Õpetajate palk

[Külaline]

Ülekoormuse probleemi vähendamiseks tuleb tööd vähemaks võtta, mitte palka juurde panna.

See koormus võetakse lihtsalt mujalt juurde, et vähegi normaalsemat palka teenida.

[Külaline]

Paljud ei sobi ka õpetajaks. Haridust omandada on lihtne, mõeldakse end megaõpetajaks aga samas ei kannatata üldse lastega koos ollagi. Õpetajal pole endal lapsigi. Tehti vale eriala valik, tehti. Kui paljud lapsed käiks koolis kui kool ei oleks kohustuslik? Mingi osa lapsi käiks 5 klassi ja läheks karja kui vaid saaks. Koolisund on koolisund ka lastele, lastele kes kõik ei ole selleks valmis selles eas. Nad on valmis õppima palju hiljem, aga süsteem surub nad kooli. Haridusministeerium koosneb naistest, iga regulatsioon on naise loodud. Miks naised üksteise elu ainult raskemaks teevad oskavad vastata ehk ainult poetagused napsimehed.

[Külaline]

Ühe õpetaja suhtes, kes julges käe ette panna, kui see laps teda rusikatega näkku peksis, nõudsid need vanemad vallandamist ja korduvalt. Sest õpetaja oleks pidanud lubama end peksta, mitte julgema end kaitsta.

Et laps peksis õpetajat rusikatega näkku ja nii see asi jäigi või? Laps on selles koolis edasi ja kõik ok või?

[Külaline]

Kui asjad oleks tõesti nii hullud, siis ei oleks meil ammu enam ühtegi õpetajat või oleks kõik õpetajad mehed ja lapsed tunnistavad nende autoriteeti.

"Autoritaarsust", tahtsid sa ilmselt kirjutada ja kujutasid ette, et füüsiline jõud peab õpilasest üle käima? Õpetajatöös ei ole vaja füüsilist üleolekut ega autoritaarsust. On vaja autoriteeti aga füüsilist jõudu kasutades ei saavuta seda mitte kunagi.

[Hettel]

laps

Nii tavaliselt jääb jah, sest kui see antud kool on lapse piirkonnakool ja lapse vanem koolivahetust ei soovi, siis jääb laps sinna kooli jah. Pole midagi teha. Ja ega kool ei saa ka muud teha, kui lapsevanemaga vestelda. Võib ju teatada omavalitsuse sotsiaaltöötajale, aga mis temagi teha saab muud kui vestelda.

[Külaline]

Jah, õpetajaid on igasuguseid. Aga on igasuguseid ka lapsi ja lapsevanemaid.
Näiteks mina olen pähe võtnud, et kui üks väga konkreetne lapsuke jõuab selle vanuseklassini, kust minu aine algab, siis panen mina enne ameti maha ja jään pensionile.
Tegu lapsega, kes peaks käima erikoolis, aga kelle vanemad ei taha sellest aru saada. Lisaks on vanemad ise ka mingite hälvetega ja kõikide õpetajate vastu, kes selle lapse klassis kunagi õpetanud on, on nad esitanud mustmiljon kaebust kõikvõimalikesse ametkondadesse. Ühe õpetaja suhtes, kes julges käe ette panna, kui see laps teda rusikatega näkku peksis, nõudsid need vanemad vallandamist ja korduvalt. Sest õpetaja oleks pidanud lubama end peksta, mitte julgema end kaitsta.

Miks on siin arutle-foorumis nii, et kui keegi julgeb kaitsta last, nii pekstakse ta surnuks, seevastu õpetaja võib siin anonüümses foorumis halvustada lapsi ja nende peresid nii palju kui jaksab? Vanemad olevat sul ka "mingite hälvetega ja kõikide õpetajate vastu"? Julgen kahtlustada, et sa jätad midagi rääkimata.

[Külaline]

Kui asjad oleks tõesti nii hullud, siis ei oleks meil ammu enam ühtegi õpetajat või oleks kõik õpetajad mehed ja lapsed tunnistavad nende autoriteeti.

