Raskem teema, aidake mõista.

[Miximix]

Tere. Teate ju mis arved psühholoogidel
Alustan kohe hooga. Olen elukaaslasega olnud suhtes 12 aastat, meil ka tütar 6aastane. Ma tunnen ennast lihtsalt nii üksi. Ma armastan oma tütart väga ja teeksin tema heaks kõike aga... asi selles, et elukaaslane ei aita mind üldse ei kodutöödes, ei lapsega. Näiteks põeme me mõlemad juba mitmendat päeva haigust. Rõhk sõnal MÕLEMAD. Aga ikka olen mina see kes mitu päeva pidanud süüa tegema, lapse eest hoolitsema(tema käitub nagu oleks suremas).See köik on tavaline ka siis kui mina tööl, tema tööl , iga õhtu pean mina lapse lasteaiast tooma+viima, kodus süüa tegema ja koristama(pesu,nõud,prügi) absoluutselt kõik. Ta lihtsalt ei tee enam mitte kui midagi. Muidu tegelikult oskab ta kõike, isegi meie autot putitab ise . Ja traktoreid jms. Täna mil lapsel oli eriti paha tuju ja ta lihtsalt kärtsus iga asjaga mulle vastu, samal ajal kui mees mõnusalt voodis magas ja ma jälle üksinda pidin selle kõigega tegelema.Mingi hetk üles ärgates oli kohe vaja last poputada kuigi üritasin selgeks teha kuidas laps minuga terve õhtu käitunud on. Ta lihtsalt sõodab üle minust lapse nähes. Lihtsalt olen nii väsinud...Igastahes pidin selle endast välja saama, ning kuna mul pole endal peret kellega saaks arutada ega ka sõpruskonda siis .. palun vabandust kui kellegile väga pinda käib. Aitäh.

[Külaline]

Mina jätsin sellise lapsmehe maha ja see oli parim otsus.
Meil oli igaoäevaelu selline. Tema tuli varem koju kui mina. Vedeles vaid diivanil ja nõudis süüa. Mina käisin lapsel lasteaias järgi ja peale seda veel poes.

Olime koos 11aastat. Viimased 3 olid lausa piin, enne kui julgesin "pere lõhkuda" ja minema minna.

[Miximix]

Mina jätsin sellise lapsmehe maha ja see oli parim otsus.
Meil oli igaoäevaelu selline. Tema tuli varem koju kui mina. Vedeles vaid diivanil ja nõudis süüa. Mina käisin lapsel lasteaias järgi ja peale seda veel poes.

Olime koos 11aastat. Viimased 3 olid lausa piin, enne kui julgesin "pere lõhkuda" ja minema minna.

Ma ei tea kuidas seda teha... mul pole endal taga peret ega nagu mainitud sõbrannatki kellelt tuge loota, pole otseselt resurrse, pole sääste, sest temaga pole võimalik säästa nii, et oleksime siiani hakkama saanud. ta muidugi teenib head palka aga see teine teema..seega...tema pere absull ei aitaks. Kardan, et siis tahaks lapse endale võtta ilmselt. Lihtsalt ei ole tuge ja julgust seda teekonda ette võtta üksi..

[Miximix]

Ma isegi taban ennast vahel unistamast kui hea elu mul oma lapsega kahekesi oleks. Ehk leiaks vb kellegi kes minust ja ka kindlasti mu lapsest südamest hooliks ja mind vahepeal poputakski, kinno viiks, sööma viiks või teeks midagigi romantilist, sest pole midagi sellist saanud tunda juba aastaid. Aga kahjuks ja olen liiga nõrk ...

[Külaline]

Selliseid mehi on palju. Minu isa oli selline, kes töölt tulles tugitoolis ajalehte luges, ema tuli alati isast hiljem ja hakkas siis kolme lapse ja kodutöödega rabelema. Loomulikult ei saanud ema kunagi normaalselt haige olla. Ära selle mehega rohkem lapsi saa, sul endal on kergem.

