Invavetsu kasutamine

[Külaline]

Selle teemaga meenus üks perekooli teema, kus üks väitis, et diabeetikul on õigus parkida invakohale. Küsimuse peale, miks ta peaks invakohale parkima, kui tal füüsilist puuet ei ole, kõlas vastus, et diabeetikul võib olla vajadus kiiresti poodi joosta, et veresuhkru turgutamiseks magusat osta.

[Külaline]

sinu jutt.

Huvitav, mis minu jutus siis nii uskumatu tundub?

Postitus on kustutatud

Ma see kolmas diabeetiku rma ja ma saan väga hästi aru, mida too inimene mõtles. Diavertikud ise ka tihtipeale ei taha mingi erikohtlemist, kui invavestu pakilist vajadust.
Kui mu poeg veel süsti peal oli, sai tavalises vetsus väga hästi hakkama. Sellist "ellujäämist" peaks ka lapsele õpetama. Ka valehäbi eiramist, kui ongi vaja ka avalikus kohas see süst ära teha.

[Külaline]

Selle teemaga meenus üks perekooli teema, kus üks väitis, et diabeetikul on õigus parkida invakohale. Küsimuse peale, miks ta peaks invakohale parkima, kui tal füüsilist puuet ei ole, kõlas vastus, et diabeetikul võib olla vajadus kiiresti poodi joosta, et veresuhkru turgutamiseks magusat osta.

Tegelikult diabeetikul puue on(oleneb muidugi paljudest asjadest) aga invakaarti ta küll ei saa, kui just pole diabeedi tüsistusena jalg amputeeritud.

Iga diabeetuk teab, et suhkrutõatmise varu peab ALATI kaasas olema. Aga mõnikord tõesti juhtub, et ununeb. Aga inakohale parkimist see küll, ilma loata, ei õigusta.
Diab. lapse ema.

[Ants]

Inva WC sihtgrupp on siiski liikumispuudega inimesed, ...

Chatgpt-igi ütleb nii:

...

Peab ikka eriti lowlevelIQ olema, et ChatGPT abiks võtta.

[Külaline]

Inva WC sihtgrupp on siiski liikumispuudega inimesed, ...

Chatgpt-igi ütleb nii:

...

Peab ikka eriti lowlevelIQ olema, et ChatGPT abiks võtta.

Eks ma tean seda kõike omast peast ka, aga chatGPT sõnastas asja lihtsalt ja kokkuvõtlikult.

[Külaline]

Inva WC sihtgrupp on siiski liikumispuudega inimesed, ...

Chatgpt-igi ütleb nii:

...

Peab ikka eriti lowlevelIQ olema, et ChatGPT abiks võtta.

Peab ikka eriti ants olema, et mitte mõista AI kasulikkust.

[Ants]

Inva WC sihtgrupp on siiski liikumispuudega inimesed, ...

Chatgpt-igi ütleb nii:

...

Peab ikka eriti lowlevelIQ olema, et ChatGPT abiks võtta.

Peab ikka eriti ants olema, et mitte mõista AI kasulikkust.

Peab ikka eriline külaline olema, et mitte suuta oma peaga mõelda.
Kui inimen ei oska, tsiteerin otse: "sõnastas asja lihtsalt ja kokkuvõtlikult" siis on ilmselt ikkagi vaimne häire.

[Külaline]

Peab ikka eriti lowlevelIQ olema, et ChatGPT abiks võtta.

Peab ikka eriti ants olema, et mitte mõista AI kasulikkust.

Peab ikka eriline külaline olema, et mitte suuta oma peaga mõelda.
Kui inimen ei oska, tsiteerin otse: "sõnastas asja lihtsalt ja kokkuvõtlikult" siis on ilmselt ikkagi vaimne häire.

Ma tean küll, et sulle vastamine on täielik lollus, aga kas pead siis kõiki inimesi vaimsete häiretega olevaks, kes tänapäeval AI abi kasutavad?
Õpetajad, õppejõud, teadurid, magistrandid, doktorandid, õpilased, üliõpilased - kõik puhta vaimsete häiretega

[Külaline]

Peab ikka eriti lowlevelIQ olema, et ChatGPT abiks võtta.

Sa oled kuskile 2000ndate algusesse kinni jäänud?

[Külaline]

Huvitav, mis minu jutus siis nii uskumatu tundub?

