Õpetajate palk

[Külaline]

Ma rääkisin sellest, et ka õpetamiseks peavad enne olema sobivad tingimused: klassiruumis peab olema normaalne temperatuur, õppuritel peavad olema kõhud täis, samuti peab meie laiuskraadil olema katus pea kohal, sest õues kännu otsas istudes saavad õpikud ju märjaks.

Sinu arutluskäik meenutab seda ühte siinset vanameest, kes ütles, et mehed on tähtsamad kui naised, sest mehed on ehitanud kõik majad. Kui mehi poleks, siis kõik oleks surnud ja elaks lageda taeva all. Ja kõige tähtsam amet on ehitaja (tema ise oli ka ehitaja), sest muidu poleks olemas ühtki maja. Nüüd on sinu jutt täpselt samast ooperist.

Haridust on eelkõige selleks tarvis, et areneks mingi elementaarne arusaam maailma asjadest. See karjub ju kaugele, kes on haritud inimene ja kes mitte. Kelle arutluskäigud on adekvaatsed ja kellel mitte. Ega need harimatud inimesed muidugi sellest ise aru ei saa.

Nagu näiteks sina, kes sa ei saa ikka veel aru, mida ta kirjutas, kuid targutad edasi.
Saad aru, kui pole inimesi, kes ehitaks koolimaja, siis poleks haridust kuskil anda. Kui poleks arste, jääks õpetajad ja õpilased haigeks. Kui pole süüa, ei huvitu keegi õppimisest. Kui pole hariduse juhtimist, ei saa keegi koolimaju ehitada, sest ei tea kuhu ja mis raha eest. Kui pole riigiaparaati ja maksukogujaid, ei teki fondi, mille eest koolimaja ehitada. Kui pole riigi juhtimist, ei otsusta keegi maksude suurust, mis on vajalik selleks koguda, et vajadusi katta. Ja lõpetuseks, kui pole riigikaitset, pole su haridusel mõtet, sest riiki pole enam. Kas jätkan või tekib juba äkki õrn arusaam, et õpetaja pole mitte ainus oluline lüli hariduses? Kõik on seotud.

[Külaline]

Ma rääkisin sellest, et ka õpetamiseks peavad enne olema sobivad tingimused: klassiruumis peab olema normaalne temperatuur, õppuritel peavad olema kõhud täis, samuti peab meie laiuskraadil olema katus pea kohal, sest õues kännu otsas istudes saavad õpikud ju märjaks.

Sinu arutluskäik meenutab seda ühte siinset vanameest, kes ütles, et mehed on tähtsamad kui naised, sest mehed on ehitanud kõik majad. Kui mehi poleks, siis kõik oleks surnud ja elaks lageda taeva all. Ja kõige tähtsam amet on ehitaja (tema ise oli ka ehitaja), sest muidu poleks olemas ühtki maja. Nüüd on sinu jutt täpselt samast ooperist.

Haridust on eelkõige selleks tarvis, et areneks mingi elementaarne arusaam maailma asjadest. See karjub ju kaugele, kes on haritud inimene ja kes mitte. Kelle arutluskäigud on adekvaatsed ja kellel mitte. Ega need harimatud inimesed muidugi sellest ise aru ei saa.

Nagu näiteks sina, kes sa ei saa ikka veel aru, mida ta kirjutas, kuid targutad edasi.
Saad aru, kui pole inimesi, kes ehitaks koolimaja, siis poleks haridust kuskil anda. Kui poleks arste, jääks õpetajad ja õpilased haigeks. Kui pole süüa, ei huvitu keegi õppimisest. Kui pole hariduse juhtimist, ei saa keegi koolimaju ehitada, sest ei tea kuhu ja mis raha eest. Kui pole riigiaparaati ja maksukogujaid, ei teki fondi, mille eest koolimaja ehitada. Kui pole riigi juhtimist, ei otsusta keegi maksude suurust, mis on vajalik selleks koguda, et vajadusi katta. Ja lõpetuseks, kui pole riigikaitset, pole su haridusel mõtet, sest riiki pole enam. Kas jätkan või tekib juba äkki õrn arusaam, et õpetaja pole mitte ainus oluline lüli hariduses? Kõik on seotud.