[Külaline]

Mina jätsin sellise lapsmehe maha ja see oli parim otsus.
Meil oli igaoäevaelu selline. Tema tuli varem koju kui mina. Vedeles vaid diivanil ja nõudis süüa. Mina käisin lapsel lasteaias järgi ja peale seda veel poes.

Olime koos 11aastat. Viimased 3 olid lausa piin, enne kui julgesin "pere lõhkuda" ja minema minna.

Ma ei tea kuidas seda teha... mul pole endal taga peret ega nagu mainitud sõbrannatki kellelt tuge loota, pole otseselt resurrse, pole sääste, sest temaga pole võimalik säästa nii, et oleksime siiani hakkama saanud. ta muidugi teenib head palka aga see teine teema..seega...tema pere absull ei aitaks. Kardan, et siis tahaks lapse endale võtta ilmselt. Lihtsalt ei ole tuge ja julgust seda teekonda ette võtta üksi..

Mul ka polnud. Ei tugivõrgustikku. Last ära võtta üritas ka koguaeg. Aga ma võtsin laenu(krediiti), et saaks oma korteri üürida. Hakkasin juba vaikselt eelnevalt selleks ette valmistama. Ja last üritas ta ära võtta ta ka vähemalt aasta peale minu ära kolimist. Ma elasin aastaid nii, et ei saa ei saa ja ei julge.

[Külaline]

Ma isegi taban ennast vahel unistamast kui hea elu mul oma lapsega kahekesi oleks. Ehk leiaks vb kellegi kes minust ja ka kindlasti mu lapsest südamest hooliks ja mind vahepeal poputakski, kinno viiks, sööma viiks või teeks midagigi romantilist, sest pole midagi sellist saanud tunda juba aastaid. Aga kahjuks ja olen liiga nõrk ...

Ma ka unistasin. Ja oh, kui kerge on lapsega koos. Me küll saime asja sinnamaani, et laps on 50/50 lapse enda soovil ka. Me ei suhtle ebam üldse(va vältimatud asjad) ja nii nüüdseks juba 3aastat.

[Külaline]

Ühe kuueaastase paika panemiseks on mehe abi vaja? Kuidas sa üksi siis selle hirmsa lapserajakaga mõtled hakkama veel saada. Läinud ka magama lihtsalt.

[Külaline]

Ühe kuueaastase paika panemiseks on mehe abi vaja? Kuidas sa üksi siis selle hirmsa lapserajakaga mõtled hakkama veel saada. Läinud ka magama lihtsalt.

Sinu meelest kasvatab last ainult üks vanem? Milleks lapsel üldse isa on?

[Miximix]

Ühe kuueaastase paika panemiseks on mehe abi vaja? Kuidas sa üksi siis selle hirmsa lapserajakaga mõtled hakkama veel saada. Läinud ka magama lihtsalt.

Häbi Teile kui suudate last lapserajakaks nimetada.

[Külaline]

Ühe kuueaastase paika panemiseks on mehe abi vaja? Kuidas sa üksi siis selle hirmsa lapserajakaga mõtled hakkama veel saada. Läinud ka magama lihtsalt.

Sa hakkad valest otsast kinni. Laps on laps. Eks ta võtab eeskuju isast, kes ka ema ei austa. Ja siin see põhiprobleem ju ongi. Laose isa ise ka käitub nagu laps ja ei toeta ema.

[Külaline]

Mina jätsin sellise lapsmehe maha ja see oli parim otsus.
Meil oli igaoäevaelu selline. Tema tuli varem koju kui mina. Vedeles vaid diivanil ja nõudis süüa. Mina käisin lapsel lasteaias järgi ja peale seda veel poes.

Olime koos 11aastat. Viimased 3 olid lausa piin, enne kui julgesin "pere lõhkuda" ja minema minna.

Ma ei tea kuidas seda teha... mul pole endal taga peret ega nagu mainitud sõbrannatki kellelt tuge loota, pole otseselt resurrse, pole sääste, sest temaga pole võimalik säästa nii, et oleksime siiani hakkama saanud. ta muidugi teenib head palka aga see teine teema..seega...tema pere absull ei aitaks. Kardan, et siis tahaks lapse endale võtta ilmselt. Lihtsalt ei ole tuge ja julgust seda teekonda ette võtta üksi..

