Vanurite aitamine õe- või vennalaste poolt

[Külaline]

On siin alles heategijate kokkutulek
Miks see päranduse saav kassiselts, kirik või usukavalpea Madis teda ei aita?

usukavalpea Madis? Kes see on?

[Külaline]

Jätke oma kontaktid. Mul on tasuta koristajat vaja.

[Külaline]

usukavalpea Madis?

Tore mees Tartus kes palvemajas vanadele külje alla ujub.

[Külaline]

usukavalpea Madis?

Tore mees Tartus kes palvemajas vanadele külje alla ujub.

Usukavalpead nüüd küll suuremad aitajad pole, nende peamine tees on, et tuleb rohkem palvetada, küll siis abi iseenesest kohale prantsatab, ilma et ise peaks käsi külge panema.

[Külaline]

Aitamine tähendab siiski, et sa toetad teist ilma vastutasu eeldamata. See, kellele vanainimene oma vara pärandab, on tema oma asi ning õigus otsustada. Jah, võib-olla pärandab aitajatele, aga võib olla hoopis kirikule või kohalikule kudumisseltsile. Kui tasu ootad, siis on tegemist äri, mitte aitamisega.

Miks aitamine ainult ühesuunaline tohib olla?

[Külaline]

Toredat inimest ikka aidatakse. Kui on omavahel head suhted, siis ei võta see kellelgi tükki küljest.

[Külaline]

Loota ju võib. Aga kui aeg käes, kas saab ikka loota. Kõik saavad u samal ajal vanaks. Isa, ema, tädid, onud. Jääb loota siis et vanemad ei vaja abi ja jõuab aidata tädi või onu.
Aga see on aeg, mil oma lapsed loodavad ka tugivürgustikule laste hoidmisel. Nii et see u 50-60 aastane kelle abile loodavad tema vanemad, onud tädid ja ka lapsed, peab olema ise väga hea tervise ja jõudma kõike. Ja lisaks veel tööl käima. Kõik see seltskond ei pruugi elada lähestikku. Nii et osa abistamise aega kuluks ka sõitmistele. Või on abi rohkem raha üle kandmine? Seegi läheb raskeks vist. St vahel on lastel raske tasuda ühegi vanema hooldekodu eest.
Arvestades seda et kõigil neil kelle peale loota vanana, on ka oma elu, rahaline hakkamasaamine erinev, võimalikud kauged vahemaad, jääb pilt mu silmis pessimistlikuks.

[km70]

Siin tekib küsimus, kas mõlemapoolset aitamist ei eksisteerigi, kui ootad, et ta sind vastu aitaks, siis on kohe äri käes? Aga kui mina aitan sind, ja sina mind, ehk et mõlemad aitavad, kuidas see siis kohe äriks liigitub? Mina aitan sul puid tuppa tuua ja poes käia, sa ei saa enam hakkama, sina, noor inimene, oled ilma elamispinnata, mina omakorda aitan sind sellega, peale minu surma? Kui mõlemad aitavad üksteist, liigitub see siis kohe äriks? Aidata võib ainult üks, siis on aitamine, aga kui aitavad mõlemad üksteist, siis on äri? Imeik loogika.

Aidata muidugi võib vastastikku, aga kui on kokku lepitud, et mina toon sulle kolm korda nädalas poest süüa ja sina selle eest maksad minu üüri, siis on see ikka tehing mis tehing. Ootustes on võti - aitamine tähendab, et vastuteenet ei oodata. Küll aga võib seda vastuteenet muidugi osutada, kui abisaaja soovib.

[Külaline]

On siin alles heategijate kokkutulek
Miks see päranduse saav kassiselts, kirik või usukavalpea Madis teda ei aita?

Kuule, mitte keegi ei sunni sind kedagi aitama. Tee edasi tehinguid, soovitatavalt selliseid, mis sulle kasulikud, ning ära püüa mõista, mis tähendab aitamine. Sa ei saa sellest aru, on ilmselge.

[Külaline]

mis tähendab aitamine. Sa ei saa sellest aru, on ilmselge.

Jah, mulle ei meeldinud muinasjutud juba lapsena. Sina aga looda rõõmsasti edasi!

[Külaline]

Perekoolis oli kunagi teema kuidas vanainimene saaks ajalehe hommikuti postkastist V-le korrusele. Siis kui PK-s veel lasteteemad elasid, st nooremaid ka oli. Pika teema järeldus oli, et lihtsam on vanainimesel arvuti osta kui kellegi abile loota.

