Ei suuda augustist rõõmu tunda

[Külaline]

Kuule, mine sina nüüd tagasi oma teemasse halama. Mina ei algatanud seda teemat selle mõttega, nagu elu oleks kole. Tahaks lihtsalt, et suvi ja valge aeg kestaks suurema osa aastast. Mulle sobib soe ja valge aeg rohkem.

See pole hala, vaid reaalsus, ratsionaalne mõtlemine. Iga terve mõistusega inimene peaks nii mõtlema.

Heldeke, inimene, sa vajad tõsist ravi. Lase end haiglasse sisse panna, see ei ole normaalne, sul on abi vaja.

Kuidas selline mõtlemine on haiglane?

[Külaline]

Ei ela ega treeni meil ka sportlased Eestis, pidevalt on laagrites ja võistlustel. Paljudel on pered.

Ja paljudes peredes keegi töötab välismaal. Sa ei märka vahet, kas pereliige töötab välismaal või käib seal chillimas? Välismaal töötamine on arvatavasti pere ühine otsus, mitte ühe inimese kapriis.

[Külaline]

Kahjuks ei lähe see pime aeg sugugi ruttu, sest seda on 3 korda nii palju kui valget aega. Osad inimesed lihtsalt suudavad kergemini leida rõõmu sellest, mis on, isegi kui see on pisku. Ja osad mitte. See on oskus, mis mõnel on sünniga kaasas, mõni saab lapsepõlvekodust, mõni õpib elu jooksul ja mõni ei õpigi.

Üks variant on ka muidugi parema kliimaga riiki kolida. Mina tõsiselt kaalun seda, sest tunnen, et soojal ja valgel ajal on mu elukvaliteet oluliselt parem.

Mina niimoodi tegingi. Viskas kopa ette. Pimedad kuud tekitasid SADi, väljas kas lumi või tuul-vihm või sääsed. Suvi on nii lühike. Külmavaresena pidid enamus ajast vatid seljas olema, aga mulle ei meeldi kihiline riietus ja kinnised kingad.

Nüüd elan juba aasta aega soojal maal. Aastaringselt iga päev 12 tundi eredat päikest on mõjunud mu enesetundele suurepäraselt. 80% mu garderoobist on kleidid ja sandaalid. Suvekuudel on tõesti päevasel ajal 40 kraadi ringis ja lagipäike paistab pähe, siis väljas eriti ei liigu. Aga loojuva päiksega läheb elu jälle käima. Oktoobrist maini ehk siis enamus aastast on siin väga mõnus. Käin soojas meres ujumas, tšillin sõbrannadega välirestoranides ja kohvikutes palmide all, rulluisutan, võõrustan eesti sugulasi. Külmal maal elamist ei igatse üldse.

[Külaline]

Kahjuks ei lähe see pime aeg sugugi ruttu, sest seda on 3 korda nii palju kui valget aega. Osad inimesed lihtsalt suudavad kergemini leida rõõmu sellest, mis on, isegi kui see on pisku. Ja osad mitte. See on oskus, mis mõnel on sünniga kaasas, mõni saab lapsepõlvekodust, mõni õpib elu jooksul ja mõni ei õpigi.

Üks variant on ka muidugi parema kliimaga riiki kolida. Mina tõsiselt kaalun seda, sest tunnen, et soojal ja valgel ajal on mu elukvaliteet oluliselt parem.

Mina niimoodi tegingi. Viskas kopa ette. Pimedad kuud tekitasid SADi, väljas kas lumi või tuul-vihm või sääsed. Suvi on nii lühike. Külmavaresena pidid enamus ajast vatid seljas olema, aga mulle ei meeldi kihiline riietus ja kinnised kingad.

Nüüd elan juba aasta aega soojal maal. Aastaringselt iga päev 12 tundi eredat päikest on mõjunud mu enesetundele suurepäraselt. 80% mu garderoobist on kleidid ja sandaalid. Suvekuudel on tõesti päevasel ajal 40 kraadi ringis ja lagipäike paistab pähe, siis väljas eriti ei liigu. Aga loojuva päiksega läheb elu jälle käima. Oktoobrist maini ehk siis enamus aastast on siin väga mõnus. Käin soojas meres ujumas, tšillin sõbrannadega välirestoranides ja kohvikutes palmide all, rulluisutan, võõrustan eesti sugulasi. Külmal maal elamist ei igatse üldse.

