Võtame koera

[Külaline]

Miks neid lausa mitu peab olema?

Ei pea, aga tore on, kui neil on ka oma soost seltsilisi. Kuigi meie 3 koera mängivad ka 2 kassiga mõnusalt, aga koerte omavahelised mängud ja suhted on ikka teistsugused. Koerad magavad omavahel pesades koos, aga sama ka kassidega - väga tihti pressib mõni kass end koera kõrvale või vastupidi.

Eks see ole keeruline jah, kui koera plaanid võtta. Vaata tõu iseärasusi, levinumaid tervisehädasid jms.
Mei lapsed harjusid väga kiirelt ise koeraga kaasnevate kohustustega, kuna me kunagi nende laiskusehetkedele järele ei andnud. Algusest peale oli valida kas kuse/kaka koristamisega või koera õigeaegse jalutamisega.
Meil oli esimeseks koeraks ka üsna terve tõug, ei ühtki haigust. Praeguseks on lapsed läinud, aga meil samast tõust juba 5. koer majas (kaks korraga). Ja üks krantsike lisaks. Väga tore on!
Viimase 10 aasta raviarved on piirdunud 3 koera peale 500 euroga, lisaks muidugi kulud profülaktikale - vaktsiinid, ussirohud, kastratsioonid.

[Külaline]

Miks neid lausa mitu peab olema?

Ei pea, aga tore on, kui neil on ka oma soost seltsilisi. Kuigi meie 3 koera mängivad ka 2 kassiga mõnusalt, aga koerte omavahelised mängud ja suhted on ikka teistsugused. Koerad magavad omavahel pesades koos, aga sama ka kassidega - väga tihti pressib mõni kass end koera kõrvale või vastupidi.

Meil on kodus samuti alati olnud koerad-kassid ja teisigi lemmikuid. Ja omast kogemusest on jäänud selline mulje, et koerad (eriti isased) kipuvad omavahel konkureerima, samas teisest liigist loomas leiavad endale sõbra. Sama lugu oli ka kassidega - kaks kassi ei harjunudki teineteisega kunagi ära (üks emane, teine lõigatud isane), põrnitsesid teineteist alati ärritunult ja lõpuks too lõigatud isane haigestus ja suri, üsna noores eas.

Seevastu kombo kass ja koer on meil alati suurepäraselt läbi saanud. Kass tuleb igal hommikul koera tervitama, saba püsti ja siis nühib end vastu koera, koer liputab rõõmsalt saba. Vahel istub kass magaval koeral seljas ja sõtkub käppadega.

[Külaline]

Meil on kodus samuti alati olnud koerad-kassid ja teisigi lemmikuid. Ja omast kogemusest on jäänud selline mulje, et koerad (eriti isased) kipuvad omavahel konkureerima, samas teisest liigist loomas leiavad endale sõbra. Sama lugu oli ka kassidega - kaks kassi ei harjunudki teineteisega kunagi ära (üks emane, teine lõigatud isane), põrnitsesid teineteist alati ärritunult ja lõpuks too lõigatud isane haigestus ja suri, üsna noores eas.

Seevastu kombo kass ja koer on meil alati suurepäraselt läbi saanud.

Olen täheldanud, et emane-isane paar töötab kõige paremini. Meil on väiksem koer emane ja suur koer isane, pole mingit võimuvõitlust. Kassid aga on mõlemad emased ja aeg-ajalt ikka kätš käib neil. Koerad neile ka ei meeldi ka ja koerad omakorda kipuvad karjatama neid kuskile kõrgemale, nii et meil pole kunagi sellist sõbralikku läbisaamist olnud. Vahel harva magavad kõrvuti põrandal, aga nii, et vähemalt meeter on vahet.

[Külaline]

Sõltub ka sellest millises järjekorras nad võetud on. Kaks kassi korraga samast pesakonnast või lisandus üks kass teisele hiljem. Kas koer oli enne kui kass või vastupidi.

Meil oli kõige pealt koer ja siis tuli kassipoeg. Said väga hästi läbi. Kui koer vanadusse suri ja uue võtsime, siis kass oli maani solvunud ja mingit läbisaamist neil olema ei saanudki. Kass keeldus tuppa tulemast, elas kõrvalhoones jäi suurest vihast haigeks.

