päris kohane. Ja halvustamist on siin mitme sõnavõtja poolt, et mis eriline töö see siis on, et 1820 eurot ei sobi. Või peab kõik tsitaatidena sulle välja tooma, sest sa pole kogu teemat lugenud?
Guest kirjutas: ↑31 Juul 2025 13:27
Osad siin teevad õpetajaid maha ja peavad seda mingiks alamaks ametiks, kellele ongi paras mingi miinimumpalk, sest mis nad paremad on kui Maxima kassapidaja.
Palun viidet kasvõi ühele sellisele väitele siin teemas.
Ühesõnaga, ära valeta.
Teemaalgatusse on võrdlus sisse pandud, et noh, palk on neil ikka märksa suurem kui Maxima kassapidajal, aga ikka ei leita õpetjaid. Minu arvates pole see võrdlus päris kohane. Ja halvustamist on siin mitme sõnavõtja poolt, et mis eriline töö see siis on, et 1820 eurot ei sobi. Või peab kõik tsitaatidena sulle välja tooma, sest sa pole kogu teemat lugenud?
Ei. Ma palusin viidet tsitaadile, kus öeldakse seda, mida sa väitsid - et õpetaja ametit peetakse alamaks ametiks (mina näen siin lõimes ainult väidet, et on keskmine, tavaline amet, mis on täiesti erinev sellest, mida sina väitsid) ning et mis nad paremad on kui Maxima kassapidajad (sõna "Maxima" sisaldumine lauses ei tee ometi tähendust samaks). Ole nii kena ja anna need tsitaadid, mitte ära häma.
Guest kirjutas: ↑31 Juul 2025 13:27
Osad siin teevad õpetajaid maha ja peavad seda mingiks alamaks ametiks, kellele ongi paras mingi miinimumpalk, sest mis nad paremad on kui Maxima kassapidaja. Samas mõjutab hea õpetaja väga palju tulevase põlve tulevikku. Väga palju asju, mis näiteks kodus on kehvasti, saab hea kool ära siluda nii hoiakute, väärtuste jne osas. Õpiraskused, psüühikahäired jne on väga erineva tulemusega, olenevalt sellest, mis abi ja tuge on laps saanud. Hea ja tubli õpilane õpib ka ise ja õpib igal pool, kodu toetab ja aitab nagunii. Aga väga suur vahe tuleb sisse just raskustes õpilaste puhul. Mul on endal erivajadusega laps, kes suure töö tulemusel on teismelisena täiesti tavaline laps ja olen ka koolis eripedagoogina näinud, kuidas lapsed arenevad edasi või siis ei arene, kui tuge pole. Näiteks olen näinud lapsi, kes on käinud mul tunnis, palju nad on siis õppinud ja kui on määratud koduõppele, palju siis. Kodus pole grammigi edasi arenenud, pigem on taandareng toimunud, See on tegelikult ka lapsele suur stress, kui teda kogu aeg peetakse pahaks lapseks, tal on õpiraskused, peetakse teiste poolt lolliks jne, jne. Koolis on näha ka seda, kui erinevad on näiteks põhikooli eksamitulemused erinevate õpetajatega. Ja see ometi mõjutab päris palju lapse tulevikku, kuidas need eksamid lähevad. Halb sotsiaalne võimekus mõjutab ka akadeemilisi tulemusi, sõprusssuhteid, kogu edaspidist elu. See pole tegelikult ükskõik, mis õpetajad seal koolis töötavad, see mõjutab kogu ühiskonda väga tugevalt.
Sellele ei ole mitte keegi vastu vaielnud, et õpetaja võimuses on mõjutada lapsi ja noori väga palju. Mitte keegi ei vaidle, et hea õpetaja võib ka keerulise lapsega imet teha.
Kuid siin on nüüd kaks konksu. Esiteks, häid õpetajaid on vähe. Kahjuks on viimasel ajal liiga palju nähtud neid pedagooge, kes lihtsalt teevad oma tunnid täis ja nende mõju (positiivne mõju siis) noorele on vähene. On nähtud selliseidki õpetajaid, kes on klassi ees niisama ilusad, aga enamikule selle klassi lastest teevad aine selgeks hoopis emad-isad õhtul, mil vanemad ise on pikast tööpäevast väsinud ja peavad nüüd tegema kodus last õpetades veel teise tööpäeva sinna otsa.
