Õpetajate palk

[Külaline]

mul tuli sittakanti hea mõte. kuulates vedurijuhtide palgavaidlust. nad nimelt ei tee enam ületunde, kuna nede palgatõstmisest keelduti. osad rongid ei välju. kui õpetajad sama teeks, oleks kohe pilt klaar, palju meil õpetajaid puudu on ja palgaläbirääkimised võtaksid samuti hoopis teise tooni.

Ületunnitööd saab tegelikult nõuda, kui töö tegemata jätmine tekitaks olulist kahju. Ettevõtja kasumi vähenemist ja inimeste transpordivõimaluste halvenemist ilmselt ei peeta piisavalt oluliseks kahjuks, aga arvata on, et laste hariduse lünklikuks jäämist peetaks.

mis juttu sa räägid? mõistallis piitsa ka saab anda? ma kirjutan lahkumisavalduse, kui mult midagi sellist nõudma hakatakse.

[Külaline]

mul tuli sittakanti hea mõte. kuulates vedurijuhtide palgavaidlust. nad nimelt ei tee enam ületunde, kuna nede palgatõstmisest keelduti. osad rongid ei välju. kui õpetajad sama teeks, oleks kohe pilt klaar, palju meil õpetajaid puudu on ja palgaläbirääkimised võtaksid samuti hoopis teise tooni.

Ületunnitööd saab tegelikult nõuda, kui töö tegemata jätmine tekitaks olulist kahju. Ettevõtja kasumi vähenemist ja inimeste transpordivõimaluste halvenemist ilmselt ei peeta piisavalt oluliseks kahjuks, aga arvata on, et laste hariduse lünklikuks jäämist peetaks.

mis juttu sa räägid? mõistallis piitsa ka saab anda? ma kirjutan lahkumisavalduse, kui mult midagi sellist nõudma hakatakse.

Okei siis. Aga seadus ütleb nii.

[Külaline]

mul tuli sittakanti hea mõte. kuulates vedurijuhtide palgavaidlust. nad nimelt ei tee enam ületunde, kuna nede palgatõstmisest keelduti. osad rongid ei välju. kui õpetajad sama teeks, oleks kohe pilt klaar, palju meil õpetajaid puudu on ja palgaläbirääkimised võtaksid samuti hoopis teise tooni.

See on tegelikult väga hea mõte.
Meil õpetajad neelavad vaikides kõik alla, nagu ei tahaks koolijuhti pahandada või on see kohusetunne laste ees... Ei teagi.
Aga kui õpetajad püsiksid oma norm koormuse juures ja koolijuhid peaksid reaalselt hakkama tööjõu probleeme lahendama, mitte lootma allesjäänud kaadri moosimisele, siis hakkaks ehk midagi lõpuks muutuma ka.

Aga siis ärge pärast virisege, kui makse tõstetakse või mõni sinu toetustest maha võetakse. Saate ju vast aru, et sellist rahasummat, mida õpetajad küsivad palgatõusuks, ei ole võimalik riigil kuskilt tagataskust ega ka ametnike suvepäevi ära jättes leida. Õpetajad küsivad 20% palgatõusu kohe ja korraga, uuest aastast. 1820€ * 20% on ca 400€. Eestis on õpetajaid ca 17000. Ühes kuus (!) kuluks sellisele palgatõusule ilma maksudeta 17000*400=6.8 miljonit eurot. Maksud juurde, kuu palgafond on ca 9.1 miljonit. Aastas on 12 kuud, 12*9.1 miljonit on 109,2 miljardit. AASTAS! Kust see tulema peaks?
Lahendus peab olema mujal. Mässake või ärge mässake, loopige Steinbocki maja mädamunadega või viskuge grupiviisiliselt Toompealt alla asfaldile - sellist palgatõusu ei tule kindlasti, see lihtsalt ei ole võimalik.

Klassika - sellel postitusel on 5 miinustamist ... 5 inimese arust on see paha jutt. Kahju, mu lilled, aga arvutused ei valeta ja nii on. Viitsige mõelda natuke. Õpetajate toetajad ometi ju võiks seda harrastada.