Novot tubli inimene! Ma ei saa aru, mida mingi kaader vingub-müü oma kinnisvara, kasuta oma teadmisi ja koli mujale. Vinguvad ja halavad ning rikuvad teiste inimeste tuju. Elu on ju jube lihtne-otsusta, mida tahad, tegutse ja mine!

[Külaline]

Ei ela ega treeni meil ka sportlased Eestis, pidevalt on laagrites ja võistlustel. Paljudel on pered.

Ja paljudes peredes keegi töötab välismaal. Sa ei märka vahet, kas pereliige töötab välismaal või käib seal chillimas? Välismaal töötamine on arvatavasti pere ühine otsus, mitte ühe inimese kapriis.

Postitus on kustutatud

Vastan sulle viisakalt, sinu sõnakasutust ignoreerides - kui nädalane reis tehakse ülejäänud pere heaolu arvelt, siis muidugi on tegu kapriisiga. Oled üksik inimene, siis reisi palju tahad. Kui ei ole üksik inimene, siis see, mis juhul on tegu egoismiga, on siin teemas juba piisavalt lahti kirjutatud.
Nädalast rääkimine on muidugi ka ilmselge pisendus. Nädalane reis ei muuda sügismasenduse osas küll mitte midagi. Küllap see inimene võtab perest vabu nädalaid ikka aastas mitmeid, mitte ei piirdu ühe nädalaga.

[Külaline]

Ja paljudes peredes keegi töötab välismaal. Sa ei märka vahet, kas pereliige töötab välismaal või käib seal chillimas? Välismaal töötamine on arvatavasti pere ühine otsus, mitte ühe inimese kapriis.

Postitus on kustutatud

Vastan sulle viisakalt, sinu sõnakasutust ignoreerides - kui nädalane reis tehakse ülejäänud pere heaolu arvelt, siis muidugi on tegu kapriisiga. Oled üksik inimene, siis reisi palju tahad. Kui ei ole üksik inimene, siis see, mis juhul on tegu egoismiga, on siin teemas juba piisavalt lahti kirjutatud.
Nädalast rääkimine on muidugi ka ilmselge pisendus. Nädalane reis ei muuda sügismasenduse osas küll mitte midagi. Küllap see inimene võtab perest vabu nädalaid ikka aastas mitmeid, mitte ei piirdu ühe nädalaga.

Nädalane reis ei saa olla pere heaolu arvelt. Võta tited kaasa ja andke minna! Või jäta lapsed kalla hoolde ja minge sõbrannaga. Ah ei saa? No siis vaata peeglisse ja anna endale aru, et sellist õuduste elu ei ela peale sinu mitte keegi. Öök.

[Külaline]

Just. Elu läheb kiiresti ja varsti ongi vanadus ja surm käes. Seega ei saagi rõõmu tunda millestki ja kõik on mõttetu.

Sa oleks nagu sünnist saati surnud. Imelik inimene kes elada ei oska, millestki rõõmu ei tunne ja kogu elu nina vingus ringi käib. Küll võib su lähedastel ja töökaaslastel raske olla.

[Külaline]

See pole hala, vaid reaalsus, ratsionaalne mõtlemine. Iga terve mõistusega inimene peaks nii mõtlema.

Heldeke, inimene, sa vajad tõsist ravi. Lase end haiglasse sisse panna, see ei ole normaalne, sul on abi vaja.

Kuidas selline mõtlemine on haiglane?

Sa oled sellise mõtlemisega elurõõmus ja elad täiel rinnal?

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Vastan sulle viisakalt, sinu sõnakasutust ignoreerides - kui nädalane reis tehakse ülejäänud pere heaolu arvelt, siis muidugi on tegu kapriisiga. Oled üksik inimene, siis reisi palju tahad. Kui ei ole üksik inimene, siis see, mis juhul on tegu egoismiga, on siin teemas juba piisavalt lahti kirjutatud.
Nädalast rääkimine on muidugi ka ilmselge pisendus. Nädalane reis ei muuda sügismasenduse osas küll mitte midagi. Küllap see inimene võtab perest vabu nädalaid ikka aastas mitmeid, mitte ei piirdu ühe nädalaga.

Nädalane reis ei saa olla pere heaolu arvelt. Võta tited kaasa ja andke minna! Või jäta lapsed kalla hoolde ja minge sõbrannaga. Ah ei saa? No siis vaata peeglisse ja anna endale aru, et sellist õuduste elu ei ela peale sinu mitte keegi. Öök.

Kas moderaator saaks selle kasutaja kinni keerata?

