Kas tõesti selline elu on vabas eestis võimalik!
Toiduabi
-
Külaline
-
Külaline
See oli pigem minu valik, et hoidsin enda toidu pealt kokku, et laps saaks normaalselt süüa, klassiga koos käia vms. Minu arust on see teostatav, kui tegemist on ajutise olukorraga. Midagi ei juhtu, kui süüa veidi vähem. Mina ei lähe tuttavatelt kerjama, et ostke mulle lõuna või tehke kohvikus välja. Või mis veel hullem, et too pakk veini ja šašlõkki.
-
Külaline
Meil tööl üks üksikema ostis endale maja. Üks igavene lobudik, aga ikkagi üle jõu käiv. Ja siis nüüd vaatan, et kogu aeg võtab midagi töölt. Lapsele kontoritarbeid kooliks, siis WC paberit, suhkrut. Kui midagi üle jääb kuskilt cateringist, siis kõik korjab kokku, näiteks teepakid ja hambatikud, salvrätikud. Mina niimoodi ei tee, mingi väärikus võiks säilida. Ükskord oli mul üks peika ka selline, alguses oli tal rahahäda, aga siis hakkas külge see kokkuhoid. Mäletan, et otsis mulle suure pudeli Värskavett, ma natuke jõin sellest ära. Ära minnes küsis tühja väiksemat pudelit ja kallas pool sellest järgijäänud Värskaveest endale kaasa. Ma ütlesin, et võta terve pudel siis, aga tema oli enda arust aumees, ainult pool võttis.
-
Külaline
Need internetikerjajad unustage üldse ära, need on pettus. Ükski omavalitsus ei jäta lastega pere nälga. Suitsu ja kalamarja nad siiski ei paku jah. Kalamarja ostetakse ikka oma raha eest.
-
Külaline
Kahjuks tundub, et enamik küsijaid on petturid. Mõned aastad tagasi oli artikkel toiduabi teemal. Ajakirjanik jälgis varjatult, kes siis on need toiduabi pakikeste saajad ja selgus, et päris mutmed "vaesed" sõitsid sinna pakkide väljastuspunkti kallite linnamaasturitega.Külaline kirjutas: ↑02 Okt 2025 00:42 Need internetikerjajad unustage üldse ära, need on pettus. Ükski omavalitsus ei jäta lastega pere nälga. Suitsu ja kalamarja nad siiski ei paku jah. Kalamarja ostetakse ikka oma raha eest.
-
Külaline
Ega pärast liisinguarve tasumist ei pruugigi raha toiduks suurt jääda.Külaline kirjutas: ↑02 Okt 2025 17:15Kahjuks tundub, et enamik küsijaid on petturid. Mõned aastad tagasi oli artikkel toiduabi teemal. Ajakirjanik jälgis varjatult, kes siis on need toiduabi pakikeste saajad ja selgus, et päris mutmed "vaesed" sõitsid sinna pakkide väljastuspunkti kallite linnamaasturitega.Külaline kirjutas: ↑02 Okt 2025 00:42 Need internetikerjajad unustage üldse ära, need on pettus. Ükski omavalitsus ei jäta lastega pere nälga. Suitsu ja kalamarja nad siiski ei paku jah. Kalamarja ostetakse ikka oma raha eest.
-
Külaline
hm. advendikalender? aga tee ise. võta papileht ja lõika aknad sisse. joonista päkapikud peale ja tee pruunistatus suhkrust kukekommid. need pane kleepsuga akende taha. veel parem - tee koos lastega. võite ka sambla, käbide ja kuuseokstega kaunistada. eriti uhke. aga odav šokolaad papiümbrises ei ole nüüd küll see, mille pärast kerjata tasub.