"Autoritaarsust", tahtsid sa ilmselt kirjutada ja kujutasid ette, et füüsiline jõud peab õpilasest üle käima? Õpetajatöös ei ole vaja füüsilist üleolekut ega autoritaarsust. On vaja autoriteeti aga füüsilist jõudu kasutades ei saavuta seda mitte kunagi.

Mida siis õpetajatööks on vaja? Tähenärimisega kaugele ei jõua.
Mida suuremat palka nõutakse, seda rohkem lisatakse ka töökohustusi ja seis muutub sedasi veel hullemaks. Streikida tuleks suurenenud töökoormuse vastu, aga see ei olegi nii oluline.

[Külaline]

Ka meditsiinitöötajad soovivad palka juurde. Samas teevad nad niigi suurest ahnusest topelt vahetusi, aga inimese keha ei ole masin, inimene väsib ära. Seda loodetakse ravida suurema palgaga, aga koormus ei vähene või isegi tõuseb. Lõpuks on kogu süsteem upakil. Suurem palk ei paranda katkist ülekoormatud süsteemi. Nõudeid võiks hoopis vähendada, sama ka meditsiinis - bürokraatiat vähendada. Aga seda meie riigis ei saa teha, sest siis kaotaksid teised ametnikud oma töö ehk vajaduse neid üldse pidada. Keegi ei taha jääda töötuks.

[Külaline]

Ka meditsiinitöötajad soovivad palka juurde. Samas teevad nad niigi suurest ahnusest topelt vahetusi, aga inimese keha ei ole masin, inimene väsib ära. Seda loodetakse ravida suurema palgaga, aga koormus ei vähene või isegi tõuseb. Lõpuks on kogu süsteem upakil. Suurem palk ei paranda katkist ülekoormatud süsteemi. Nõudeid võiks hoopis vähendada, sama ka meditsiinis - bürokraatiat vähendada. Aga seda meie riigis ei saa teha, sest siis kaotaksid teised ametnikud oma töö ehk vajaduse neid üldse pidada. Keegi ei taha jääda töötuks.

Ametnikud ei otsusta selliseid asju. Ametnik on mutrike, nagu on mutrike ka meditsiinitöötaja või õpetaja. Aru ma ei saa, miks ühed mutrid süüdistavad oma hädades teisi mutreid. Kui süsteem on halb, siis tuleb vaadata poliitikute poole, kuigi anname endale aru, et väga keeruline ongi teha töötavat süsteemi tundlikes valdkondades, mille abil erinevad erakonnad püüavad omale rangelt limiteeritud ressursside piires valija menu hankida - seega iga 4-5 aasta tagant tehakse süsteemidesse muutusi selles suunas, mis valitsev erakond soovib. Nii ei saagi head nahka tulla ega ükski süsteem tervikuna tööle hakata, kuid paraku pole see mitte konkreetsete inimeste, vaid demokraatliku korra probleem, ja nii jääb.

[Külaline]

Jah, õpetajaid on igasuguseid. Aga on igasuguseid ka lapsi ja lapsevanemaid.
Näiteks mina olen pähe võtnud, et kui üks väga konkreetne lapsuke jõuab selle vanuseklassini, kust minu aine algab, siis panen mina enne ameti maha ja jään pensionile.
Tegu lapsega, kes peaks käima erikoolis, aga kelle vanemad ei taha sellest aru saada. Lisaks on vanemad ise ka mingite hälvetega ja kõikide õpetajate vastu, kes selle lapse klassis kunagi õpetanud on, on nad esitanud mustmiljon kaebust kõikvõimalikesse ametkondadesse. Ühe õpetaja suhtes, kes julges käe ette panna, kui see laps teda rusikatega näkku peksis, nõudsid need vanemad vallandamist ja korduvalt. Sest õpetaja oleks pidanud lubama end peksta, mitte julgema end kaitsta.

Miks on siin arutle-foorumis nii, et kui keegi julgeb kaitsta last, nii pekstakse ta surnuks, seevastu õpetaja võib siin anonüümses foorumis halvustada lapsi ja nende peresid nii palju kui jaksab? Vanemad olevat sul ka "mingite hälvetega ja kõikide õpetajate vastu"? Julgen kahtlustada, et sa jätad midagi rääkimata.