Ning teiseks - olen nõus, et õpetaja töö on raske. See nõuab oskust suhelda, oskust ennast kehtestada ilma koostöö teisi osapooli (last ja ta vanemaid) puruks murdmata ja neid pigem motiveerima kui demotiveerima. Lisaks oskus ainet edasi anda jne. Samas on ka teistel elukutsetel omad raskused, päris nii ei saa ka öelda, et ainult õpetajatel on raske, aga kõigi teiste ametite pidajate elu on vaid lust ja lillepidu. Nii on õpetaja tasu enam-vähem samas suurusjärgus teiste sarnaste elukutsete palkadega. Olen tulemustasu poolt - st kindel palganumber peaks olema, kuid õpetaja, kes teeb oma tööd pühendunult ja tõesti annab lastele palju, peaks saama lisaks boonustasu.
Guest kirjutas: ↑31 Juul 2025 13:27
Osad siin teevad õpetajaid maha ja peavad seda mingiks alamaks ametiks, kellele ongi paras mingi miinimumpalk, sest mis nad paremad on kui Maxima kassapidaja. Samas mõjutab hea õpetaja väga palju tulevase põlve tulevikku. Väga palju asju, mis näiteks kodus on kehvasti, saab hea kool ära siluda nii hoiakute, väärtuste jne osas. Õpiraskused, psüühikahäired jne on väga erineva tulemusega, olenevalt sellest, mis abi ja tuge on laps saanud. Hea ja tubli õpilane õpib ka ise ja õpib igal pool, kodu toetab ja aitab nagunii. Aga väga suur vahe tuleb sisse just raskustes õpilaste puhul. Mul on endal erivajadusega laps, kes suure töö tulemusel on teismelisena täiesti tavaline laps ja olen ka koolis eripedagoogina näinud, kuidas lapsed arenevad edasi või siis ei arene, kui tuge pole. Näiteks olen näinud lapsi, kes on käinud mul tunnis, palju nad on siis õppinud ja kui on määratud koduõppele, palju siis. Kodus pole grammigi edasi arenenud, pigem on taandareng toimunud, See on tegelikult ka lapsele suur stress, kui teda kogu aeg peetakse pahaks lapseks, tal on õpiraskused, peetakse teiste poolt lolliks jne, jne. Koolis on näha ka seda, kui erinevad on näiteks põhikooli eksamitulemused erinevate õpetajatega. Ja see ometi mõjutab päris palju lapse tulevikku, kuidas need eksamid lähevad. Halb sotsiaalne võimekus mõjutab ka akadeemilisi tulemusi, sõprusssuhteid, kogu edaspidist elu. See pole tegelikult ükskõik, mis õpetajad seal koolis töötavad, see mõjutab kogu ühiskonda väga tugevalt.
Sellele ei ole mitte keegi vastu vaielnud, et õpetaja võimuses on mõjutada lapsi ja noori väga palju. Mitte keegi ei vaidle, et hea õpetaja võib ka keerulise lapsega imet teha.
Kuid siin on nüüd kaks konksu. Esiteks, häid õpetajaid on vähe. Kahjuks on viimasel ajal liiga palju nähtud neid pedagooge, kes lihtsalt teevad oma tunnid täis ja nende mõju (positiivne mõju siis) noorele on vähene. On nähtud selliseidki õpetajaid, kes on klassi ees niisama ilusad, aga enamikule selle klassi lastest teevad aine selgeks hoopis emad-isad õhtul, mil vanemad ise on pikast tööpäevast väsinud ja peavad nüüd tegema kodus last õpetades veel teise tööpäeva sinna otsa.
Ning teiseks - olen nõus, et õpetaja töö on raske. See nõuab oskust suhelda, oskust ennast kehtestada ilma koostöö teisi osapooli (last ja ta vanemaid) puruks murdmata ja neid pigem motiveerima kui demotiveerima. Lisaks oskus ainet edasi anda jne. Samas on ka teistel elukutsetel omad raskused, päris nii ei saa ka öelda, et ainult õpetajatel on raske, aga kõigi teiste ametite pidajate elu on vaid lust ja lillepidu. Nii on õpetaja tasu enam-vähem samas suurusjärgus teiste sarnaste elukutsete palkadega. Olen tulemustasu poolt - st kindel palganumber peaks olema, kuid õpetaja, kes teeb oma tööd pühendunult ja tõesti annab lastele palju, peaks saama lisaks boonustasu.
Täiesti nõus, aga tulemustasu kriteeriume oleks küll ülikeeruline leida (mida siin mõõta?) ning arvatavasti läheks selline palgasüsteem liiga keeruliseks.
