Õpetajate palk

vana hea klassika
Vasta
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Aug 2025 13:04 Kas matemaatika õpetaja ja kehalise õpetaja saavad koolides ühepalju palka, kui neil on ühepalju kontakttunde?
Jah, enamikus koolides saavad matemaatika õpetaja, kehalise kasvatuse õpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja ühesuust palka 1820, maksud maha.
Tallinnas nt on koole, kus matemaatikaõpetajat ja eesti keele õpetajat natuke kõrgemalt tasustatakse aga ikkagi on need koolid vähemuses.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 31 Juul 2025 08:32
Külaline kirjutas: 31 Juul 2025 08:20Panka ei huvita see sinu mõtteline 10%, kui sa kodulaenu tahad taotleda - pangakontole laekub ikka iga kuu 1400. See pole ei keskmine ega ka ok palk sellise töö eest.
Siis tuleb tööd rohkem teha kui raha vähe, nagu siin üks peab õigeks koos Ligiga.
Õpetaja ööpäeva antakse rohkem kui 24 tundi või?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Aug 2025 12:41 Õpetaja on väga laiapõhjalise magistriharidusega, tal on lihtne kõrgema palgaga tööd leida.
Oot, misasja. Milles see seisneb? Õpetaja on siiski õppinud oma valdkonda magistri tasemel. Ta ei ole lisakoolituseta võimeline hakkama raamatupidajaks, maasoojuspumpade müügimeheks, personalispetsialistiks või kommunikatsioonijuhiks. Rääkimata finantsjuhist, insenerist või arhitektist. Väga paljud töölt lahkuvad õpetajad lähevad ministeeriumi või KOVidesse. Kõrgem palk ilmselt pole, aga rahulik töö. Mingi kindla aine õpetajad leiavad ehk ainevaldkonnas tööd. Aga et neid kohti ja veel kõrgepalgalisi väga palju on, kuhu õpetajaid kohe tahetakse, on muidugi rahvaluule.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 01 Aug 2025 09:07 See ei muuda midagit, kui kool tunneks huvi tagasiside vastu, juhul, kui neil kedagi asemele pole panna. Lugesin kuskilt, et koolidirektor iga enne algavat õppeaastat sõna otseses mõttes palus põlvili maas pensionil olevat matemaatikaõpetajat, et too ikka see aasta veel tunde annaks. Kedagi muud polnud tal võtta. Sinu näites ka, kui kedagi võtta pole, siis kool sinna midagi teha ei saa selle õpetajaga, ja see õps teab ise samamoodi, et midagi parata pole, seega lasebki üle jala, ei pinguta, ei õpeta, vaid lihtsalt istub oma tunnid täis, midagi ta ikka teeb, lahti lasta teda ei saa, sest kedagi asemele võtta pole ja koht peab ju olema täidetud.
Ma palkan ka ise õpetajaid tööle ning häid õpetajaid püüan ikka tööl hoida/tööle meelitada. Luban kasvõi kõrgemat palka kui teistel, või maksan korralikke boonustasusid. Ma ei tööta küll munitsipaalkoolis, vaid koolituskeskuses, kuid arvan, et hea tahtmise korral saaks ka nn tavalistes koolides häid õpetajaid motiveerida jääma. Häid õpetajaid on küll, kuid selleks peab õppejuht ka vaeva nägema.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Aug 2025 13:14
Guest kirjutas: 01 Aug 2025 13:04 Kas matemaatika õpetaja ja kehalise õpetaja saavad koolides ühepalju palka, kui neil on ühepalju kontakttunde?
Jah, enamikus koolides saavad matemaatika õpetaja, kehalise kasvatuse õpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja ühesuust palka 1820, maksud maha.

