Kumba oleks mõttekam õppida, kas aineõpetajaks või eripedagoogiks

Külaline

Kumba oleks mõttekam õppida, kas aineõpetajaks või eripedagoogiks

Postitus Postitas Külaline »

Mõtlen minna teist eriala õppima, kõrgharidus ja magistrikraad teisel ala on mul juba olemas. Kas teie arust oleks parem õppida tavaliseks õpetajaks või eripedagoogiks? Eripedagoogi töö tundub nagu natuke kergem, õpitakse väikestes gruppides, minu jaoks on suured klassid nagu hullemad. Või mis teie arvate?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Väga tähtsad on su oma isiksuseomadused. Kui ikka ei suuda neid kõurikuid taluda, siis õpetajaks ei sobi. Kergem on erapedagoogiks sel juhul õppida.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 19 Okt 2025 10:11 Väga tähtsad on su oma isiksuseomadused. Kui ikka ei suuda neid kõurikuid taluda, siis õpetajaks ei sobi. Kergem on erapedagoogiks sel juhul õppida.
Mina oma koolis vaatan, et eripedagoogi juurde taritakse ikka need kõige hirmsamad inimesed. Ei ole küll kõurikutest pääsu kummaski ametis. Eripedagoog õpetab neid ka, keda kõik teised õpetajad keelduvad õpetamast.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Teine kõrgharidus peaks raudselt olema tasuline
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Soomes on massiliselt neid, kes aina õpivad ja õpivad maksumaksja kulul ega kavatsegi kunagi õpitud erialadel tööle minna. Praegu hakatakse seal igasuguseid õppimistoetusi vähendama, sest see on riigi jaoks suur probleem.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 19 Okt 2025 14:31 Teine kõrgharidus peaks raudselt olema tasuline
Teatud aeg ongi, ei tasu üldse muretseda.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 19 Okt 2025 14:44 Soomes on massiliselt neid, kes aina õpivad ja õpivad maksumaksja kulul ega kavatsegi kunagi õpitud erialadel tööle minna. Praegu hakatakse seal igasuguseid õppimistoetusi vähendama, sest see on riigi jaoks suur probleem.
Eestis pole mingeid suuri õppimistoetusi kunagi olnudki, mis see Soome siia puutub.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 19 Okt 2025 14:51
Guest kirjutas: 19 Okt 2025 14:44 Soomes on massiliselt neid, kes aina õpivad ja õpivad maksumaksja kulul ega kavatsegi kunagi õpitud erialadel tööle minna. Praegu hakatakse seal igasuguseid õppimistoetusi vähendama, sest see on riigi jaoks suur probleem.
Eestis pole mingeid suuri õppimistoetusi kunagi olnudki, mis see Soome siia puutub.
Eesti ei pea kordama Soome vigasid. Parempoolsed kindlasti tasuta haridust ei toeta. USAs pole mingit haridust tasuta. Tasuta asju pole olemas.
Tolmukübe
Postitusi: 1884
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Õpi matemaatikaõpetajaks, hakkad eratunde andma, ei mingeid suuri klasse, raha tuleb, töö kindlustatud.. Muidugi ma ei tea, palju turul mataõpse on, aga kui neist puudus, saad eratunde anda küll. Need õpilased, kellel pea matat ei võta, ei kao kuskile ära ka tulevikus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 19 Okt 2025 14:31 Teine kõrgharidus peaks raudselt olema tasuline
Kas meil ei pidanud elukestev õpe olema? See tähendab ju pidevat eneseharimist ja ühiskonnaga kohandumist konkurentsis püsimiseks. Kas riik siis ei taha, et inimestel oleks suurem rahulolu tööga ja iseendaga, helgemad tulevikuperspektiivid, parem konkurentsivõime ja kasvav sissetulek? Kas riik eelistab töötute armeed ja kasvavaid sotsiaaltoetusi?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 19 Okt 2025 15:26
Guest kirjutas: 19 Okt 2025 14:31 Teine kõrgharidus peaks raudselt olema tasuline
Kas meil ei pidanud elukestev õpe olema? See tähendab ju pidevat eneseharimist ja ühiskonnaga kohandumist konkurentsis püsimiseks. Kas riik siis ei taha, et inimestel oleks suurem rahulolu tööga ja iseendaga, helgemad tulevikuperspektiivid, parem konkurentsivõime ja kasvav sissetulek? Kas riik eelistab töötute armeed ja kasvavaid sotsiaaltoetusi?
Pelgalt haridus ei garanteeri midagi. Paljud humanitaarid maanduvad poodi müüjaks, Hakkaja saab ka gümnaasiumihariduse ja iseõppimise teel suureks ärimeheks ja maksab suuri makse, et siis need riigipalgalised, kes ainult nõuavad (sest nad on ju palju õppinud), saaks rohkem raha.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 19 Okt 2025 15:38
Guest kirjutas: 19 Okt 2025 15:26
Guest kirjutas: 19 Okt 2025 14:31 Teine kõrgharidus peaks raudselt olema tasuline
Kas meil ei pidanud elukestev õpe olema? See tähendab ju pidevat eneseharimist ja ühiskonnaga kohandumist konkurentsis püsimiseks. Kas riik siis ei taha, et inimestel oleks suurem rahulolu tööga ja iseendaga, helgemad tulevikuperspektiivid, parem konkurentsivõime ja kasvav sissetulek? Kas riik eelistab töötute armeed ja kasvavaid sotsiaaltoetusi?
Pelgalt haridus ei garanteeri midagi.
Pelgalt ei garanteeri ükski asi midagi. Haridus annab vähemalt võimaluse.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Okt 2025 20:37 Mõtlen minna teist eriala õppima, kõrgharidus ja magistrikraad teisel ala on mul juba olemas. Kas teie arust oleks parem õppida tavaliseks õpetajaks või eripedagoogiks? Eripedagoogi töö tundub nagu natuke kergem, õpitakse väikestes gruppides, minu jaoks on suured klassid nagu hullemad. Või mis teie arvate?
See, mida eripedagoog peab tegema, on kooliti erinev.
nt üks mu noor sugulane on eripedagoog ühes tallinna koolis. tema on ühele väikeklassile klassijuhatajaks ja ta peab õpetama selles põhikooliklassis KÕIKI õppeaineid.