Tulemustasu on raske maksta, neid kriteeriume on ju sada korda arutatud ja ikka pole kokku lepitud. Pidevalt on räägitud, et pole motiveeriv, kui kooli lõpetanud õpetaja saab sama palju palka kui 20 aastat õpetaja olnud. Samas ainult aeg ja kogemus ju ka ei näita, et hea õpetajaga oleks tegemist. Samas kui üldine palgatase oleks kõrgem, saaks lihtsalt paremaid õpetajaid valida, sest kool ju tegelikult teab väga hästi, kes õpetab paremini ja kes halvemini ja direktorid jagavad omavahel seda infot. Väga palju häid õpetajaid on olemas, kes on lahkunud, sest palk on kehv. Noorena võid olla idealist ja lähed õpetajaks õppima, aga kui tuleb päris elu peale, siis lahkutakse, sest ei saa eluasemelaenu jne.
No tegelikult ju natuke seda tulemustasu moodi asja makstakse. nt Tallinnas üldjuhul makstakse jõulupreemiat, aga selle suurus on kooliti väga erinev. Kuna need andmed on avalikud, siis oli väga imelik lugeda, et kui üks suur kool maksab kõigile õpetajatele jõulupreemiateks kokku ca 200 tuh, siis naabruses asuv teine sama suur eliitkool maksab kokku vaid mingi veerandi sellest, samas kui üks pisike põhikool maksab selle teise kooliga kokku samas suurusjärgus jõulupreemiaid, kuigi seal on oluliselt vähem klassikomplekte ja õpetajaidki kordades vähem.
Ja kuuldavasti on osa koole, kus seda jõulupreemiat jagatakse vaid mõnesaja euri kaupa ja vaid osadele töötajatele.
Kool, kus ise hetkel töötan, maksab jõulupreemiat viimastel aastatel kõigile, preemia suurus on võrdelises seoses koormuse ja palgaga. Lisaks on veel igal kevadel lisapreemiad neile, kelle õpilased edukalt õpilasvõistlustel esinenud. Aga siin on ka omad kurvad erandid, sest kuna käskkiri tehakse ära juba kuskil viimase perioodi poole peal, siis need õpetajad, kelle õpilased toovad auhinnalisi kohti koolile alles päris õppeaasta lõpus, jäävad tihti sellest preemiast ilma.
Mind pigem huvitab, mis hea ja kõrgepalgaline töö see siis on, kuhu õpetajaks õppinud noored tänapäeval massiliselt lähevad? Kuidas tööturule mahuvad ära kõik need noored, kes on õpetajaks õppinud, aga õpetajaks läinud pole või õpetajatööst ruttu loobunud? Ühelt poolt räägitakse, kuidas eesti inimesed olevat “nii-nii vaesed”, teisalt justkui leiavad kõik õpetajaharidusega isikud üsna kergesti õptajapalgast suurema palgaga töökohti, nii et need tühised õpetajakohad “ võid endale jätta”. Müstika. Ise tean, vastupidi, mitmeid 2000.te alguses aiandust õppinud inimesi, kes tööd sellega ei leidnud ja täiendkoolitasid ennast just üldhariduskooli õpetajateks, kuna nii sai endale töökoha. Siiani on koolis õpetajatena tööl ja pole kuulnud, et keegi kavatseks ära tulla.
Sellele ei ole mitte keegi vastu vaielnud, et õpetaja võimuses on mõjutada lapsi ja noori väga palju. Mitte keegi ei vaidle, et hea õpetaja võib ka keerulise lapsega imet teha.
Kuid siin on nüüd kaks konksu. Esiteks, häid õpetajaid on vähe. Kahjuks on viimasel ajal liiga palju nähtud neid pedagooge, kes lihtsalt teevad oma tunnid täis ja nende mõju (positiivne mõju siis) noorele on vähene. On nähtud selliseidki õpetajaid, kes on klassi ees niisama ilusad, aga enamikule selle klassi lastest teevad aine selgeks hoopis emad-isad õhtul, mil vanemad ise on pikast tööpäevast väsinud ja peavad nüüd tegema kodus last õpetades veel teise tööpäeva sinna otsa.