Tallinnas nt on koole, kus matemaatikaõpetajat ja eesti keele õpetajat natuke kõrgemalt tasustatakse aga ikkagi on need koolid vähemuses.
Aga see ei ole ju aus. Sel juhul tahaks ma olla väikse maakooli kekaõps. Väga mõnus ju. Kodutöid pole vaja parandada. Lapsi koolis vähe. Eksameid ka kehalises pole. Lahe.
Kahjuks olen vist liiga vana juba(54), et õpetajaks ümber õppida.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Aug 2025 12:52
Guest kirjutas: 31 Juul 2025 23:07 Tulemustasu on raske maksta, neid kriteeriume on ju sada korda arutatud ja ikka pole kokku lepitud. Pidevalt on räägitud, et pole motiveeriv, kui kooli lõpetanud õpetaja saab sama palju palka kui 20 aastat õpetaja olnud. Samas ainult aeg ja kogemus ju ka ei näita, et hea õpetajaga oleks tegemist. Samas kui üldine palgatase oleks kõrgem, saaks lihtsalt paremaid õpetajaid valida, sest kool ju tegelikult teab väga hästi, kes õpetab paremini ja kes halvemini ja direktorid jagavad omavahel seda infot. Väga palju häid õpetajaid on olemas, kes on lahkunud, sest palk on kehv. Noorena võid olla idealist ja lähed õpetajaks õppima, aga kui tuleb päris elu peale, siis lahkutakse, sest ei saa eluasemelaenu jne.
Eritasu maksmiseks näen mina küll üht kohta, mis peaks ilmselgelt olema - eriklassid. On palju koole, kus väga suurte erisustega õpilased on tavaõpilastest eraldatud (tavaklassi huvides). Eriklassilastele õpetajaid leida on sisuliselt võimatu! Arusaadav ka, see on väga kurnav töö olla päevast päeva (vabandage väga!) pundi hullukeste keskel ja üritada neid sealjuures veel õpetada. Eriklassiõpetaja palk peaks olema vähemalt 1,5 palka. Vastutus on tohutu, et need lapsed tervetena koolist koju jõuaks ja õpitulemusi saavutaks. Töökoormus pole samuti tavaklassiõpetajaga võrreldav. Kes vähegi pedagoogikast midagi jagab see teab, et neid õpilasi tuleb igaüht erineval viisil õpetada. Need lapsed väärivad ju ka head õpetajat ja head individuaalvajadustele vastavat õpet!
Väikeklasside eest ei maksta kõrgemat palka, sest öeldakse, et neid on ju jälle vähem. Osades koolides õpetavadki neid eripedagoogid, aga ega need ka väga palju rohkem palka ei saa. Idee poolest peaks jah neile tegema individuaalsed ülesanded, kõiki erinevalt õpetama, ega grupitöödest ja arutlustest ei tule väga midagi välja, aga noh, reaalsuses ei jaksa seda teha. Paljud koolid ei taha tehagi väikeklasse üldse, sest nendega on nii palju jama. Ja kui teed, siis topib Haridusamet sulle sinna klassi veel päris kindlasti kedagi juurde, nii et neid on seal juba 12, mis polegi enam nii väike klass.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Aug 2025 16:07
Guest kirjutas: 01 Aug 2025 12:52
Guest kirjutas: 31 Juul 2025 23:07 Tulemustasu on raske maksta, neid kriteeriume on ju sada korda arutatud ja ikka pole kokku lepitud. Pidevalt on räägitud, et pole motiveeriv, kui kooli lõpetanud õpetaja saab sama palju palka kui 20 aastat õpetaja olnud. Samas ainult aeg ja kogemus ju ka ei näita, et hea õpetajaga oleks tegemist. Samas kui üldine palgatase oleks kõrgem, saaks lihtsalt paremaid õpetajaid valida, sest kool ju tegelikult teab väga hästi, kes õpetab paremini ja kes halvemini ja direktorid jagavad omavahel seda infot. Väga palju häid õpetajaid on olemas, kes on lahkunud, sest palk on kehv. Noorena võid olla idealist ja lähed õpetajaks õppima, aga kui tuleb päris elu peale, siis lahkutakse, sest ei saa eluasemelaenu jne.
Eritasu maksmiseks näen mina küll üht kohta, mis peaks ilmselgelt olema - eriklassid. On palju koole, kus väga suurte erisustega õpilased on tavaõpilastest eraldatud (tavaklassi huvides). Eriklassilastele õpetajaid leida on sisuliselt võimatu! Arusaadav ka, see on väga kurnav töö olla päevast päeva (vabandage väga!) pundi hullukeste keskel ja üritada neid sealjuures veel õpetada. Eriklassiõpetaja palk peaks olema vähemalt 1,5 palka. Vastutus on tohutu, et need lapsed tervetena koolist koju jõuaks ja õpitulemusi saavutaks. Töökoormus pole samuti tavaklassiõpetajaga võrreldav. Kes vähegi pedagoogikast midagi jagab see teab, et neid õpilasi tuleb igaüht erineval viisil õpetada. Need lapsed väärivad ju ka head õpetajat ja head individuaalvajadustele vastavat õpet!
Väikeklasside eest ei maksta kõrgemat palka, sest öeldakse, et neid on ju jälle vähem. /../ Paljud koolid ei taha tehagi väikeklasse üldse, sest nendega on nii palju jama. Ja kui teed, siis topib Haridusamet sulle sinna klassi veel päris kindlasti kedagi juurde, nii et neid on seal juba 12, mis polegi enam nii väike klass.
See on ju suisa määruseski kirjas, et üks väikeklassi õpilane = 3 tavaklassi õpilast. Haridusministeerium ei saa sinna kedagi juurde toppida ja kui kool tekitab klassi, kus on 12 erivajadusega õpilast, on see sama mis tehtaks 36 õpilasega klass. Selline asi onlubamatu ja ausalt öeldes ei usu ka, et sellist asja kusagil tehakse. Maksimum lubatud arv väikeklassis on 8 õpilast.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