-
Külaline
Jah, praegu võiks hakata juba jõuludseks valmisstuma, mitte jälle detsembri alguses kerjama hakata, et lapsed tahavad ikka jõulurõõmu, aga sentigi raha pole. Väikesed lapsed ei hinda mingeid suuri rahalisi asju, vaid nendega koos veedetud aega.Guest kirjutas: ↑02 Okt 2025 20:22 hm. advendikalender? aga tee ise. võta papileht ja lõika aknad sisse. joonista päkapikud peale ja tee pruunistatus suhkrust kukekommid. need pane kleepsuga akende taha. veel parem - tee koos lastega. võite ka sambla, käbide ja kuuseokstega kaunistada. eriti uhke. aga odav šokolaad papiümbrises ei ole nüüd küll see, mille pärast kerjata tasub.
-
Külaline
Ilus jutt jah, aga unustasid selle koha kirjeldamata, et kuidas see ülimas vaesuses elav inimene hiljem kiirlaenu tagasi maksmiseks raha leiab?iiR kirjutas: ↑01 Dets 2024 15:32Oh jaa, puhtfüüsiliselt, kui sul on palk vm sissetulek, on sellest ka võimalik midagi kõrvale panna.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:28
Tegelikult saab igasuguse sissetuleku kõrvalt säästa. See on lihtsalt mõtteviisi küsimus. Paljud mõtlevad sinu moodi - ah, mul on nii väike sissetulek ja selle kõrvalt ei saa midagi säästa. Aga saab! Igakuised kulutused on ju erinevad. Näiteks, suvel ei ole vaja kütte eest maksta. Seega, kommunaalid on oluliselt madalamad kui talvel. Nii et pane kõik see raha kõrvale nendel kuudel, mil kommunaalkulud on väiksemad.
Kui saad tulumaksu tagastust - pane kõrvale. Kui saad mingeid toetusi a la jõulutoetus kuskilt omavalitsusest (lastega ju tihtipeale saab) - pane kõrvale.
Täielik lollus on võtta kiirlaene/väikelaene ja samal ajal väita, et koguda ja säästa ei ole võimalik. Kuidas sa siis laenu saad tagasi maksta, aga seda sama summat, mille maksad laenu tasumiseks, näiteks eelnevalt koguda ei saa?
Säästud ju ongi ootamatute kulutuste või olukordade jaoks. Jah - nullib ära. Ja siis hakkad jälle koguma. See peakski olema eluviis, mis toimub läbi kogu elu, mitte kestma mingil lühikesel konkreetsel perioodil.
Mingit rikkurite ja miljonäride jura ei tasu siinkohal rääkida. Säästmisega (NB! ma ei räägi investeerimisest) saavad tegeleda ka madalapalgalised ja keskmisel elujärjel inimesed. See on tahtmise küsimus.
Ma ise ei kujutaks eluseeski ette, et olen mitme lapsega üksikema ja elan koguaeg palgast palgani. Ma sureks hirmu kätte ära vist sellist eluviisi viljeledes. Mis siis saab, kui homme annab külmik otsad või pesumasin laguneb laiali? Või veel hullem - nagu teemaalgatajal - konkreetselt on nälg majas. Jube!
Reaalsuses aga on see kohutavalt raske. Normaalpalgalisel, kes tuleb enam-vähem ots otsaga kokku, on väga hõlbus rääkida, kuidas säästmine on mõtteviisi küsimus, aga nende jaoks, kellel jääb niigi palgast peaaegu iga kuu lõpuks puudu, sest see on nii väike, et kulubki söögi- ja eluasemekuludele ära, pole see mõtteviisi küsimus, see on ellujäämise küsimus, ja lõputu oma soovide edasi ja kõrvale lükkamise küsimus, ise kehvalt söömise ja igasugustest meelelahutustest loobumise küsimus, küsimus, kust leida ühele lapsele 15 eurot klassikaaslase sünnipävale mineku raha või leiutada jälle mingi vabandus, miks ei saa minna, ja kust leida 10 eurot teise lapse õpetaja kingi jaoks. Ja siis hakkab omal hammas valutama või annab pesumsin otsad või läheb kraanikauss nii umbe, et on vaja välja kutsuda torumees, ja siis polda enam lihtsalt sellises miinuses, mille saab kuidagi läbi häda enda kõhu arvelt kuu lõpus tasa, vaid sellises, et ahastus tuleb peale ja rõõmu ja mõtet on tegemistest väga raske leida. Motivatsiooni natuke veel rohkem pingutada. Usaldust, et pingutus tasuks ära. Ja tere aeg tunned, et kõigi silmis oled niikuinii ise süüdi, et nii viletsalt elad, valesid valikuid oled teinud, teenida ja säästa ei oska - no eks oledki. Nagu see teadmine midagi aitaks.
Ja ongi olemas edukamaid ja vähemedukaid inimesi. Selliseid, kes on edasipüüdlikud ja selliseid, kes ei oska seda olla. Ja küllap ongi kogu aeg hirm kuklas, kas ja kuidas edasi hakkama saada ja kust ja millal tuleb järgmine pauk, mis taas vaiba jalge alt tõmbab.
Sellegi poolest oleks ka kõige asinamates tingimustes muidugi mõistlik natukenegi säästa. Lihtsalt "mõtteviisi" küsimus see aga küll ei ole, see on ränkraske enesedistsipliini küsimus olukorras, milles olemata on väga lihtne kõrvalt õpetada...
(Antud TA tundub sellele vaatamata nõme õngitsemine ja laste kaudu kaastunde manipuleerimine.)
Seega, mitte kuidagi ei jookse kokku see jutt...! Kui sa ei ole võimeline säästma, siis sa ei ole võimeline hiljem ka üüratu intressiga kiirlaenu tagasi maksma. Aga see seltskond, kes kerjab ja otsib haletsust oma ülimale vaesusele viidates, armastab just kiirlaene võtta, selle asemel, et oma kulud oma säästudest katta. Tean, sest töötan kohas, kus puutun kokku selliste inimestega.
Jah, säästa saab ka viie euro kaupa. Ise olen kunagi just nii alustanud!
-
Külaline
Siinkohal sooviks küll natukene selgitust (kui oled jätkuvalt selle foorumi lugeja).Guest kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:36Na see eelmise vastuse kirjutaja.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:30Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:28
Tegelikult saab igasuguse sissetuleku kõrvalt säästa. See on lihtsalt mõtteviisi küsimus. Paljud mõtlevad sinu moodi - ah, mul on nii väike sissetulek ja selle kõrvalt ei saa midagi säästa. Aga saab! Igakuised kulutused on ju erinevad. Näiteks, suvel ei ole vaja kütte eest maksta. Seega, kommunaalid on oluliselt madalamad kui talvel. Nii et pane kõik see raha kõrvale nendel kuudel, mil kommunaalkulud on väiksemad.
Kui saad tulumaksu tagastust - pane kõrvale. Kui saad mingeid toetusi a la jõulutoetus kuskilt omavalitsusest (lastega ju tihtipeale saab) - pane kõrvale.
Täielik lollus on võtta kiirlaene/väikelaene ja samal ajal väita, et koguda ja säästa ei ole võimalik. Kuidas sa siis laenu saad tagasi maksta, aga seda sama summat, mille maksad laenu tasumiseks, näiteks eelnevalt koguda ei saa?
Säästud ju ongi ootamatute kulutuste või olukordade jaoks. Jah - nullib ära. Ja siis hakkad jälle koguma. See peakski olema eluviis, mis toimub läbi kogu elu, mitte kestma mingil lühikesel konkreetsel perioodil.
Mingit rikkurite ja miljonäride jura ei tasu siinkohal rääkida. Säästmisega (NB! ma ei räägi investeerimisest) saavad tegeleda ka madalapalgalised ja keskmisel elujärjel inimesed. See on tahtmise küsimus.
Ma ise ei kujutaks eluseeski ette, et olen mitme lapsega üksikema ja elan koguaeg palgast palgani. Ma sureks hirmu kätte ära vist sellist eluviisi viljeledes. Mis siis saab, kui homme annab külmik otsad või pesumasin laguneb laiali? Või veel hullem - nagu teemaalgatajal - konkreetselt on nälg majas. Jube!
No mina säästsingi pikalt ka oma väikese sissetuleku juures.
