Toiduainete käibemaksu alandamisest.

[Tõutäkk]

Mina ei poolda toiduainete käibemaksu alandamise erisust.
Küll pooldan üleüldist käibemaksu alandamist 20% peale ja rahalise katteallikana selleks astmelist tulumaksu.
Üleüldist käibemaksu alandamist oleks vaja seetõttu, et maksud Lätti ja Leetu ei jookseks. Nimelt on neis riikides käibemaks 21% ja suur osa veebipoode,nt Bigbox.ee jne on läti-leedu firmad ja seega maksud jooksevad sinna. Vaadake oma veebipoe ostusid, mis riigis asuvale ettevõttele on teie raha läinud isegi pangalinki kasutades.
Ma pole seda toiduainete km alandamise petitsiooni lugenud, seega on tekkinud küsimus, kust plaaniti selle jaoks leida rahalist katet, kas mingi uus maks/maksutõus või kärbe kusagilt? Ja miks ei võiks seda katteallikat kasutada hoopis tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks?
Aga eks see Reformierakond on üks rikkurite-pankurite esinduserakond, siis kuni tema valitsuses seda astmelist tulumaksu ka loota pole.

[Külaline]

Ma pakun, et kui isegi alandada, siis hinnad ei tule alla kui nad juba sellised on.

[Külaline]

Ja ma ei poolda astmelist tulumaksu. Siis on veelsuurem ebavõrdsus.
Kindla protsendiga maktakse niigi näo pealt erinevaid summasid mis on ebavõrdne.
Võrdne oleks kui on kindel summa kõigile.

Äkki teeks tulumaksu ja käibemaksu inimese kaalu järgi?
Kui mõtlema hakata, siis isegi oleks asjal mõte sees.

[Tõutäkk]

Ja ma ei poolda astmelist tulumaksu. Siis on veelsuurem ebavõrdsus.
Kindla protsendiga maktakse niigi näo pealt erinevaid summasid mis on ebavõrdne.
Võrdne oleks kui on kindel summa kõigile.

Äkki teeks tulumaksu ja käibemaksu inimese kaalu järgi?
Kui mõtlema hakata, siis isegi oleks asjal mõte sees.

Kuidas suurem ebavõrdsus? Neil kellel on suurem sissetulek oleks see sissetulek suurem ka siis, kui see makstav tulumaks on suurem. Pigem oleks astmeline tulumaks samm ebavõrdsuse vähenemise suunas.

[Külaline]

Serr maksuküür ongi astmeline tulumaks. Ainuke viga, et see piir on nii madalal, et üle 2100 euro oledki juba rikkur valmis.

[Tõutäkk]

Serr maksuküür ongi astmeline tulumaks. Ainuke viga, et see piir on nii madalal, et üle 2100 euro oledki juba rikkur valmis.

Maksuküür on üldse üks ebard ja sündis just seetõttu, et reformikad keeldusid kõrgemalt maksustamast suure sissetulekuga kodanikke.
Üldse on reffide poolt tehtud kõike äraspidi. Nt võõrtööliste keskmise palga nõue, võõrtöölistele tuleb maksta üle keskmise palga, aga kes siis alla keskmise palga peab teenima, meie? Võiks olla vastupidi, võõrtöölistele oleks palgalaeks keskmine palk ja üle selle saaksid teenida vaid kohalikud. Me peaksime olema ikka peremehed omal maal, mitte orjad.

[Külaline]

Tulumaks ei peaks olema mitte võrdne (üks ja sama summa kõigile) ega ebavõrdne (suvaliselt hüppeliselt suurenev summa), vaid õiglane. Üks ja sama protsent kõigile seda ongi, sest sama protsent tähendab igaühe jaoks erinevat summat: mida suurem palk, seda suurem summa tuleb.

Käibemaksu osas pooldan kindlalt erisusi, sest ma leian, et pole õiglane, et luksuskaubal ja esmatarbekaubal on sama kõrge käibemaks. Hea näide on Rootsi, kus käibemaksu standardmäär on 25%, aga nt toidukaupadele, samuti toitlustusettevõtetes pakutavale toidule kehtib 12% käibemaks. Ja teatri- ja kontserdipiletitele, muuseumipiletitele ja ühistranspordipiletitele on käibemaks 6%.

