Kumba oleks mõttekam õppida, kas aineõpetajaks või eripedagoogiks

[Külaline]

Hariduslike erivajadustega lastele mõeldud klassid ongi ju eripedagoogilised juba oma olemuse poolest. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb: "Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse eriklassis tõhustatud tuge või erituge saavaid õpilasi õpetavad isikud, kes on omandanud magistrikraadi eripedagoogikas või magistrikraadi ja eripedagoogi kutse ning eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele."

Sellest siis loed välja, et eripedagoog annab neile kõiki aineid kuni põhikooli lõpuni? Meie koolis nii küll pole. Väikeklassid on, aga seal annavad tunde tavalised aineõpetajad. Eripedagoogid annavad õpiabi tunde ja annavad nõu, kuidas aineõpetajad saavad neid erivajadusega õpilasi paremini toetada. Tänapäeval peavad mingid eripedagoogilised kompetentsid olema ka kõigil aineõpetajatel.

[Külaline]

Hariduslike erivajadustega lastele mõeldud klassid ongi ju eripedagoogilised juba oma olemuse poolest. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb: "Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse eriklassis tõhustatud tuge või erituge saavaid õpilasi õpetavad isikud, kes on omandanud magistrikraadi eripedagoogikas või magistrikraadi ja eripedagoogi kutse ning eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele."

Sellest siis loed välja, et eripedagoog annab neile kõiki aineid kuni põhikooli lõpuni? Meie koolis nii küll pole. Väikeklassid on, aga seal annavad tunde tavalised aineõpetajad. Eripedagoogid annavad õpiabi tunde ja annavad nõu, kuidas aineõpetajad saavad neid erivajadusega õpilasi paremini toetada. Tänapäeval peavad mingid eripedagoogilised kompetentsid olema ka kõigil aineõpetajatel.

Kirjutan nüüd kolmandat korda, et ma loen välja seda, et ei ole nii, nagu üks siin väitis "eripedagoogi eriala pole käitumishäired, vaid ikka õpiraskused".

[Külaline]

Mõtlen minna teist eriala õppima, kõrgharidus ja magistrikraad teisel ala on mul juba olemas. Kas teie arust oleks parem õppida tavaliseks õpetajaks või eripedagoogiks? Eripedagoogi töö tundub nagu natuke kergem, õpitakse väikestes gruppides, minu jaoks on suured klassid nagu hullemad. Või mis teie arvate?

Eriala "tavaline õpetaja" ei eksisteeri. Mida sa selle "tavalise õpetaja" väljendiga silmas pead?

[Külaline]

üks nüanss veel - oled kindel, et eripedagoogikasse üldse sisse saad? seal on päris karm konkurss.

[Külaline]

Kui niimoodi mõelda, pole mõtet üldse kuhugi kandideerida, ei kooli, ei tööle.

[Külaline]

üks nüanss veel - oled kindel, et eripedagoogikasse üldse sisse saad? seal on päris karm konkurss.

Tean mitmeid eripedagooge, ei ütleks, et nad kõik sellised geeniused on. Ju siis ikka saab sisse.

[Külaline]

üks nüanss veel - oled kindel, et eripedagoogikasse üldse sisse saad? seal on päris karm konkurss.

Tean mitmeid eripedagooge, ei ütleks, et nad kõik sellised geeniused on. Ju siis ikka saab sisse.

mina tean päris mitut eripedagoogi, kes on oma erialal suht geeniused, aga magistrisse ei saanud neist keegi esimesel katsel sisse.

[Külaline]

üks nüanss veel - oled kindel, et eripedagoogikasse üldse sisse saad? seal on päris karm konkurss.

Tean mitmeid eripedagooge, ei ütleks, et nad kõik sellised geeniused on. Ju siis ikka saab sisse.

mina tean päris mitut eripedagoogi, kes on oma erialal suht geeniused, aga magistrisse ei saanud neist keegi esimesel katsel sisse.

Praegu käib bakast jutt.

[Külaline]

Tean mitmeid eripedagooge, ei ütleks, et nad kõik sellised geeniused on. Ju siis ikka saab sisse.

mina tean päris mitut eripedagoogi, kes on oma erialal suht geeniused, aga magistrisse ei saanud neist keegi esimesel katsel sisse.

Praegu käib bakast jutt.

kui mina bakasse astusin, oli konkurss 15 inimest kohale. mitte just väga väike.

[Külaline]

Ei saa aru. Meeletu populaarsusega eriala, aga pärast kedagi võtta pole. Kuhu nad jäävad siis, need eripedagoogid? Õpetajaamet pidi ka olema ülikoolis ülipopulaarne, meeletu konkurss, aga jälle kedagi pole võtta. Mis seal koolis toimub siis, et korraks töötavad ja siis enam mitte. Koolipsühholoogidega sama lugu. Meeletu konkurss, õppureid tuleb aina juurde, aga pooltes koolides psühholoogi pole.

