Lasteaiaõpetaja - Tallinna Ülikool vs Tartu Ülikool

[Külaline]

Kas õppekavad ja tulemus on neis samad/sarnased?
Või on üks parem kui teine?
Kumba eelistada?
Või on veelgi variante?
Palun teie kogemusi

[Külaline]

Mina lasteaiaõpetaja kohta ei tea, aga mulle tundub, et Tartu Ülikool on kõrgema tasemega kui Tallinna Ülikool. Ise õppisin bakas Tartus eripedagoogikat ja magistris Tallinna Ülikoolis. Ja TLÜ magistris polnud ausalt öeldes mitte midagi juurde õppida, teadsin bakatasemest rohkem kui magistriks vajalik oli.

[Külaline]

Õppekavasid saad siin võrrelda:

https://ut.ee/et/oppekavad/koolieelse-l ... se-opetaja

https://www.tlu.ee/hti/alushariduse-pedagoog

[Külaline]

mina valiks selle järgi, kas elad Tartus või Tallinnas. mina õppisin nii bakas, kui magitris Tallinna Ülikoolis. ja tõepoolest, magistris mingeid praktilisi oskusi ei lisandunud - küll aga veidi filosoofilisi kompetentse ja võõrkeelselt lugemust, ning erinevaid seoseid.läksin ka doktorisse, aga seal oli üliõpilaste juhendamisel, konverentside korralamisel ja muul administratiivsel tegevusel nii suur osa, et katkestasin.

[Külaline]

Jah, mina valiksin ka elukoha järgi. Alati võid ise juurde õppida, võtta lisakursuseid, osadel ülikoolidel on ka online kursuseid jne. Tööandjana ütleksin, et mind ei huvita see, kummas koolis on õpitud, pigem inimene ise, iseloomuomadused, avatus või eeldatav võimekus seda tööd teha.

[Külaline]

Jah, mina valiksin ka elukoha järgi. Alati võid ise juurde õppida, võtta lisakursuseid, osadel ülikoolidel on ka online kursuseid jne. Tööandjana ütleksin, et mind ei huvita see, kummas koolis on õpitud, pigem inimene ise, iseloomuomadused, avatus või eeldatav võimekus seda tööd teha.

Noored enamasti tahavad iseseisva elu peale ja ei taha ülikooli ajal elada koos ema-isaga. Sageli on nii, kui kodu Tallinnas, minnakse Tartu Ülikooli. Kui kodu Tartus, minnase Tallinna Ülikooli.

[Külaline]

Mina tegin nii baka kui magistri kaugõppes TÜ-s (teisel erialal kui pedagoogika) ja kuna elan Tallinnas, siis võtsin siinsetest ülikoolidest valik- ja vabaaineid. Mõne aine ka erialaainetest, kui nt oli selline aine, mida Tartus sai üle aasta, aga siin sai kohe võtta ja oli ka hea välislektor vmt. Teistes avalik-õiguslikes ülikoolides sai vähemalt veel mõne aasta eest tasuta külalisõpilaseks minna, seega ei olnud ka mingeid rahalisi takistusi. Ja kõik õppekavasse sobivad aineid sai tasuta üle kanda. Ehk et minu soovitus on võtta mõlemast ülikoolist parim.

[Külaline]

Mina tegin nii baka kui magistri kaugõppes TÜ-s (teisel erialal kui pedagoogika) ja kuna elan Tallinnas, siis võtsin siinsetest ülikoolidest valik- ja vabaaineid. Mõne aine ka erialaainetest, kui nt oli selline aine, mida Tartus sai üle aasta, aga siin sai kohe võtta ja oli ka hea välislektor vmt. Teistes avalik-õiguslikes ülikoolides sai vähemalt veel mõne aasta eest tasuta külalisõpilaseks minna, seega ei olnud ka mingeid rahalisi takistusi. Ja kõik õppekavasse sobivad aineid sai tasuta üle kanda. Ehk et minu soovitus on võtta mõlemast ülikoolist parim.

Minu arust pole see nii lihtne, et võta aineid igalt poolt. Õpin praegu Tallinna ülikoolis ja ei võeta mingeid nö võõraid kuskile ainesse, sest kõik grupid on pidevalt täis. Pigem eelistatakse tasulisi mikrokraadi tegijaid, kui kuskile kedagi juurde võetakse. Osade erialade aineid ei saa ka tasuliselt võtta. Vabaainega oli tõsine probleem. Sama on Tartu ülikooliga, tahtsin sealt võtta külalisena aineid, kõik grupid on täis ja täis, järjest öeldi ära. Igale poole on neid üliõpilasi nüüd võetud viimase piirini ja siis oma õppekava aineid saad kuidagi võtta, vahel ka mitte neid, kui tegemist on valikainega, mis kuulub tegelikult teise eriala õppekavasse.