[Külaline]

Just. Elu läheb kiiresti ja varsti ongi vanadus ja surm käes. Seega ei saagi rõõmu tunda millestki ja kõik on mõttetu.

Sa oleks nagu sünnist saati surnud. Imelik inimene kes elada ei oska, millestki rõõmu ei tunne ja kogu elu nina vingus ringi käib. Küll võib su lähedastel ja töökaaslastel raske olla.

See on see inimene, kelle elu oli vene ajal, kui ta oli 15, aastateks ette ära planeeritud. Ja, kui Eesti riik sai vabaduse, siis lõi see kõik tema plaanid sassi ja rikkus kogu ülejäänud elu. Täna on ta 51-aastane, ehk siis "kohutavast sündmusest" on 36 aastat möödas, aga inimene ei ole ikka üle saanud.

Miskipärast arvab inimene, et Eesti aja saabudes ei olnud enam võimalik kutsekooli minna.

[Külaline]

Praegu just mõtlen nendele paljukiidetud sumedatele augustiöödele. Olen hetkel õues ja täitsa esimesed sügisesed tunded on. Õhk on sügisene, kõle ja niiske. On üsna tuuline ja öö ei tundu sugugi soe ja sume. Taevas on hirmuäratavad pilved ja vähemalt kord tunnis tuleb vihma.

[Külaline]

Tundub, et see 2 nädalat meil suve ainult oligi.

[Külaline]

Mulle tuleb meelde, kuidas juba jaanipäeval vanainimesed lapsepõlves ohkima hakkasid, et näe, Jaan viskab nüüd külma kivi vette ja heinaaeg on läbi jne. Mõttetu ju, enamasti pole juunis suveilmagi Eestis ja pole alanudki puhkuseaeg õieti, sellest aastast rääkimata, kui juuli keskpaigani oli suusailm. Mida see ette ahastamine annab teile? Nautige, kuni on, ega midagi sinna teha ei saa (peale kolimise).

Huvitav, kas Nõukogude ajal olid paljud inimesed depressioonis, et nad pidevalt nii negatiivsed olid? Depressiooni ju eriti ei diagnoositud ega ravitud ja see oli häbiasi.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Vastan sulle viisakalt, sinu sõnakasutust ignoreerides - kui nädalane reis tehakse ülejäänud pere heaolu arvelt, siis muidugi on tegu kapriisiga. Oled üksik inimene, siis reisi palju tahad. Kui ei ole üksik inimene, siis see, mis juhul on tegu egoismiga, on siin teemas juba piisavalt lahti kirjutatud.
Nädalast rääkimine on muidugi ka ilmselge pisendus. Nädalane reis ei muuda sügismasenduse osas küll mitte midagi. Küllap see inimene võtab perest vabu nädalaid ikka aastas mitmeid, mitte ei piirdu ühe nädalaga.

Nädalane reis ei saa olla pere heaolu arvelt. Võta tited kaasa ja andke minna! Või jäta lapsed kalla hoolde ja minge sõbrannaga. Ah ei saa? No siis vaata peeglisse ja anna endale aru, et sellist õuduste elu ei ela peale sinu mitte keegi. Öök.

Proovi ära otsustada, millest sa räägid ja mida soovitad - perereis tittedega või puhkus, kus end kaamose vastu laadida? Arusaadav, et sinu tutvuskonnas on kõik sõbrad samasugused egoistid kui sina, muidu te ju sõbrad polekski. Seepärast sulle tundubki, et nii ongi normaalne elada. Tegelikult on päris elu ja päriselt lähedastest hoolimine ka olemas. Boonuseks on, et kärgpered ka nii ei teki.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Vastan sulle viisakalt, sinu sõnakasutust ignoreerides - kui nädalane reis tehakse ülejäänud pere heaolu arvelt, siis muidugi on tegu kapriisiga. Oled üksik inimene, siis reisi palju tahad. Kui ei ole üksik inimene, siis see, mis juhul on tegu egoismiga, on siin teemas juba piisavalt lahti kirjutatud.
Nädalast rääkimine on muidugi ka ilmselge pisendus. Nädalane reis ei muuda sügismasenduse osas küll mitte midagi. Küllap see inimene võtab perest vabu nädalaid ikka aastas mitmeid, mitte ei piirdu ühe nädalaga.

Soovitan Tõutäkule orjaks kandideerida, sobid ju idekalt,muud sinust pole.

