Naised räägivad suhetest

[Tolmukübe]

Olen kuulnud, et niiviisi öeldakse. Miks mehed suhetest ei räägi? Nemad on ju ka suhetes. Või on mees ratsionaalsem, et läind siis läind, või et hea suhe, siis hea suhe, pole midagi pläkutada? Aga mida siis naistel nii väga rohkem arutada on, kui meestel? Või on naised üldse jutukamad, klatsivad naabreid, arutavad omi mehi, jne? Huvitav, kui mehel tekib suhteprobleem, kas ta läheb sõbrale hinge puistama? Kui ei lähe, miks ta ei lähe.. ?

[Külaline]

Võib-olla näitab see seda, et naised kannavad suhteid rohkem?
Mehed on võimelised ka suhetest rääkima kui vaja.
On ka mehi, kellega kokku saades nad muust ei räägigi kui oma suhetest, või kommenteerivad teisi mehi ja mitte positiivses võtmes, a la vaata kus hakkas jooma, vaatas kus ostis kehva auto, või vaata kui kehv selline.

[Külaline]

Meestel on see macho imago ideaaliks - et mind ei huvita mingid suhted, räägin autodest, majadest, rahast, naistest üleüldiselt (mitte lähisuhetest), tööst. Nooremad mehed kasvavad juba teisiti, räägivad ka suhetest mingil määral. Eks mingil määral on mehed ka lihtsalt vähem verbaalsed kui naised, st. mitte vähem jutukad, vaid vähem mõtlevad rääkides. Kui räägivad, siis nn valmis mõtteid.

[Külaline]

Kui räägivad, siis nn valmis mõtteid.

Naera puruks. Non-stop mölisejad on kõik mehed.

[Külaline]

Kui räägivad, siis nn valmis mõtteid.

Naera puruks. Non-stop mölisejad on kõik mehed.

Oled juba puruks? Rõõm kuulda. Kui jäi segaseks, mida mõtlesin, siis küsid ehk?

[Külaline]

Mees sai oma seltskonna meesssoost sugulastega kokku, keda polnud ammu näinud ja kõik rääkisid oma tööst peamiselt.

[Külaline]

Chat GPT võtab ilusti kokku:

1. Sotsialiseerumine ja kultuurilised normid

Põhipõhjus on sotsiaalne, mitte bioloogiline.

Uuringud näitavad, et poisse ja tüdrukuid kasvatatakse varakult erinevate suhtlusnormide järgi.

Tüdrukuid julgustatakse rääkima tunnetest, hoolivusest ja suhetest.

Poisse aga julgustatakse rääkima saavutustest, tegevustest ja tulemustest.

Näiteks:

Leaper & Robnett (2011, Personality and Social Psychology Review) meta-analüüs leidis, et mehed kasutavad rohkem instrumentaalset kõnet (tegevustele ja eesmärkidele suunatud) ning naised rohkem afektiivset kõnet (emotsioonidele ja suhetele suunatud).

2. Meeste identiteet on tihti seotud töö ja saavutustega

Paljud uuringud (nt Mahalik et al., 2003; Psychology of Men & Masculinity) näitavad, et traditsiooniline maskuliinsus on seotud soorolliootusega „olla edukas ja kompetentne“.

Töö on sotsiaalselt tunnustatud viis näidata väärtust ja saavutusi — eriti meeste seas.

Seetõttu kipuvad mehed tundma end mugavamalt rääkides teemadel, kus nad saavad näidata kompetentsust (nt töö, sport, tehnika), mitte haavatavust (nt tunded, suhted).

3. Emotsionaalse avatuse normid ja "stoiline maskuliinsus"

Paljud kultuurid (sh Eesti) on mõjutatud stoilisest maskuliinsuse mudelist, kus emotsioonide jagamine nähakse nõrkusena.

Uuringud (Addis & Mahalik, 2003) näitavad, et mehed kogevad sageli psühholoogilist barjääri emotsioonidest rääkimisel, sest see võib tunduda rollikonfliktina nende identiteediga.

