Kumba oleks mõttekam õppida, kas aineõpetajaks või eripedagoogiks

[Külaline]

Eripedagoogil on kutsestandard, kus on selgelt kirjas, mis on tema ülesanded.

https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/eripedagoog

Sealt kutsestrandardist ma loen, et ise nagu üldse eriti ei õpeta:

Nii ongi ju. Kui sa vaatad eripedagoogika õppekava aineid, siis seal on neuroloogia, anatoomia, laste sotsiaalne ja emotsionaalne areng jmt ained. Nad ei õpigi ju õpetajaks.

[Külaline]

Eripedagoogil on kutsestandard, kus on selgelt kirjas, mis on tema ülesanded.

https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/eripedagoog

Sealt kutsestrandardist ma loen, et ise nagu üldse eriti ei õpeta:

Nii ongi ju. Kui sa vaatad eripedagoogika õppekava aineid, siis seal on neuroloogia, anatoomia, laste sotsiaalne ja emotsionaalne areng jmt ained. Nad ei õpigi ju õpetajaks.

Imelik, et mõnes kohas pannakse siis mingiks abiõpetajaks. Äkki alles õpivad või midagi, siis kasutatakse ära.

[Külaline]

Nii ongi ju. Kui sa vaatad eripedagoogika õppekava aineid, siis seal on neuroloogia, anatoomia, laste sotsiaalne ja emotsionaalne areng jmt ained. Nad ei õpigi ju õpetajaks.

Imelik, et mõnes kohas pannakse siis mingiks abiõpetajaks. Äkki alles õpivad või midagi, siis kasutatakse ära.

Väga paljudes koolides eeldatakse, et kuna tegu on diplomeeritud spetsialistiga, siis ta peab toime tulema nende lastega, kellega tavaline õpetaja toime ei tule. nt pannakse kokku väikeklass 6-12 probleemsest lapsest, kellest osa on ATH, osa mingi muu diagnoosiga, osa 2-3x istuma jäänud kaagid ja vaene eripedagoog peab neile õpetama kõiki aineid, eriti jube minumeelest, kui tegu on nt 8. või 9.klassiga.

[Külaline]

Sealt kutsestrandardist ma loen, et ise nagu üldse eriti ei õpeta:

Nii ongi ju. Kui sa vaatad eripedagoogika õppekava aineid, siis seal on neuroloogia, anatoomia, laste sotsiaalne ja emotsionaalne areng jmt ained. Nad ei õpigi ju õpetajaks.

Imelik, et mõnes kohas pannakse siis mingiks abiõpetajaks. Äkki alles õpivad või midagi, siis kasutatakse ära.

Võibolla ta lihtsalt kandideeris mitte eripedagoogi, vaid mingile muule ametikohale.

[Külaline]

Väga paljudes koolides eeldatakse, et kuna tegu on diplomeeritud spetsialistiga, siis ta peab toime tulema nende lastega, kellega tavaline õpetaja toime ei tule. nt pannakse kokku väikeklass 6-12 probleemsest lapsest, kellest osa on ATH, osa mingi muu diagnoosiga, osa 2-3x istuma jäänud kaagid ja vaene eripedagoog peab neile õpetama kõiki aineid, eriti jube minumeelest, kui tegu on nt 8. või 9.klassiga.

Alati ei ole väikeklassis mingid kaagid, istumajääjad vmt. HEV-laps võib olla ka nt selline, kellel sotsiaalse taluvuse piir on madal, ta ei suuda suures rahvahulgas midagi teha, aga väikeklassis saab rahulikult hakkama ja võib olla akadeemiliselt väga võimekas, kellega õpetajal seal mingit probleemi ei ole.

[Külaline]

Nii ongi ju. Kui sa vaatad eripedagoogika õppekava aineid, siis seal on neuroloogia, anatoomia, laste sotsiaalne ja emotsionaalne areng jmt ained. Nad ei õpigi ju õpetajaks.

Imelik, et mõnes kohas pannakse siis mingiks abiõpetajaks. Äkki alles õpivad või midagi, siis kasutatakse ära.

Väga paljudes koolides eeldatakse, et kuna tegu on diplomeeritud spetsialistiga, siis ta peab toime tulema nende lastega, kellega tavaline õpetaja toime ei tule. nt pannakse kokku väikeklass 6-12 probleemsest lapsest, kellest osa on ATH, osa mingi muu diagnoosiga, osa 2-3x istuma jäänud kaagid ja vaene eripedagoog peab neile õpetama kõiki aineid, eriti jube minumeelest, kui tegu on nt 8. või 9.klassiga.

Ma ei saa nüüd aru. Aineõpetajad õpivad oma ainet viis aastat ja siis pannakse eripedagoog, kes pole ühtki ainet sügavuti õppinud, õpetama kõiki aineid? Kas siis kvaliteet ei kannata? Või erivajadusega lastele kärab küll? Meie koolis küll nii ei ole. Väikeklassid on, aga seal ei õpeta eripedagoog kõiki aineid.

[Külaline]

Väga paljudes koolides eeldatakse, et kuna tegu on diplomeeritud spetsialistiga, siis ta peab toime tulema nende lastega, kellega tavaline õpetaja toime ei tule. nt pannakse kokku väikeklass 6-12 probleemsest lapsest, kellest osa on ATH, osa mingi muu diagnoosiga, osa 2-3x istuma jäänud kaagid ja vaene eripedagoog peab neile õpetama kõiki aineid, eriti jube minumeelest, kui tegu on nt 8. või 9.klassiga.

Ma ei saa nüüd aru. Aineõpetajad õpivad oma ainet viis aastat ja siis pannakse eripedagoog, kes pole ühtki ainet sügavuti õppinud, õpetama kõiki aineid? Kas siis kvaliteet ei kannata? Või erivajadusega lastele kärab küll? Meie koolis küll nii ei ole. Väikeklassid on, aga seal ei õpeta eripedagoog kõiki aineid.

Seda tuleks nende koolide juhtidelt küsida. Selliseid koole on Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses mitmeid.

Ennast häirib aineõpetajana tohutult, et lisaks HEV õpilastele ainetundide andmisele, püüab meie eripedagoog endale ahmitseda ka suurema osa asendustundidest, et kui keegi õpsidest puudub (haige, koolitusel), siis ei saa asendustundi omale mitte teine sama aine õpetaja, kel parajasti tunniplaanis auk, vaid... meie eripedagoog.

[Külaline]

Väga paljudes koolides eeldatakse, et kuna tegu on diplomeeritud spetsialistiga, siis ta peab toime tulema nende lastega, kellega tavaline õpetaja toime ei tule. nt pannakse kokku väikeklass 6-12 probleemsest lapsest, kellest osa on ATH, osa mingi muu diagnoosiga, osa 2-3x istuma jäänud kaagid ja vaene eripedagoog peab neile õpetama kõiki aineid, eriti jube minumeelest, kui tegu on nt 8. või 9.klassiga.

Ma ei saa nüüd aru. Aineõpetajad õpivad oma ainet viis aastat ja siis pannakse eripedagoog, kes pole ühtki ainet sügavuti õppinud, õpetama kõiki aineid? Kas siis kvaliteet ei kannata? Või erivajadusega lastele kärab küll? Meie koolis küll nii ei ole. Väikeklassid on, aga seal ei õpeta eripedagoog kõiki aineid.

Seda tuleks nende koolide juhtidelt küsida. Selliseid koole on Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses mitmeid.

Ennast häirib aineõpetajana tohutult, et lisaks HEV õpilastele ainetundide andmisele, püüab meie eripedagoog endale ahmitseda ka suurema osa asendustundidest, et kui keegi õpsidest puudub (haige, koolitusel), siis ei saa asendustundi omale mitte teine sama aine õpetaja, kel parajasti tunniplaanis auk, vaid... meie eripedagoog.

Eripedagoog ise ei saa ju sellist otsust teha, kes asendab. Selles peate ikka oma juhtkonda süüdistama, et miks teda õpetajatele eelistatakse.

[Külaline]

Huvitav, meil küll keegi niiväga neid suva tunde asendada ei taha, osadel lausa rabamine.

[Külaline]

Kas meil ei pidanud elukestev õpe olema? See tähendab ju pidevat eneseharimist ja ühiskonnaga kohandumist konkurentsis püsimiseks. Kas riik siis ei taha, et inimestel oleks suurem rahulolu tööga ja iseendaga, helgemad tulevikuperspektiivid, parem konkurentsivõime ja kasvav sissetulek? Kas riik eelistab töötute armeed ja kasvavaid sotsiaaltoetusi?

Pelgalt haridus ei garanteeri midagi.

Pelgalt ei garanteeri ükski asi midagi. Haridus annab vähemalt võimaluse.

See on sinu peas kinni, et ainult formaalne hariduse paber annab võimaluse. Võimalus on kõigil ja selleks ei pea maksumaksja raha kulutama ehk siis minu taskust seda nuiama. Parempoolsed võimule saavad, siis lõpetavad selle jama ära.

[Külaline]

Pelgalt haridus ei garanteeri midagi.

Pelgalt ei garanteeri ükski asi midagi. Haridus annab vähemalt võimaluse.

See on sinu peas kinni, et ainult formaalne hariduse paber annab võimaluse. Võimalus on kõigil ja selleks ei pea maksumaksja raha kulutama ehk siis minu taskust seda nuiama. Parempoolsed võimule saavad, siis lõpetavad selle jama ära.

Ei, see ei ole minu peas kinni. Igasugused teadmised ja oskused annavad rohkem võimalusi kui nende puudumine. Ja kui me paneme kõrvuti kaks inimest, kellest ühel on ülikoolidiplom ja teisel mitte, siis esimesel on võimalus kandideerida ametikohtadele, kuhu teisel seda võimalust ei ole. Kui viimane on nutikas ja tal on õnne, siis tal on kindlasti võimalus leida hea töökoht, kuid tema valikute ring on piiratud. See tähendabki, et haridus annab võimaluse.

[Külaline]

Pelgalt ei garanteeri ükski asi midagi. Haridus annab vähemalt võimaluse.

See on sinu peas kinni, et ainult formaalne hariduse paber annab võimaluse. Võimalus on kõigil ja selleks ei pea maksumaksja raha kulutama ehk siis minu taskust seda nuiama. Parempoolsed võimule saavad, siis lõpetavad selle jama ära.

Ei, see ei ole minu peas kinni. Igasugused teadmised ja oskused annavad rohkem võimalusi kui nende puudumine. Ja kui me paneme kõrvuti kaks inimest, kellest ühel on ülikoolidiplom ja teisel mitte, siis esimesel on võimalus kandideerida ametikohtadele, kuhu teisel seda võimalust ei ole. Kui viimane on nutikas ja tal on õnne, siis tal on kindlasti võimalus leida hea töökoht, kuid tema valikute ring on piiratud. See tähendabki, et haridus annab võimaluse.

See võimalus ei pea tulema teiste arvelt. Teine kõrgharidus olgu täiel määral tasuline.

[Külaline]

Pelgalt haridus ei garanteeri midagi.

Pelgalt ei garanteeri ükski asi midagi. Haridus annab vähemalt võimaluse.

See on sinu peas kinni, et ainult formaalne hariduse paber annab võimaluse. Võimalus on kõigil ja selleks ei pea maksumaksja raha kulutama ehk siis minu taskust seda nuiama. Parempoolsed võimule saavad, siis lõpetavad selle jama ära.

Selle "oma taskust" makstud raha väärtuses kasutad sa ise riigi tagatud hüvesid ja võtad veel teiste taskutest juurde, nii et ära siin hüppa midagi.

[Külaline]

See võimalus ei pea tulema teiste arvelt. Teine kõrgharidus olgu täiel määral tasuline.