[/quote] See on ju suisa määruseski kirjas, et üks väikeklassi õpilane = 3 tavaklassi õpilast. Haridusministeerium ei saa sinna kedagi juurde toppida ja kui kool tekitab klassi, kus on 12 erivajadusega õpilast, on see sama mis tehtaks 36 õpilasega klass. Selline asi onlubamatu ja ausalt öeldes ei usu ka, et sellist asja kusagil tehakse. Maksimum lubatud arv väikeklassis on 8 õpilast.
[/quote]

Ei tea, kas see on lubamatu või ei ole lubamatu, aga selles koolis, kus ma töötan, on väikeklassides 12 õpilast.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 05 Aug 2025 16:59
Guest kirjutas: 01 Aug 2025 16:07
Guest kirjutas: 01 Aug 2025 12:52 Eritasu maksmiseks näen mina küll üht kohta, mis peaks ilmselgelt olema - eriklassid. On palju koole, kus väga suurte erisustega õpilased on tavaõpilastest eraldatud (tavaklassi huvides). Eriklassilastele õpetajaid leida on sisuliselt võimatu! Arusaadav ka, see on väga kurnav töö olla päevast päeva (vabandage väga!) pundi hullukeste keskel ja üritada neid sealjuures veel õpetada. Eriklassiõpetaja palk peaks olema vähemalt 1,5 palka. Vastutus on tohutu, et need lapsed tervetena koolist koju jõuaks ja õpitulemusi saavutaks. Töökoormus pole samuti tavaklassiõpetajaga võrreldav. Kes vähegi pedagoogikast midagi jagab see teab, et neid õpilasi tuleb igaüht erineval viisil õpetada. Need lapsed väärivad ju ka head õpetajat ja head individuaalvajadustele vastavat õpet!
Väikeklasside eest ei maksta kõrgemat palka, sest öeldakse, et neid on ju jälle vähem. /../ Paljud koolid ei taha tehagi väikeklasse üldse, sest nendega on nii palju jama. Ja kui teed, siis topib Haridusamet sulle sinna klassi veel päris kindlasti kedagi juurde, nii et neid on seal juba 12, mis polegi enam nii väike klass.
See on ju suisa määruseski kirjas, et üks väikeklassi õpilane = 3 tavaklassi õpilast. Haridusministeerium ei saa sinna kedagi juurde toppida ja kui kool tekitab klassi, kus on 12 erivajadusega õpilast, on see sama mis tehtaks 36 õpilasega klass. Selline asi onlubamatu ja ausalt öeldes ei usu ka, et sellist asja kusagil tehakse. Maksimum lubatud arv väikeklassis on 8 õpilast.
Olen õpetanud sellist klassi, kus on erivajadustega õpilasi oli nimekirjas 24. Kõik muidugi alati kohal ei käinud ja oli ka selliseid õpilasi, keda ma üldse mitte kordagi ei näinud. Väike osa sellest klassikomplektist veel omakorda eraldati, sest neid ei saanud teistega kokku lasta (olid vägivaldsed). Tegemist ei olnud eri-, vaid tavakooliga.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 05 Aug 2025 17:54
Guest kirjutas: 05 Aug 2025 16:59
Guest kirjutas: 01 Aug 2025 16:07