4. Erinev suhtlusstiil ja eesmärk

Deborah Tannen (keele- ja suhtluspsühholoog) on toonud välja, et:

Meeste vestlused on sageli konkurentsipõhised – eesmärk on positsioneerida end võrdsena või ülekaalukana („status talk“).

Naiste vestlused on sagedamini ühenduspõhised – eesmärk on luua ja hoida lähedust („connection talk“).

Selle tulemusel:

Mehed räägivad töödest, projektidest ja saavutustest → staatuse ja kompetentsuse väljendus.

Naised räägivad suhetest, tunnetest ja inimestevahelistest aspektidest → läheduse loomine.

5. Bioloogilised ja neuropsühholoogilised tegurid (piiratud mõju)

Mõned uuringud (nt Gur et al., 2002; PNAS) on leidnud, et naiste ja meeste ajus on väikseid erinevusi keele ja emotsioonide töötlemise aktiivsuses.

Naiste aju kipub aktiveerima mõlemat ajupoolkera emotsionaalse ja verbaalse töötluse puhul.

Meestel on tihti funktsionaalne eraldatus: töötlus on rohkem lokaliseeritud ühte poolkerasse.

Kuid: need erinevused on statistilised ja keskmised, mitte deterministlikud — sotsiaalsed tegurid on palju olulisemad.

[Egalitaar]

Olen kuulnud, et niiviisi öeldakse. Miks mehed suhetest ei räägi? Nemad on ju ka suhetes. Või on mees ratsionaalsem, et läind siis läind, või et hea suhe, siis hea suhe, pole midagi pläkutada? Aga mida siis naistel nii väga rohkem arutada on, kui meestel? Või on naised üldse jutukamad, klatsivad naabreid, arutavad omi mehi, jne? Huvitav, kui mehel tekib suhteprobleem, kas ta läheb sõbrale hinge puistama? Kui ei lähe, miks ta ei lähe.. ?

Nooruses oli mul neljakümbine kolleeg, töötasime ühes ruumis, ja ta oli just see kes naisi vallutab ja siis märkmikusse riste teeb. Rääkis oma vallutustest peaaegu, et pornograafilise detailsusega, ja üldse mitte lugupidavas võtmes. Sealt ka tean, et meie kollektiivi naistest sai ta päris mitmed kätte, sealhulgas ühe naerusuise noore naise kes hiljem sooritas enesetapu, kuigi see ei pruukinud olla seotud ärakasutamisega (meie ettevõttes lahkusid kahe aasta jooksul kaks töötajat oma käe läbi, ja üks tapeti). Aga ta oli erand, teised mehed oma suhetest ei kõnelenud.

[Külaline]

Olen kuulnud, et niiviisi öeldakse. Miks mehed suhetest ei räägi? Nemad on ju ka suhetes. Või on mees ratsionaalsem, et läind siis läind, või et hea suhe, siis hea suhe, pole midagi pläkutada? Aga mida siis naistel nii väga rohkem arutada on, kui meestel? Või on naised üldse jutukamad, klatsivad naabreid, arutavad omi mehi, jne? Huvitav, kui mehel tekib suhteprobleem, kas ta läheb sõbrale hinge puistama? Kui ei lähe, miks ta ei lähe.. ?

Nooruses oli mul neljakümbine kolleeg, töötasime ühes ruumis, ja ta oli just see kes naisi vallutab ja siis märkmikusse riste teeb. Rääkis oma vallutustest peaaegu, et pornograafilise detailsusega, ja üldse mitte lugupidavas võtmes. Sealt ka tean, et meie kollektiivi naistest sai ta päris mitmed kätte, sealhulgas ühe naerusuise noore naise kes hiljem sooritas enesetapu, kuigi see ei pruukinud olla seotud ärakasutamisega (meie ettevõttes lahkusid kahe aasta jooksul kaks töötajat oma käe läbi, ja üks tapeti). Aga ta oli erand, teised mehed oma suhetest ei kõnelenud.

Tema ka ei rääkinud suhetest. Tema rääkis seksist.