Kaks minutit peale eelmist postitust saabus arusaam, et veel ei saanud piisavalt palju rünnata ja panid veel ühe esimese pähe tulnud mõtte kirja? Sul oleks vist aeg tited kallale jätta ja sõbrannadega soojamaa reisile minna, närvid paistavad juba läbi olema.

[Külaline]

Kas need lollusi kirjutavad on Tõutäku kunagised naised?

[Külaline]

Vastan sulle viisakalt, sinu sõnakasutust ignoreerides - kui nädalane reis tehakse ülejäänud pere heaolu arvelt, siis muidugi on tegu kapriisiga. Oled üksik inimene, siis reisi palju tahad. Kui ei ole üksik inimene, siis see, mis juhul on tegu egoismiga, on siin teemas juba piisavalt lahti kirjutatud.
Nädalast rääkimine on muidugi ka ilmselge pisendus. Nädalane reis ei muuda sügismasenduse osas küll mitte midagi. Küllap see inimene võtab perest vabu nädalaid ikka aastas mitmeid, mitte ei piirdu ühe nädalaga.

Nädalane reis ei saa olla pere heaolu arvelt. Võta tited kaasa ja andke minna! Või jäta lapsed kalla hoolde ja minge sõbrannaga. Ah ei saa? No siis vaata peeglisse ja anna endale aru, et sellist õuduste elu ei ela peale sinu mitte keegi. Öök.

Proovi ära otsustada, millest sa räägid ja mida soovitad - perereis tittedega või puhkus, kus end kaamose vastu laadida? Arusaadav, et sinu tutvuskonnas on kõik sõbrad samasugused egoistid kui sina, muidu te ju sõbrad polekski. Seepärast sulle tundubki, et nii ongi normaalne elada. Tegelikult on päris elu ja päriselt lähedastest hoolimine ka olemas. Boonuseks on, et kärgpered ka nii ei teki.

Päris lähedastest hoolimine tähendabki seda, et kui mõlemal pole võimalik, saadab üks vanem teise puhkama ning korraldab kodus kõik seni ära. Paistab, et sinule seda ei võimaldata, kahju. Hoolivas peres märgatakse teineteist ning antakse endast parim, et teine saaks piisavalt puhata ja akusid laadida. Tiitedega reis saab samuti olla puhkus, pealegi võetakse tihtipeale vanavanem või tädi ka kaasa, kes aitab lastel silma peal hoida. See on normaalne elu, mitte see, millest sina räägid.

[Külaline]

Huvitav, kas Nõukogude ajal olid paljud inimesed depressioonis, et nad pidevalt nii negatiivsed olid? Depressiooni ju eriti ei diagnoositud ega ravitud ja see oli häbiasi.

Jah, nüüd on kõik ülimalt positiivsed ja rõõmsameelsed, siinsed vastused on selle kohta ehe näide. Või tegelikult kogu foorum.

[Külaline]

Päris lähedastest hoolimine tähendabki seda, et kui mõlemal pole võimalik, saadab üks vanem teise puhkama ning korraldab kodus kõik seni ära. Paistab, et sinule seda ei võimaldata, kahju. Hoolivas peres märgatakse teineteist ning antakse endast parim, et teine saaks piisavalt puhata ja akusid laadida. Tiitedega reis saab samuti olla puhkus, pealegi võetakse tihtipeale vanavanem või tädi ka kaasa, kes aitab lastel silma peal hoida. See on normaalne elu, mitte see, millest sina räägid.

Tahtsin just sama kirjutada. Tõeliselt hoolivas peres võimaldatakse mõlemale puhkust. Kui pole võimalik koos reisida, siis käiaksegi kas üksi või sõpradega nädal-paar ja teine hoolitseb samal ajal pereasjade toimimise eest. Selles küll midagi haruldast ega imelikku pole.
Kui muidugi reisimine meeldib. Mees on käinud, mina olen käinud.

[Külaline]

Huvitav, kas Nõukogude ajal olid paljud inimesed depressioonis, et nad pidevalt nii negatiivsed olid? Depressiooni ju eriti ei diagnoositud ega ravitud ja see oli häbiasi.

Jah, nüüd on kõik ülimalt positiivsed ja rõõmsameelsed, siinsed vastused on selle kohta ehe näide. Või tegelikult kogu foorum.

Minu arust on siinses foorumis 90% depressioonis. Vaata misiganes teemat, ainult vingumine käib. Inimesed ei suuda enam augustikuust ka rõõmu tunda, mis veel muust rääkida. Kole lugemine.