Siin foorumis ega kuskil mujalgi ei ole nii, nagu kirjeldad. Sulle tundub vaid nii, sest oled ühele poole kaldu. Proovi olla objektiivne. Palun selgita, miks ei või olla, et ühe (!! mitte pole siin üldistatud) lapse vanemad ongi imelikud ja hälbivad? Ma pole õpetaja, aga olen oma laste klassi lastevanemate suust küll väga imelikke arvamusi kuulnud ja just selles samas suunas, et miks õpetaja ei pane tema lapsele kulbiga tarkust pähe, ega mina kodus ometi pea jälgima, et laps kodutöid teeks? Rääkimata pidevatest protestidest, kui õpetaja midagi boonusena pakub - näiteks üks matemaatikaõpetaja kunagi pakkus, et kuna klass edeneb kiiresti, siis võivad nad võtta lisamaterjali, aga see eeldaks mingite töövihikute ostmist - päris mitu lapsevanemat said kohe päris vihaseks, et mis asja, ise olete selle põhihariduse kohustuslikuks teinud, seega ei ole koolil õigust mingit raha küsida mitte millegi eest, ka mitte boonusõppe eest. No kas sa hindad selle suhtumise normaalseks? Mina mitte.

[Külaline]

Ka meditsiinitöötajad soovivad palka juurde. Samas teevad nad niigi suurest ahnusest topelt vahetusi, aga inimese keha ei ole masin, inimene väsib ära. Seda loodetakse ravida suurema palgaga, aga koormus ei vähene või isegi tõuseb. Lõpuks on kogu süsteem upakil. Suurem palk ei paranda katkist ülekoormatud süsteemi. Nõudeid võiks hoopis vähendada, sama ka meditsiinis - bürokraatiat vähendada. Aga seda meie riigis ei saa teha, sest siis kaotaksid teised ametnikud oma töö ehk vajaduse neid üldse pidada. Keegi ei taha jääda töötuks.

Ametnikud ei otsusta selliseid asju. Ametnik on mutrike, nagu on mutrike ka meditsiinitöötaja või õpetaja. Aru ma ei saa, miks ühed mutrid süüdistavad oma hädades teisi mutreid. Kui süsteem on halb, siis tuleb vaadata poliitikute poole, kuigi anname endale aru, et väga keeruline ongi teha töötavat süsteemi tundlikes valdkondades, mille abil erinevad erakonnad püüavad omale rangelt limiteeritud ressursside piires valija menu hankida - seega iga 4-5 aasta tagant tehakse süsteemidesse muutusi selles suunas, mis valitsev erakond soovib. Nii ei saagi head nahka tulla ega ükski süsteem tervikuna tööle hakata, kuid paraku pole see mitte konkreetsete inimeste, vaid demokraatliku korra probleem, ja nii jääb.

Poliitik ei kujunda midagi, tema ainult kiidab heaks või laidab maha, eraldab raha või ei eralda. Ka minister on ametnik.

[Külaline]

Nii on tegelikult. Kui tuleb uus partei võimule, siis on vaja välja mõelda mingeid uusi ministrikohti, talle õukond valida, kes ametnikel käseb oma ideesid ellu viia. Kes bürokraatia üle vinguvad, pole kunagi mõnes teises riigis elanud. Sada korda keerulisemad asjaajamised. Samas paljud just tahavad tagasi vanaaegset bürokraatiat ja paberimajandust. Ei ole neil vaja e-valimisi, mitte mingeid üleriigilisi registreid, isikukoodi, sest näe seal x riigis ju ei ole. Käid kippadi ja kappadi terve päeva ühe ametniku juurest teise juurde, kes võtab riiulit suure pabermapi välja ja kirjutav sinna andmeid.

[Külaline]

Ka meditsiinitöötajad soovivad palka juurde. Samas teevad nad niigi suurest ahnusest topelt vahetusi, aga inimese keha ei ole masin, inimene väsib ära. Seda loodetakse ravida suurema palgaga, aga koormus ei vähene või isegi tõuseb. Lõpuks on kogu süsteem upakil. Suurem palk ei paranda katkist ülekoormatud süsteemi. Nõudeid võiks hoopis vähendada, sama ka meditsiinis - bürokraatiat vähendada. Aga seda meie riigis ei saa teha, sest siis kaotaksid teised ametnikud oma töö ehk vajaduse neid üldse pidada. Keegi ei taha jääda töötuks.