[Külaline]

Mina tegin nii baka kui magistri kaugõppes TÜ-s (teisel erialal kui pedagoogika) ja kuna elan Tallinnas, siis võtsin siinsetest ülikoolidest valik- ja vabaaineid. Mõne aine ka erialaainetest, kui nt oli selline aine, mida Tartus sai üle aasta, aga siin sai kohe võtta ja oli ka hea välislektor vmt. Teistes avalik-õiguslikes ülikoolides sai vähemalt veel mõne aasta eest tasuta külalisõpilaseks minna, seega ei olnud ka mingeid rahalisi takistusi. Ja kõik õppekavasse sobivad aineid sai tasuta üle kanda. Ehk et minu soovitus on võtta mõlemast ülikoolist parim.

Minu arust pole see nii lihtne, et võta aineid igalt poolt. Õpin praegu Tallinna ülikoolis ja ei võeta mingeid nö võõraid kuskile ainesse, sest kõik grupid on pidevalt täis. Pigem eelistatakse tasulisi mikrokraadi tegijaid, kui kuskile kedagi juurde võetakse. Osade erialade aineid ei saa ka tasuliselt võtta. Vabaainega oli tõsine probleem. Sama on Tartu ülikooliga, tahtsin sealt võtta külalisena aineid, kõik grupid on täis ja täis, järjest öeldi ära. Igale poole on neid üliõpilasi nüüd võetud viimase piirini ja siis oma õppekava aineid saad kuidagi võtta, vahel ka mitte neid, kui tegemist on valikainega, mis kuulub tegelikult teise eriala õppekavasse.

Mina tegin nii, et võtsin semester varem konkreetse õppeassistendiga ühendust, kelle alla see õppekava käis, kust ma mingit ainet tahtsin võtta ja uurin, milliseid aineid järgmisel semestril neil tulemas on. Seejärel valisin endale huvipakkuva välja ja palusin, et ta minuga arvestaks. Ja siis valmistasin ka paberid kõik ette. Reeglina on ülikoolid väga vastutulelikud selliste soovijate osas, kellele nad saavad kindlad olla, et huvi on suur ja ei kao poole pealt ära.

[Külaline]

Mina tegin nii, et võtsin semester varem konkreetse õppeassistendiga ühendust, kelle alla see õppekava käis, kust ma mingit ainet tahtsin võtta ja uurin, milliseid aineid järgmisel semestril neil tulemas on. Seejärel valisin endale huvipakkuva välja ja palusin, et ta minuga arvestaks. Ja siis valmistasin ka paberid kõik ette. Reeglina on ülikoolid väga vastutulelikud selliste soovijate osas, kellele nad saavad kindlad olla, et huvi on suur ja ei kao poole pealt ära.

Oleneb vist erialast, aga sellel erialal, mis mina õpin, ei saa kül suvaliselt loengutesse minna. Ei saa oma ülikooliski löögile, veel vähem tahab võõras ülikool nö võõraid tasuta õppijaid.

[Külaline]

Mina tegin nii, et võtsin semester varem konkreetse õppeassistendiga ühendust, kelle alla see õppekava käis, kust ma mingit ainet tahtsin võtta ja uurin, milliseid aineid järgmisel semestril neil tulemas on. Seejärel valisin endale huvipakkuva välja ja palusin, et ta minuga arvestaks. Ja siis valmistasin ka paberid kõik ette. Reeglina on ülikoolid väga vastutulelikud selliste soovijate osas, kellele nad saavad kindlad olla, et huvi on suur ja ei kao poole pealt ära.

Oleneb vist erialast, aga sellel erialal, mis mina õpin, ei saa kül suvaliselt loengutesse minna. Ei saa oma ülikooliski löögile, veel vähem tahab võõras ülikool nö võõraid tasuta õppijaid.

Mis mõttes suvaliselt? Ma käisin loengutes registreeritud külalisüliõpilasena. Ja see, et ma sinna külalisüliõpilaseks tulen, oli semester varem õppetooliga või osakonnaga kokku lepitud. Jah, gruppidel on piirarvud, aga mind arvati selle hulka. Ja tasuta on see üliõpilase jaoks, mitte kooli jaoks.