[Tõutäkk]

Tulumaks ei peaks olema mitte võrdne (üks ja sama summa kõigile) ega ebavõrdne (suvaliselt hüppeliselt suurenev summa), vaid õiglane. Üks ja sama protsent kõigile seda ongi, sest sama protsent tähendab igaühe jaoks erinevat summat: mida suurem palk, seda suurem summa tuleb.

Käibemaksu osas pooldan kindlalt erisusi, sest ma leian, et pole õiglane, et luksuskaubal ja esmatarbekaubal on sama kõrge käibemaks. Hea näide on Rootsi, kus käibemaksu standardmäär on 25%, aga nt toidukaupadele, samuti toitlustusettevõtetes pakutavale toidule kehtib 12% käibemaks. Ja teatri- ja kontserdipiletitele, muuseumipiletitele ja ühistranspordipiletitele on käibemaks 6%.

Minu seikoht on see, et õiglane on siiski progresseeruv tulumaks, sest rohkem teenivad inimesed elavad siiski väiksema teenistusega inimeste najal, tarbivad tooteid ja teenuseid, milles töötajad teenivad neist vähem või suisa teenivad tänu nendele (omades ettevõtet töötajatega), aga seda ei saa neile ka pahaks panna, sest see on edasiviiv. Kuid kogu maailm on siiski progresseeruva tulumaksuga, leides et suurema sissetulekuga inimesed peaksid ikkagi ühiskonda ka rohkem kui proportsionaalselt panustama.
Ja luksuskaupu ostku siis selle raha eest millelt progressiivselt on tulumaks kinni peetud siis tavalise käibemaksuga.

[Külaline]

Ma pole seda toiduainete km alandamise petitsiooni lugenud, seega on tekkinud küsimus,

Ma lausa vihkan, kui asutakse midagi kommenteerima, aga ei tutvuta absoluutselt teemaga ning lausa põlgusega teatatakse, et ei olda üldse kommenteeritava seisukohti loetud.

[Külaline]

Tulumaks võiks olla kõigil võrdne, aga % tõusta järsult, kui tulu ületab teatud summa, näiteks 150 000-200 000 aastas. Kui see aste algab liiga madalalt, siis pärsib tööindu. Mu Soomes töötav sõbranna, õpetaja, võttis endalegi märkamatut lisatunde juurde arvestust pidamata, ja kui siis tulumaks arvestati, selgus, et üle pool ületundide tasust tuli ära maksta. Arvake, kas järgmisel aastal võttis tunde juurde, kuigi paluti. Mingist hetkest hakkad lihtsalt kaaluma sissetuleku ja ajakulu vahekorda. Ettevõtlusega sama lugu, ettevõtlikud inimesed kannatavad ära firma asutamise ja arendamisega seotud ränga töö, lootes hilisemale tasule. Kui see jääb liiga väikseseks, ei tundu see vastutus ja pinge enam seda väärt olema. Kujutate ju ette, kui ettevõtlus hakkaks vähenema, asemele tuleksid leedukad, lätlased jne, kel kodus firmad ja optimeerimisoskused.

Et siis tegemist keerulise teemaga, tuleks leida kuldne kesktee, mis tunduks õiglane enamusele. Miks mitte mingi riiklik toidupood, kõik ülejäänud õpiksid kiirelt oma hinnapoliitikat üle vaatama. Toiduainete hinnad on ikka üle mõistuse kallinenud, see pole enam normaalne hinnatõus, sest kriitilist põhjust pole. Ainsa põhjusena paistab asjaolu, et kuna inimesed hakkasid vähe ostma, tõsteti hindu, et kasumei väheneks. No tulemus ei saa olema sellline, nagu loodeti, sest inimesed vähendavad kohe järgi oma oste ja otsivad alternatiive naaberiikidest. Lõppu ei paista.

[Külaline]

Mina pooldan nii toiduainete käibemaksu alandamist kui ka astmelist tulumaksu. Ka sellepärast, et nii teevad praktiliselt kõik lääneriigid. Kas Eesti on see ainus tark või hoopis ainus loll?