Siin pole ju keegi öelnud, et õpetaja on ainus oluline lüli, vaid seda, et 1800 eurot bruto on selle töö eest liiga vähe. Sellest algas ju jutt, mitte sellest, et ta on tähtsam kui arst, insener või keegi teine. Selle peale hakkas siin mõni ütlema, et õpetajateta ei kuku midagi kokku, polegi vaja neid, näe, minu vanaisa pole elus õpetajat näinud ja midagi pole juhtunud. Nüüd räägid sina hoopis millestki muust.

[Külaline]

Sinu arutluskäik meenutab seda ühte siinset vanameest, kes ütles, et mehed on tähtsamad kui naised, sest mehed on ehitanud kõik majad. Kui mehi poleks, siis kõik oleks surnud ja elaks lageda taeva all. Ja kõige tähtsam amet on ehitaja (tema ise oli ka ehitaja), sest muidu poleks olemas ühtki maja. Nüüd on sinu jutt täpselt samast ooperist.

Haridust on eelkõige selleks tarvis, et areneks mingi elementaarne arusaam maailma asjadest. See karjub ju kaugele, kes on haritud inimene ja kes mitte. Kelle arutluskäigud on adekvaatsed ja kellel mitte. Ega need harimatud inimesed muidugi sellest ise aru ei saa.

Nagu näiteks sina, kes sa ei saa ikka veel aru, mida ta kirjutas, kuid targutad edasi.
Saad aru, kui pole inimesi, kes ehitaks koolimaja, siis poleks haridust kuskil anda. Kui poleks arste, jääks õpetajad ja õpilased haigeks. Kui pole süüa, ei huvitu keegi õppimisest. Kui pole hariduse juhtimist, ei saa keegi koolimaju ehitada, sest ei tea kuhu ja mis raha eest. Kui pole riigiaparaati ja maksukogujaid, ei teki fondi, mille eest koolimaja ehitada. Kui pole riigi juhtimist, ei otsusta keegi maksude suurust, mis on vajalik selleks koguda, et vajadusi katta. Ja lõpetuseks, kui pole riigikaitset, pole su haridusel mõtet, sest riiki pole enam. Kas jätkan või tekib juba äkki õrn arusaam, et õpetaja pole mitte ainus oluline lüli hariduses? Kõik on seotud.

Siin pole ju keegi öelnud, et õpetaja on ainus oluline lüli, vaid seda, et 1800 eurot bruto on selle töö eest liiga vähe. Sellest algas ju jutt, mitte sellest, et ta on tähtsam kui arst, insener või keegi teine. Selle peale hakkas siin mõni ütlema, et õpetajateta ei kuku midagi kokku, polegi vaja neid, näe, minu vanaisa pole elus õpetajat näinud ja midagi pole juhtunud. Nüüd räägid sina hoopis millestki muust.

Tema mõte oli, et ilma õpetajata ei kuku midagi rohkem kokku kui ilma arsti, inseneri või politseinikuta. Eestis saavad väga paljud riigipalgalised liiga vähe palka. Kisa teevad kõige rohkem aga õpetajad, justkui nende palga tõstmine oleks kõige olulisem. Ei ole. Kõigi palka tõstetakse natukesehaaval, mitte nii, et õpetajate palka tõstame 20% ja ülejäänud riigipalgalised saavad seetõttu järgmise palgatõusu alles 7 aasta pärast. Juba praegu on paljude riigiametite palgafondid külmutatud 3-5 aastaks.

[Külaline]

Tema mõte oli, et ilma õpetajata ei kuku midagi rohkem kokku kui ilma arsti, inseneri või politseinikuta. Eestis saavad väga paljud riigipalgalised liiga vähe palka. Kisa teevad kõige rohkem aga õpetajad, justkui nende palga tõstmine oleks kõige olulisem. Ei ole. Kõigi palka tõstetakse natukesehaaval, mitte nii, et õpetajate palka tõstame 20% ja ülejäänud riigipalgalised saavad seetõttu järgmise palgatõusu alles 7 aasta pärast. Juba praegu on paljude riigiametite palgafondid külmutatud 3-5 aastaks.