Väikeklasside eest ei maksta kõrgemat palka, sest öeldakse, et neid on ju jälle vähem. /../ Paljud koolid ei taha tehagi väikeklasse üldse, sest nendega on nii palju jama. Ja kui teed, siis topib Haridusamet sulle sinna klassi veel päris kindlasti kedagi juurde, nii et neid on seal juba 12, mis polegi enam nii väike klass.
See on ju suisa määruseski kirjas, et üks väikeklassi õpilane = 3 tavaklassi õpilast. Haridusministeerium ei saa sinna kedagi juurde toppida ja kui kool tekitab klassi, kus on 12 erivajadusega õpilast, on see sama mis tehtaks 36 õpilasega klass. Selline asi onlubamatu ja ausalt öeldes ei usu ka, et sellist asja kusagil tehakse. Maksimum lubatud arv väikeklassis on 8 õpilast.
Olen õpetanud sellist klassi, kus on erivajadustega õpilasi oli nimekirjas 24. Kõik muidugi alati kohal ei käinud ja oli ka selliseid õpilasi, keda ma üldse mitte kordagi ei näinud. Väike osa sellest klassikomplektist veel omakorda eraldati, sest neid ei saanud teistega kokku lasta (olid vägivaldsed). Tegemist ei olnud eri-, vaid tavakooliga.
See on seaduserikkumine ja pole kohe kindlasti lubatud
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (§ 29 ja § 30)
+ Haridusministri määrus: „Klassi täitumuse määrad“, viimane redaktsioon:
HTM määrus nr 52 (07.09.2010), kehtivuse viimased muudatused seisuga 2023

Tavaklass põhikoolis 24 õpilast.
Väikeklass hariduslike erivajadustega õpilastele 6–12 õpilast (sõltub raskusastmest):
– Õpiraskustega laste klass kuni 12 õpilast
– Keeleprobleemidega või käitumisraskustega laste klass kuni 8 õpilast
– Intellektipuudega laste klass 6–8 õpilast
– Raskete psüühikahäiretega laste klass 4–6 õpilast
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 05 Aug 2025 21:32See on seaduserikkumine ja pole kohe kindlasti lubatud
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (§ 29 ja § 30)
+ Haridusministri määrus: „Klassi täitumuse määrad“, viimane redaktsioon:
HTM määrus nr 52 (07.09.2010), kehtivuse viimased muudatused seisuga 2023