Ma ise töötan ühes teises koolis, meil on see korraldatud teistmoodi: eripedagoogi juurde määratakse eri õppeainetesse eri klasside lapsed, nt mõni käib vaid matemaatikas, mõni jälle 4-5 õppeaines eripedagoogi kabinetis oma tundide ajast.

Minul on tavalise aineõpetajana kindel tunniplaan, korraga on tunnis 1 (või pool) klassi korraga. Aineõpetaja annab tavaliselt ühte, mõni üksik ka 2 erinevat ainet. Ma tean täpselt ette, mida ma plaanin algaval nädalal mingis klassis tunnis teha, milliseid materjale, töölehti või teste plaanin kasutada, kõik materjalid on minu enda poolt ette valmistatud.

Meie koolis on ka kaks eripedagoogi. Ka neil on tunniplaan, aga nende tunniplaanis on klassid üldjuhul komplekteeritud paralleelklasside pealt kokku, nt matemaatikatundi peaks tulema on 5 õpilast 5Ast ja 4 õpilast 5Cst. Või eesti keele tundi 3 õpilast 3Bst, 2 3Cst ja 4 4Dst. Eripedagoog annab kõiki põhiaineid: matemaatika, emakeel, kirjandus, loodusõpetus, võõrkeeled, ajalugu jne (eripedagoog ei õpeta vaid oskusaineid: kehaline, joonistamine, tööõpetus, muusika, informaatika). See, mida eripedagoog peab konkreetsel päeval konkreetses tunnis tegema, saab ta üldjuhul teada vastava klassi aineõpetajalt vahetult enne tunni algust. Erandkorras kaks tundi varem. Töölehed on koostatud aineõpetaja poolt, paljundatud töölehe ja tunni teema saab eripedagoog teada sisuliselt vahetult enne tundi. Kõrvalt vaadates imestan, kuidas selline süsteem üldse toimida saab, sest see tähendab pidevalt nö pea ees vette hüppamist tundmatus kohas.
Donna-Anna
Postitusi: 1
Liitunud: 15 Juul 2024 08:31
Kontakt:

Postitus Postitas Donna-Anna »

Tule taevas appi! Eripedagoog ei ole aineõpetaja! Ta ei anna ei ühele ega kümnele õpilasele ajalugu või kirjandust (olgugi järelaitamise vormis). Ta tegeleb õpiraskustega. Kirjutamis-, lugemis- arvutamisraskustega. Ka ATH ja autismispektriga ôpilased võivad käia tema juures. Aga no mitte põhjasõda ja kirjandi kirjutamist ôppimas.
Õpiabirûhma õpetajad on need, kes aitavad ôpilasi edasi mingis konkreetses aines.
Teie kooli juht (juhid) lihtsalt kasutavad eripedagoogi ära.
Viimati muutis Donna-Anna, 19 Okt 2025 18:37, muudetud 1 kord kokku.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Donna-Anna kirjutas: 19 Okt 2025 18:29 Tule taevas appi! Eripedagoog ei ole aineõpetaja! Ta ei anna ei ühele ega kümnele õpilasele ajalugu või kirjandust (olgugi järelaitamise vormis). Ta tegeleb õpiraskustega. Kirjtamis-, lugemis- arvutamisraskustega. Ka ATH ja autosmispektriga ôpilased võivad käia tema juures. Aga no mitte pöhjasœda ja kirjandi kirjutamist ôppimas.
Õpiabirûhma õpetajad on need, kes aitavad ôpilasi edasi mingis konkreetses aines.
Teie kooli juht (juhid) lihtsalt kasutavad eripedagoogi ära.
Mõnes koolis on jah nii, et eripedagoog teeb mingeid kahtede parandamise tunde suva ainetes, mina saan ise aru, et eripedagoog ikka tegeleb erivajadusega õppijatega ja ei õpeta neile lihtsalt aineid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Meie koolis on ka kaks eripedagoogi. Ka neil on tunniplaan, aga nende tunniplaanis on klassid üldjuhul komplekteeritud paralleelklasside pealt kokku, nt matemaatikatundi peaks tulema on 5 õpilast 5Ast ja 4 õpilast 5Cst. Või eesti keele tundi 3 õpilast 3Bst, 2 3Cst ja 4 4Dst. Eripedagoog annab kõiki põhiaineid: matemaatika, emakeel, kirjandus, loodusõpetus, võõrkeeled, ajalugu jne (eripedagoog ei õpeta vaid oskusaineid: kehaline, joonistamine, tööõpetus, muusika, informaatika). See, mida eripedagoog peab konkreetsel päeval konkreetses tunnis tegema, saab ta üldjuhul teada vastava klassi aineõpetajalt vahetult enne tunni algust. Erandkorras kaks tundi varem. Töölehed on koostatud aineõpetaja poolt, paljundatud töölehe ja tunni teema saab eripedagoog teada sisuliselt vahetult enne tundi. Kõrvalt vaadates imestan, kuidas selline süsteem üldse toimida saab, sest see tähendab pidevalt nö pea ees vette hüppamist tundmatus kohas.
See on pigem mingi abiõpetaja, mitte eripedagoog, kes aineõpetaja töölehti laseb teha.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 19 Okt 2025 18:01
Külaline kirjutas: 18 Okt 2025 20:37 Mõtlen minna teist eriala õppima, kõrgharidus ja magistrikraad teisel ala on mul juba olemas. Kas teie arust oleks parem õppida tavaliseks õpetajaks või eripedagoogiks? Eripedagoogi töö tundub nagu natuke kergem, õpitakse väikestes gruppides, minu jaoks on suured klassid nagu hullemad. Või mis teie arvate?
See, mida eripedagoog peab tegema, on kooliti erinev.
nt üks mu noor sugulane on eripedagoog ühes tallinna koolis. tema on ühele väikeklassile klassijuhatajaks ja ta peab õpetama selles põhikooliklassis KÕIKI õppeaineid.

Ma ise töötan ühes teises koolis, meil on see korraldatud teistmoodi: eripedagoogi juurde määratakse eri õppeainetesse eri klasside lapsed, nt mõni käib vaid matemaatikas, mõni jälle 4-5 õppeaines eripedagoogi kabinetis oma tundide ajast.