Postitus on kustutatud

Ma see kolmas diabeetiku rma ja ma saan väga hästi aru, mida too inimene mõtles. Diavertikud ise ka tihtipeale ei taha mingi erikohtlemist, kui invavestu pakilist vajadust.
Kui mu poeg veel süsti peal oli, sai tavalises vetsus väga hästi hakkama. Sellist "ellujäämist" peaks ka lapsele õpetama. Ka valehäbi eiramist, kui ongi vaja ka avalikus kohas see süst ära teha.

Natuke nukker lugeda sellist materdamist ja targutamist. Et diabeetikust lapse kohus olgu ainult ellu jääda ja seda peab temale õpetama maast madalast ja valehäbist tuleb üle saada jne. Ilmselgelt kõik lapsevanemad teevadki seda, ja ilmselgelt tekib igal diabeetikul elu jooksul hulganisti olukordi, kus on vaja süstida nt pikamaabussis sõites põlve otsas või koolitunnis või töökoosolekul või keset spordiväljakut jne. Kui vaja, siis võtab laps näpust verd ja süstib ennast kus iganes ja seda ta teebki.

Aga küsimus on, et kas elu peab olema ainuüksi üks suur "ellujäämiskursus"? Miks ei või ükski diabeetik mõnikord rahu ja pisikest mugavust soovides teha oma verevõtmised-süstimised kusagil, kus on privaatsus, piisavalt palju ruumi, hea valgustus ja väike lauake? Sa ise naisena teed endale alati meiki käigupealt ja põlve otsas, või eelistad pigem ikka mingit kohta, kus oleks peegel, piisav valgustus ja väike lauake? Meigitegemiseks sobivat aega saad sa valida, st hommikul kodus, kuid diabeetik aega valida alati ei saa. Ei nori, lihtsalt mõtlen, et suure "ellujäämise" õpetamise kõrvale võiks mahtuda ka kübeke lihtsat inimlikkust.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Ma see kolmas diabeetiku rma ja ma saan väga hästi aru, mida too inimene mõtles. Diavertikud ise ka tihtipeale ei taha mingi erikohtlemist, kui invavestu pakilist vajadust.
Kui mu poeg veel süsti peal oli, sai tavalises vetsus väga hästi hakkama. Sellist "ellujäämist" peaks ka lapsele õpetama. Ka valehäbi eiramist, kui ongi vaja ka avalikus kohas see süst ära teha.

Natuke nukker lugeda sellist materdamist ja targutamist. Et diabeetikust lapse kohus olgu ainult ellu jääda ja seda peab temale õpetama maast madalast ja valehäbist tuleb üle saada jne. Ilmselgelt kõik lapsevanemad teevadki seda, ja ilmselgelt tekib igal diabeetikul elu jooksul hulganisti olukordi, kus on vaja süstida nt pikamaabussis sõites põlve otsas või koolitunnis või töökoosolekul või keset spordiväljakut jne. Kui vaja, siis võtab laps näpust verd ja süstib ennast kus iganes ja seda ta teebki.

Aga küsimus on, et kas elu peab olema ainuüksi üks suur "ellujäämiskursus"? Miks ei või ükski diabeetik mõnikord rahu ja pisikest mugavust soovides teha oma verevõtmised-süstimised kusagil, kus on privaatsus, piisavalt palju ruumi, hea valgustus ja väike lauake? Sa ise naisena teed endale alati meiki käigupealt ja põlve otsas, või eelistad pigem ikka mingit kohta, kus oleks peegel, piisav valgustus ja väike lauake? Meigitegemiseks sobivat aega saad sa valida, st hommikul kodus, kuid diabeetik aega valida alati ei saa. Ei nori, lihtsalt mõtlen, et suure "ellujäämise" õpetamise kõrvale võiks mahtuda ka kübeke lihtsat inimlikkust.

Meikimine ei ole hea võrdlus. Seda ei pea tegema. Diabeetik aga toiminguid ellu jäämiseks peab tegema igal ajal ja igas ebamugavas olukorras.
Inimlik ongi õpetada lapsels igas olukorras hakkama saada.
Üks siin väitis, et tavalises vetsus ei saavat toiminguid teha.

[Külaline]

Peab ikka eriti lowlevelIQ olema, et ChatGPT abiks võtta.