[Külaline]

Klassika - sellel postitusel on 5 miinustamist ... 5 inimese arust on see paha jutt. Kahju, mu lilled, aga arvutused ei valeta ja nii on. Viitsige mõelda natuke. Õpetajate toetajad ometi ju võiks seda harrastada.

Seda viidatud juttu miinustati ilmselt, kuna selles esinevad räiged arvutusvead, mida ei tohiks teha enam umbes viienda klassi läbinud laps.

[Külaline]

Palku tuleb tõsta kõigil, või noh, peaaegu kõigil.
Ma keeldun uskumast, et just õpetajatel on kuidagi eriliselt raske töö. Meil kõigil on raske töö, igal tööl on oma nüansid, mis vajavad teatud oskusi, teatud haridustaset, teatud isikuomadusi jne. Ja ka teised tööd on vajalikud, ka ilma teiste ametite pidajateta kukub maailm samamoodi kokku.

Mulle tundub, et Eesti riik on kreenis. Jah, eks neid kes nõnda arvavad, on alati olnud; kuid nüüd on selline hinnang rahva seas hakanud muutuma juba üpris valdavaks. Inimesete palgad on väikesed, kulud seevastu aina tõusevad. Nt mina olen kõrgharitud spetsialist ja töötan oma erialal, kuid minu palgast pole mitte mingeid säästusid kõrvale panna võimalik ka parima tahtmise korral. Jah, mõlgutan mõtteid eriala vahetamisest, kuid mu töö meeldib mulle ja mul on just selle töö sooritamiseks vajalikud isikuomadused (ja neid juba koolituse või ümberõppega niisama lihtsalt ei muuda).

Seega, selmet keskenduda ainult ühe kindla eriala inimeste palkadele, tuleb tegelikult tegeleda kogu selle Eesti metsaläinud majanduse ja maksusüsteemiga. Lõputu maksude tõstmine ja üha uute maksude väljamõtlemine ei ole mingi lahendus. Tuleb otsa vaadata kulutustele ja küsida, kas need kulutused on ikka tõesti hädavajalikud, samuti võiks vähendada personali teatud kaadrites. Ja muidugi küsida enne suurte rajatiste ehitama hakkamist ka rahva arvamust ning kui rahva enamik seda ei soovi, siis tuleks oma idee teostamisest ka loobuda.

[Külaline]

Klassika - sellel postitusel on 5 miinustamist ... 5 inimese arust on see paha jutt. Kahju, mu lilled, aga arvutused ei valeta ja nii on. Viitsige mõelda natuke. Õpetajate toetajad ometi ju võiks seda harrastada.

Seda viidatud juttu miinustati ilmselt, kuna selles esinevad räiged arvutusvead, mida ei tohiks teha enam umbes viienda klassi läbinud laps.

aga tühja sest kooliharidusest - foorumis lällamiseks piisab. kellel seda arvutamist vaja läheb.

[Külaline]

Palku tuleb tõsta kõigil, või noh, peaaegu kõigil.
Ma keeldun uskumast, et just õpetajatel on kuidagi eriliselt raske töö. Meil kõigil on raske töö, igal tööl on oma nüansid, mis vajavad teatud oskusi, teatud haridustaset, teatud isikuomadusi jne. Ja ka teised tööd on vajalikud, ka ilma teiste ametite pidajateta kukub maailm samamoodi kokku.

Ja mis on selle alus, et sina praegu seda tööd üldse teha saaksid, ilma milleta maailm kokku kukub?

[Külaline]

Ma keeldun uskumast, et just õpetajatel on kuidagi eriliselt raske töö. Meil kõigil on raske töö, igal tööl on oma nüansid, mis vajavad teatud oskusi, teatud haridustaset, teatud isikuomadusi jne. Ja ka teised tööd on vajalikud, ka ilma teiste ametite pidajateta kukub maailm samamoodi kokku.

Mis töö see siis on, mis on sama raske kui õpetaja töö ja milleta maailm kukub kokku?

[Külaline]

Palku tuleb tõsta kõigil, või noh, peaaegu kõigil.
Ma keeldun uskumast, et just õpetajatel on kuidagi eriliselt raske töö. Meil kõigil on raske töö, igal tööl on oma nüansid, mis vajavad teatud oskusi, teatud haridustaset, teatud isikuomadusi jne. Ja ka teised tööd on vajalikud, ka ilma teiste ametite pidajateta kukub maailm samamoodi kokku.

