Millised toidulõhnad teid häirivad?

[Külaline]

Ma ei ole üle aasta enam televiisorit vaadanud ja eile õhtul üritasin vaadata. Minu üllatuseks olid samad saated/filmid mis aasta tagasi. Lõpuks vaatasin kuuuurijat, sellel oli vist vähemalt uus osa.

[Külaline]

Kubu mingil määral jah aitab, aga ainult nende lõhnade osas, mida parajasti pliidil vaaritatakse. Lõhnasid tuleb ju ka külmiku avamisel ja kapilt/laualt kuhu söök parajasti on tõstetud.
Teine probleem on jah see, et kokkamine on väga mürarikas tegevus. Pliidil praetav või keedetav söök podiseb, visiseb jne. Kubu müriseb. Nõude klirin, pottide-pannide kolin. Kõiksugu köögimasinad, mis müra võtab muruniiduki detsibellid välja.

Kuidas selle kõrvalt on võimalik elutoas televiisorit vaadata või muusikat kuulata või kodukontori koosolekut teha?

Televiisori asemel vaatad läpakat või paned oma ekraani mõnda teise ruumi. Muusikat kuulad klappidest. Koosolekut teed teises toas (seal, kus su ekraan on). Mina nt telekat ei vaata, filme vaatan läpakast ja koosolekut pean oma magamistoas väikse kirjutuslaua taga.

Jälle see eputamine - mina telekat ei vaata. Läpakast saab vaadata kõike, mis on telekas ja raadios. Sealt vaadatakse nii filme saateid kui ka podcaste, samuti mõttetuid videosid, absurd, et kõige selle juures seletatakse - mina telekat ei vaata, justkui oleks internetiajastul see midagi arvutist eraldi.

[Külaline]

Kubu mingil määral jah aitab, aga ainult nende lõhnade osas, mida parajasti pliidil vaaritatakse. Lõhnasid tuleb ju ka külmiku avamisel ja kapilt/laualt kuhu söök parajasti on tõstetud.
Teine probleem on jah see, et kokkamine on väga mürarikas tegevus. Pliidil praetav või keedetav söök podiseb, visiseb jne. Kubu müriseb. Nõude klirin, pottide-pannide kolin. Kõiksugu köögimasinad, mis müra võtab muruniiduki detsibellid välja.

Kuidas selle kõrvalt on võimalik elutoas televiisorit vaadata või muusikat kuulata või kodukontori koosolekut teha?

Televiisori asemel vaatad läpakat või paned oma ekraani mõnda teise ruumi. Muusikat kuulad klappidest. Koosolekut teed teises toas (seal, kus su ekraan on). Mina nt telekat ei vaata, filme vaatan läpakast ja koosolekut pean oma magamistoas väikse kirjutuslaua taga.

Jälle see eputamine - mina telekat ei vaata. Läpakast saab vaadata kõike, mis on telekas ja raadios. Sealt vaadatakse nii filme saateid kui ka podcaste, samuti mõttetuid videosid, absurd, et kõige selle juures seletatakse - mina telekat ei vaata, justkui oleks internetiajastul see midagi arvutist eraldi.

Puust ja punaseks:

1. Mul ei ole kodus suurt ekraani, mis toas taustaks mängiks või mida ma kusagil niimoodi peaksin vaatama, et teised ka oleks sunnitud samal ajal seda kuulma-nägema.

2. Mul ei ole televisiooniprogramme.

3. Ma vaatan oma toas oma voodis õhtuti läpakast filme Netflixist. Keegi ei sega mind ja mina ei sega kedagi.

[Külaline]

Tänapäeval on ka väga suuri arvutimonitore. Ja kuuuurijat saab ka arvutist vaadata. Arvutil on olemas kõik teleka omadused ning muidugi üüratult palju rohkematki. Lause - mina telekat ei vaata - on täiesti sisutühi.

[Külaline]

Mis seal vahet vaatad elutoas telekat või läpakat, räme kolistamine kõrval on häiriv. Ise ei soovi elada pereelu nii, et elutoas koos kunagi koos ei viibita. Kõik lähevad peale söömist oma tuppa ja sulevad ukse. Parem on siis juba üksi elada, milleks neid lapsi saada.

[Külaline]

HALLOO!!!! See teema on häirivatest toidulõhnadest!!!!

[Külaline]

Mis seal vahet vaatad elutoas telekat või läpakat, räme kolistamine kõrval on häiriv. Ise ei soovi elada pereelu nii, et elutoas koos kunagi koos ei viibita. Kõik lähevad peale söömist oma tuppa ja sulevad ukse. Parem on siis juba üksi elada, milleks neid lapsi saada.

Sa oled see, kes 24/7 soovib oma lastega koos olla, kuni nad täisealiseks saavad ja kui kodust ära kolivad, siis varised kokku?

[Külaline]

Mis seal vahet vaatad elutoas telekat või läpakat, räme kolistamine kõrval on häiriv. Ise ei soovi elada pereelu nii, et elutoas koos kunagi koos ei viibita. Kõik lähevad peale söömist oma tuppa ja sulevad ukse.

Mul ei toimu ka eraldi köögis mingit rämedat kolistamist. Mida kolistada on - peksad potte induktsioonpliidi klaasile või lööd pannide klaaskaasi kokku?
Mõlemat sorti köökidega saan mõnusalt elatud.
Toidulõhnadest rääkides - no pole ühtegi väga vastikut. V-o kapsa hautamise lõhn pole just kõige meeldivam, aga vastik ka pole.

[Külaline]

Kubu mingil määral jah aitab, aga ainult nende lõhnade osas, mida parajasti pliidil vaaritatakse. Lõhnasid tuleb ju ka külmiku avamisel ja kapilt/laualt kuhu söök parajasti on tõstetud.
Teine probleem on jah see, et kokkamine on väga mürarikas tegevus. Pliidil praetav või keedetav söök podiseb, visiseb jne. Kubu müriseb. Nõude klirin, pottide-pannide kolin. Kõiksugu köögimasinad, mis müra võtab muruniiduki detsibellid välja.

Kuidas selle kõrvalt on võimalik elutoas televiisorit vaadata või muusikat kuulata või kodukontori koosolekut teha?

Ma oleks elutoas diivanil istudes pidevalt näljane, kui söök mulle seal vastu vaatab või piisab ka külmiku avamisel tekkivast pahvakust. Või kui mõni pereliige tuleb koju hiljem ja hakkab seal diivani kõrval toitu soojendama ja sööma. No ma ka siis tahaks jälle sööma hakata.

Meil oli köök algselt elutoast hoopis eemal. See mulle väga ei meeldinud, sest tunduski, et olen köögis toitu valmistades nagu kõigest ja kõigist ära lõigatud. Esimese lapse, kes oli siis väike, pidin koos mänguasjadega kööki kaasa võtma (muidu ei näinud mina teda ega tema mind).

Rääkisin mehe nõusse, et muudame köögi asukohta, viime selle elutoa kõrval asuvasse ruumi, kust läheb otse uks elutuppa. See on palju parem! Uks elutoa ja köögi vahel on lahti, mina teen köögis süüa, samal ajal lapsed elutoas vaatavad telekat või mängivad ja ma näen ja kuulen kõike, mis tehakse, aga nad ei ole mul otse seljas ega pea mingi pott otse teleka kõrval podisema. Lapsed ka õpivad elutoas, siis on võimalik köögist korraks vaatama minna, kui mingit abi vajavad. On võimalik ka uks kinni panna, mis tagab suurema eraldatuse, aga seda olen teinud väga harva (kui elutoas on keegi võõras). Süüa on võimalik nii köögis kui elutoas, või seal vahel pendeldada, kuidas keegi eelistab.

Uusi planeeringuid, kus köök ja elutuba on üks suur saal, kus keegi vaatab telekat ja keegi teeb sealsamas ruumis süüa, ma parem ei tahaks. Elutuba ja köök olgu eraldi ruumid, aga kõrvuti - see on ideaalne. Meil oli lapsepõlvekodus (korter) ka nii, et elutoast läks uks otse kööki.

[Külaline]

Keegi kirjutas, et ka külmkapi avamisel tulevad toidulõhnad tuppa - no see sõltub ikka sellest, kuidas toidud kappi paigutatud on. Meil kõik kaanega karpides või kiletatud kaussides, ei tule külmast mingit toidulõhna tuppa.

[Külaline]

Halva toidulõhnana on meelde jäänud omaaegsest koolisööklast tulev lõhn. Seda on raske kirjeldada, aga mingi räpaste lappide lõhn segamini toidulõhnaga tuli sealt. Seal oli kole, räpane köök, räpased kokad ja halvad lõhnad alati. Ka toit ei tundunud hea. Ei söönudki seal kuni põhikooli lõpuni. Järgmine kool, kuhu läksin, seal oli normaalne söökla. Ja napid portsjonid (siis olid juba 90.-d kätte jõudnud), aga normaalsed toidud.

[Külaline]

Praetud sibul(ka siis kui ise vahel harva kasutan toidus). See jääb kuidagi eriti igalepoole külge ja pikaks ajaks tuppa.
Naaber(Taist pärit) vahel teeb mingeid krevette küüslaugu ja kookosega ja millegipärast alati see toidulõhn imbub minu korterisse

Ma jumaldan praetud sibulat, aga just eelmainitud põhjustel ma seda väga tihti ei söö. Ventilatsioon peaks meil küll olema korralik, aga no see praesibula lõhn pärast toidu valmistamist on ikka jõhker.

Ükskord ööbisime reisil olles mingis apartmendis, mille alumisel korrusel asus tänavasöögi koht. Kogu piirkond haises fritüürõli järele ja isegi öösel, kui söögikoht ammu juba kinni oli, hõljus see õli lõhn meil toas.

[Nõiamoor]

Mulle meeldiks enim planeering, kus on koos köök-söögituba - ühes osas on siis köök koos inventari/tehnikaga ja pisut nn puhtamas pooles suur söögilaud ja toolid, puhvetkapp ilusate pidupäeva nõude ja pokaalidega. Elutuba võiks olla pisut eraldatud, aga mitte päris matkamise kaugusel või kuidagi eraldi kinnine ruum. See "praen elutoas räimi" pole ka minu lemmik kindlasti.

[Külaline]

Ebameeldiv on sibula koorimine, hakkimine, toore sibula hais. Praadides enam ei häiri.

[Külaline]

Kubu mingil määral jah aitab, aga ainult nende lõhnade osas, mida parajasti pliidil vaaritatakse. Lõhnasid tuleb ju ka külmiku avamisel ja kapilt/laualt kuhu söök parajasti on tõstetud.
Teine probleem on jah see, et kokkamine on väga mürarikas tegevus. Pliidil praetav või keedetav söök podiseb, visiseb jne. Kubu müriseb. Nõude klirin, pottide-pannide kolin. Kõiksugu köögimasinad, mis müra võtab muruniiduki detsibellid välja.

Kuidas selle kõrvalt on võimalik elutoas televiisorit vaadata või muusikat kuulata või kodukontori koosolekut teha?

Ma oleks elutoas diivanil istudes pidevalt näljane, kui söök mulle seal vastu vaatab või piisab ka külmiku avamisel tekkivast pahvakust. Või kui mõni pereliige tuleb koju hiljem ja hakkab seal diivani kõrval toitu soojendama ja sööma. No ma ka siis tahaks jälle sööma hakata.

Kuidas inimesed on muutunud
Vanaema talus oli suur-suur köök. Kogu elu seal käiski. Hommikul tehti pliidile tuli alla ja seal kõik praadis ja mulises. Ajas head toidulõhna.
Suure laua taha mahtus vabalt 10 inimest. Tuli mõni naaber või kaugemalt külaline, võeti köögis vastu.
Ühel lauanurgal oli õmblusmasin, teisel sõtkuti tainast või maitsestati küülikut, pandi sealsamas pliidiahju või pirukad potti küpsema. Kõik olid koos ja jututasid. Kohvimulksutaja ka töötas tihti.
Kahjuks olid meil selle laua ääres vaid puust seljatoeta pingid. Küll oleks pehmemat ja mugavamat istumist tahtnud!
Telekast suurt midagi vaadata polnud, aga mõnda asja tahtsin kohe kindlasti näha. Järele ei saanud ju ka vaadata. Pidin siis ikka kogu seltskonnast tagatuppa eralduma, et näha. Ühtpidi oli film põnev, aga teised samal ajal naersid köögis laginal...
Suur elutuba oli ka, aga seda kasutati väga harva, mõne uhkema kokkusaamise puhul. Talvel oli puhtalt laoruum, mida isegi ei köetud. Keegi ei vajanud "viisakat" elutuba.

Ja nüüd, kui kõik mu noorpõlve soovid on tegelikult võimalikud - pehme mööbel ja telekas köögis - siis inimesed halvustavad

[Külaline]

inimesed ikka nii erinevad... Minu jaoks on köögist tulevad lõhnad alati olnud selline armsa lapsepõlve sümbol. Hautised, küpsetised, moosid - ja ema või vanaema nendega rahulikult tegelemas. Sättisin ennast alati Mustamäe pisikesse kööki aknalauale koolitööd tegema, et saaksin selle kõige sees olla.
Nüüd naudin seda, et saan ise olla see pottide-pannidega askeldaja, lõhnade looja ja kodutunde tekitaja. Kõige parem, et saan seda teha suures avatud ruumis teistega suheldes!
Mis lõhnadesse puutub, siis hea toidu lõhna armastan. Külla minnes on sõpru, kelle ukse taga juba hakkan aimama, mida pakutakse. Need on just samasugused kodud, kus tehakse ise ega woldita.

[Külaline]

inimesed ikka nii erinevad... Minu jaoks on köögist tulevad lõhnad alati olnud selline armsa lapsepõlve sümbol. Hautised, küpsetised, moosid - ja ema või vanaema nendega rahulikult tegelemas. Sättisin ennast alati Mustamäe pisikesse kööki aknalauale koolitööd tegema, et saaksin selle kõige sees olla.
Nüüd naudin seda, et saan ise olla see pottide-pannidega askeldaja, lõhnade looja ja kodutunde tekitaja.

Inimesed on ikka nii erinevad.

Minul oli väga tore lapsepõlv, aga ükski asi ei tekita minus mingit nostalgiat ega pane mõtlema, et seda tahaks tagasi, kuna praegu pole nii tore. Samuti ei taju ma pottide-pannidega askeldamist kui kodutunde tekitajat. Vastupidi, mulle ei meeldi, kui keegi kogu aeg küpsab ja keedab - pigem võtku vabalt. Woldi-Boldi vastu pole mul ka midagi. Mulle meeldib mudruvaba kodu. Et toitu on täpselt nii palju kui vaja, et 7 päeva ei pea sama suppi vmt sööma ja et köök on lage, mitte täis seenepurke, kartulikotte, või et kogu aeg pliidil midagi keeb.

[Külaline]

inimesed ikka nii erinevad... Minu jaoks on köögist tulevad lõhnad alati olnud selline armsa lapsepõlve sümbol. Hautised, küpsetised, moosid - ja ema või vanaema nendega rahulikult tegelemas. Sättisin ennast alati Mustamäe pisikesse kööki aknalauale koolitööd tegema, et saaksin selle kõige sees olla.
Nüüd naudin seda, et saan ise olla see pottide-pannidega askeldaja, lõhnade looja ja kodutunde tekitaja.

Inimesed on ikka nii erinevad.

Minul oli väga tore lapsepõlv, aga ükski asi ei tekita minus mingit nostalgiat ega pane mõtlema, et seda tahaks tagasi, kuna praegu pole nii tore. Samuti ei taju ma pottide-pannidega askeldamist kui kodutunde tekitajat. Vastupidi, mulle ei meeldi, kui keegi kogu aeg küpsab ja keedab - pigem võtku vabalt. Woldi-Boldi vastu pole mul ka midagi. Mulle meeldib mudruvaba kodu. Et toitu on täpselt nii palju kui vaja, et 7 päeva ei pea sama suppi vmt sööma ja et köök on lage, mitte täis seenepurke, kartulikotte, või et kogu aeg pliidil midagi keeb.

Sama siin. Pottide-pannidega kolistamine peaks olema kodutunde tekitaja? Õnneks olen oma lapsed suureks kasvatanud ja saan samuti täiesti mudruvaba elu nautida.

[Külaline]

Keegi kirjutas, et ka külmkapi avamisel tulevad toidulõhnad tuppa - no see sõltub ikka sellest, kuidas toidud kappi paigutatud on. Meil kõik kaanega karpides või kiletatud kaussides, ei tule külmast mingit toidulõhna tuppa.

No sel hetkel, mil sa selle kile või kaane ära võtad, levib ju täpselt samuti elutuppa toidulõhn laiali. Jube tüütu kogu aeg diivanil toidulõhnad ninas.

[Külaline]

Mis seal vahet vaatad elutoas telekat või läpakat, räme kolistamine kõrval on häiriv. Ise ei soovi elada pereelu nii, et elutoas koos kunagi koos ei viibita. Kõik lähevad peale söömist oma tuppa ja sulevad ukse.

Mul ei toimu ka eraldi köögis mingit rämedat kolistamist. Mida kolistada on - peksad potte induktsioonpliidi klaasile või lööd pannide klaaskaasi kokku?
Mõlemat sorti köökidega saan mõnusalt elatud.
Toidulõhnadest rääkides - no pole ühtegi väga vastikut. V-o kapsa hautamise lõhn pole just kõige meeldivam, aga vastik ka pole.

Potte kapist võttes, pannes, kraanikausis pestes jne koliseb piisavalt. Kuna sa ise nendega toimetad, siis ei pane tähele, kui palju nad kolisevad. Aga kui teine samal ajal elutoas midagi muud tahab teha, siis talle on häiriv müra.