[Egalitaar]

Olen kuulnud, et niiviisi öeldakse. Miks mehed suhetest ei räägi? Nemad on ju ka suhetes. Või on mees ratsionaalsem, et läind siis läind, või et hea suhe, siis hea suhe, pole midagi pläkutada? Aga mida siis naistel nii väga rohkem arutada on, kui meestel? Või on naised üldse jutukamad, klatsivad naabreid, arutavad omi mehi, jne? Huvitav, kui mehel tekib suhteprobleem, kas ta läheb sõbrale hinge puistama? Kui ei lähe, miks ta ei lähe.. ?

Nooruses oli mul neljakümbine kolleeg, töötasime ühes ruumis, ja ta oli just see kes naisi vallutab ja siis märkmikusse riste teeb. Rääkis oma vallutustest peaaegu, et pornograafilise detailsusega, ja üldse mitte lugupidavas võtmes. Sealt ka tean, et meie kollektiivi naistest sai ta päris mitmed kätte, sealhulgas ühe naerusuise noore naise kes hiljem sooritas enesetapu, kuigi see ei pruukinud olla seotud ärakasutamisega (meie ettevõttes lahkusid kahe aasta jooksul kaks töötajat oma käe läbi, ja üks tapeti). Aga ta oli erand, teised mehed oma suhetest ei kõnelenud.

Tema ka ei rääkinud suhetest. Tema rääkis seksist.

Kui nii arvad.

[Külaline]

Mina isiklikult arvan, et mehed niimoodi oma suhteprobleemidest ei pläkuta, kuna ei kannata kriitikat. Kui peaks juhtuma, et et hea sõber vb vihjab, et probleem on mehe enda käitumises, siis lähevad üldse täitsa lukku ära.
Milleks üldse nii palju suhteprobleeme on? Sest mehed ei taha vastutada. Jaa muifuhi on ka selliseid naisi, kes kõike tagasi ajavad. Aga üldjuhul suhted metsa just sellpärast lähevadki, et meie põlvkonna(nii 30-50a) mehed võtavad ka neutraalset arutlemist isikliku kriitikana ja ei oska ka oma naisega probleemide korral suhelda. No ja siis on need peksjad/sõimajad, kes õigustavad, et naine ise hakkas "tühjast" tüli üles kiskuma ja provotseerima.
Minul on kahjuks just selles vanusegrupis mees olnud on ja just nii probleemidest rääkimine läks. Temal üldse pobleemi kunagi polnud. Pereteraapia oli ka tema arvates nõme. Ja kuna.
Tegelt sisimas ma arvan, et ta teadis, küll mis valesti oli aga lihtsalt rääkida oli raske. Isegi oma naisega.

[Tolmukübe]

Olen kuulnud, et niiviisi öeldakse. Miks mehed suhetest ei räägi? Nemad on ju ka suhetes. Või on mees ratsionaalsem, et läind siis läind, või et hea suhe, siis hea suhe, pole midagi pläkutada? Aga mida siis naistel nii väga rohkem arutada on, kui meestel? Või on naised üldse jutukamad, klatsivad naabreid, arutavad omi mehi, jne? Huvitav, kui mehel tekib suhteprobleem, kas ta läheb sõbrale hinge puistama? Kui ei lähe, miks ta ei lähe.. ?

Nooruses oli mul neljakümbine kolleeg, töötasime ühes ruumis, ja ta oli just see kes naisi vallutab ja siis märkmikusse riste teeb. Rääkis oma vallutustest peaaegu, et pornograafilise detailsusega, ja üldse mitte lugupidavas võtmes. Sealt ka tean, et meie kollektiivi naistest sai ta päris mitmed kätte, sealhulgas ühe naerusuise noore naise kes hiljem sooritas enesetapu, kuigi see ei pruukinud olla seotud ärakasutamisega (meie ettevõttes lahkusid kahe aasta jooksul kaks töötajat oma käe läbi, ja üks tapeti). Aga ta oli erand, teised mehed oma suhetest ei kõnelenud.