Arste pole siia mõtet toppida, nemad saavad palju palka.

[Külaline]

Kisa teevad kõige rohkem aga õpetajad, justkui nende palga tõstmine oleks kõige olulisem.

Nende palk ongi ju kõige madalam ja teevad kõige rohkem ületunde. Lisaks on töö väga palju negatiivseid emotsioone pakkuv, iga päev saavad sõimata. Minu arust seda mingi suvalise kontoritööga võrreda ei saa, nagu siin mõni arvab, et mitte midagi erilist seal pole. Sest tema teab ainult oma tavalist last, ise ei ole kunagi õpetajatega suhelnud ja arvab, et kõik lapsed ja vanemad on sellised.

[Külaline]

Kisa teevad kõige rohkem aga õpetajad, justkui nende palga tõstmine oleks kõige olulisem.

Nende palk ongi ju kõige madalam ja teevad kõige rohkem ületunde. Lisaks on töö väga palju negatiivseid emotsioone pakkuv, iga päev saavad sõimata. Minu arust seda mingi suvalise kontoritööga võrreda ei saa, nagu siin mõni arvab, et mitte midagi erilist seal pole. Sest tema teab ainult oma tavalist last, ise ei ole kunagi õpetajatega suhelnud ja arvab, et kõik lapsed ja vanemad on sellised.

"Kõige rohkem" ja "kõige madalam"? Kust see info? Päästja amet näiteks pole sinu arust piisavalt keeruline, nende palk on õpetaja omast madalam? Otsusta ära, mida me mõõdame - kas seda, kui raske ja paha kellelgi tööl on (võin mürki võtta, et kalarookimistehase töölisel on veel viletsam olla kui õpetajal) või seda, kui vältimatult vajalik keegi on? Siin tulistatakse läbisegi mõlemat, kuidas kasulikum on.
Sa ei veena mind mitte kuidagi, et just õpetaja palkasid tuleb tublisti tõsta, kogu ülejäänud Eesti lakkugu panni edasi.

[Külaline]

Sa ei veena mind mitte kuidagi, et just õpetaja palkasid tuleb tublisti tõsta, kogu ülejäänud Eesti lakkugu panni edasi.

Mitte keegi pole midagi sellist väitnud. Eesti üldist palgataset arvestades (võrdluses teiste ametitega) on see palk madal. Ise siin miksid erinevaid väiteid sinna ja tänna, nagu sul endal kasulikum on, aga see on tavaline, et süüdistatakse teisi selles, mida ise teed. Jälle toppisid ühesse lausesse kalarookija (enne oli mingi kassapidaja) ja õpetaja. Kalarookijalt ei nõua keegi ka magistrikraadi.

[Külaline]

Sa ei veena mind mitte kuidagi, et just õpetaja palkasid tuleb tublisti tõsta, kogu ülejäänud Eesti lakkugu panni edasi.

Mitte keegi pole midagi sellist väitnud. Eesti üldist palgataset arvestades (võrdluses teiste ametitega) on see palk madal. Ise siin miksid erinevaid väiteid sinna ja tänna, nagu sul endal kasulikum on, aga see on tavaline, et süüdistatakse teisi selles, mida ise teed. Jälle toppisid ühesse lausesse kalarookija (enne oli mingi kassapidaja) ja õpetaja. Kalarookijalt ei nõua keegi ka magistrikraadi.

Mina ei ole mingist kassapidajast kirjutanud. See süsteem siin töötab nii, et ei kirjuta ainult mina ja sina, vaid mitmed inimesed, kõiki nimetatakse Külalisteks (või Guestideks). Pole ju väga keeruline?
Mina ei miksi mingeid väiteid siia ega sinna. Minul on täpselt üks väide - õpetaja peab saama natuke palka juurde ja palju koormust vähemaks. Ja selle juurde käib seisukoht, et õpetajaamet pole midagi erilist.
Palun too mõni võrdlus, milliste Eesti ametikohtadega sa õpetaja palka võrdled. Mina näen näiteks, et õpetaja mediaanpalk 2025 I kv oli umbes 2150€, raamatupidamise vanemspetsialisti mediaanpalk oli 2200€. Jaa jaa, õpetajal on selles ületunde palju, raamatupidajal arvatavasti mitte. Õpetajal on selles aga ka 2 kuud puhkust, raamatupidajal mitte. Minu arust need faktid toetavad minu arusaama, et õpetaja töötasu on vaja natuke tõsta ning kaotada vajadus ületunnitöö järele. Siis on kõik korras, rohkem kui vanemraamatupidaja ta nüüd küll saama ei peaks, erandjuhud välja arvatud. Vaidled sa vastu?

[Tolmukübe]

Sa ei veena mind mitte kuidagi, et just õpetaja palkasid tuleb tublisti tõsta, kogu ülejäänud Eesti lakkugu panni edasi.

Mitte keegi pole midagi sellist väitnud. Eesti üldist palgataset arvestades (võrdluses teiste ametitega) on see palk madal. Ise siin miksid erinevaid väiteid sinna ja tänna, nagu sul endal kasulikum on, aga see on tavaline, et süüdistatakse teisi selles, mida ise teed. Jälle toppisid ühesse lausesse kalarookija (enne oli mingi kassapidaja) ja õpetaja. Kalarookijalt ei nõua keegi ka magistrikraadi.

Jah, aga kalarookija amet on samuti raske ja ebameeldiv, miks nemad, suu pärani, kuskil karjumas ei käi? Eesti üldist palgataset arvestades on ka kalarookija palk madal, samuti sanitari oma. Kui õpetajale klassi ees olla ja vanematega suhelda ei kõlba, on neil alati võimalus minna sanitariks pamperseid vahetama ja perset küürima. Sanitar saab veel vähem. Töö samuti raske ja ebameeldiv. Kuskil ei kisa. Mis erand see õpetaja on? Ei ole erand.

[Külaline]

Ma rääkisin sellest, et ka õpetamiseks peavad enne olema sobivad tingimused: klassiruumis peab olema normaalne temperatuur, õppuritel peavad olema kõhud täis, samuti peab meie laiuskraadil olema katus pea kohal, sest õues kännu otsas istudes saavad õpikud ju märjaks.

Sinu arutluskäik meenutab seda ühte siinset vanameest, kes ütles, et mehed on tähtsamad kui naised, sest mehed on ehitanud kõik majad. Kui mehi poleks, siis kõik oleks surnud ja elaks lageda taeva all. Ja kõige tähtsam amet on ehitaja (tema ise oli ka ehitaja), sest muidu poleks olemas ühtki maja. Nüüd on sinu jutt täpselt samast ooperist.

Haridust on eelkõige selleks tarvis, et areneks mingi elementaarne arusaam maailma asjadest. See karjub ju kaugele, kes on haritud inimene ja kes mitte. Kelle arutluskäigud on adekvaatsed ja kellel mitte. Ega need harimatud inimesed muidugi sellest ise aru ei saa.

Sina oled suurepärane näide sellest, kuidas õpetaja võib küll haridust anda, aga ei pruugi. Hariduse alla peaks ju kuuluma ka lugemisoskus ja võimekus tekstist aru saada, aga seda sul pole. Muidu sa taipaksid, et vaidled vastu sellele, kes üritabki öelda täpselt seda, et KÕIK ametid on võrdselt olulised. Mitte aga nii, et üks amet on teistest kuidagi õigem ja väärtuslikum.

[Tolmukübe]

Arst vbl on teistest kuidagi õigem või väärtuslikum. Poleks meditsiini, kärvaksid maha, ja muud ametid jääksid ka pidamata. Isegi ei sünniks nii palju, kui praegult, ämmakaid ka poleks. Aga muud ametid küll kõik sarnased, üks toetab teist, ei tea, palju kaevur saab, aga see ka raske töö, magistrit pole vaja, ehk antakse veel vähem, kui õpetajatele, need ka ei nõua, rind ees, mingit 20%-st palgatõusu.

