Guest kirjutas: ↑14 Mai 2025 16:52
Mul on ka sümptomeid, mis justkui annaks ATH mõõdu välja, aga tean, et seda mul kohe kindlasti ei ole. Minu probleemiks on just tähelepanupuudulikkus (kiire huvi kadumine, võimetus keskenduda, ühelt tegevuselt teisele hüppamine, suutmatus planeerida ja plaane täita, ekstreemne prokrastineerimine jne jne). Tegelik põhjus peitub läbipõlemises ja kindlasti on suur roll ka liigses sotsiaalmeedias istumisel, mis on tekitanud täieliku ülestimulatsiooni kiiresti vahelduva sisu tõttu ning võtnud võime millelgi tähelepanu hoida. Eriti on kannatanud lugemine.
Olen ATH diagnoosiga inimesega koos elanud ja me oleme üldjoontes nagu öö ja päev. Muidugi ATH-l võivad eri sümptomid tulla rohkem või vähem esile. Minu eksi puhul torkas aktiivsus kohe visuaalselt silma, kogu aeg oli vaja midagi sahmerdada. Vahepeal oli lausa naljakas vaadata: tänaval jalutades tõmbas jutu keskel kuskilt puu küljest mingi lehe, kodus vestlemise ajal kergitas pannikaant või liigutas mingit muud suvalist ettejuhtuvat asja. Kogu aeg käed käisid ja tegid nii lambikaid asju, et koom oli jälgida, kuidas need täiesti oma elu elavad. Selline kiire minek oli tal ka alati sees, nagu hakkaks kohe midagi hoogsalt tegema.
Temal kaasnesid muu hulgas aga ka sõltuvused, mõnuainetest oli probleemiks kanep, mis siis ilmselt ainsa vahendina maandas ja rahustas. Tubakas oli niikuinii, alkohol samuti, aga õnneks ei joonud end purju. Samuti iseloomustas teda mõtlematu töökohtade vahetamine, arutu kulutamine, iga natukese aja tagant uued hobid ja projektid, mille tuhin loetud päevadega üle läks, sõbrad vahetusid ka umbes paari nädala tagant, tööle kunagi õigeks ajaks ei jõudnud, pidev sissemagamine ja üldine kohusetundetus, ülemustega läks tülli jne. Kodus absoluutselt mingit puhtust ei hoidnud - kõikjal, kus ta käis, oli järel laga ja mitte ühtegi asja enda järelt ära ei koristanud. Põrandast kuni tasapindadeni alati vedeles midagi; hea, et veel lambi otsas midagi ei rippunud, see oleks i-le täpi peale pannud.
Olen tööalaselt mõne teismelise ATH-kaga kokku puutunud ja ikka need füüsilised sümptomid paistavad välja, just võimetusena paigal püsida ja keskenduda millelegi kauem kui mõni sekund (v.a telefon). Kui mitu sellist noort korraga minuga rääkima tulid, siis mul juhtmed kärssasid juba esimese minutiga - nii kiiret mõttekäiku ja teemavahetust jälgida on tavainimese jaoks täiesti võimatu. Muidu väga lahedad ja toredad inimesed, aga ma kujutan ette, kui kurnav on neil endil igapäevaeluga toime tulla. Rohtu neist küll ilmselt keegi ei võtnud.
Minu probeem on vahel justnimelt liigne süvenemine, mille tulemusena mul võib kaduda ajataju. Vahel ka liiga aeglane ühelt tegevuselt teisele ümber lülitumine, mille tulemusena teise tegevuse tegemiseks jääb liiga vähe aega ehk selle teise tegevsue tegemisest kujuneb kuidagimoodi rabelemine.
Näiteks kooliajal hakkasin endale patsi pähe punuma, süvenesin, seejärel ehmatasin, kiiresti sõin ja panin üleriided selga ja tormasin kooli poole, aga jäin ikkagi hiljaks.
Kui tahtsin maakodus peenra ära rohida ja viimase bussiga koju sõita, hakkasin rohima, aga siis süvenesin umbrohuliblede tagaajamisse niipalju, et kaotasin ajataju - ja äkki oli bussi minekuni liiga vähe aega! Siis kukkusin muidugi rabelema - asju kokku panema, panin kuuri ukse juba lukku ja viisin võtma majja ära, aga siis haarasin käega peast, et mõned tööriistad jäid ju lageda taeva alla (ja mingipärast tundub see õudselt häiriv), ahvikiirusel majja tagasi ja kuur lahti ja asjad sisse, võti majja tagasi jne. jne., lõpuks normaalse kõndimise asemel jooks-kiirkõnd bussipeatuse poole, mis võis siis lõppeda kas üliõnneliku bussiistmele potsatamise või - nägin minemasõistvat bussi tagaotsa (misjärel tuli siis muidugi tagasi minna, ööbida, hommikul sõita, mistõttu järgmine päeva tegevusi sai alustada hilinemisega).
Aitab muidugi see, kui pole vaja kellapealt minna. Või kui ei planeeri päeva liiga täis, näit. et täna sorteerin selle sahtli ära, ups, läks kauem, kui ma arvasin, aga pole viga, ega ma täna enam midagi muud asjalikku tegama ei pea kah - homme jälle päev.