[Külaline]

Ilmselgelt eelistan Tartu Ülikooli - parema tasemega ülikooli.

[Külaline]

Ilmselgelt eelistan Tartu Ülikooli - parema tasemega ülikooli.

Aga ehk saab Tallinna Ülikoolist siis lihtsamini läbi, väiksema aja panusega. See on omaette pluss, kui mingit täiuslikkust mitte taga ajada.

[Külaline]

Ilmselgelt eelistan Tartu Ülikooli - parema tasemega ülikooli.

Aga ehk saab Tallinna Ülikoolist siis lihtsamini läbi, väiksema aja panusega. See on omaette pluss, kui mingit täiuslikkust mitte taga ajada.

On pluss jah, sest ega keegi tegelikke teadmisi ei hinda, ikka paber on tähtis, kui koolis või lasteaias tahad töötada.

[Külaline]

Ilmselgelt eelistan Tartu Ülikooli - parema tasemega ülikooli.

Aga ehk saab Tallinna Ülikoolist siis lihtsamini läbi, väiksema aja panusega. See on omaette pluss, kui mingit täiuslikkust mitte taga ajada.

On pluss jah, sest ega keegi tegelikke teadmisi ei hinda, ikka paber on tähtis, kui koolis või lasteaias tahad töötada.

nii ja naa. paber on tähtis, aga kui sul pole teadmisi ja oskust neid praktikas rakendada, oled läbikukkunud.

[Külaline]

Aga ehk saab Tallinna Ülikoolist siis lihtsamini läbi, väiksema aja panusega. See on omaette pluss, kui mingit täiuslikkust mitte taga ajada.

On pluss jah, sest ega keegi tegelikke teadmisi ei hinda, ikka paber on tähtis, kui koolis või lasteaias tahad töötada.

nii ja naa. paber on tähtis, aga kui sul pole teadmisi ja oskust neid praktikas rakendada, oled läbikukkunud.

Selle vastu ei aita õppimine ka. Ma ei ütleks, et sain väga targaks koolis, ikka töö käigus tuleb praktilised asjad ära õppida. Meil on koolis palju praktikuid, kellel on suured kogemused, saavad väga hästi tööga hakkama, aga magister pole lõpetatud, õpivad alles vms, siis on kõigi lükata ja tõugata, lepingutega istutakse pähe jne. Nii et ongi kõige tähtsam ikkagi paber, kui normaalseid töötingimusi tahad saada.

[Külaline]

On pluss jah, sest ega keegi tegelikke teadmisi ei hinda, ikka paber on tähtis, kui koolis või lasteaias tahad töötada.

nii ja naa. paber on tähtis, aga kui sul pole teadmisi ja oskust neid praktikas rakendada, oled läbikukkunud.

Selle vastu ei aita õppimine ka. Ma ei ütleks, et sain väga targaks koolis, ikka töö käigus tuleb praktilised asjad ära õppida. Meil on koolis palju praktikuid, kellel on suured kogemused, saavad väga hästi tööga hakkama, aga magister pole lõpetatud, õpivad alles vms, siis on kõigi lükata ja tõugata, lepingutega istutakse pähe jne. Nii et ongi kõige tähtsam ikkagi paber, kui normaalseid töötingimusi tahad saada.

Erialane haridus annab teoreetilise tausta ja arusaamise, miks mingeid asju tehakse nii nagu neid tehakse. Nt enamasti on igasuguste reeglite taga ajalooline taust ja teekond, kuidas selleni on jõutud. Iga tööd on tunduvalt parem teha sellel, kes näeb suurt pilti ja suudab mõtestada seda, mida ta teeb, mitte ei tee asju pelgalt seetõttu, et ülemus nõuab või et kirjas on, et peab.

[Külaline]

Aga ehk saab Tallinna Ülikoolist siis lihtsamini läbi, väiksema aja panusega. See on omaette pluss, kui mingit täiuslikkust mitte taga ajada.

On pluss jah, sest ega keegi tegelikke teadmisi ei hinda, ikka paber on tähtis, kui koolis või lasteaias tahad töötada.

nii ja naa. paber on tähtis, aga kui sul pole teadmisi ja oskust neid praktikas rakendada, oled läbikukkunud.