Ja mis on selle alus, et sina praegu seda tööd üldse teha saaksid, ilma milleta maailm kokku kukub?

Sulle ühest korrast küsimisest ei piisanud, et kaks korda seda tegema pidid?
Kui juba kõiki teisi elukutseid nõnda halvustades küsid, siis küsin mina omakorda vastu: ja mis on selle alus, et ilma õpetajateta maailm kokku kukub?

Kui nii võtta, siis on õpetajad alles suhteliselt viimase aja leiutis. Minu vanaisa näiteks ei käinud üldse koolis, sellegipoolest olid tema teadmised ja lugemus kohati paremad kui ta keskharidusega tuttavatel, eluga toime tuli samuti. Ka ma ise olen lapsena üsna pikalt kodus ise õppinud (kehalise tervisega seotud põhjustel), aga kooli lõpetades olin riigieksami tulemuste poolest klassis esimene. Seega - ilma õpetajateta ei pruugi maailm kokku kukkuda, vähemalt mitte rohkem kui teiste elukutsete puhul.

[Külaline]

Palku tuleb tõsta kõigil, või noh, peaaegu kõigil.
Ma keeldun uskumast, et just õpetajatel on kuidagi eriliselt raske töö. Meil kõigil on raske töö, igal tööl on oma nüansid, mis vajavad teatud oskusi, teatud haridustaset, teatud isikuomadusi jne. Ja ka teised tööd on vajalikud, ka ilma teiste ametite pidajateta kukub maailm samamoodi kokku.

Ja mis on selle alus, et sina praegu seda tööd üldse teha saaksid, ilma milleta maailm kokku kukub?

Sulle ühest korrast küsimisest ei piisanud, et kaks korda seda tegema pidid?
Kui juba kõiki teisi elukutseid nõnda halvustades küsid, siis küsin mina omakorda vastu: ja mis on selle alus, et ilma õpetajateta maailm kokku kukub?

Kui nii võtta, siis on õpetajad alles suhteliselt viimase aja leiutis. Minu vanaisa näiteks ei käinud üldse koolis, sellegipoolest olid tema teadmised ja lugemus kohati paremad kui ta keskharidusega tuttavatel, eluga toime tuli samuti. Ka ma ise olen lapsena üsna pikalt kodus ise õppinud (kehalise tervisega seotud põhjustel), aga kooli lõpetades olin riigieksami tulemuste poolest klassis esimene. Seega - ilma õpetajateta ei pruugi maailm kokku kukkuda, vähemalt mitte rohkem kui teiste elukutsete puhul.

See võib nüüd sulle suure üllatusena tulla, aga siin on peale minu veel inimesi, kes kommenteerivad. Kasutasin küsimuse formuleerimiseks sinu enda sõnu, nii et ma ei tea, kust sa selle halvustamise küll välja lugesid... ((:

Vastus ka sellele küsimusele, mis sulle üle jõu käis - haridus on kõige alus. Ja õpetajaamet pole kohe kindlasti viimase aja leiutis.

[Külaline]

Seega - ilma õpetajateta ei pruugi maailm kokku kukkuda, vähemalt mitte rohkem kui teiste elukutsete puhul.

Covidi ajal läks matemaatika õpe küll allavoolu. Mida targem ja iseseisvam on laps, seda vähem tal on õpetajat vaja, kuigi ka selline laps areneb õpetajaga õppides kiiremini. Aga ta saab tavalise kooliprogrammiga ka iseseisvalt hakkama. Tark laps õpib nii halva õpetajaga ja ka üldse ilma õpetajata. Vahe tuleb sisse keskmiste ja kehvade õpilaste puhul, kes õpetajata ei jõua kuigi kaugele. Kui lapsel on hea kodu, suur toetus, palgatakse eraõpetajad jne, siis pole tema jaoks koolis käimine tõesti nii oluline. Suur vahe tuleb sisse tuge vajavate õpilaste puhul ja nende puhul, kellel pole toetavat kodu. Nende õpilaste puhul on kooli ja õpetajate mõju väga suur ja nende peale läheb ka õpetajate põhiline aur. Sina ilmselt nendest lastest mitte midagi ei tea.