Ning teiseks - olen nõus, et õpetaja töö on raske. See nõuab oskust suhelda, oskust ennast kehtestada ilma koostöö teisi osapooli (last ja ta vanemaid) puruks murdmata ja neid pigem motiveerima kui demotiveerima. Lisaks oskus ainet edasi anda jne. Samas on ka teistel elukutsetel omad raskused, päris nii ei saa ka öelda, et ainult õpetajatel on raske, aga kõigi teiste ametite pidajate elu on vaid lust ja lillepidu. Nii on õpetaja tasu enam-vähem samas suurusjärgus teiste sarnaste elukutsete palkadega. Olen tulemustasu poolt - st kindel palganumber peaks olema, kuid õpetaja, kes teeb oma tööd pühendunult ja tõesti annab lastele palju, peaks saama lisaks boonustasu.
Täiesti nõus, aga tulemustasu kriteeriume oleks küll ülikeeruline leida (mida siin mõõta?) ning arvatavasti läheks selline palgasüsteem liiga keeruliseks.
Ei tasu ikka lapsi ja emasid-isasid alahinnata, ehkki sellist muljet püütakse pidevalt jätta - et lapse ainus soov olla võimalikult lihtsalt läbi saada ja vanemad tahavad ainult, et võsukesele rumaluse eest viisi loobitaks. Küllap selliseid leidub, on alati leidunud, kuid suurem osa lapsi ja vanemaid on siiski huvitatud, et lapsele ka kõrvade vahele miskit pidama jääks.
Kui klassi 23-st õpilasest 21 õpilast saavad matemaatika kontrolltöös kahed (nagu minu lapse klassis väga korduvalt juhtub), siis tekib küsimus, et mis toimub? Kas tõesti on need 21 õpilast lihtsalt laisad ja nende kodud ülimalt mittetoetavad, või tasuks ka õpetajal hetkeks peeglisse vaadata? Jah, vanemad on teavitanud nii õpetajat ennast kui ka klassijuhatajat ja pöördunud kooli juhtkonna poole, seal kehitatakse õlgu ja soovitatakse võtta lastele eraõpetajad, kui vanem ise õhtuti kodus lapsele ainet selgeks õpetada ei jõua või ei oska. Ka mina võtsin oma lapsele matemaatikas eraõpetaja, ehkki tegemist on täiesti tavalise terve lapsega, kel õppetöös edasijõudmine seni olnud probleemitu.
Õpetajad, kes on inimlikud ja pühendunud, aga ranged, on kodus olnud alati väga hinnatud ja õpilased ning nende vanemad ei hoia siis ka tänusõnu vaka all. Kool võiks huvi tunda tagasiside vastu - nii kodu kui kooli ühine eesmärk peaks ju siiski olema elus toimetulevad ja targad noored inimesed.
See ei muuda midagit, kui kool tunneks huvi tagasiside vastu, juhul, kui neil kedagi asemele pole panna. Lugesin kuskilt, et koolidirektor iga enne algavat õppeaastat sõna otseses mõttes palus põlvili maas pensionil olevat matemaatikaõpetajat, et too ikka see aasta veel tunde annaks. Kedagi muud polnud tal võtta. Sinu näites ka, kui kedagi võtta pole, siis kool sinna midagi teha ei saa selle õpetajaga, ja see õps teab ise samamoodi, et midagi parata pole, seega lasebki üle jala, ei pinguta, ei õpeta, vaid lihtsalt istub oma tunnid täis, midagi ta ikka teeb, lahti lasta teda ei saa, sest kedagi asemele võtta pole ja koht peab ju olema täidetud.
Kui ma mõtlen oma kooli matemaatikaõpetajate peale, siis nendest ainult üks on päriselt õppinud matemaatikaõpetajaks. Teised on teisi erialasid õppinud. Nad oskavad matemaatikat küll, aga kas ka õpetada väga hästi, ei tea. Iga aasta on kaks või kolm uut õpetajat. Mitu korda on seda ka juhtunud, et õpetaja on õige haridusega keskealine mees, aga nii suurte kiiksudega või tüdrukutemaias, alkoholiprobkeemiga, et jälle ei saa kaua olla. Ja tulemused on ka vastavad, eksamitulemused pole kiita ja ega nad midagi aru ei saa. Juba viiendas klassis läheb asi käest.
Kahjuks on viimasel ajal liiga palju nähtud neid pedagooge, kes lihtsalt teevad oma tunnid täis ja nende mõju (positiivne mõju siis) noorele on vähene. On nähtud selliseidki õpetajaid, kes on klassi ees niisama ilusad, aga enamikule selle klassi lastest teevad aine selgeks hoopis emad-isad õhtul, mil vanemad ise on pikast tööpäevast väsinud ja peavad nüüd tegema kodus last õpetades veel teise tööpäeva sinna otsa.