Ta ei rääkinud suhetest, ta rääkis ärakasutamisest. Kelkis oma nö saavutustega. Suhte all ma mõtlen ikka, kus on juba ajaline lähedus, et inimesed mingi aeg juba koos olnud. Kas romantilises mõttes, või niisama sõbrad. Mehed siis hoiavad eraelu rohkem endale? Et räägivad tööst ja hobidest, aga eraelu on midagi isiklikku, millega ise peab hakkama saama? Mehed surevad ennem maha. Tervislikum on probleemid endast välja rääkida, saab hingel kergem. Ega mehed arsti juures ka hästi ei taha käia, vbl mehed on lihtsalt mugavamad? Suhteprobleemidest ei räägi, terviseprobleemidega ei tegele, küll ise mööda läheb.. Kuskilt ma lugesin, üks mees kasutas sellist väljendit, et "naiste tüüpiline virisemine". Ühest kõrvast sisse, teisest välja, mis seal arutada.. ?

[Mammut]

Olen kuulnud, et niiviisi öeldakse. Miks mehed suhetest ei räägi? Nemad on ju ka suhetes. Või on mees ratsionaalsem, et läind siis läind, või et hea suhe, siis hea suhe, pole midagi pläkutada? Aga mida siis naistel nii väga rohkem arutada on, kui meestel? Või on naised üldse jutukamad, klatsivad naabreid, arutavad omi mehi, jne? Huvitav, kui mehel tekib suhteprobleem, kas ta läheb sõbrale hinge puistama? Kui ei lähe, miks ta ei lähe.. ?

Minu meest absoluutselt ei huvita kellegi teise mehe suhted. Teiste meestega räägitakse erinevatest ideedest, oma hobidest, käimasolevates projektidest, asjadest (tehnika, kinnisvara vms). Mida kellegi naine või laps kuskil tegi või ütles, või kas kellelgi üldse need on, teda lihtsalt ei huvita.

Naisi jälle väga ei huvita meeste teemad, nagu siinsedki teemapüstitused seda tõestavad. Kellelgi on mingi mehe klatsimise teema - tuhat kommentaari ja eksperti kohal, asja lahatakse iga kandi pealt. Aga näiteks ühtegi korralikku tehisaru teemat pole siin õieti olnud, kuigi valdkond areneb peadpööritava kiirusega ja eesolevad muutused juba praeguse põlvkonna jaoks on teoreetiliselt meeletud. Oleks nagu arutamist küll.

[Egalitaar]

Olen kuulnud, et niiviisi öeldakse. Miks mehed suhetest ei räägi? Nemad on ju ka suhetes. Või on mees ratsionaalsem, et läind siis läind, või et hea suhe, siis hea suhe, pole midagi pläkutada? Aga mida siis naistel nii väga rohkem arutada on, kui meestel? Või on naised üldse jutukamad, klatsivad naabreid, arutavad omi mehi, jne? Huvitav, kui mehel tekib suhteprobleem, kas ta läheb sõbrale hinge puistama? Kui ei lähe, miks ta ei lähe.. ?

Nooruses oli mul neljakümbine kolleeg, töötasime ühes ruumis, ja ta oli just see kes naisi vallutab ja siis märkmikusse riste teeb. Rääkis oma vallutustest peaaegu, et pornograafilise detailsusega, ja üldse mitte lugupidavas võtmes. Sealt ka tean, et meie kollektiivi naistest sai ta päris mitmed kätte, sealhulgas ühe naerusuise noore naise kes hiljem sooritas enesetapu, kuigi see ei pruukinud olla seotud ärakasutamisega (meie ettevõttes lahkusid kahe aasta jooksul kaks töötajat oma käe läbi, ja üks tapeti). Aga ta oli erand, teised mehed oma suhetest ei kõnelenud.

Ta ei rääkinud suhetest, ta rääkis ärakasutamisest. Kelkis oma nö saavutustega. Suhte all ma mõtlen ikka, kus on juba ajaline lähedus, et inimesed mingi aeg juba koos olnud. Kas romantilises mõttes, või niisama sõbrad. Mehed siis hoiavad eraelu rohkem endale? Et räägivad tööst ja hobidest, aga eraelu on midagi isiklikku, millega ise peab hakkama saama? Mehed surevad ennem maha. Tervislikum on probleemid endast välja rääkida, saab hingel kergem. Ega mehed arsti juures ka hästi ei taha käia, vbl mehed on lihtsalt mugavamad? Suhteprobleemidest ei räägi, terviseprobleemidega ei tegele, küll ise mööda läheb.. Kuskilt ma lugesin, üks mees kasutas sellist väljendit, et "naiste tüüpiline virisemine". Ühest kõrvast sisse, teisest välja, mis seal arutada.. ?