[Külaline]

Perekoolis oli kunagi teema kuidas vanainimene saaks ajalehe hommikuti postkastist V-le korrusele. Siis kui PK-s veel lasteteemad elasid, st nooremaid ka oli. Pika teema järeldus oli, et lihtsam on vanainimesel arvuti osta kui kellegi abile loota.

No aga see oligi selline asi, et sooviti kindlal kellaajal, iga päev ja maksta selle eest eriti ei soovitud. Lähedane ise ka ei tahtnud ju sellega tegeleda, liiga keeruline ja aeganõudev, sellepärast ei leidnudki.

[Külaline]

Aga selline pidev stabiilne tegevus ongi tõeline aitamine (olgu see siis koristamine, puude tuppa toomine või mis iganes, vanainimene ootab seda ikka pidevalt ja kindlal ajal), mitte see, et paar korda aastas maja ees kohtudes viid ta poekoti trepist üles.

[Külaline]

Aga selline pidev stabiilne tegevus ongi tõeline aitamine (olgu see siis koristamine, puude tuppa toomine või mis iganes, vanainimene ootab seda ikka pidevalt ja kindlal ajal), mitte see, et paar korda aastas maja ees kohtudes viid ta poekoti trepist üles.

Üks asi on see, et iga päev kell kaheksa näiteks olgu olla või regulaarne koristamine või puude tuppa toomine, mis siiski ei pea olema kella pealt. Ja võõrad ei pea ju tingimata abistama, lähedane ise võib ise võtta selle kohustuse. Kui teeb võõras, siis peab maksma, ei saa suvaliselt inimeselt sellist abistamist oodata. Käisin vanemat sugulast abistamas kord nädalas endale sobival ajal. Tegin ta toad korda, tõin poest süüa, puud tuppa, söögid valmis, mida ta siis külmutas ja sõi portsjonite kaupa. Aga tema oli sugulane, kes kunagi oli ka mind aidanud, võõra jaoks ma poleks sellist kohustust võtmud.

[Külaline]

mis tähendab aitamine. Sa ei saa sellest aru, on ilmselge.

Jah, mulle ei meeldinud muinasjutud juba lapsena. Sina aga looda rõõmsasti edasi!

Selgemat kinnitust, et sa ei saa aru, mis on aitamine, poleks saanud anda. Muinasjuttudega pole siin midagi pistmist.

[Külaline]

Perekoolis oli kunagi teema kuidas vanainimene saaks ajalehe hommikuti postkastist V-le korrusele. Siis kui PK-s veel lasteteemad elasid, st nooremaid ka oli. Pika teema järeldus oli, et lihtsam on vanainimesel arvuti osta kui kellegi abile loota.

Ei olnud Perekoolis, siinsamas foorumis oli see teema.

[Külaline]

Mu meelest aidatakse eelkõige neid inimesi, kes on kunagi ennast aidanud ja kellega on väga head suhted. Vereliin pole mingi garantii. Eriti praegusel ajal, kus üsna kergekäeliselt lõpetatakse suhteid, sh peresuhteid.
Usun pigem "käsi peseb kätt" olukorda - nt kui keegi on hoidnud kellegi last pidevalt heast südamest, siis tõenäoliselt selle lapse vanem või laps aitab tulevikus seda jällegi seda inimest vastu.

[Külaline]

Kui see sugulasest vanur elaks kusagil läheduses, samas linnas, siis jah poleks probleemi aeg-ajalt läbi astuda.

[Külaline]

Ideena, jah loomulikult ma aitaks oma onusid ja tädisid kui nad seda vajaksid. Reaalselt aga ma ei kujutaks ette olukorda, kui hooldamist vajavad nt enda vanemad ja lapsed ja siis peaks veel vanemate õdesid-vendi ka regulaarselt abistama. Oleneb ka abist muidugi. Enda perekonnas on kõik lapsed ja ka lapselapsed abistanud ja hoolitsenud lastetu vanatädi eest aga ta oli ka pooltele teise ema eest.

[Külaline]

Enda perekonnas on kõik lapsed ja ka lapselapsed abistanud ja hoolitsenud lastetu vanatädi eest aga ta oli ka pooltele teise ema eest.

No nii ongi. Kui inimestel on väga hea suhe oma tädiga/onuga juba varasest noorusest peale, siis ikka aidatakse.
Kui seesama tädi on nende lastega olnud lähedane ja suhtunud neisse soojalt 40-50 aastat, pole küsimustki.
Kui aga tädike suhtus neisse nooremana kui segavasse elementi, muudkui keelas ja kamandas, ega need kunagised lapsed ei taha teda eriti näha küll