[Külaline]

Toiduainete käibemaksu alandamine ja astmeline tulumaks näitavad ühiskonna hoolimist kõige nõrgemate suhtes. Eestil muidugi on selles kõvasti vajaka. Arenenud lääneriikides nii ei ole.

[Külaline]

Minu seikoht on see, et õiglane on siiski progresseeruv tulumaks, sest rohkem teenivad inimesed elavad siiski väiksema teenistusega inimeste najal, tarbivad tooteid ja teenuseid, milles töötajad teenivad neist vähem või suisa teenivad tänu nendele (omades ettevõtet töötajatega), aga seda ei saa neile ka pahaks panna, sest see on edasiviiv.

See on ehe näide ebaõiglasest maksusüsteemist, mis karistab inimesi selle eest, et nad on vaeva näinud, ennast koolitanud, õpipoisist meistriks jõudnud ja lõpuks ometi kõrgemat palka teenivad. Selline ebaõiglus võtab ära igasuguse motivatsiooni ausal teel rikkaks saada ja sillutab teed ümbrikupalgale, et väiksema ametliku palga näitamisega võimalikult väikest maksu maksta.

[Külaline]

Tulumaks võiks olla kõigil võrdne, aga % tõusta järsult, kui tulu ületab teatud summa,

Kuidas ta siis võrdne on, kui ühel hetkel järsult tõuseb? Ja miks rikas inimene peab lisaks niigi kõrgemale tulumaksule veel lisaks ka kopsakat trahvi maksma?

[Külaline]

Mina pooldan nii toiduainete käibemaksu alandamist kui ka astmelist tulumaksu. Ka sellepärast, et nii teevad praktiliselt kõik lääneriigid. Kas Eesti on see ainus tark või hoopis ainus loll?

Mina ka toetan mõlemat. Elan sellises riigis, kus see on. Eks hinnad tõusedvad nagunii aga vähem kui Eestis ja võrreldes miinimumpalgaga on ikka vahe sees.
Andsin ka allkirja Eesti toiduainete käibemaksu alandamisele.
Soomes on toiduainetele 14% aga samas muule kaubale(igasugume kodukeemia jms tarbekaup) on 25.5% nende hinnatõusu märkab rohkem. Ja eks meil siin Soomes ka elu lill pole. Toidu võib küll odavamalt kätte saada aga kõik muud teenused kallinevad ja igasugused hüved, mis muidu tekitasid arvamuse, et siin on piima ja pudrumäed, on ammu läbi.

[Külaline]

Praegu on tulumaks 22%.

500 eurose palga saaja tulumaksu maksma ei pea.
1000 eurose palga saaja maksab tulumaksu 72.60.
10 000 eurose palga saaja maksab tulumaksu 2164.80.
20 000 eurose palga saaja maksab tulumaksu 4329.60.

Mis astmeid siin veel vaja on?

[Tõutäkk]

Tulumaks võiks olla kõigil võrdne, aga % tõusta järsult, kui tulu ületab teatud summa, näiteks 150 000-200 000 aastas. Kui see aste algab liiga madalalt, siis pärsib tööindu. Mu Soomes töötav sõbranna, õpetaja, võttis endalegi märkamatut lisatunde juurde arvestust pidamata, ja kui siis tulumaks arvestati, selgus, et üle pool ületundide tasust tuli ära maksta. Arvake, kas järgmisel aastal võttis tunde juurde, kuigi paluti. Mingist hetkest hakkad lihtsalt kaaluma sissetuleku ja ajakulu vahekorda. Ettevõtlusega sama lugu, ettevõtlikud inimesed kannatavad ära firma asutamise ja arendamisega seotud ränga töö, lootes hilisemale tasule. Kui see jääb liiga väikseseks, ei tundu see vastutus ja pinge enam seda väärt olema. Kujutate ju ette, kui ettevõtlus hakkaks vähenema, asemele tuleksid leedukad, lätlased jne, kel kodus firmad ja optimeerimisoskused.