Ametnikud ei otsusta selliseid asju. Ametnik on mutrike, nagu on mutrike ka meditsiinitöötaja või õpetaja. Aru ma ei saa, miks ühed mutrid süüdistavad oma hädades teisi mutreid. Kui süsteem on halb, siis tuleb vaadata poliitikute poole, kuigi anname endale aru, et väga keeruline ongi teha töötavat süsteemi tundlikes valdkondades, mille abil erinevad erakonnad püüavad omale rangelt limiteeritud ressursside piires valija menu hankida - seega iga 4-5 aasta tagant tehakse süsteemidesse muutusi selles suunas, mis valitsev erakond soovib. Nii ei saagi head nahka tulla ega ükski süsteem tervikuna tööle hakata, kuid paraku pole see mitte konkreetsete inimeste, vaid demokraatliku korra probleem, ja nii jääb.

Poliitik ei kujunda midagi, tema ainult kiidab heaks või laidab maha, eraldab raha või ei eralda. Ka minister on ametnik.

Kujudab küll. Kui partei näeb ette a la homodele tuleb abielu keelata või abordid keelata, siis nad selle ka läbi viivad. Ametnikud peavad selle ellu viima meeldib see neile või mitte.

[Külaline]

Ka meditsiinitöötajad soovivad palka juurde. Samas teevad nad niigi suurest ahnusest topelt vahetusi, aga inimese keha ei ole masin, inimene väsib ära. Seda loodetakse ravida suurema palgaga, aga koormus ei vähene või isegi tõuseb. Lõpuks on kogu süsteem upakil. Suurem palk ei paranda katkist ülekoormatud süsteemi. Nõudeid võiks hoopis vähendada, sama ka meditsiinis - bürokraatiat vähendada. Aga seda meie riigis ei saa teha, sest siis kaotaksid teised ametnikud oma töö ehk vajaduse neid üldse pidada. Keegi ei taha jääda töötuks.

Ametnikud ei otsusta selliseid asju. Ametnik on mutrike, nagu on mutrike ka meditsiinitöötaja või õpetaja. Aru ma ei saa, miks ühed mutrid süüdistavad oma hädades teisi mutreid. Kui süsteem on halb, siis tuleb vaadata poliitikute poole, kuigi anname endale aru, et väga keeruline ongi teha töötavat süsteemi tundlikes valdkondades, mille abil erinevad erakonnad püüavad omale rangelt limiteeritud ressursside piires valija menu hankida - seega iga 4-5 aasta tagant tehakse süsteemidesse muutusi selles suunas, mis valitsev erakond soovib. Nii ei saagi head nahka tulla ega ükski süsteem tervikuna tööle hakata, kuid paraku pole see mitte konkreetsete inimeste, vaid demokraatliku korra probleem, ja nii jääb.

Poliitik ei kujunda midagi, tema ainult kiidab heaks või laidab maha, eraldab raha või ei eralda. Ka minister on ametnik.

Mõtle uuesti. Just erakondadel on oma programmid erinevate võtmevaldkondade kohta ning omad seisukohad, mida võimule tulles ellu viima hakatakse. Erakond annab ülesande, ametnikud täidavad käsku. Ja heakskiidu andmine on samuti üks sellesama nähtuse külgi. Heaks kiidetakse seda, mis sobib kokku erakonna programmiga. Kõige lihtsam näide on astmeline tulumaks - reform ei kiidaks (üksi võimul olles, koalitsioon on erinev asi) iial seda heaks, keskerakond ja sotsid alati. See on ka juba valiku tegemine. Ja kui tulumaksusüsteem enne oli teistsugune, siis läheb metsik energia ning ressurss seaduse muutmisele ja selle täitmise juurutamisele. Läheb mööda viis aastakest ja võimule saab teine erakond, kes algatab seaduse muutmise, astmeline tulumaks kaotatakse, seadus tehakse ümber, jälle juurutatakse ...