Aga elu läks nii, et pidin need ära kasutama matusteks, pluss nüüd kohtukuludeks(pärand). Ja see juhtus kõik 3 kuuga, kui pidin üle 5000 ära maksma säästude arvelt+ lisaks. Kohtukulud ei ole veel lõppenud, vaikselt tiksuvad juurde. Ülejäänud osa tuleb maksta igapäevasest sissetulekust, sest säästa ma enam pole suutnud sellepärast.
Mis need mõistlikud säästud siis sinu arvates on? Mul oli säästetud 6 kuu palk. Ja muideks ma ei ela üldse Eestis.
Esiteks, miks toimus pärimine kohtus? Tavaliselt viib pärimisprotseduuri läbi notar.
Teiseks, kui sa pärisid, siis pidi su vara hulk ju hoopis suurenema, mitte lisakulusid tekitama ja võlavanglasse viima.
-
Külaline
Pole küll see, kellelt küsitu, aga mina jälle ei saa aru, miks peab inimestelt lolle ja tüütuid küsimusi küsima, mis näitavad, et küsija pole poolest tekstist aru saanud.Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 11:03 Esiteks, miks toimus pärimine kohtus? Tavaliselt viib pärimisprotseduuri läbi notar.
Esiteks oli kirjas, et inimene ei ela Eestis. Teises riigis võivad pärimisasjad oluliselt teistmoodi käia ja pole mõtet tulla siia oma Eesti kogemusel põhineva notarijutuga lehvitama.
Teiseks võivad isegi Eestis pärijad tülli minna või ilmub välja veel keegi kusagilt ning asi liigub kohtusse.
-
Külaline
Vahet ei ole, kas inimene on rikas või vaene - igal juhul meil kõigil on kommunaalkulud talvel suuremad ja suvel väiksemad. Miks see vaene inimene suvekuudel seda raha kõrvale ei pane, mille võrra ta talvekuudel rohkem kommunaale maksab?iiR kirjutas: ↑01 Dets 2024 15:32Oh jaa, puhtfüüsiliselt, kui sul on palk vm sissetulek, on sellest ka võimalik midagi kõrvale panna.Külaline kirjutas: ↑01 Dets 2024 12:28
Tegelikult saab igasuguse sissetuleku kõrvalt säästa. See on lihtsalt mõtteviisi küsimus. Paljud mõtlevad sinu moodi - ah, mul on nii väike sissetulek ja selle kõrvalt ei saa midagi säästa. Aga saab! Igakuised kulutused on ju erinevad. Näiteks, suvel ei ole vaja kütte eest maksta. Seega, kommunaalid on oluliselt madalamad kui talvel. Nii et pane kõik see raha kõrvale nendel kuudel, mil kommunaalkulud on väiksemad.
Kui saad tulumaksu tagastust - pane kõrvale. Kui saad mingeid toetusi a la jõulutoetus kuskilt omavalitsusest (lastega ju tihtipeale saab) - pane kõrvale.
Täielik lollus on võtta kiirlaene/väikelaene ja samal ajal väita, et koguda ja säästa ei ole võimalik. Kuidas sa siis laenu saad tagasi maksta, aga seda sama summat, mille maksad laenu tasumiseks, näiteks eelnevalt koguda ei saa?
Säästud ju ongi ootamatute kulutuste või olukordade jaoks. Jah - nullib ära. Ja siis hakkad jälle koguma. See peakski olema eluviis, mis toimub läbi kogu elu, mitte kestma mingil lühikesel konkreetsel perioodil.
Mingit rikkurite ja miljonäride jura ei tasu siinkohal rääkida. Säästmisega (NB! ma ei räägi investeerimisest) saavad tegeleda ka madalapalgalised ja keskmisel elujärjel inimesed. See on tahtmise küsimus.
Ma ise ei kujutaks eluseeski ette, et olen mitme lapsega üksikema ja elan koguaeg palgast palgani. Ma sureks hirmu kätte ära vist sellist eluviisi viljeledes. Mis siis saab, kui homme annab külmik otsad või pesumasin laguneb laiali? Või veel hullem - nagu teemaalgatajal - konkreetselt on nälg majas. Jube!