Peab ikka eriti ants olema, et mitte mõista AI kasulikkust.

Peab ikka eriline külaline olema, et mitte suuta oma peaga mõelda.
Kui inimen ei oska, tsiteerin otse: "sõnastas asja lihtsalt ja kokkuvõtlikult" siis on ilmselt ikkagi vaimne häire.

Aga miks sa arvad, et ta ei oska ise? Sa teed muidu alati kõike ise, mida vähegi oskad, ei kasuta kunagi arvuti abi? Tabelit tehes joonid pliiatsiga paberi ja kirjutad sisse andmed - sest Exceli abi kasutamine on "lowlevel"? Kuhugi orienteerudes võtad Regio atlase, mitte Mapsi?

[Külaline]

Ma see kolmas diabeetiku rma ja ma saan väga hästi aru, mida too inimene mõtles. Diavertikud ise ka tihtipeale ei taha mingi erikohtlemist, kui invavestu pakilist vajadust.
Kui mu poeg veel süsti peal oli, sai tavalises vetsus väga hästi hakkama. Sellist "ellujäämist" peaks ka lapsele õpetama. Ka valehäbi eiramist, kui ongi vaja ka avalikus kohas see süst ära teha.

Natuke nukker lugeda sellist materdamist ja targutamist. Et diabeetikust lapse kohus olgu ainult ellu jääda ja seda peab temale õpetama maast madalast ja valehäbist tuleb üle saada jne. Ilmselgelt kõik lapsevanemad teevadki seda, ja ilmselgelt tekib igal diabeetikul elu jooksul hulganisti olukordi, kus on vaja süstida nt pikamaabussis sõites põlve otsas või koolitunnis või töökoosolekul või keset spordiväljakut jne. Kui vaja, siis võtab laps näpust verd ja süstib ennast kus iganes ja seda ta teebki.

Aga küsimus on, et kas elu peab olema ainuüksi üks suur "ellujäämiskursus"? Miks ei või ükski diabeetik mõnikord rahu ja pisikest mugavust soovides teha oma verevõtmised-süstimised kusagil, kus on privaatsus, piisavalt palju ruumi, hea valgustus ja väike lauake? Sa ise naisena teed endale alati meiki käigupealt ja põlve otsas, või eelistad pigem ikka mingit kohta, kus oleks peegel, piisav valgustus ja väike lauake? Meigitegemiseks sobivat aega saad sa valida, st hommikul kodus, kuid diabeetik aega valida alati ei saa. Ei nori, lihtsalt mõtlen, et suure "ellujäämise" õpetamise kõrvale võiks mahtuda ka kübeke lihtsat inimlikkust.

Meikimine ei ole hea võrdlus. Seda ei pea tegema. Diabeetik aga toiminguid ellu jäämiseks peab tegema igal ajal ja igas ebamugavas olukorras.
Inimlik ongi õpetada lapsels igas olukorras hakkama saada.
Üks siin väitis, et tavalises vetsus ei saavat toiminguid teha.

Seda enam! Seda, et tavalises vetsus lausa ei saavat toiminguid teha, pole siin küll mitte keegi väitnud, see on sinu liialdus. Kas sinu loogika on selline, et kui teed mingit lõbuasja (meikimine),siis peab sul olema ümber võimalikult mõnus ja mugav koht selle tegemiseks. Kui aga pead tegema midagi oma tervisele hädavajalikku, siis selleks ära otsi mingit mugavust, vaid kannata! Tee ikka põlve otsas tavapeldikus, kus valgustus hämar ja pikk järjekord ukse taga, ära sa jumala eest isegi mõtle tühja invavetsu peale. Kuidagi veider...

[Külaline]

Natuke nukker lugeda sellist materdamist ja targutamist. Et diabeetikust lapse kohus olgu ainult ellu jääda ja seda peab temale õpetama maast madalast ja valehäbist tuleb üle saada jne. Ilmselgelt kõik lapsevanemad teevadki seda, ja ilmselgelt tekib igal diabeetikul elu jooksul hulganisti olukordi, kus on vaja süstida nt pikamaabussis sõites põlve otsas või koolitunnis või töökoosolekul või keset spordiväljakut jne. Kui vaja, siis võtab laps näpust verd ja süstib ennast kus iganes ja seda ta teebki.