[Külaline]

Klassika - sellel postitusel on 5 miinustamist ... 5 inimese arust on see paha jutt. Kahju, mu lilled, aga arvutused ei valeta ja nii on. Viitsige mõelda natuke. Õpetajate toetajad ometi ju võiks seda harrastada.

Seda viidatud juttu miinustati ilmselt, kuna selles esinevad räiged arvutusvead, mida ei tohiks teha enam umbes viienda klassi läbinud laps.

Ei ole seal mingeid arvutusvigu, küll on sõnaviga, mis ei muuda midagi - 109 miljonit on sama võimatu aastas üheainsa ameti pidajatele palgalisaks maksta kui 109 miljardit. Miinustasid seda ikka need, kes lihtsalt mingit kainet mõtlemist ei talu, ainult emotsioonidel purjetavad. Andke palka juurde, kui pappi pole, võtke alkeemia appi, meid ei koti!!

[Külaline]

Klassika - sellel postitusel on 5 miinustamist ... 5 inimese arust on see paha jutt. Kahju, mu lilled, aga arvutused ei valeta ja nii on. Viitsige mõelda natuke. Õpetajate toetajad ometi ju võiks seda harrastada.

Seda viidatud juttu miinustati ilmselt, kuna selles esinevad räiged arvutusvead, mida ei tohiks teha enam umbes viienda klassi läbinud laps.

Ei ole seal mingeid arvutusvigu, küll on sõnaviga, mis ei muuda midagi - 109 miljonit on sama võimatu aastas üheainsa ameti pidajatele palgalisaks maksta kui 109 miljardit. Miinustasid seda ikka need, kes lihtsalt mingit kainet mõtlemist ei talu, ainult emotsioonidel purjetavad. Andke palka juurde, kui pappi pole, võtke alkeemia appi, meid ei koti!!

vähe sellest, et rumal - riiakas ja ennast täis ka. halb kombinatsioon.

[Külaline]

Seda viidatud juttu miinustati ilmselt, kuna selles esinevad räiged arvutusvead, mida ei tohiks teha enam umbes viienda klassi läbinud laps.

Ei ole seal mingeid arvutusvigu, küll on sõnaviga, mis ei muuda midagi - 109 miljonit on sama võimatu aastas üheainsa ameti pidajatele palgalisaks maksta kui 109 miljardit. Miinustasid seda ikka need, kes lihtsalt mingit kainet mõtlemist ei talu, ainult emotsioonidel purjetavad. Andke palka juurde, kui pappi pole, võtke alkeemia appi, meid ei koti!!

vähe sellest, et rumal - riiakas ja ennast täis ka. halb kombinatsioon.

Lollustele vastu vaidlemine pole riiakus. Julgus ebapopulaarseid fakte välja öelda pole ennast täis olemine. Ja rumalust (õigem nimi on sellele küll kanapimedus ehk tunnelnägemine) ei näe ma siin üldse kuskil mujal kui pedagoogide palgatõusu leeris. Kahjuks.

[Tigger]

Seda viidatud juttu miinustati ilmselt, kuna selles esinevad räiged arvutusvead, mida ei tohiks teha enam umbes viienda klassi läbinud laps.

Ei ole seal mingeid arvutusvigu, küll on sõnaviga, mis ei muuda midagi - 109 miljonit on sama võimatu aastas üheainsa ameti pidajatele palgalisaks maksta kui 109 miljardit. Miinustasid seda ikka need, kes lihtsalt mingit kainet mõtlemist ei talu, ainult emotsioonidel purjetavad. Andke palka juurde, kui pappi pole, võtke alkeemia appi, meid ei koti!!

vähe sellest, et rumal - riiakas ja ennast täis ka. halb kombinatsioon.

Mina olen viimased 15 aastat koolis aineõpetaja olnud. Olen igati palgatõusu poolt. Üldsegi mitte enda pärast, sest mina elan oma pensioni ja palgaga kenasti ära. Lapsedki täiesti iseseisvad ja haritud. Mure aga selles, et minuvanuseid 60+ inimesi on koolides palju. Eesti haridus liigub sisuliselt bensuaurudel. Kui minuvanused ja pisut nooremadki ära kukuvad, siis ongi tühjad pihud. Missugune terane noor tuleb 1800-eurose brutopalga eest kooli, kui mujal saab oluliselt kergema vaevaga hoopis paremini teenida? Tean täpselt, sest isegi sai pikalt hoopis muud tööd tehtud, kui lapsed olid väikesed ja kodu oli vaja soetada.
Kuigi laste arv väheneb, on õpetajaid juurde vaja. Kõik teavad, kui kibe vajadus on väikeklasside ja igasugust tugiõpet andvate spetsialistide järele.

[Külaline]

Ja mis on selle alus, et sina praegu seda tööd üldse teha saaksid, ilma milleta maailm kokku kukub?

Sulle ühest korrast küsimisest ei piisanud, et kaks korda seda tegema pidid?
Kui juba kõiki teisi elukutseid nõnda halvustades küsid, siis küsin mina omakorda vastu: ja mis on selle alus, et ilma õpetajateta maailm kokku kukub?

Kui nii võtta, siis on õpetajad alles suhteliselt viimase aja leiutis. Minu vanaisa näiteks ei käinud üldse koolis, sellegipoolest olid tema teadmised ja lugemus kohati paremad kui ta keskharidusega tuttavatel, eluga toime tuli samuti. Ka ma ise olen lapsena üsna pikalt kodus ise õppinud (kehalise tervisega seotud põhjustel), aga kooli lõpetades olin riigieksami tulemuste poolest klassis esimene. Seega - ilma õpetajateta ei pruugi maailm kokku kukkuda, vähemalt mitte rohkem kui teiste elukutsete puhul.

See võib nüüd sulle suure üllatusena tulla, aga siin on peale minu veel inimesi, kes kommenteerivad. Kasutasin küsimuse formuleerimiseks sinu enda sõnu, nii et ma ei tea, kust sa selle halvustamise küll välja lugesid... ((:

Vastus ka sellele küsimusele, mis sulle üle jõu käis - haridus on kõige alus. Ja õpetajaamet pole kohe kindlasti viimase aja leiutis.

Haridus ei ole kõige alus. Kui tahad teada, mis on kõige alus, siis palun võta guugeldades lahti Maslow püramiid ja vaata seda. Siis saad teada, et kõige alus on eluks sobivad keskkonnatingimused, turvalisus ja toit. Ehk teisisõnu - inimene, kes oskab küttepuid teha ja ahju kütta, samuti endale toitu kasvatada, elab ära. Selleks et seemet mulda külvata, ei ole akadeemilist kooliharidust vaja. Ja kui klassis valitsevad miinuskraadid (muide, seegi on mul päriselt üleelatud kogemus!), siis ei tule õppetööst ega hariduse omandamisest välja mitte muhvigi.

Pealegi, õpetaja võib küll anda haridust, kuid päris kindlasti pole ta ainus, kellelt laps haridust saab. Esimese alushariduse saab laps oma vanematelt, perekonnalt. Minu vanaisa, kes polnud koolis käinud, sai oma hariduse suuremas osalt maailmas reisides ja raamatuid lugedes. Mäletan oma vanaisa, kes polnud elu sees ühegi õpetajaga kokku puutunud, ja päris kindlasti polnud tegu harimatu inimesega.

Mis minusse puutub, siis olen ise väga palju olnud koduõppel ja õppinud täielikult ilma õpetajateta. Ka oma erialal olen pidanud tegema väga palju ise tööd, otsima ja uurima, töötama läbi hulgalisel kirjandust ja analüüsima saadud infot. Seega - haridus on tähtis, kuid ta ei ole kõige alus. Vähemalt mitte see akadeemiline haridus, mida koolist saab.

[Külaline]

Sulle ühest korrast küsimisest ei piisanud, et kaks korda seda tegema pidid?
Kui juba kõiki teisi elukutseid nõnda halvustades küsid, siis küsin mina omakorda vastu: ja mis on selle alus, et ilma õpetajateta maailm kokku kukub?

Kui nii võtta, siis on õpetajad alles suhteliselt viimase aja leiutis. Minu vanaisa näiteks ei käinud üldse koolis, sellegipoolest olid tema teadmised ja lugemus kohati paremad kui ta keskharidusega tuttavatel, eluga toime tuli samuti. Ka ma ise olen lapsena üsna pikalt kodus ise õppinud (kehalise tervisega seotud põhjustel), aga kooli lõpetades olin riigieksami tulemuste poolest klassis esimene. Seega - ilma õpetajateta ei pruugi maailm kokku kukkuda, vähemalt mitte rohkem kui teiste elukutsete puhul.

See võib nüüd sulle suure üllatusena tulla, aga siin on peale minu veel inimesi, kes kommenteerivad. Kasutasin küsimuse formuleerimiseks sinu enda sõnu, nii et ma ei tea, kust sa selle halvustamise küll välja lugesid... ((:

Vastus ka sellele küsimusele, mis sulle üle jõu käis - haridus on kõige alus. Ja õpetajaamet pole kohe kindlasti viimase aja leiutis.

Haridus ei ole kõige alus. Kui tahad teada, mis on kõige alus, siis palun võta guugeldades lahti Maslow püramiid ja vaata seda. Siis saad teada, et kõige alus on eluks sobivad keskkonnatingimused, turvalisus ja toit. Ehk teisisõnu - inimene, kes oskab küttepuid teha ja ahju kütta, samuti endale toitu kasvatada, elab ära. Selleks et seemet mulda külvata, ei ole akadeemilist kooliharidust vaja. Ja kui klassis valitsevad miinuskraadid (muide, seegi on mul päriselt üleelatud kogemus!), siis ei tule õppetööst ega hariduse omandamisest välja mitte muhvigi.

Pealegi, õpetaja võib küll anda haridust, kuid päris kindlasti pole ta ainus, kellelt laps haridust saab. Esimese alushariduse saab laps oma vanematelt, perekonnalt. Minu vanaisa, kes polnud koolis käinud, sai oma hariduse suuremas osalt maailmas reisides ja raamatuid lugedes. Mäletan oma vanaisa, kes polnud elu sees ühegi õpetajaga kokku puutunud, ja päris kindlasti polnud tegu harimatu inimesega.

Mis minusse puutub, siis olen ise väga palju olnud koduõppel ja õppinud täielikult ilma õpetajateta. Ka oma erialal olen pidanud tegema väga palju ise tööd, otsima ja uurima, töötama läbi hulgalisel kirjandust ja analüüsima saadud infot. Seega - haridus on tähtis, kuid ta ei ole kõige alus. Vähemalt mitte see akadeemiline haridus, mida koolist saab.

No tegelikult on kõige alus hapnik, ilma selleta ei ela keegi. Sõnaga, sa räägid praegu täiesti aiaaugust. Suurem osa ühiskonnast sõltub siiski süsteemsest ja kättesaadavast haridusest. Erinevate valdkondade sügav teadmistepagas ja tehnoloogiline areng eeldavad spetsialiseerumist ning süstemaatilist õpetamist. Arste, insenere või lennujuhte ei koolitata “vanaisa meetodil”.

[Külaline]

See võib nüüd sulle suure üllatusena tulla, aga siin on peale minu veel inimesi, kes kommenteerivad. Kasutasin küsimuse formuleerimiseks sinu enda sõnu, nii et ma ei tea, kust sa selle halvustamise küll välja lugesid... ((:

Vastus ka sellele küsimusele, mis sulle üle jõu käis - haridus on kõige alus. Ja õpetajaamet pole kohe kindlasti viimase aja leiutis.

Haridus ei ole kõige alus. Kui tahad teada, mis on kõige alus, siis palun võta guugeldades lahti Maslow püramiid ja vaata seda. Siis saad teada, et kõige alus on eluks sobivad keskkonnatingimused, turvalisus ja toit. Ehk teisisõnu - inimene, kes oskab küttepuid teha ja ahju kütta, samuti endale toitu kasvatada, elab ära. Selleks et seemet mulda külvata, ei ole akadeemilist kooliharidust vaja. Ja kui klassis valitsevad miinuskraadid (muide, seegi on mul päriselt üleelatud kogemus!), siis ei tule õppetööst ega hariduse omandamisest välja mitte muhvigi.