[Tolmukübe]

Sõltub ka sellest millises järjekorras nad võetud on. Kaks kassi korraga samast pesakonnast või lisandus üks kass teisele hiljem. Kas koer oli enne kui kass või vastupidi.

Meil oli kõige pealt koer ja siis tuli kassipoeg. Said väga hästi läbi. Kui koer vanadusse suri ja uue võtsime, siis kass oli maani solvunud ja mingit läbisaamist neil olema ei saanudki. Kass keeldus tuppa tulemast, elas kõrvalhoones jäi suurest vihast haigeks.

Vbl ta leinas. Tema sõber oli tal veel hinges, polnud jõudnud veel nö külmakski minna, aga teie vedasite juba uue koera asemele. Tuppa ta ei tulnud, sest uus vahtis ees, ja haigeks jäi ta suurest kurvastusest/igatsusest, mitte vihast.

[Külaline]

Vbl ta leinas. Tema sõber oli tal veel hinges, polnud jõudnud veel nö külmakski minna, aga teie vedasite juba uue koera asemele. Tuppa ta ei tulnud, sest uus vahtis ees, ja haigeks jäi ta suurest kurvastusest/igatsusest, mitte vihast.

Mitu koera ja kassi sul endal on olnud?

[Külaline]

Ja esimesed kuud on põrandad täis mähkmeid, sest ei oska veel õue küsida ja sirtsutab nagu juhtub. Mainitud närimine on ka tõsi - meil jäi korraks esikuuks korralikult sulgemata, kutsikas pääses sinna ja näris ära ühe minu tuttuutest kingadest, polnud ühtki korda jalga saanud. Ja uksed tuli üle värvida, parketi lihvimiseni pole veel jõudnud.

noh peale seda ilmselt õppisite uksi sulgema. Ma oleks ka vihane olnud, aga võrreldes kõigi ülejäänud kuludega mis koerapidamisega kaasas käivad siis on see ikka tühiasi.
P.S. mul on 8 koera elus olnud, korraga oli lausa 3 koera, seega tean millest räägin, aga koerapidamisest küll ei loobu.

Meil hakkas ka pärast koera võttu see uste sulgemine pihta. Ega see pidev uste paugutamine meeldiv ei ole. Koer on ise ka lärmakas.

[Külaline]

Meil hakkas ka pärast koera võttu see uste sulgemine pihta. Ega see pidev uste paugutamine meeldiv ei ole. Koer on ise ka lärmakas.

Miks te neid uksi siis lausa paigutate? Me ikka paneme tasakesi kinni

[Külaline]

Koerlaste loomulik vajadus on iga päev joosta kilomeetrite viisi. Paar korda päevas inimese kõrval kõndimine on vähe. Loomapiinamine. Lemmiklooma pidamine üleüldse on oma olemuselt loomade väärkohtlemine.

[Külaline]

Koerlaste loomulik vajadus on iga päev joosta kilomeetrite viisi. Paar korda päevas inimese kõrval kõndimine on vähe.

Ära seleta. Kõik sõltub koerast. Väike koer ei vaja mingit kilomeetrite kaupa jooksmist.
Tõud on väga erinevad ja samuti nende vajadused. Nt šoti terjer oma lühikeste jalgadega võib vapralt sibada su aeglase jalutuskäigu kõrval paar kilomeetrit ja see ongi tema jaoks piisav. Kui kolmandat kilomeetrit alustad, siis pingutab juba üle. Talle pole loomuomane pikka maad läbida.
Inimese kõndimise tempo on tema jaoks juba jooksmine.
Rääkimata veel väiksematest tõugudest.

[Külaline]

Varasatamine
viewtopic.php?t=2760
Wagenküll võlupark
viewtopic.php?t=2720&start=20
Miilises riigis tahaksite elada?
viewtopic.php?t=2731&start=180
Kel siin poeg oli hädas pruudi leidmisega
viewtopic.php?t=2748&start=20
Kas tegu sama inimesega
viewtopic.php?t=2746&start=80

[Külaline]

Koerlaste loomulik vajadus on iga päev joosta kilomeetrite viisi. Paar korda päevas inimese kõrval kõndimine on vähe. Loomapiinamine.