[Külaline]

Nii on tegelikult. Kui tuleb uus partei võimule, siis on vaja välja mõelda mingeid uusi ministrikohti, talle õukond valida, kes ametnikel käseb oma ideesid ellu viia. Kes bürokraatia üle vinguvad, pole kunagi mõnes teises riigis elanud. Sada korda keerulisemad asjaajamised. Samas paljud just tahavad tagasi vanaaegset bürokraatiat ja paberimajandust. Ei ole neil vaja e-valimisi, mitte mingeid üleriigilisi registreid, isikukoodi, sest näe seal x riigis ju ei ole. Käid kippadi ja kappadi terve päeva ühe ametniku juurest teise juurde, kes võtab riiulit suure pabermapi välja ja kirjutav sinna andmeid.

Eks inimesed tahavad suhelda, eriti vanemad inimesed. Noored tõsi, pelgavad inimsuhtlust ja suhtleks ainult e-kirja teel. Aga vanemas eas soovivad ka nemad ametnikuga päriselt suhelda, asjad selgeks saada ja kirja teel on võimatu pikemalt suhelda. Jah, eestis on e-lahendusi väga palju, aga väga rahul nendega ei olda, inimesed ei oska neid kasutada.
Ei ole euroopas riiki, kus ei oleks inimestel isikukoodi, id-kaarti ja e-valimised on mõttetus millest eesti kramplikult kinni hoiab. Eesti ei saa tunnistada e-valimiste läbikukkumist. Ükskord ta ära kaotatakse, sest lõputult ei saa viia läbi valimisi kus kahtlustatakse massilist valimispettust.

[Külaline]

Eks inimesed tahavad suhelda, eriti vanemad inimesed. Noored tõsi, pelgavad inimsuhtlust ja suhtleks ainult e-kirja teel. Aga vanemas eas soovivad ka nemad ametnikuga päriselt suhelda, asjad selgeks saada ja kirja teel on võimatu pikemalt suhelda. Jah, eestis on e-lahendusi väga palju, aga väga rahul nendega ei olda, inimesed ei oska neid kasutada.
Ei ole euroopas riiki, kus ei oleks inimestel isikukoodi, id-kaarti ja e-valimised on mõttetus millest eesti kramplikult kinni hoiab. Eesti ei saa tunnistada e-valimiste läbikukkumist. Ükskord ta ära kaotatakse, sest lõputult ei saa viia läbi valimisi kus kahtlustatakse massilist valimispettust.

Jaa jaa, inimesed, eriti vanemad, tahavad hirmsasti seista kuskil ametniku juures järjekorras ja pabereid täita. Mina ei tea, kellest sa räägid, kui vanemaid inimesi kirjeldad, aga minu 90-aastased ema ja isa on küll väga rahul, et saavad asjad aetud kodust. Noorematest rääkimata.
E-valimised on väga hea asi. Kas üldiselt on ka nii, et millest sa aru ei saa, see on halb?

[Külaline]

Eks inimesed tahavad suhelda, eriti vanemad inimesed. Noored tõsi, pelgavad inimsuhtlust ja suhtleks ainult e-kirja teel. Aga vanemas eas soovivad ka nemad ametnikuga päriselt suhelda, asjad selgeks saada ja kirja teel on võimatu pikemalt suhelda. Jah, eestis on e-lahendusi väga palju, aga väga rahul nendega ei olda, inimesed ei oska neid kasutada.
Ei ole euroopas riiki, kus ei oleks inimestel isikukoodi, id-kaarti ja e-valimised on mõttetus millest eesti kramplikult kinni hoiab. Eesti ei saa tunnistada e-valimiste läbikukkumist. Ükskord ta ära kaotatakse, sest lõputult ei saa viia läbi valimisi kus kahtlustatakse massilist valimispettust.

Jaa jaa, inimesed, eriti vanemad, tahavad hirmsasti seista kuskil ametniku juures järjekorras ja pabereid täita. Mina ei tea, kellest sa räägid, kui vanemaid inimesi kirjeldad, aga minu 90-aastased ema ja isa on küll väga rahul, et saavad asjad aetud kodust. Noorematest rääkimata.
E-valimised on väga hea asi. Kas üldiselt on ka nii, et millest sa aru ei saa, see on halb?