Et siis tegemist keerulise teemaga, tuleks leida kuldne kesktee, mis tunduks õiglane enamusele. Miks mitte mingi riiklik toidupood, kõik ülejäänud õpiksid kiirelt oma hinnapoliitikat üle vaatama. Toiduainete hinnad on ikka üle mõistuse kallinenud, see pole enam normaalne hinnatõus, sest kriitilist põhjust pole. Ainsa põhjusena paistab asjaolu, et kuna inimesed hakkasid vähe ostma, tõsteti hindu, et kasumei väheneks. No tulemus ei saa olema sellline, nagu loodeti, sest inimesed vähendavad kohe järgi oma oste ja otsivad alternatiive naaberiikidest. Lõppu ei paista.

Siis peaks astmeid olema rohkem, et neid ei pandaks nii tähele. Ja ikka nii, et astme peal olles ei oleks summa väiksem kui astme all olles.

[Tõutäkk]

Ma pole seda toiduainete km alandamise petitsiooni lugenud, seega on tekkinud küsimus,

Ma lausa vihkan, kui asutakse midagi kommenteerima, aga ei tutvuta absoluutselt teemaga ning lausa põlgusega teatatakse, et ei olda üldse kommenteeritava seisukohti loetud.

Minu seisukoht on ilma lugematagi selline.
Aga ootaks siis neilt kes on selle läbi lugenud vastust, kust kaetakse laekumata maksust tekkiv puudujääk eelarves?

[Külaline]

Aga ootaks siis neilt kes on selle läbi lugenud vastust, kust kaetakse laekumata maksust tekkiv puudujääk eelarves?

Minu meelest on väga hea analüüs Peep Kaselt, kes võrdleb Eesti maksusüsteemi viie eduka Euroopa riigiga. Toob välja erinevused ja ka rahasummad, mida oleks Eestil võita, kui teeks samamoodi. Kõige suurem erinevus on just üksikisiku tulumaksus eriti suure sissetulekuga inimeste maksustamises. Teine erinevus on, et Eestis on eriliselt suured võimalused sissetulekutega manipuleerimiseks, nn OÜ-tamine ja maksude optimeerimine ehk sissetulekute võltsimine. Räägitakse "edukate karistamisest", aga tegelikkkuses maksavad edukad endale miinimumpalka ja ostavad asju isiklikuks otstarbeks ettevõtte raha eest pannes kulud investeerimise lahtrisse. St rikkad maksavad vähem. Kolmas erinevus: Eestis on ettevõtte tulumaks oluliselt väiksem. Neljas erinevus: Eestis on võrreldes edukate riikidega peaaegu olematud varandusmaksud, viimasel kohal EL-s. Sealjuures ei ole edukates riikides varandusmaksud progresseeruvad, st alumine osa varandusest on maksuvaba. Mitte nagu meil, kus automaks lööb valusalt ka paljusid tavalisi inimesi.

https://www.err.ee/1609407730/peet-kask ... e-eeskujul

[Külaline]

Aga ootaks siis neilt kes on selle läbi lugenud vastust, kust kaetakse laekumata maksust tekkiv puudujääk eelarves?

Minu meelest on väga hea analüüs Peep Kaselt, kes võrdleb Eesti maksusüsteemi viie eduka Euroopa riigiga. Toob välja erinevused ja ka rahasummad, mida oleks Eestil võita, kui teeks samamoodi. Kõige suurem erinevus on just üksikisiku tulumaksus eriti suure sissetulekuga inimeste maksustamises. Teine erinevus on, et Eestis on eriliselt suured võimalused sissetulekutega manipuleerimiseks, nn OÜ-tamine ja maksude optimeerimine ehk sissetulekute võltsimine. Räägitakse "edukate karistamisest", aga tegelikkkuses maksavad edukad endale miinimumpalka ja ostavad asju isiklikuks otstarbeks ettevõtte raha eest pannes kulud investeerimise lahtrisse. St rikkad maksavad vähem. Kolmas erinevus: Eestis on ettevõtte tulumaks oluliselt väiksem. Neljas erinevus: Eestis on võrreldes edukate riikidega peaaegu olematud varandusmaksud, viimasel kohal EL-s. Sealjuures ei ole edukates riikides varandusmaksud progresseeruvad, st alumine osa varandusest on maksuvaba. Mitte nagu meil, kus automaks lööb valusalt ka paljusid tavalisi inimesi.

https://www.err.ee/1609407730/peet-kask ... e-eeskujul

Sealjuures on edukates riikides varandusmaksud progresseeruvad*