Pealegi, õpetaja võib küll anda haridust, kuid päris kindlasti pole ta ainus, kellelt laps haridust saab. Esimese alushariduse saab laps oma vanematelt, perekonnalt. Minu vanaisa, kes polnud koolis käinud, sai oma hariduse suuremas osalt maailmas reisides ja raamatuid lugedes. Mäletan oma vanaisa, kes polnud elu sees ühegi õpetajaga kokku puutunud, ja päris kindlasti polnud tegu harimatu inimesega.

Mis minusse puutub, siis olen ise väga palju olnud koduõppel ja õppinud täielikult ilma õpetajateta. Ka oma erialal olen pidanud tegema väga palju ise tööd, otsima ja uurima, töötama läbi hulgalisel kirjandust ja analüüsima saadud infot. Seega - haridus on tähtis, kuid ta ei ole kõige alus. Vähemalt mitte see akadeemiline haridus, mida koolist saab.

No tegelikult on kõige alus hapnik, ilma selleta ei ela keegi. Sõnaga, sa räägid praegu täiesti aiaaugust. Suurem osa ühiskonnast sõltub siiski süsteemsest ja kättesaadavast haridusest. Erinevate valdkondade sügav teadmistepagas ja tehnoloogiline areng eeldavad spetsialiseerumist ning süstemaatilist õpetamist. Arste, insenere või lennujuhte ei koolitata “vanaisa meetodil”.

Ei, ma ei rääkinud aiaaugust. Ma rääkisin sellest, et ka õpetamiseks peavad enne olema sobivad tingimused: klassiruumis peab olema normaalne temperatuur, õppuritel peavad olema kõhud täis, samuti peab meie laiuskraadil olema katus pea kohal, sest õues kännu otsas istudes saavad õpikud ju märjaks. Seega peavad olema kütjad, kes hoolitsevad kütmise eest, kokad, kes koorivad kartuleid ja praevad liha, ehitajad, kes panevad telliseid.

Seega - kõik asjad ja kõik elukutsed meie sessinatses maailmas on omavahel tihedalt seotud. Pole üht, pole ka teist! Ja ei saa öelda, et üks amet on teistest kuidagi üle, õigem ja parem kui teised ametid. See ei ole nii. Kõik ametid on vajalikud ja just see oligi mu jutu point.

[Külaline]

Ehk teisisõnu - inimene, kes oskab küttepuid teha ja ahju kütta, samuti endale toitu kasvatada, elab ära.

Ja palju neid sinu vanaisa suguseid siia ühiskonda siis mahub, kes reisivad ringi, teevad endale küttepuid ja kasvatavad toitu ja elu on chill. Praeguses ühiskonnas oleks selline inimene kodutu koll, sest tal pole kohtagi, kus seda toitu kasvatada ja kus küttepuid teha. Inimesed ei ela enam kuskil maataludes, et sündisid seal ja surid seal, ellujäämiseks vajalikud oskused said vanematelt ja oligi korras. Kaks korda korrutad täiesti asjassepuutumatut juttu.

[Külaline]

Ma rääkisin sellest, et ka õpetamiseks peavad enne olema sobivad tingimused: klassiruumis peab olema normaalne temperatuur, õppuritel peavad olema kõhud täis, samuti peab meie laiuskraadil olema katus pea kohal, sest õues kännu otsas istudes saavad õpikud ju märjaks.

Sinu arutluskäik meenutab seda ühte siinset vanameest, kes ütles, et mehed on tähtsamad kui naised, sest mehed on ehitanud kõik majad. Kui mehi poleks, siis kõik oleks surnud ja elaks lageda taeva all. Ja kõige tähtsam amet on ehitaja (tema ise oli ka ehitaja), sest muidu poleks olemas ühtki maja. Nüüd on sinu jutt täpselt samast ooperist.

Haridust on eelkõige selleks tarvis, et areneks mingi elementaarne arusaam maailma asjadest. See karjub ju kaugele, kes on haritud inimene ja kes mitte. Kelle arutluskäigud on adekvaatsed ja kellel mitte. Ega need harimatud inimesed muidugi sellest ise aru ei saa.