Reaalsuses aga on see kohutavalt raske. Normaalpalgalisel, kes tuleb enam-vähem ots otsaga kokku, on väga hõlbus rääkida, kuidas säästmine on mõtteviisi küsimus, aga nende jaoks, kellel jääb niigi palgast peaaegu iga kuu lõpuks puudu, sest see on nii väike, et kulubki söögi- ja eluasemekuludele ära, pole see mõtteviisi küsimus, see on ellujäämise küsimus, ja lõputu oma soovide edasi ja kõrvale lükkamise küsimus, ise kehvalt söömise ja igasugustest meelelahutustest loobumise küsimus, küsimus, kust leida ühele lapsele 15 eurot klassikaaslase sünnipävale mineku raha või leiutada jälle mingi vabandus, miks ei saa minna, ja kust leida 10 eurot teise lapse õpetaja kingi jaoks. Ja siis hakkab omal hammas valutama või annab pesumsin otsad või läheb kraanikauss nii umbe, et on vaja välja kutsuda torumees, ja siis polda enam lihtsalt sellises miinuses, mille saab kuidagi läbi häda enda kõhu arvelt kuu lõpus tasa, vaid sellises, et ahastus tuleb peale ja rõõmu ja mõtet on tegemistest väga raske leida. Motivatsiooni natuke veel rohkem pingutada. Usaldust, et pingutus tasuks ära. Ja tere aeg tunned, et kõigi silmis oled niikuinii ise süüdi, et nii viletsalt elad, valesid valikuid oled teinud, teenida ja säästa ei oska - no eks oledki. Nagu see teadmine midagi aitaks.
Ja ongi olemas edukamaid ja vähemedukaid inimesi. Selliseid, kes on edasipüüdlikud ja selliseid, kes ei oska seda olla. Ja küllap ongi kogu aeg hirm kuklas, kas ja kuidas edasi hakkama saada ja kust ja millal tuleb järgmine pauk, mis taas vaiba jalge alt tõmbab.
Sellegi poolest oleks ka kõige asinamates tingimustes muidugi mõistlik natukenegi säästa. Lihtsalt "mõtteviisi" küsimus see aga küll ei ole, see on ränkraske enesedistsipliini küsimus olukorras, milles olemata on väga lihtne kõrvalt õpetada...
(Antud TA tundub sellele vaatamata nõme õngitsemine ja laste kaudu kaastunde manipuleerimine.)
Õigus on sellel, kes ütleb, et vale mõtteviisiga ja laisk inimene leiab alati kümme põhjust, miks ta midagi teha ei saa. Tark inimene leiab alati kümme võimalust, et oma soovitud eesmärk ellu viia.
-
Külaline
Olgu, pärimisprotsess toimub välisriigis teistmoodi. Aga pärimise eesmärk on ju siiski vara suurenemine, mitte võlapuntrasse sattumine. Ja, kui pärida olidki vaid võlad, siis saab pärandit mitte vastu võtta. Olen veendunud, et see on nii ka välisriigis.Guest kirjutas: ↑04 Okt 2025 11:12Pole küll see, kellelt küsitu, aga mina jälle ei saa aru, miks peab inimestelt lolle ja tüütuid küsimusi küsima, mis näitavad, et küsija pole poolest tekstist aru saanud.Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 11:03 Esiteks, miks toimus pärimine kohtus? Tavaliselt viib pärimisprotseduuri läbi notar.
Esiteks oli kirjas, et inimene ei ela Eestis. Teises riigis võivad pärimisasjad oluliselt teistmoodi käia ja pole mõtet tulla siia oma Eesti kogemusel põhineva notarijutuga lehvitama.
Teiseks võivad isegi Eestis pärijad tülli minna või ilmub välja veel keegi kusagilt ning asi liigub kohtusse.
-
Külaline
Ilmselt siis pole pärandit veel kätte saadud või kui on, nõuab see täiendavaid kulutusi, enne kui sealt mingit tulu saab tekkida.Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 11:18Olgu, pärimisprotsess toimub välisriigis teistmoodi. Aga pärimise eesmärk on ju siiski vara suurenemine, mitte võlapuntrasse sattumine. Ja, kui pärida olidki vaid võlad, siis saab pärandit mitte vastu võtta. Olen veendunud, et see on nii ka välisriigis.