Aga küsimus on, et kas elu peab olema ainuüksi üks suur "ellujäämiskursus"? Miks ei või ükski diabeetik mõnikord rahu ja pisikest mugavust soovides teha oma verevõtmised-süstimised kusagil, kus on privaatsus, piisavalt palju ruumi, hea valgustus ja väike lauake? Sa ise naisena teed endale alati meiki käigupealt ja põlve otsas, või eelistad pigem ikka mingit kohta, kus oleks peegel, piisav valgustus ja väike lauake? Meigitegemiseks sobivat aega saad sa valida, st hommikul kodus, kuid diabeetik aega valida alati ei saa. Ei nori, lihtsalt mõtlen, et suure "ellujäämise" õpetamise kõrvale võiks mahtuda ka kübeke lihtsat inimlikkust.

Meikimine ei ole hea võrdlus. Seda ei pea tegema. Diabeetik aga toiminguid ellu jäämiseks peab tegema igal ajal ja igas ebamugavas olukorras.
Inimlik ongi õpetada lapsels igas olukorras hakkama saada.
Üks siin väitis, et tavalises vetsus ei saavat toiminguid teha.

Seda enam! Seda, et tavalises vetsus lausa ei saavat toiminguid teha, pole siin küll mitte keegi väitnud, see on sinu liialdus. Kas sinu loogika on selline, et kui teed mingit lõbuasja (meikimine),siis peab sul olema ümber võimalikult mõnus ja mugav koht selle tegemiseks. Kui aga pead tegema midagi oma tervisele hädavajalikku, siis selleks ära otsi mingit mugavust, vaid kannata! Tee ikka põlve otsas tavapeldikus, kus valgustus hämar ja pikk järjekord ukse taga, ära sa jumala eest isegi mõtle tühja invavetsu peale. Kuidagi veider...

Ja nüüd sina liialdad. Mis hämar valguatus tavavetsus?
Mis imevalgus seal invavetsus siis on?
Muidugi võib mugavusest invavetsu kasutada, kui seal järjekorda pole, aga see ei ole samamoodi diabeetikule eesõigus.

Ja minu point oli see, et lapsele peab õpetama ka tavaolukorras hakkama saamist, kui invavetsu üldse ei ole.

Mina öösel just hämaras näpust mõõdangi, et ta üles ei ärkaks. Glükomeetril on valgusega ekraan.

[Külaline]

Ja nüüd sina liialdad. Mis hämar valguatus tavavetsus?
Mis imevalgus seal invavetsus siis on?

Paljudes tanklates nii on. Mõnes ketis on ka sinine hämar valgus. Nii vist püütakse narkomaane vältida, olen kuulnud. Kuidas see aitab, pole aru saanud.
Suuremates vetsudes ka kabiinides endis valgustust ei ole. Muidugi on hämar.
Üks asi veel - nii paljudes kabiinides pole konksu koti jaokski, rääkimata, et saaksid ka mantli kuhugi riputada!
Invavetsus on tavaline valgus.

Keegi siin polegi väitnud, et diabeetikul oleks mingi eesõigus invavetsu kasutada, aga kui see on vaba, siis loomulikult on mugavam. Ja enamasti on vaba küll. Ei ole ukse taga kunagi saba näinud.

[Ants]

Peab ikka eriti ants olema, et mitte mõista AI kasulikkust.

Peab ikka eriline külaline olema, et mitte suuta oma peaga mõelda.
Kui inimen ei oska, tsiteerin otse: "sõnastas asja lihtsalt ja kokkuvõtlikult" siis on ilmselt ikkagi vaimne häire.

Ma tean küll, et sulle vastamine on täielik lollus, aga kas pead siis kõiki inimesi vaimsete häiretega olevaks, kes tänapäeval AI abi kasutavad?
Õpetajad, õppejõud, teadurid, magistrandid, doktorandid, õpilased, üliõpilased - kõik puhta vaimsete häiretega

Vastamine võib ju lollus olla, aga näete isegi: konstruktiivne diskussioon. Olen Teie poolt viidatud staadiumid "Õpetajad, õppejõud, teadurid, magistrandid, doktorandid, õpilased, üliõpilased" kõik läbinud ja eks ühte koma teist olen tähele pannud. AI on tore mänguasi, aga kui inimene kaotab võime ise oma aju kasutada siis ...

[Külaline]

Peab ikka eriline külaline olema, et mitte suuta oma peaga mõelda.
Kui inimen ei oska, tsiteerin otse: "sõnastas asja lihtsalt ja kokkuvõtlikult" siis on ilmselt ikkagi vaimne häire.

Ma tean küll, et sulle vastamine on täielik lollus, aga kas pead siis kõiki inimesi vaimsete häiretega olevaks, kes tänapäeval AI abi kasutavad?
Õpetajad, õppejõud, teadurid, magistrandid, doktorandid, õpilased, üliõpilased - kõik puhta vaimsete häiretega

Vastamine võib ju lollus olla, aga näete isegi: konstruktiivne diskussioon. Olen Teie poolt viidatud staadiumid "Õpetajad, õppejõud, teadurid, magistrandid, doktorandid, õpilased, üliõpilased" kõik läbinud ja eks ühte koma teist olen tähele pannud. AI on tore mänguasi, aga kui inimene kaotab võime ise oma aju kasutada siis ...

Loogikaviga on selles sinu eelduses, et kui keegi abi kasutab, siis see tähendab, et ise ei oska. Pole sugugi nii.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Ma see kolmas diabeetiku rma ja ma saan väga hästi aru, mida too inimene mõtles. Diavertikud ise ka tihtipeale ei taha mingi erikohtlemist, kui invavestu pakilist vajadust.
Kui mu poeg veel süsti peal oli, sai tavalises vetsus väga hästi hakkama. Sellist "ellujäämist" peaks ka lapsele õpetama. Ka valehäbi eiramist, kui ongi vaja ka avalikus kohas see süst ära teha.

Natuke nukker lugeda sellist materdamist ja targutamist. Et diabeetikust lapse kohus olgu ainult ellu jääda ja seda peab temale õpetama maast madalast ja valehäbist tuleb üle saada jne. Ilmselgelt kõik lapsevanemad teevadki seda, ja ilmselgelt tekib igal diabeetikul elu jooksul hulganisti olukordi, kus on vaja süstida nt pikamaabussis sõites põlve otsas või koolitunnis või töökoosolekul või keset spordiväljakut jne. Kui vaja, siis võtab laps näpust verd ja süstib ennast kus iganes ja seda ta teebki.

Aga küsimus on, et kas elu peab olema ainuüksi üks suur "ellujäämiskursus"? Miks ei või ükski diabeetik mõnikord rahu ja pisikest mugavust soovides teha oma verevõtmised-süstimised kusagil, kus on privaatsus, piisavalt palju ruumi, hea valgustus ja väike lauake? Sa ise naisena teed endale alati meiki käigupealt ja põlve otsas, või eelistad pigem ikka mingit kohta, kus oleks peegel, piisav valgustus ja väike lauake? Meigitegemiseks sobivat aega saad sa valida, st hommikul kodus, kuid diabeetik aega valida alati ei saa. Ei nori, lihtsalt mõtlen, et suure "ellujäämise" õpetamise kõrvale võiks mahtuda ka kübeke lihtsat inimlikkust.

Mina ei saa aru, mis ellujäämiskursusest sa räägid? Inimene, kellel on diabeet, on selle olukorraga harjunud ning ei mõtle koguaeg, et oi, ma olen haige ja vajan erikohtlemist. Õigupoolest, osad ei tahagi diabeeti haiguseks nimetada, vaid ütlevad, et see on nende elustiil. Tänapäevaste vahenditega saab ennast nö möödaminnes süstida ja selleks ei ole vaja spetsiaalseid mugavusi või eraldi ellujäämistingimusi.

Minu laps ei soovi erikohtlemist. Ei taha, et teda tema haiguse pärast eelistatakse või teistest inimestest kuidagi kõrgemale tõstetakse. Ta tahab olla teistega võrdsel pulgal.

[Külaline]

Natuke nukker lugeda sellist materdamist ja targutamist. Et diabeetikust lapse kohus olgu ainult ellu jääda ja seda peab temale õpetama maast madalast ja valehäbist tuleb üle saada jne. Ilmselgelt kõik lapsevanemad teevadki seda, ja ilmselgelt tekib igal diabeetikul elu jooksul hulganisti olukordi, kus on vaja süstida nt pikamaabussis sõites põlve otsas või koolitunnis või töökoosolekul või keset spordiväljakut jne. Kui vaja, siis võtab laps näpust verd ja süstib ennast kus iganes ja seda ta teebki.