Aga kõrgharitud peavad kinni maksma sinu töötutoetuse, töötukassa kaudu saadud koolitused ja tervisekindlustuse, kui sa aasta otsa tööd ei leia, kuna sul pole omandatud ühtki eriala ega haridust?

[Külaline]

Oma lapse koolis eripedagoog on päevasel ajal nagu tavaline aineõpetaja, ta on koguni tavaklassi juhataja. Ja seda eripedagoogi tööd teeb siis, kui muust aega üle jääb.

Muide, mina soovitaksin eripedagoogi kutse asemel õppida hoopis logopeediks! Logopeede on vähe, samas laste kõnehäired üha süvenevad. Nutimaailmas kasvanud lapsed ei oska enam korralikult rääkida ega lauseid moodustada, ka osa häälikuid on defektsed. Oma lapsel oli logopeedi vaja, kuna tal on keelekida lõigatud, ja otsisime tikutulega taga! Lõpuks õnnestus ühe juurde saada, aga see oli kogu aeg ajapuuduses, kiire ja palju kliente, ning meie lapse väikese hääldusmurega ta - enda sõnutsi - ei jõudnud seetõttu tegeleda. Jäigi laps abita ja pikapeale kasvas välja. Hiljem oli mul tööalaselt vaja palgata tiimi ka logopeed - ja jälle sama häda, logopeede napib tohutult!

Nii et, kui tahad töötada lastega, soovid töösse loovust ja intellektuaalsust, siis soovitan soojalt logopeedi kutse omandada. Tööle saaksid kindlasti.

[Külaline]

See võimalus ei pea tulema teiste arvelt. Teine kõrgharidus olgu täiel määral tasuline.

Aga kõrgharitud peavad kinni maksma sinu töötutoetuse, töötukassa kaudu saadud koolitused ja tervisekindlustuse, kui sa aasta otsa tööd ei leia, kuna sul pole omandatud ühtki eriala ega haridust?

See on väärkujutelm, et kõrgharitud kulutavad vähem maksumaksja raha. Juba ainuüksi sinu esimene "tasuta" kõrgharidus, oli see siis 3+2 või 4+2, oli riigile väga suur kulu. Pole üldse kindel, kas sa seda esimestki haridust maksumaksjana kinni oled maksnud, sest kindlasti oled sa ju ka kasutanud ka muid "tasuta" riigiteenuseid nagu haiguslehel olekut (mida paljud kasutavad ka siis, kui lihtsalt tahavad puhkust, aga madalapalgalistel sellist võimalust pole) ja võib-olla ka retseptiravimeid (mis tegelikult ei müüda selle hinnaga, mis on nende tegelik hind), võib-olla oled l peretoetusega hoopis kodus ja seepärast palju aega, mis võimaldab sul järgmisele tasuta haridusele keskenduda. Madalapalgaliste kulu riigile on tegelikult riigile üüratult palju väiksem, neid isegi ei lasta lahti, et saaksid töötutoetust ja koolitusi. Ega nemad ei saa ka nagu Kõlvart Töötukassas lihtsalt arvel olla, kohe saadetakse vabale koristaja kohale.

[Külaline]

See võimalus ei pea tulema teiste arvelt. Teine kõrgharidus olgu täiel määral tasuline.

Aga kõrgharitud peavad kinni maksma sinu töötutoetuse, töötukassa kaudu saadud koolitused ja tervisekindlustuse, kui sa aasta otsa tööd ei leia, kuna sul pole omandatud ühtki eriala ega haridust?