Inimesed on hullemaski olukorras ära tulnud ja oluliselt suurema laste arvuga.

Oled ise end nurka mänginud oma majandusliku sõltuvusega, rahaasjad peavad alati korras olema ja säästud arvel. Ei saa elada nii, nagu homset poleks. Eks nüüd elu õpetab, aga kunagi pole hilja hakata oma kulusid planeerima.

[Külaline]

Mina jätsin sellise lapsmehe maha ja see oli parim otsus.
Meil oli igaoäevaelu selline. Tema tuli varem koju kui mina. Vedeles vaid diivanil ja nõudis süüa. Mina käisin lapsel lasteaias järgi ja peale seda veel poes.

Olime koos 11aastat. Viimased 3 olid lausa piin, enne kui julgesin "pere lõhkuda" ja minema minna.

Ma ei tea kuidas seda teha... mul pole endal taga peret ega nagu mainitud sõbrannatki kellelt tuge loota, pole otseselt resurrse, pole sääste, sest temaga pole võimalik säästa nii, et oleksime siiani hakkama saanud. ta muidugi teenib head palka aga see teine teema..seega...tema pere absull ei aitaks. Kardan, et siis tahaks lapse endale võtta ilmselt. Lihtsalt ei ole tuge ja julgust seda teekonda ette võtta üksi..

Inimesed on hullemaski olukorras ära tulnud ja oluliselt suurema laste arvuga.

Oled ise end nurka mänginud oma majandusliku sõltuvusega, rahaasjad peavad alati korras olema ja säästud arvel. Ei saa elada nii, nagu homset poleks. Eks nüüd elu õpetab, aga kunagi pole hilja hakata oma kulusid planeerima.

Nii on. Mulle tundub, et tal ei ole veel see viimane klõps ära käinud.
Mul oli samamoodi aastaid vaid vabandusi/ettekäändeid, et kuidas ma küll "lõhun" pere, pole raha, pole toetajaid jne, äkki ikka saab kuidagi. Aga oi ma tahtsin kaua lõpetada see suhe.
Mul läks ennem 3 katset. Lõpuks neljas oli viimane ja ma suutsin endale kindlaks jääda. Anus ja palus küll aga tegin südame külmaks ja ütlesin ei.
Nüüd aastaid hiljem võin väita, et on tema parem isa(kordades) lapsele ja mina koormast vaba. Ja laps sai ka lõpuks aru miks see vajalik oli.

[Külaline]

Mulle tundub, et tal ei ole veel see viimane klõps ära käinud.

Ma tavaliselt mõtlen, et ju siis ei ole veel olukord piisavalt hull - mis selle inimese piir huvitav on?
Mind paneb alati imestama see, et ei olda nõus taluma ära ajutisi raskuseid ja ebamugavust, aga aastaid igapäevaselt halba suhet ja düsfunktsionaalset pereelu kannatada on okei.

[Külaline]

Mulle tundub, et tal ei ole veel see viimane klõps ära käinud.

Ma tavaliselt mõtlen, et ju siis ei ole veel olukord piisavalt hull - mis selle inimese piir huvitav on?
Mind paneb alati imestama see, et ei olda nõus taluma ära ajutisi raskuseid ja ebamugavust, aga aastaid igapäevaselt halba suhet ja düsfunktsionaalset pereelu kannatada on okei.

See tõesti on natuke veider. Aga ma mõistan. Sest olen ise samas olukorras olnud.
Ma ise ka imestan tagantjärgi, miks ma nii kaua venitasin. Ma ütleks, et HIRM(nagu ka ta ütles, et ähvardab üldse lapse ära võtta) on põhiline faktor. Hirm ka muutuse ees. Veel enam hirmus on neile, kes üksi elada ei oska(minul sellega probleemi pole). Ja eks muidugi finants. No mul ka kokkuvõttes sellega häda tegelikult polnud. Lihtsalt seda satartfinantsi polnud ilma laenuta, kuna ma maksin pool üüri, peaaegu terve pere söögi ja lapse kõik kulud, oma auto kulud, oma arved jne.

Teemaalgata kannatab samamoodi finantsilise kui ka vaimse (ähvardamine) vägivalla all.

Ma panen oma pea panti, et mees on nartssistlik
Kõik tundub nii tuttav, seepärast ma ka nii tuliselt reageerin siin. Tahaks karjuda, et joooookse kohe ja nüüd.

[Külaline]

Mulle tundub, et tal ei ole veel see viimane klõps ära käinud.

Ma tavaliselt mõtlen, et ju siis ei ole veel olukord piisavalt hull - mis selle inimese piir huvitav on?
Mind paneb alati imestama see, et ei olda nõus taluma ära ajutisi raskuseid ja ebamugavust, aga aastaid igapäevaselt halba suhet ja düsfunktsionaalset pereelu kannatada on okei.

Kõik tundub nii tuttav, seepärast ma ka nii tuliselt reageerin siin. Tahaks karjuda, et joooookse kohe ja nüüd.

ja kuhu see inimene siis jooookseb?
Midagi head peab selles mehes ju ka olema, et sellist peetakse.
Mehed ei tule appi kui neid ei kutsuta, nii ongi, kui on abi vaja siis ütle, et nüüd tuleb seejasee ära teha, öelda tuleb konkreetselt ja rahulikult.
Mitte alustada vingumist vaid öeldagi, rahulikult.

[Külaline]

Tere. Teate ju mis arved psühholoogidel
Alustan kohe hooga. Olen elukaaslasega olnud suhtes 12 aastat, meil ka tütar 6aastane. Ma tunnen ennast lihtsalt nii üksi. Ma armastan oma tütart väga ja teeksin tema heaks kõike aga... asi selles, et elukaaslane ei aita mind üldse ei kodutöödes, ei lapsega. Näiteks põeme me mõlemad juba mitmendat päeva haigust. Rõhk sõnal MÕLEMAD. Aga ikka olen mina see kes mitu päeva pidanud süüa tegema, lapse eest hoolitsema(tema käitub nagu oleks suremas).See köik on tavaline ka siis kui mina tööl, tema tööl , iga õhtu pean mina lapse lasteaiast tooma+viima, kodus süüa tegema ja koristama(pesu,nõud,prügi) absoluutselt kõik. Ta lihtsalt ei tee enam mitte kui midagi. Muidu tegelikult oskab ta kõike, isegi meie autot putitab ise . Ja traktoreid jms. Täna mil lapsel oli eriti paha tuju ja ta lihtsalt kärtsus iga asjaga mulle vastu, samal ajal kui mees mõnusalt voodis magas ja ma jälle üksinda pidin selle kõigega tegelema.Mingi hetk üles ärgates oli kohe vaja last poputada kuigi üritasin selgeks teha kuidas laps minuga terve õhtu käitunud on. Ta lihtsalt sõodab üle minust lapse nähes. Lihtsalt olen nii väsinud...Igastahes pidin selle endast välja saama, ning kuna mul pole endal peret kellega saaks arutada ega ka sõpruskonda siis .. palun vabandust kui kellegile väga pinda käib. Aitäh.

Lase see tänane lugu endast mööda. Laps on haige. Praegu pole ta nö adekvaatne, tal on halb olla. kui saab terveks, siis on aeg kasvatada. Äkki on isegi hea, et ta last poputas täna? Mitte halva käitumise vaid haige oleku ajal.
Meest peab ka ümberkasvatama. Raskem on see siis, kui ta arvab, et ta Mees, ja ei peagi kodus nn naistetöid tegema. Kui on lihtsalt laisk ja mugav, siis seda oled tal võimaldanud ju ise. Ega see ümberkasvatamine kergelt käi. Algul peab ta märkama, et kui käite mõlemad tööl, on sinu koormus ka kodus lisaks. Seepärast, et oled Naine? Seda suhtumist peab muutma hakkama.
Aga ehk ka enda suhtumist. Mitte et mul on nii palju kohustusi, vaid et mul on võimalus käia oma lapsel järel. Aga mitte 2 nn võimalust. Vaid et 1 toob lapse ja teine tegeleb söögiga samal ajal teile kõigile. Paku välja mehele tööjaotus. Kui ta aga arvab jällegi et sina pead tegema, sest oled naine, on keerukam muuta seda suhtumist.