Minul on tavalise aineõpetajana kindel tunniplaan, korraga on tunnis 1 (või pool) klassi korraga. Aineõpetaja annab tavaliselt ühte, mõni üksik ka 2 erinevat ainet. Ma tean täpselt ette, mida ma plaanin algaval nädalal mingis klassis tunnis teha, milliseid materjale, töölehti või teste plaanin kasutada, kõik materjalid on minu enda poolt ette valmistatud.

Meie koolis on ka kaks eripedagoogi. Ka neil on tunniplaan, aga nende tunniplaanis on klassid üldjuhul komplekteeritud paralleelklasside pealt kokku, nt matemaatikatundi peaks tulema on 5 õpilast 5Ast ja 4 õpilast 5Cst. Või eesti keele tundi 3 õpilast 3Bst, 2 3Cst ja 4 4Dst. Eripedagoog annab kõiki põhiaineid: matemaatika, emakeel, kirjandus, loodusõpetus, võõrkeeled, ajalugu jne (eripedagoog ei õpeta vaid oskusaineid: kehaline, joonistamine, tööõpetus, muusika, informaatika). See, mida eripedagoog peab konkreetsel päeval konkreetses tunnis tegema, saab ta üldjuhul teada vastava klassi aineõpetajalt vahetult enne tunni algust. Erandkorras kaks tundi varem. Töölehed on koostatud aineõpetaja poolt, paljundatud töölehe ja tunni teema saab eripedagoog teada sisuliselt vahetult enne tundi. Kõrvalt vaadates imestan, kuidas selline süsteem üldse toimida saab, sest see tähendab pidevalt nö pea ees vette hüppamist tundmatus kohas.
püha peetrus! siia juurde oleks loomulik kuulda, et eripedagoog peseb enne kojuminekut koolimaja trepid ära, viksib direktori kingad ja koorib homseks sööklale kartulid.
see siin ei ole eripedagoogi töö ja imeveider on, et see eripedagoog pole veel lahkunud. kui tegemist ikka on erialase magitrikraadiga spetsilistiga.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

mina olen eripedagoog-nõustaja ja mulle mu töö meeldib. töötan lasteaias. tegelen tunnivaatlustega, rühmavaatlusega, lapsevaatlusega (olgu siis individuaalvaatlus või vaatlus grupis), õpetjate-, lapsevanemate- ja juhtkonna nõustamisega, osalen ümarlaudades ja viin läbi eripedagoogi tunde, kuhu lapsed on valitud koostöös rühma meeskonnaga ja tuginedes eelnevatele vaatlustele. eripedagoogi tunnis arendan last eripedagoogilistel meetoditel ja olenevalt vajadusest, kas individuaalselt või grupis. töötasin 13 aastat ka koolis ja tööpõhimõte oli sama. selliseks eripedagoogiks soovitan õppida. see, mida eelpool kirjeldati on mingi muu töö ja seda eripedagoogi ainete raames ei õpetata. mina isiklikult ei soovita ka teha, kui eripedagoog valdaks professionaalselt kõikide ainete õpetamise metoodikaid, võiks ju õpetajad lahti lasta (nali).
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Eripedagoogil on kutsestandard, kus on selgelt kirjas, mis on tema ülesanded.

https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/eripedagoog
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 19 Okt 2025 20:11 Eripedagoogil on kutsestandard, kus on selgelt kirjas, mis on tema ülesanded.

https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/eripedagoog
Sealt kutsestrandardist ma loen, et ise nagu üldse eriti ei õpeta:

Eripedagoog vaatleb õppijat esialgu tema tavapärases õpikeskkonnas, et saada infot nii tuge vajava õppija kui ka temaga tegeleva õpetaja toetamiseks. Eripedagoog selgitab välja põhjused, miks konkreetse õppija jaoks on üks või teine õppeaine/-ülesanne ülemäära raske (või kerge) ning teeb koostööd õpetajaga sobiva võtte, meetodi või vahendi leidmiseks, et õppimine oleks jõukohane. Eripedagoog teeb koostööd ka lapsevanemate, teiste erialaspetsialistide ja kolleegidega ning nõustab juhtkonda.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist