Kuidas minul siis läheb

[muumi_mamma]

Tere armsad arutle foorumi lugejad ja teemade kirjutajad ja muidu nende teemade üle mõtisklejad. Olen pikemat aega selle uue foorumi lugeja ja registreerisin end alles nüüd. Nii mõneski teemas, kus on arutletud endiste perekooli foorumi postitajate üle, on huvi tuntud, kuidas mul läheb. Mõtlesin kaua ja mõtlesin ka nii, et ma ei tahaks üldse vastata, aga nüüd täna tundsin, et pean teile kirjutama. Minul läheb juba päris palju aastaid väga hästi. Kõikidest endistest olukordadest, mis on viinud minult kolmeks aastaks laste ära võtmise ja palju kordi psühhiaatriahaiglas olemise, olen ma saanud päris hea karastuse ja paksu naha. Lapsed sain ma tagasi ja peale seda oli eluke natuke ikka veel nagu Ameerika mäed, aga siis millalgi järsku muutus see kõik. Lapsed on ka juba palju aastaid oma elu peal ja mul on nendega väga head suhted. Mul on paljulapselise pere jagu lapselapsi, kes on mulle nii nii armsad, et elu on täiega elamist väärt. Palju mul siis lapselapsi on ja mis vanuses nad on, seda ma avalikus foorumis ei postita. Tihti olengi hõivatud lastelaste hoidmisega. Ma oskan nüüd väga hästi majandada ega pea kuskil kerjama. Olen ka ühe kiriku liige. Nii et pühapäeviti käin kirikus. Ühes päevakeskuses käin ühislaulmises ja kuna liikumine on ka ilu pant, siis käin ühe seltskonnaga orienteerumast ja muidu meeldib ka kõndimas käia. Raamatuid on mul ka palju ja kuna mu lapsed teavad, et mulle meeldib lugeda, siis saan neilt tihti kingituseks raamatupoe kinkekaarte. Selles päevakeskuses, kus laulmaski käin, nendega käin reisidel ka, muidugi oma riigis, sest nii palju pole ma suuteline kokkuhoidlik olema, et kuskile mujale reisida. Kui teile pakub miskit huvi, millele vastuseid tahate, võite julgelt küsimusi esitada, aga millistele küsimustele ma siin avalikult vastan, las see jääb minu otsustada. Edaspidi jään ka ainult siinse foorumi lugejaks. Tänan kõiki teid kes on varasemalt mulle abikäe ulatanud ja palun andke andeks, kui ei osanud teie abi hinnata, sest olin liigagi katki. Olin nii katki, et tegin paljudele haiget, sest et ma ei osanud teisiti. Seda ma tean, et olnut olematuks ei tee ja ma isegi ei tea, miks see kõik nii läks, aga me kõik võtame siit elust õppetunde. Nii pidin ka mina „kuristikus” ära käima, et hiljem iseendaga uuesti sõbraks saada ja elu väärtustama hakata. Kui ma oleksin endalt elu võtnud, siis ma ei oleks oma lapselapsigi näinud. Kui mul olid rasked ajad, oli nii mitmedki suitsiidkatseid ja palju kordi haiglas olemist, aga nüüd on juba sellest ka mitu aastat möödas, kui ma viimase antidepressandi võtsin ega käi enam ka psühhiaatri juures.

[Külaline]

Seda on väga suur rõõm lugeda, et sul hästi läheb. Edu ja õnne sulle ka edaspidiseks, kallis Muumimamma!

[Külaline]

Üks tõeliselt armas ja siiras postitus. Mäletan Muumimammat põgusalt PK aegadest ja see märguanne tema poolt tegi südame soojaks. Edu ja õnne Sulle, Muumimamma.

[kana]

mul on Sinuüle väga hea meel. edu õnne ja kordaminekuid edaspidiseks.