Jäi silma artikkel toimetulekutoetustest. Mingi osa rasket puudust kannatavaid tegelasi ei suudagi toimetulekutoetust taotleda. Neil pole arvutit, internetti ja pangast konto väljavõtte võtmine maksab kena raha ja see tuleb esitada iga kuu KOV. E-süsteemi riik kus mingi osa inimesi ei saa isegi ise arveid maksta, neil pole internetti. Aga makseautomaadid mis vanasti ostukeskustes olid, need kadunud.

[Külaline]

aga minu 90-aastased ema ja isa on küll väga rahul, et saavad asjad aetud kodust.

Kas sa ise oled pensionär kui ema ja isa nii vanad juba on?

[Külaline]

Eks inimesed tahavad suhelda, eriti vanemad inimesed. Noored tõsi, pelgavad inimsuhtlust ja suhtleks ainult e-kirja teel. Aga vanemas eas soovivad ka nemad ametnikuga päriselt suhelda, asjad selgeks saada ja kirja teel on võimatu pikemalt suhelda. Jah, eestis on e-lahendusi väga palju, aga väga rahul nendega ei olda, inimesed ei oska neid kasutada.
Ei ole euroopas riiki, kus ei oleks inimestel isikukoodi, id-kaarti ja e-valimised on mõttetus millest eesti kramplikult kinni hoiab. Eesti ei saa tunnistada e-valimiste läbikukkumist. Ükskord ta ära kaotatakse, sest lõputult ei saa viia läbi valimisi kus kahtlustatakse massilist valimispettust.

Jaa jaa, inimesed, eriti vanemad, tahavad hirmsasti seista kuskil ametniku juures järjekorras ja pabereid täita. Mina ei tea, kellest sa räägid, kui vanemaid inimesi kirjeldad, aga minu 90-aastased ema ja isa on küll väga rahul, et saavad asjad aetud kodust. Noorematest rääkimata.
E-valimised on väga hea asi. Kas üldiselt on ka nii, et millest sa aru ei saa, see on halb?

Ei taha. Minu vanemad on 75+ ja ajavad arvutis asju ja nende tuttavad samuti. Veel vanemad inimesed ei taha juba liikumisraskuste tõttu mööda asutusi ringi kolistada.
Ja mis asju su seal ametnike juures üldse tänapäeval nii väga ajada? Aeg-ajalt isikut tõendavat dokumenti vaja vahetada.
Minul pole küll e-valmiste turvalisuse osas kahtlusi. Tänu sellele valib rahvastikust ja nooremast generatsioonist palju suurem protsent. Nii väike riik ei peaks sellest kindlasti loobuma. Minu arvates on paberit palju lihtsam võltsida ja ma tõesti ei mõista mis osas mõned seda nii palju turvalisemaks peavad? Trükkida hunnik võltssedeleid on sada korda lihtsam.
Üleriigilist rahvastikuregistrid pole paljudes Euroopa riikides ja lihtsalt sellepärast, et nad pole nii kaugele veel arenenud. Isikukoodi pole näiteks kohe kindlasti Inglismaal. Sakslaste id-kaardil pole ka mingeid koode kunagi näinud.

[Külaline]

Ma olin 90ndatel tudeng ja oi ma mäletan, kuidas ma Tartusse sissekirjutust tegin. Kõige pealt tõin kodulinnast vastava ametnikul juurest paberi, et ma olen välja kirjutatud ja siis võtsin ühika komandandilt paberil, et ma elan seal ja siis läksin nende papritega Tartu ametniku juurde sisse kirjutama. Kusjuures mingid elektroonilised registrid juba olid, aga need omavahel nö ei suhelnud. Passi enam templit ei löödud. Ma tõesti ei tea kedagi, kellele selline asutuste vahet jooksmine ja suhtlemine mõnu pakub. Ja kes selliste erandlike suhtlusvaeguse all kanntavate tädide pärast peaks sellist kiviaegse süsteemi tagasi tooma? Ja kui palju ametnikke tänu sellele tööd said. Nüüd on neid sada korda vähem, aga ikka kisatakse, et kui palju bürokraatiat ja tuleks pooled lahti lasta. Tõesti meil Eestis oleks vaja paberimajandus tagasi tuua, et pooled elanikud saaks ametnikud olla.