[Külaline]

Arst vbl on teistest kuidagi õigem või väärtuslikum. Poleks meditsiini, kärvaksid maha, ja muud ametid jääksid ka pidamata. Isegi ei sünniks nii aplju, kui praegult, ämmakaid ka poleks. Aga muud ametid küll kõik sarnased, üks toetab teist, ei tea, palju kaevur saab, aga see ka raske töö, magistrit pole vaja, ehk antakse veel vähem, kui õpetajatele, need ka ei nõua, rind ees, mingit 20%-st palgatõusu.

Poleks õpetajaid, poleks arste ka.
Turg paneb hinna paika: kui õpetajaid pole, tuleb palka tõsta ja asi tahe.
Pole vaja rääkida mingist uuest maksust, piisab, kui haridussüstermis asjad ümber korraldada. On seda harnot vaja, näiteks? Väga suur osa haridusele minevast rahast kulutatakse mõttetutele üksustele ja projektidele.

[Tolmukübe]

Jah, kui pole, siis tuleb kas palka tõsta või töö ümber formeerida, nt eriklassid tavakoolist ära kaotada või teatud indiviididele (nn erivajadus) haridus üldse vabatahtlikuks teha, et nad teisi ei segaks ja kui pea ei võta, õppima ei peaks, sest mustatöölisi on ka vaja, neil pole mingit erilist haridust vaja omandada. Kui õpetaja töö lihtsam, küll siis selle palga eest ka tahtjaid on.

[Külaline]

Noh õpetajad! vedurijuhid jätsid ületundide tegemise ja palgatõus tuli, nagu nõiaväel https://www.err.ee/1609774914/ministeer ... lgatousuks
Kui 1. septrmbril kõik õpetajad ainult oma normtunde teevad, on palgatõus mõne nädala pärast olemas. Teeme ära ?

[Külaline]

Õpetajatest ja nende palganõudmistest nii kopp ees! Soome kohta räägitakse, et nende õpetajate palk on 80% keskmisest, mitte 120%
ja õpetajaamet olevat populaarsuselt lausa kolmas amet, ülevalt alla lugedes.

[Külaline]

Esiteks, miks peab Eestis olema alg- ja põhikooli õpetaja väga haritud, samas kui mujal Euroopas ei eeldata selle astme pedagoogilt magistrikraadi, vähemalt mitte igas aines? Sama käib lasteaiaõpetajate kohta.

Põhikoolis on ennekõike vaja pedagoogilisi oskusi. Magistrikraadiga ekspert on võimeline enamaks ja tahab enamat, kui suhteliselt lihtsate ainete õpetamine pakub. Tegelikult ei vaja õpetaja nii kõrget haridust

[kana]

Esiteks, miks peab Eestis olema alg- ja põhikooli õpetaja väga haritud, samas kui mujal Euroopas ei eeldata selle astme pedagoogilt magistrikraadi, vähemalt mitte igas aines? Sama käib lasteaiaõpetajate kohta.

Põhikoolis on ennekõike vaja pedagoogilisi oskusi. Magistrikraadiga ekspert on võimeline enamaks ja tahab enamat, kui suhteliselt lihtsate ainete õpetamine pakub. Tegelikult ei vaja õpetaja nii kõrget haridust

Olemegi sinnamaale jõudnud.....Ei tea, miks Eestis on nii kõrgelt hinnatud haridus? Miks me oleme edatabelite laste teadmiste kohalt maailma edetabelite tipus? Sest meil on haritud õpetajad. Nad on PÄRIS õpetajad, mitte maksima kassapidajad, kes hommikupoolikul haltuurakorras lapsi õpetavad. Masendav.