Kui üldiselt õpetamise oskustest rääkida, siis õpetajaid on kolme sorti: suurepärased, keskpärased ja igavad. Õpetaja saab suurepäraseks, kui tal on teadmised, kõrge EQ ja loovus. Sellised meeldivad kõigile lastele, nad oskavad oma teadmisi ära kasutada tänu loovusele ja võimele lapsi mõista. Mida loovam on õpetaja, sest huvitavamalt ta oskab ainet anda ja seda paremad ka tulemused.
Üks näide minu lapse põhikoolist: tuli uus ajalooõpetaja, rääkis huvitavalt, teki teistmoodi kontrolltöid -andis ette teemad ja kirjutada tuli kõik, mida teadsid sellest teemast. Kuupäevad ja kuivad faktid olid teisejärgulised. Lastele meeldis, ei olnud nii palju stressi enam ja üllatus, üllatus, kõik hakkasid usinalt õppima, minu oma sealjuures. Ise selgitas, et ta ei saa ju õpetajale pettumust valmistada. Kokkuvõttes harjutasid on tekstide kirjutamist rohkem, kui kirjanduses, sest kirjandeid nad erititi üldse ei kirjutanud. Aga, järgmisel aastal tuli uus õpetaja. Selline, kes armastas fakte, korda ja järjekorda. Lapsed muidugi ei osanud seda kohe ette näha ja tegid esimest kontrolltööd endisel kirjeldaval viisil. Tagasi said tööd viletsate hinnetega ja minu omal oli äärel laineline joon ning märkus: mida sa siin heietad! Pidin pingutama, et selgitada, kuidas erinevatel õpetajatel ongi erinevad ootused ja hindavad erinevaid oskuseid jne. On ütlematagi selge, et populaarseks see õpetaja ei saanud, töödeks enam sel viisil ei pingutatud ja minu oma, kes juba vahepeal rääkis, et hakkab ka ajalooõpetajaks, loobus sellest mõttest.

Minu teooria on see, et osad inimesed, kes lähevad õpetajaks õppima (ja ka sisse saavad) on tegelikult need usinad õppurid, kes on harjunud kõike tegema eeskujulikult ja hästi. Erilise loovuseta, aga põhjalikult. Nendest tulevadki see keskpärased õpetajad. Nii on nad harjunud, psühholoogia eriti ei huvita ja ülikoolis neid kursuseid ka ülemäära palju pole. Loovust ka väga pole, sest siis nad õpiksid teist eriala. Suurepärased õpetajad tulevad nendest, kes avastavad, et neil meeldib õpetada, omades võimet asju lihtsalt ja loovalt selgitada ja neile meeldib ka suhelda. Kahjuks neid pole palju.

Seega jah, ülikool on üks asi, aga ei garanteeri üksinda mitte kui midagi.

[nobody]

No ma olen praegu abiõpetaja ja õppida saaksin ainult sessioonõppes. Kõik käiks töö ja pere kõrvalt (õnneks lapsed juba veidi suuremad). Ja kui elukoha järgi vaadata, siis on Tallinn minu jaoks mugav kuna elan ise siin. Kuid kui tunniplaani vaadata, siis seal peab ikkagi väga palju kohal käima (Tartu tunniplaani pole veel jõudnud uurida).
Psühholoogia on huvitav, sealt saab üldjoontes ju teada, et miks keegi käitub nii või naa. Muidugi mitte 100 prossa aga vähemalt on mingidki raamid ees, millest juhinduda.
Aga jah, paber loeb väga. Kohe väga-väga. See öeldi kohe välja.
Kuna see aasta enam kuhugi sisse astuda ei saa, siis on aega uurida ja mõelda. Ning soovitusi ja kogemusi lugeda

[Külaline]

No ma olen praegu abiõpetaja ja õppida saaksin ainult sessioonõppes. Kõik käiks töö ja pere kõrvalt (õnneks lapsed juba veidi suuremad). Ja kui elukoha järgi vaadata, siis on Tallinn minu jaoks mugav kuna elan ise siin. Kuid kui tunniplaani vaadata, siis seal peab ikkagi väga palju kohal käima (Tartu tunniplaani pole veel jõudnud uurida).

Tartus on sessioonõpe 2 korda kuus N-P. https://haridus.ut.ee/et/oppimine

Ma olen ise ka TÜ kaugõppes kaks korda lõpetanud ja ei saa saamagi aru, mis krdi süsteem on Tallinna ülikoolis, et ei suudeta neid sessioone nädalavahetustel teha, vaid on mingid nädalased sessioonid. Kuidas keegi üldse misiganes töö kõrvalt seal õppida saab, see on puhas müstika.