Tavaklass põhikoolis 24 õpilast.
Väikeklass hariduslike erivajadustega õpilastele 6–12 õpilast (sõltub raskusastmest):
– Õpiraskustega laste klass kuni 12 õpilast
– Keeleprobleemidega või käitumisraskustega laste klass kuni 8 õpilast
– Intellektipuudega laste klass 6–8 õpilast
– Raskete psüühikahäiretega laste klass 4–6 õpilast
Seal oli see asi, et kõik neist ei olnud veel Rajaleidja jutule või sealt otsust saanud. Selline JOKK olukord. Eriti tore oli see, et kõik "erivajadused" olid läbisegi kokku pandud, mis tegi ka klassi nii suureks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Väikeklasside eest ei maksta kõrgemat palka, sest öeldakse, et neid on ju jälle vähem. /../ Paljud koolid ei taha tehagi väikeklasse üldse, sest nendega on nii palju jama. Ja kui teed, siis topib Haridusamet sulle sinna klassi veel päris kindlasti kedagi juurde, nii et neid on seal juba 12, mis polegi enam nii väike klass.
See on ju suisa määruseski kirjas, et üks väikeklassi õpilane = 3 tavaklassi õpilast. Haridusministeerium ei saa sinna kedagi juurde toppida ja kui kool tekitab klassi, kus on 12 erivajadusega õpilast, on see sama mis tehtaks 36 õpilasega klass. Selline asi onlubamatu ja ausalt öeldes ei usu ka, et sellist asja kusagil tehakse. Maksimum lubatud arv väikeklassis on 8 õpilast.[/quote]

Tehakse ikka küll ja Haridusamet ise paneb sulle juurde neid õpilasi. Sest öeldakse, et ega nad korraga kohal kõik pole, mis on ka enamjaolt tõsi. Seitsmes-kaheksas-üheksas klass sealt suur osa enam igapäevaselt koolis ei käi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

mul tuli sittakanti hea mõte. kuulates vedurijuhtide palgavaidlust. nad nimelt ei tee enam ületunde, kuna nede palgatõstmisest keelduti. osad rongid ei välju. kui õpetajad sama teeks, oleks kohe pilt klaar, palju meil õpetajaid puudu on ja palgaläbirääkimised võtaksid samuti hoopis teise tooni.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Aug 2025 13:43 mul tuli sittakanti hea mõte. kuulates vedurijuhtide palgavaidlust. nad nimelt ei tee enam ületunde, kuna nede palgatõstmisest keelduti. osad rongid ei välju. kui õpetajad sama teeks, oleks kohe pilt klaar, palju meil õpetajaid puudu on ja palgaläbirääkimised võtaksid samuti hoopis teise tooni.
Ületunnitööd saab tegelikult nõuda, kui töö tegemata jätmine tekitaks olulist kahju. Ettevõtja kasumi vähenemist ja inimeste transpordivõimaluste halvenemist ilmselt ei peeta piisavalt oluliseks kahjuks, aga arvata on, et laste hariduse lünklikuks jäämist peetaks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Aug 2025 13:43 mul tuli sittakanti hea mõte. kuulates vedurijuhtide palgavaidlust. nad nimelt ei tee enam ületunde, kuna nede palgatõstmisest keelduti. osad rongid ei välju. kui õpetajad sama teeks, oleks kohe pilt klaar, palju meil õpetajaid puudu on ja palgaläbirääkimised võtaksid samuti hoopis teise tooni.
See on tegelikult väga hea mõte.
Meil õpetajad neelavad vaikides kõik alla, nagu ei tahaks koolijuhti pahandada või on see kohusetunne laste ees... Ei teagi.
Aga kui õpetajad püsiksid oma norm koormuse juures ja koolijuhid peaksid reaalselt hakkama tööjõu probleeme lahendama, mitte lootma allesjäänud kaadri moosimisele, siis hakkaks ehk midagi lõpuks muutuma ka.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Aug 2025 16:17
Guest kirjutas: 06 Aug 2025 13:43 mul tuli sittakanti hea mõte. kuulates vedurijuhtide palgavaidlust. nad nimelt ei tee enam ületunde, kuna nede palgatõstmisest keelduti. osad rongid ei välju. kui õpetajad sama teeks, oleks kohe pilt klaar, palju meil õpetajaid puudu on ja palgaläbirääkimised võtaksid samuti hoopis teise tooni.
See on tegelikult väga hea mõte.
Meil õpetajad neelavad vaikides kõik alla, nagu ei tahaks koolijuhti pahandada või on see kohusetunne laste ees... Ei teagi.
Aga kui õpetajad püsiksid oma norm koormuse juures ja koolijuhid peaksid reaalselt hakkama tööjõu probleeme lahendama, mitte lootma allesjäänud kaadri moosimisele, siis hakkaks ehk midagi lõpuks muutuma ka.
Aga siis ärge pärast virisege, kui makse tõstetakse või mõni sinu toetustest maha võetakse. Saate ju vast aru, et sellist rahasummat, mida õpetajad küsivad palgatõusuks, ei ole võimalik riigil kuskilt tagataskust ega ka ametnike suvepäevi ära jättes leida. Õpetajad küsivad 20% palgatõusu kohe ja korraga, uuest aastast. 1820€ * 20% on ca 400€. Eestis on õpetajaid ca 17000. Ühes kuus (!) kuluks sellisele palgatõusule ilma maksudeta 17000*400=6.8 miljonit eurot. Maksud juurde, kuu palgafond on ca 9.1 miljonit. Aastas on 12 kuud, 12*9.1 miljonit on 109,2 miljardit. AASTAS! Kust see tulema peaks?
Lahendus peab olema mujal. Mässake või ärge mässake, loopige Steinbocki maja mädamunadega või viskuge grupiviisiliselt Toompealt alla asfaldile - sellist palgatõusu ei tule kindlasti, see lihtsalt ei ole võimalik.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 05 Aug 2025 21:32 See on seaduserikkumine ja pole kohe kindlasti lubatud
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (§ 29 ja § 30)
+ Haridusministri määrus: „Klassi täitumuse määrad“, viimane redaktsioon:
HTM määrus nr 52 (07.09.2010), kehtivuse viimased muudatused seisuga 2023