See on väärkujutelm, et kõrgharitud kulutavad vähem maksumaksja raha. Juba ainuüksi sinu esimene "tasuta" kõrgharidus, oli see siis 3+2 või 4+2, oli riigile väga suur kulu. Pole üldse kindel, kas sa seda esimestki haridust maksumaksjana kinni oled maksnud, sest kindlasti oled sa ju ka kasutanud ka muid "tasuta" riigiteenuseid nagu haiguslehel olekut (mida paljud kasutavad ka siis, kui lihtsalt tahavad puhkust, aga madalapalgalistel sellist võimalust pole) ja võib-olla ka retseptiravimeid (mis tegelikult ei müüda selle hinnaga, mis on nende tegelik hind), võib-olla oled l peretoetusega hoopis kodus ja seepärast palju aega, mis võimaldab sul järgmisele tasuta haridusele keskenduda. Madalapalgaliste kulu riigile on tegelikult riigile üüratult palju väiksem, neid isegi ei lasta lahti, et saaksid töötutoetust ja koolitusi. Ega nemad ei saa ka nagu Kõlvart Töötukassas lihtsalt arvel olla, kohe saadetakse vabale koristaja kohale.

Oma esimese hariduse maksin ma ise omast taskust kinni - õppisin Tartu Ülikoolis kaugõppes, lõpetasin aastal 2009 ja toona oli kaugõppes õppimine tasuline. Magistrikraadi sain tõesti tasuta. Haiguslehte ma ei kasuta (võibolla viimati kusagil sügaval nooruses), selle asemel töötan seni kodukontoris. Lapsega olin ametlikult kodus pärast tema sündi 6 kuud, seejärel naasin kodukontoris tööle. Minu jalajälg on väike ja seda just tänu heale haridusele, mis mulle seda võimaldab.

[Külaline]

Muide, mina soovitaksin eripedagoogi kutse asemel õppida hoopis logopeediks!

Tartu Ülikoolis on need erialad koos, st õppekava on eripedagoogika ja logopeedia. https://ut.ee/et/oppekavad/eripedagoogika

[iiR]

Muide, mina soovitaksin eripedagoogi kutse asemel õppida hoopis logopeediks!

Tartu Ülikoolis on need erialad koos, st õppekava on eripedagoogika ja logopeedia. https://ut.ee/et/oppekavad/eripedagoogika

No spetsialiseerumine toimub magistriõppes ja siis pead ikkagi valima, kumba teed lähed.
Mõlema puhul on õpe pikk (baka + magister), sellega siis tasuks arvestada.
Puudus on mõlematest nii koolides kui lasteaedades.
Mis amet paremini sobiks, saad ikka ise paremini teada kui siinsed vastajad.

[Külaline]

Oma lapse koolis eripedagoog on päevasel ajal nagu tavaline aineõpetaja, ta on koguni tavaklassi juhataja. Ja seda eripedagoogi tööd teeb siis, kui muust aega üle jääb.

Muide, mina soovitaksin eripedagoogi kutse asemel õppida hoopis logopeediks! Logopeede on vähe, samas laste kõnehäired üha süvenevad. Nutimaailmas kasvanud lapsed ei oska enam korralikult rääkida ega lauseid moodustada, ka osa häälikuid on defektsed. Oma lapsel oli logopeedi vaja, kuna tal on keelekida lõigatud, ja otsisime tikutulega taga! Lõpuks õnnestus ühe juurde saada, aga see oli kogu aeg ajapuuduses, kiire ja palju kliente, ning meie lapse väikese hääldusmurega ta - enda sõnutsi - ei jõudnud seetõttu tegeleda. Jäigi laps abita ja pikapeale kasvas välja. Hiljem oli mul tööalaselt vaja palgata tiimi ka logopeed - ja jälle sama häda, logopeede napib tohutult!

Nii et, kui tahad töötada lastega, soovid töösse loovust ja intellektuaalsust, siis soovitan soojalt logopeedi kutse omandada. Tööle saaksid kindlasti.

Logopeediks ma ei taha õppida, ei ole võimalik töö kõrvalt Tartus õppimas käia, lisaks on logopeedi õpe väga raske. Äkki siis eripedagoogina saab ikka natuke valida ka tööd, sellisel asjal ei näe väga mõtet, et oled tavaline aineõpetaja, kes peab millegipärast absoluutselt kõiki tunde andma ja lihtsalt mingid kõige jubedamad endale õppima võtma. Mulle ütles eripedagoogika õppejõud, et eripedagoogi eriala pole käitumishäired, vaid ikka õpiraskused.