[Külaline]

Esiteks, miks peab Eestis olema alg- ja põhikooli õpetaja väga haritud, samas kui mujal Euroopas ei eeldata selle astme pedagoogilt magistrikraadi, vähemalt mitte igas aines? Sama käib lasteaiaõpetajate kohta.

Põhikoolis on ennekõike vaja pedagoogilisi oskusi. Magistrikraadiga ekspert on võimeline enamaks ja tahab enamat, kui suhteliselt lihtsate ainete õpetamine pakub. Tegelikult ei vaja õpetaja nii kõrget haridust

Olemegi sinnamaale jõudnud.....Ei tea, miks Eestis on nii kõrgelt hinnatud haridus? Miks me oleme edatabelite laste teadmiste kohalt maailma edetabelite tipus? Sest meil on haritud õpetajad. Nad on PÄRIS õpetajad, mitte maksima kassapidajad, kes hommikupoolikul haltuurakorras lapsi õpetavad. Masendav.

kas PISA test on ikka nii tähtis, kui paljud muud näitajad seda edu ei kinnita? Miks nt Rootsi tööandja endiselt Eesti spetsialisti haridust/töökogemust ei arvesta, v.a väga üksikutes valdkondades? Miks PISA edu ei kajastu Eesti tööturul või majanduses: miks eelistavad tööandjad kohalikule võõrtööjõudu, miks 30 000 noort ei õpi ega tööta,

[Külaline]

Esiteks, miks peab Eestis olema alg- ja põhikooli õpetaja väga haritud, samas kui mujal Euroopas ei eeldata selle astme pedagoogilt magistrikraadi, vähemalt mitte igas aines? Sama käib lasteaiaõpetajate kohta.

Põhikoolis on ennekõike vaja pedagoogilisi oskusi. Magistrikraadiga ekspert on võimeline enamaks ja tahab enamat, kui suhteliselt lihtsate ainete õpetamine pakub. Tegelikult ei vaja õpetaja nii kõrget haridust

Olemegi sinnamaale jõudnud.....Ei tea, miks Eestis on nii kõrgelt hinnatud haridus? Miks me oleme edatabelite laste teadmiste kohalt maailma edetabelite tipus? Sest meil on haritud õpetajad. Nad on PÄRIS õpetajad, mitte maksima kassapidajad, kes hommikupoolikul haltuurakorras lapsi õpetavad. Masendav.

kas PISA test on ikka nii tähtis, kui paljud muud näitajad seda edu ei kinnita? Miks nt Rootsi tööandja endiselt Eesti spetsialisti haridust/töökogemust ei arvesta, v.a väga üksikutes valdkondades? Miks PISA edu ei kajastu Eesti tööturul või majanduses: miks eelistavad tööandjad kohalikule võõrtööjõudu, miks 30 000 noort ei õpi ega tööta,

Ajakirjanik kirjutab: Miks ei taga meie hea haridussüsteem (mida kogu Euroopa imetleb) eestlastele võimetele vastavat tööd välisriikides? Ajakirjanikuna puutusin aastate jooksul korduvalt kokku haritud eestlastega, kes ELi riikides pääsesid vaid lihttöödele, samas kui eestlasega samaväärse haridusega Soome või Rootsi spetsialist leidis ELi riikides pea alati erialase töö.

Kurb tõde: suur osa välismaal karjääri teinud eestlasi on jõudnud sinna ühel või teisel kujul siiski Eesti esindajana, Eesti riigi toel või varem Eesti tütarettevõttes töötades.

[Külaline]

kas PISA test on ikka nii tähtis, kui paljud muud näitajad seda edu ei kinnita? Miks nt Rootsi tööandja endiselt Eesti spetsialisti haridust/töökogemust ei arvesta, v.a väga üksikutes valdkondades? Miks PISA edu ei kajastu Eesti tööturul või majanduses: miks eelistavad tööandjad kohalikule võõrtööjõudu, miks 30 000 noort ei õpi ega tööta,

Täpselt! Õpetajad tambivad lastele mõttetuid fakte pähe. Lapsed stressis ja väsinud. Aga peaasi, et PISA testis esirinnas oleks. Milleks?