-
Külaline
Pärimine on ikka Eestis. Kohtus on sellepärast, et vaidlustasime kodus kirjutatud testamendi. Ja õieti tegime, sest käekirja ekspertiis näitas, et tegu on võltsinguga. Ja senikaua kui kohus on pooleli, on ka pärimine notari juures peatataud.Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 11:18Olgu, pärimisprotsess toimub välisriigis teistmoodi. Aga pärimise eesmärk on ju siiski vara suurenemine, mitte võlapuntrasse sattumine. Ja, kui pärida olidki vaid võlad, siis saab pärandit mitte vastu võtta. Olen veendunud, et see on nii ka välisriigis.Guest kirjutas: ↑04 Okt 2025 11:12Pole küll see, kellelt küsitu, aga mina jälle ei saa aru, miks peab inimestelt lolle ja tüütuid küsimusi küsima, mis näitavad, et küsija pole poolest tekstist aru saanud.Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 11:03 Esiteks, miks toimus pärimine kohtus? Tavaliselt viib pärimisprotseduuri läbi notar.
Esiteks oli kirjas, et inimene ei ela Eestis. Teises riigis võivad pärimisasjad oluliselt teistmoodi käia ja pole mõtet tulla siia oma Eesti kogemusel põhineva notarijutuga lehvitama.
Teiseks võivad isegi Eestis pärijad tülli minna või ilmub välja veel keegi kusagilt ning asi liigub kohtusse.
-
Külaline
No, aga nüüd on ju pärand käes. Ehk siis rahaline raskus oli ajutine.Guest kirjutas: ↑04 Okt 2025 11:38Pärimine on ikka Eestis. Kohtus on sellepärast, et vaidlustasime kodus kirjutatud testamendi. Ja õieti tegime, sest käekirja ekspertiis näitas, et tegu on võltsinguga. Ja senikaua kui kohus on pooleli, on ka pärimine notari juures peatataud.Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 11:18Olgu, pärimisprotsess toimub välisriigis teistmoodi. Aga pärimise eesmärk on ju siiski vara suurenemine, mitte võlapuntrasse sattumine. Ja, kui pärida olidki vaid võlad, siis saab pärandit mitte vastu võtta. Olen veendunud, et see on nii ka välisriigis.Guest kirjutas: ↑04 Okt 2025 11:12
Pole küll see, kellelt küsitu, aga mina jälle ei saa aru, miks peab inimestelt lolle ja tüütuid küsimusi küsima, mis näitavad, et küsija pole poolest tekstist aru saanud.
Esiteks oli kirjas, et inimene ei ela Eestis. Teises riigis võivad pärimisasjad oluliselt teistmoodi käia ja pole mõtet tulla siia oma Eesti kogemusel põhineva notarijutuga lehvitama.
Teiseks võivad isegi Eestis pärijad tülli minna või ilmub välja veel keegi kusagilt ning asi liigub kohtusse.
-
Külaline
Ei ole veel. Kohus pole veel lõppotsust teinud.Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 12:28No, aga nüüd on ju pärand käes. Ehk siis rahaline raskus oli ajutine.Guest kirjutas: ↑04 Okt 2025 11:38Pärimine on ikka Eestis. Kohtus on sellepärast, et vaidlustasime kodus kirjutatud testamendi. Ja õieti tegime, sest käekirja ekspertiis näitas, et tegu on võltsinguga. Ja senikaua kui kohus on pooleli, on ka pärimine notari juures peatataud.Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 11:18
Olgu, pärimisprotsess toimub välisriigis teistmoodi. Aga pärimise eesmärk on ju siiski vara suurenemine, mitte võlapuntrasse sattumine. Ja, kui pärida olidki vaid võlad, siis saab pärandit mitte vastu võtta. Olen veendunud, et see on nii ka välisriigis.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 11 külalist