Aga küsimus on, et kas elu peab olema ainuüksi üks suur "ellujäämiskursus"? Miks ei või ükski diabeetik mõnikord rahu ja pisikest mugavust soovides teha oma verevõtmised-süstimised kusagil, kus on privaatsus, piisavalt palju ruumi, hea valgustus ja väike lauake? Sa ise naisena teed endale alati meiki käigupealt ja põlve otsas, või eelistad pigem ikka mingit kohta, kus oleks peegel, piisav valgustus ja väike lauake? Meigitegemiseks sobivat aega saad sa valida, st hommikul kodus, kuid diabeetik aega valida alati ei saa. Ei nori, lihtsalt mõtlen, et suure "ellujäämise" õpetamise kõrvale võiks mahtuda ka kübeke lihtsat inimlikkust.

Meikimine ei ole hea võrdlus. Seda ei pea tegema. Diabeetik aga toiminguid ellu jäämiseks peab tegema igal ajal ja igas ebamugavas olukorras.
Inimlik ongi õpetada lapsels igas olukorras hakkama saada.
Üks siin väitis, et tavalises vetsus ei saavat toiminguid teha.

Seda enam! Seda, et tavalises vetsus lausa ei saavat toiminguid teha, pole siin küll mitte keegi väitnud, see on sinu liialdus. Kas sinu loogika on selline, et kui teed mingit lõbuasja (meikimine),siis peab sul olema ümber võimalikult mõnus ja mugav koht selle tegemiseks. Kui aga pead tegema midagi oma tervisele hädavajalikku, siis selleks ära otsi mingit mugavust, vaid kannata! Tee ikka põlve otsas tavapeldikus, kus valgustus hämar ja pikk järjekord ukse taga, ära sa jumala eest isegi mõtle tühja invavetsu peale. Kuidagi veider...

Ma keegi teine. Ei ole liialdus. Üks diabeetiku ema ütles, et laps ei saa tavalises vetsus süsti teha, sest siis kõik näevad. No kuidas? Eestis on avalikel vetsudel igal pool uksed ees.

Loomulikult tohib diabeetik ka invavetsu kasutada. Aga tegelikult on invavets siiski füüsilise puudega inimeste jaoks mõeldud. Diabeetikule ei anna invavetsu kasutamine mingit mugavust juurde. Sa ilmselt ei ole näinud neid pen´e, millega diabeetik end süstib. Enamus diabeetikuid ei viitsi selle sutsu pärast isegi vetsu minna. Teevad selle käigupealt ära.

Seega, igasugune jutt tohutust mugavusest või vajadusest välkkiirusel haigusele reageerida, on hoopis ülisuur liialdus.

[Külaline]

Ja nüüd sina liialdad. Mis hämar valguatus tavavetsus?
Mis imevalgus seal invavetsus siis on?

Paljudes tanklates nii on. Mõnes ketis on ka sinine hämar valgus. Nii vist püütakse narkomaane vältida, olen kuulnud. Kuidas see aitab, pole aru saanud.
Suuremates vetsudes ka kabiinides endis valgustust ei ole. Muidugi on hämar.
Üks asi veel - nii paljudes kabiinides pole konksu koti jaokski, rääkimata, et saaksid ka mantli kuhugi riputada!
Invavetsus on tavaline valgus.

Keegi siin polegi väitnud, et diabeetikul oleks mingi eesõigus invavetsu kasutada, aga kui see on vaba, siis loomulikult on mugavam. Ja enamasti on vaba küll. Ei ole ukse taga kunagi saba näinud.

Kui jabur! Sa arvad, et diabeetik ei leia sinakas valguses oma kõhtu üles või?

Süsti tegemiseks ei ole vaja ennast riidest lahti koorida ega kotti kuhugile asetada. Pen on nagu pliiats. Võtad selle kotist välja, tõstad pluusi üles, teed sutsu ja paned peni kotti tagasi.

Kui invavets on vaba, siis kasutan mina (terve inimene) ka seda. Loomulikult võivad ka diabeetikud seda kasutada. Aga, millist mugavust see peaks diabeetikule juurde andma, ma ei mõista.