Täiesti vale arusaam. Eri tõugudel on oma aktiivsustase ja liikumisvajadus, ei ole kõik samasugused "koerlased". Minu koer viskab juba 2 km peal kõhuli maha ja edasi lohista või järel. Iga pikema ringi ajal pean koera füüsiliselt maast lahti kangutama, et ta liiguks. Muidu on energiline koer, aga tema huvi ei ole seda energiat kõndides kulutada.

[Külaline]

Koerlaste loomulik vajadus on iga päev joosta kilomeetrite viisi. Paar korda päevas inimese kõrval kõndimine on vähe. Loomapiinamine. Lemmiklooma pidamine üleüldse on oma olemuselt loomade väärkohtlemine.

Kui nii võtta nagu sinule meeldib, siis tegelikult on eranditult kõikide elusolendite elu nende puhas väärkohtlemine. Ka laps ei saa vabalt kogu aeg n-ö laps olla, vaid ta peab hakkama õppima inimühiskonna reegleid, vaeseke. Peab ennast riidesse panema, kui tahaks hoopis paljalt ringi joosta. Peab õppima asju jagama, kui tahaks hoopis teiselt lapselt autot ära kiskuda. Rääkimata veel sellisest koledusest nagu koolis paigal istumine. Ja ka täiskasvanud inimlooma elu on ainult piin - peab tööl käima, ei saagi päevad otsa puid kallistada ega pilvi vaadelda. Ning ega vabas looduseski lood väga teised pole - seal saadab loomi terve elu kindel teadmine, et sa kas tapad ise või tapetakse sind ära. Vaesed kärntõves rebased tulevad piinlevate ja näljastena metsast välja, otsides inimasulates prügikastidest toitu.

[Tolmukübe]

Koerlaste loomulik vajadus on iga päev joosta kilomeetrite viisi. Paar korda päevas inimese kõrval kõndimine on vähe. Loomapiinamine.

Täiesti vale arusaam. Eri tõugudel on oma aktiivsustase ja liikumisvajadus, ei ole kõik samasugused "koerlased". Minu koer viskab juba 2 km peal kõhuli maha ja edasi lohista või järel. Iga pikema ringi ajal pean koera füüsiliselt maast lahti kangutama, et ta liiguks. Muidu on energiline koer, aga tema huvi ei ole seda energiat kõndides kulutada.

Miks sa siis teed neid pikemaid ringe? Ei saa ainult endaga arvestada. Koeral vbl hakkavad jalad valutama, edasi on valus minna, muidugi pead sa ta maast lahti kangutama, et ta edasi liiguks. Valudega liigub. See on looma piinamine. Väikesed ringid, palju ta jaksab vastavalt oma tervisele ja võimetele. Asi ei ole huvis, vaid kuidas tervis lubab, ega's ta mingi igiliikur pole.

[Külaline]

Koerlaste loomulik vajadus on iga päev joosta kilomeetrite viisi. Paar korda päevas inimese kõrval kõndimine on vähe. Loomapiinamine.

Täiesti vale arusaam. Eri tõugudel on oma aktiivsustase ja liikumisvajadus, ei ole kõik samasugused "koerlased". Minu koer viskab juba 2 km peal kõhuli maha ja edasi lohista või järel. Iga pikema ringi ajal pean koera füüsiliselt maast lahti kangutama, et ta liiguks. Muidu on energiline koer, aga tema huvi ei ole seda energiat kõndides kulutada.

Miks sa siis teed neid pikemaid ringe? Ei saa ainult endaga arvestada. Koeral vbl hakkavad jalad valutama, edasi on valus minna, muidugi pead sa ta maast lahti kangutama, et ta edasi liiguks. Valudega liigub. See on looma piinamine. Väikesed ringid, palju ta jaksab vastavalt oma tervisele ja võimetele. Asi ei ole huvis, vaid kuidas tervis lubab, ega's ta mingi igiliikur pole.

Rahu nüüd. Tegemist on terve 1-aastase koera, mitte haige vanuriga. 2 km ongi see nn pikk ring - mitte distantsilt, vaid ajaliselt võtab see kaua aega ja selle jooksul viskab ta korduvalt pikali. Ta ei ole väsinud. Enamiku aja jalutuskäigust me seisame kuskil, lasen tal nuusutada või oksi purustada. Tema kulutabki oma energiat nuusutades, hakkepuitu tehes ja kodus teise koeraga maadeldes. See ei ole minu esimene sama tõugu koer, nii et tean, et nad ongi sellised.