Tavaklass põhikoolis 24 õpilast.
unistage edasi...
mul on klassiruumis 30 kohta, eelmisel õppeaastal käis selles ruumis tunnis üks 1.klass, kus õpib 31 õpilast, st et tundi teha, pidin alati lootma, et keegi puuduks (või andma õpilasele tunni ajaks oma tooli).
4.-6.klassides on meie koolis kõigis klassides vähemalt 30, mõnes lausa 33 õpilast.
põhikooli 3.kooliastmes kuuldavasti keskmine 34 õpilast ja gümnaasiumis tavaline 35-37 õpilast, mõnes üksikus klassis ka 38 õpilast.
kunagi, kui praktikal olin, oli mul matemaatikatunnis 42 kümnendikku.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 05 Aug 2025 21:32 See on seaduserikkumine ja pole kohe kindlasti lubatud
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (§ 29 ja § 30)
+ Haridusministri määrus: „Klassi täitumuse määrad“, viimane redaktsioon:
HTM määrus nr 52 (07.09.2010), kehtivuse viimased muudatused seisuga 2023
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse p 29 ja 30 räägivad hoopis muust. P 26 on õpilaste arvust. Vaatasid ikka kehtivat versiooni?
P 26 lg 3 ütleb ka, et kooli pidajal on õigus teha erandeid, st. ületada ülempiiri.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

2024 ju õpetajate streik oli. Mingit tulemust see ei andnud.

Eks õpetajate ülekoormus ja õpilaste arv on suur sellepärast, et koole pannakse järjest kinni. Aga kuhugi need lapsed ära õppima peavad mahtuma.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 06 Aug 2025 19:06 2024 ju õpetajate streik oli. Mingit tulemust see ei andnud.

Eks õpetajate ülekoormus ja õpilaste arv on suur sellepärast, et koole pannakse järjest kinni. Aga kuhugi need lapsed ära õppima peavad mahtuma.
Just, väga õige point. Koolide sulgemine on suur probleem. Riik ise tahab, et sünniks rohkem lapsi, kuid samas sulgeb koole? See on stress lastele, kes peavad hakkama kaugelt koolis käima, stress vanematele, stress õpetajatele, kelle klassid topitakse väga erinevaid lapsi pungil täis. Koolirahu puudub.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], kaegu ja 12 külalist