Jah, suhetest mehed kindlasti ei räägi nii palju kui naised. Mehed ei oleks sellised kui neilt tõepoolest oodataks midagi muud. Pigem muutuks suhete teemal rääkiv mees tõrjutuks, sest ta ei käitu nii, nagu seda mehelt eeldatakse. Siin jõuame paraku iganenud soorollide teemani.

[Külaline]

Huvitav, kui mehel tekib suhteprobleem, kas ta läheb sõbrale hinge puistama? Kui ei lähe, miks ta ei lähe.. ?

Mina ei lähe kellelegi hinge puistama. Mida see annaks. Pole kellegi asi ja ma ei usu, et keegi seda kuulda tahaks.
Ja mina ei tahaks kuulda kellegi teise mehe suhteprobleemi.

[Külaline]

Huvitav, kui mehel tekib suhteprobleem, kas ta läheb sõbrale hinge puistama? Kui ei lähe, miks ta ei lähe.. ?

Mina ei lähe kellelegi hinge puistama. Mida see annaks. Pole kellegi asi ja ma ei usu, et keegi seda kuulda tahaks.
Ja mina ei tahaks kuulda kellegi teise mehe suhteprobleemi.

Tegelikult väide, et jagatud mure on pool muret, pole niisama välja mõeldud. Koguaeg kõikke endas hoida on väga ränk. Nii need kibestunud inimesed tekivadki. Inimest, kellele hinge puistata, peab lihtsalt väga hoolikalt valima. Muidu jah sellest kasu pole.

[Külaline]

Üks mees rääkis koo-gu-aeeg seksist. Ükskord ütlesin, et räägime seksist. Sain vastuseks - "mis sest rääkida". Niisiis, rääkida küll tahtis, aga vestelda ei tahtnud!

[Külaline]

Huvitav, kui mehel tekib suhteprobleem, kas ta läheb sõbrale hinge puistama? Kui ei lähe, miks ta ei lähe.. ?

Mina ei lähe kellelegi hinge puistama. Mida see annaks. Pole kellegi asi ja ma ei usu, et keegi seda kuulda tahaks.
Ja mina ei tahaks kuulda kellegi teise mehe suhteprobleemi.

Miks ei lähe?

[Külaline]

Huvitav, kui mehel tekib suhteprobleem, kas ta läheb sõbrale hinge puistama? Kui ei lähe, miks ta ei lähe.. ?

Mina ei lähe kellelegi hinge puistama. Mida see annaks. Pole kellegi asi ja ma ei usu, et keegi seda kuulda tahaks.
Ja mina ei tahaks kuulda kellegi teise mehe suhteprobleemi.

Miks ei lähe?

Et mismoodi ma hakkan kellegi teisele oma asju kurtma. Imelik natuke. Miks peaks keegi tahtma kuulda seda hädaldamist. Ahistamine minuarust. Aidata nagunii ei saa.

[Külaline]

Minu mees armastab küll rääkida, peamiselt teiste suhetest. Oma sõpradega teeb sporti ja suhetest seal ei räägita. Siiski kipuvad inimesed vahel talle oma probleemidest südant puistama.
Oma pojaga olen algusest peale rääkinud kõigest, õpetanud analüüsima olukordi ja inimeste käitumise põhjuseid. Tal sõpradega ikka tekkis vahel erimeelsuseid ja siis me lahkasime seda iga kandi pealt. Nüüd juba täiskasvanud, aga huvitaval kombel räägib minuga tunnetest ja muredest, aga isaga oma tehnikaga seotud probleemidest. Kui isa siis kuuleb kõrvalt midagi ja uurib, et miks sa mulle sellest ei räägi, vastab, et ma olen harjunud emaga nendel teemadel rääkima.
Võimalik, et siin loeb see kui palju kodus ülepea räägitakse, kumb seda rohkem teeb ja mis teemadel. Normaalsuseks hakkame pidama seda, mida pidevalt harjutame.