[Külaline]

Tunnen laste poolt suurt survet ja soovi võtta koer. Aga tundes oma lapsi, see koera eest hoolitsemine jääb mulle.
Seega kas on õige öelda lastele, et me ei võta koera seepärast, et te olete laisad. Ei viitsi midagi kodus teha. Kõike mida palunud olen teha, sellele leitakse vabandusi ja õigustusi. Nt väsinud, tahtsin sõpradega olla, kuhugi minek tuli vahele, ei ole aega, vaja oli õppida. Ok mõistan. Ega polegi vaja mingit kroonukorda kodus. Aga koeraga ju nii ei saa. Või oleks koeraga teisiti ja ma võtan aluseks asjasse puutumatu?

Ma räägiks ka, et kohustused on kõik enda kanda, et lapsed teevad vähe ja sa ei näe võimalust endale veel lisakohustust võtta, seepärast ei saa koera lubada. Selgitakski lastele, et kui näeks, et nemad samavõrd kodusse panustavad, saab asja uuest arutada.
Harjumuste tekkimine võtab aega.

[Külaline]

Koera ei tasu tõesti kunagi kellelegi teisele võtta, eriti lastele.
Ühelt poolt nõuab koera pidamine palju raha, aega ja pühendumist ning teiseks - inimestel, kel puudub kogemus, pole õrna aimugi, mida koera pidamine tähendab.
Ühelt poolt see, et puhtust on koeraga kohati keeruline hoida, ikka nad tassivad liiva ja pori elamisse ning ega see märja koera hais elamises ka meeldiv ole. Lisaks vajavad nad koolitusi/tegelemist, ka suvaline krants tahab saada vaimset stimulatsiooni, intelligentsest koeratõust rääkimata, kui sa ei soovi, et nad sul destruktiivselt käituks. Mõnikord on neil niisamagi mingid tüütud käitumisprobleemid, mille välja juurimine võib olla keeruline.
Vanaduses tekivad vahel põieprobleemid, kõhulahtisus - olen ise kogenud olukordi, kus töölt tulles põrand ujub, sest koeral läks kõht lahti ning selle haisu/vahel ka põrandakahjustustega tegelemine on ebameeldiv ja kulukas.
Kokkuvõttes koera pidamine sobib vaid neile, kes on hingelt nö koerainimesed ning kel on piisavalt aega, raha ja tahtejõudu.

[Külaline]

meil (2 täiskasvanut) oli koeravõtt väga pikalt kaalutud ja teadlik otsus. Lisaks üks meist töötab kodus, mis oli ka väga oluline - jäid ära igasugused närimispahandused. Paar kuud oli põrand vaipadeta ja põrandalapp pidevalt käeulatuses.
Koera võtavad alati vastutustundlikud täislasvanud, mitte lapsed! Ta on pereliige, kel palju füüsilisi ja emotsionaalseid vajadusi, vajab raha, aga ennekõike AEGA.
Meie veedame õues 1,5-2 päevas, pikad ringid nuuskimise ja suhtlemisega. Kahju on neist koertest, keda raadavad ringi teismelised (klapid peas ja nina telefonis).

[Külaline]

Varjupaigast saab vist võtta paariks kuuks ka. Ma võtaks sealt kindla tähtajaga mõne vanema koera. Lastel saab ruttu isu täis.Kindlasti virisevad, et tahavad kutsikat, aga kaua see kutsikana võetud koergi kutsikas on.

[Külaline]

Varjupaigast saab vist võtta paariks kuuks ka. Ma võtaks sealt kindla tähtajaga mõne vanema koera. Lastel saab ruttu isu täis.Kindlasti virisevad, et tahavad kutsikat, aga kaua see kutsikana võetud koergi kutsikas on.

Sinusuguste pärast ongi varjupaiga koerte psüühika täitsa sassis: solgutatakse paari kuu kaupa ja loom on segaduses ja ärevil, enne, kui uues kohas äragi harjub, tassitakse juba tagasi. Loodan, et varjupaigainimestel on rohkem mõistust peas, kui mõnel siinsel kommenteerijal.