Selle kohta leiad hulgi teaduslikke uurimusi, et kui inimene ei ole oma töökohal väärtustatud ja ta ei saa tööle väärilist palka, langeb motivatsioon. Ilmselgelt on situatsioon "vorst vorsti vastu!".
Hea veel et on klassi ees ilusad. Kui deprekas tabab, pole enam ilusad ka, siis on kõigest savi.
Guest kirjutas: ↑01 Aug 2025 01:12
Mind pigem huvitab, mis hea ja kõrgepalgaline töö see siis on, kuhu õpetajaks õppinud noored tänapäeval massiliselt lähevad? Kuidas tööturule mahuvad ära kõik need noored, kes on õpetajaks õppinud, aga õpetajaks läinud pole või õpetajatööst ruttu loobunud? Ühelt poolt räägitakse, kuidas eesti inimesed olevat “nii-nii vaesed”, teisalt justkui leiavad kõik õpetajaharidusega isikud üsna kergesti õptajapalgast suurema palgaga töökohti, nii et need tühised õpetajakohad “ võid endale jätta”. Müstika. Ise tean, vastupidi, mitmeid 2000.te alguses aiandust õppinud inimesi, kes tööd sellega ei leidnud ja täiendkoolitasid ennast just üldhariduskooli õpetajateks, kuna nii sai endale töökoha. Siiani on koolis õpetajatena tööl ja pole kuulnud, et keegi kavatseks ära tulla.
See pole ju üks konkreetne töö, erinevatele töökohtadele lähevad. Sul on kõik segi nagu körtpärtlisärk. Õpetaja on väga laiapõhjalise magistriharidusega, tal on lihtne kõrgema palgaga tööd leida. Õpetaja brutopalk teatavasti on 1820€.
Aiandust õppinud inimesel seevastu magistriharidust pole. Täiendkoolitused ei anna õpetajaksolemiseks vajalikku kvalifikatsiooni, need inimesed ei vasta nõuetele, neil puudub õpetajakutse ja kahjuks enamasti ka vastav võimekus hästi õpetajatööd teha. Tulemuseks eksamitest läbikukkumised, rahulolematud lapsevanemad jms.
Guest kirjutas: ↑31 Juul 2025 23:07
Tulemustasu on raske maksta, neid kriteeriume on ju sada korda arutatud ja ikka pole kokku lepitud. Pidevalt on räägitud, et pole motiveeriv, kui kooli lõpetanud õpetaja saab sama palju palka kui 20 aastat õpetaja olnud. Samas ainult aeg ja kogemus ju ka ei näita, et hea õpetajaga oleks tegemist. Samas kui üldine palgatase oleks kõrgem, saaks lihtsalt paremaid õpetajaid valida, sest kool ju tegelikult teab väga hästi, kes õpetab paremini ja kes halvemini ja direktorid jagavad omavahel seda infot. Väga palju häid õpetajaid on olemas, kes on lahkunud, sest palk on kehv. Noorena võid olla idealist ja lähed õpetajaks õppima, aga kui tuleb päris elu peale, siis lahkutakse, sest ei saa eluasemelaenu jne.
Eritasu maksmiseks näen mina küll üht kohta, mis peaks ilmselgelt olema - eriklassid. On palju koole, kus väga suurte erisustega õpilased on tavaõpilastest eraldatud (tavaklassi huvides). Eriklassilastele õpetajaid leida on sisuliselt võimatu! Arusaadav ka, see on väga kurnav töö olla päevast päeva (vabandage väga!) pundi hullukeste keskel ja üritada neid sealjuures veel õpetada. Eriklassiõpetaja palk peaks olema vähemalt 1,5 palka. Vastutus on tohutu, et need lapsed tervetena koolist koju jõuaks ja õpitulemusi saavutaks. Töökoormus pole samuti tavaklassiõpetajaga võrreldav. Kes vähegi pedagoogikast midagi jagab see teab, et neid õpilasi tuleb igaüht erineval viisil õpetada. Need lapsed väärivad ju ka head õpetajat ja head individuaalvajadustele vastavat õpet!
Guest kirjutas: ↑01 Aug 2025 13:04
Kas matemaatika õpetaja ja kehalise õpetaja saavad koolides ühepalju palka, kui neil on ühepalju kontakttunde?
Reaalainete õpetajatele pakutakse tõenäolisemalt kõrgemat palka. Nemad võiks oma haridusega ju olulisemalt rohkem ja kergemalt leiba teenida, neid on veel raskem kooli meelitada.