[Külaline]

[/quote]
Lase see tänane lugu endast mööda. Laps on haige. Praegu pole ta nö adekvaatne, tal on halb olla. kui saab terveks, siis on aeg kasvatada. Äkki on isegi hea, et ta last poputas täna? Mitte halva käitumise vaid haige oleku ajal.
Meest peab ka ümberkasvatama. Raskem on see siis, kui ta arvab, et ta Mees, ja ei peagi kodus nn naistetöid tegema. Kui on lihtsalt laisk ja mugav, siis seda oled tal võimaldanud ju ise. Ega see ümberkasvatamine kergelt käi. Algul peab ta märkama, et kui käite mõlemad tööl, on sinu koormus ka kodus lisaks. Seepärast, et oled Naine? Seda suhtumist peab muutma hakkama.
Aga ehk ka enda suhtumist. Mitte et mul on nii palju kohustusi, vaid et mul on võimalus käia oma lapsel järel. Aga mitte 2 nn võimalust. Vaid et 1 toob lapse ja teine tegeleb söögiga samal ajal teile kõigile. Paku välja mehele tööjaotus. Kui ta aga arvab jällegi et sina pead tegema, sest oled naine, on keerukam muuta seda suhtumist.
[/quote]

Esiteks, laps ei ole haige. Sellest polnud juttugi. Mis asja ? Miks ma peaksin ise hakkama meest ümber kasvatama, selleks, et ta teeks kodus enesestmõistetavaid asju. Iseenese järelt koristamine ei ole ju ainult naiste töö. Ma käin hea meelega lapsel järel ja viin . Asi ei ole ju konkreetselt selles. Asi ju kõiges kokku. Kui minu jaoks algab päev kell 6.30 siis ma ei saa kuni kella 22ni rahu. Tema käib 8-16 tööl ära ja tuleb koju lösutama . Kõik on minu kanda . Asi pole, et oleksin lasknud tal muutuda. Tegin 1 korra isegi nii et ei koristanud paar päeva tema tagant, ainult enda ja lapse. Rohkem ei saanud, sest elamine oli peale seda juba väga õudne. Ta lihtsalt ei tee.

[Külaline]

Mis siin mõista on? Räägid mehega konkreetselt selle sama jutu ära, kui muutust ei ole, siis elad üksi või kannatad edasi. Valikud on sinu.

[Külaline]

Mina paningi mehel fakti ette- kui mul ei ole temast kodus mingit abi ja ta lihtsalt segab, siis ma olen parema meelega lastega üksi. Ongi rahulikum, kui mul ei ole kodus pidevalt kedagi, kes peale minu vihaleajamise MITTE MIDAGI kasulikku ei tee.
Sellest jutuajamisest muutus palju, sest ta sai aru kahest asjast- tema elu läheks ilma minuta ikka palju kehvemaks (ja peaks lapsi ihuüksi kasvatama osa aega, kui seni pole sellega vaeva üldse näinud) ja et minul pole teda elusolemiseks vaja, suudan ise oma lapsed kasvatada ja elukoha osta, seega mingit sundseisu ei ole ja kui ma enam ei taha temaga koos olla, siis nii ongi, lähen minema. Seda ta ikkagi ei tahtnud ja tõepoolest pingutab- tegeleb lastega rohkem jnejne. Asjad on juba aastaid ikka paremuse poole liikunud ja mina olen üle saanud sellest hetkest, kus tõesti tundus, et nüüd on kõik, mina astun minema sellise mehe juurest.