[Külaline]

Ei saa aru. Meeletu populaarsusega eriala, aga pärast kedagi võtta pole. Kuhu nad jäävad siis, need eripedagoogid? Õpetajaamet pidi ka olema ülikoolis ülipopulaarne, meeletu konkurss, aga jälle kedagi pole võtta. Mis seal koolis toimub siis, et korraks töötavad ja siis enam mitte. Koolipsühholoogidega sama lugu. Meeletu konkurss, õppureid tuleb aina juurde, aga pooltes koolides psühholoogi pole.

aga palk ja töötingimused (loe meeletus koguses lisanduvad erivajadusega lapsed) löövad reaalsuses, nagu kuvaldaga. kui juhtuvad veel "toredad" ülemused, kes arvavad, et pista aga erivajadus eripedagoogi ukse vahelt sisse ja välja tuleb oivik, siis muidugi kaob igasugune töötuju ja motivatsioon. mis viga kontoris paberitega nahistada - palk ka tõenäoliselt parem. õpetada võib eripedagooge ju hordides, aga seni, kui pole palka ja tugivõrgustikku, meil lihtsalt ei ole neid spetsialiste.

[Külaline]

Ei saa aru. Meeletu populaarsusega eriala, aga pärast kedagi võtta pole. Kuhu nad jäävad siis, need eripedagoogid? Õpetajaamet pidi ka olema ülikoolis ülipopulaarne, meeletu konkurss, aga jälle kedagi pole võtta. Mis seal koolis toimub siis, et korraks töötavad ja siis enam mitte. Koolipsühholoogidega sama lugu. Meeletu konkurss, õppureid tuleb aina juurde, aga pooltes koolides psühholoogi pole.

aga palk ja töötingimused (loe meeletus koguses lisanduvad erivajadusega lapsed) löövad reaalsuses, nagu kuvaldaga. kui juhtuvad veel "toredad" ülemused, kes arvavad, et pista aga erivajadus eripedagoogi ukse vahelt sisse ja välja tuleb oivik, siis muidugi kaob igasugune töötuju ja motivatsioon. mis viga kontoris paberitega nahistada - palk ka tõenäoliselt parem. õpetada võib eripedagooge ju hordides, aga seni, kui pole palka ja tugivõrgustikku, meil lihtsalt ei ole neid spetsialiste.

Selline asi on ju päris suur ressursi raiskamine. Võiks siis olla suurem palk, oleks olemas need logopeedid, eripedagoogid ja psühholoogid.

[Külaline]

Ei saa aru. Meeletu populaarsusega eriala, aga pärast kedagi võtta pole. Kuhu nad jäävad siis, need eripedagoogid? Õpetajaamet pidi ka olema ülikoolis ülipopulaarne, meeletu konkurss, aga jälle kedagi pole võtta. Mis seal koolis toimub siis, et korraks töötavad ja siis enam mitte. Koolipsühholoogidega sama lugu. Meeletu konkurss, õppureid tuleb aina juurde, aga pooltes koolides psühholoogi pole.

aga palk ja töötingimused (loe meeletus koguses lisanduvad erivajadusega lapsed) löövad reaalsuses, nagu kuvaldaga. kui juhtuvad veel "toredad" ülemused, kes arvavad, et pista aga erivajadus eripedagoogi ukse vahelt sisse ja välja tuleb oivik, siis muidugi kaob igasugune töötuju ja motivatsioon. mis viga kontoris paberitega nahistada - palk ka tõenäoliselt parem. õpetada võib eripedagooge ju hordides, aga seni, kui pole palka ja tugivõrgustikku, meil lihtsalt ei ole neid spetsialiste.

Selline asi on ju päris suur ressursi raiskamine. Võiks siis olla suurem palk, oleks olemas need logopeedid, eripedagoogid ja psühholoogid.

Seal on probleem riiklikus tellimuses mitte palgas. Riik lihtsalt tellib vähe ja sellepärast ongi puudus neist

[Külaline]

Koolilogopeedi bruto on 1920 €, pole just palk, mille pärast joosta.

[Külaline]

Koolilogopeedi bruto on 1920 €, pole just palk, mille pärast joosta.

Samas pole ka mingit vastutust või sellist. Logopeed pole arst.

[Külaline]

Koolilogopeedi bruto on 1920 €, pole just palk, mille pärast joosta.

Samas pole ka mingit vastutust või sellist. Logopeed pole arst.

Suva kontoritädi, kellel pole samuti mitte mingit vastutust, saab ka rohkem. Logopeedi õpe on väga raske ja loomulikult on tal vastutus. Tulemus peab ju ka olema.

[Külaline]

Seal on probleem riiklikus tellimuses mitte palgas. Riik lihtsalt tellib vähe ja sellepärast ongi puudus neist

Ei telli ta nii vähe midagi, lihtsalt inimesed lahkuvad varsti töölt või ei lähegi kooli tööle. Pigem otsivad mingi koha kuskil Harnos, Rajaleidjas, erasektoris, kus on töö kergem ja palk suurem. Kui koolijuht laob sulle veel selga mingid tundide asendamised, projektipäevad, korrapidamised ja jumal teab mis, siis ei ole seal koolis muidugi ju kedagi.

[Külaline]

Koolilogopeedi bruto on 1920 €, pole just palk, mille pärast joosta.

Samas pole ka mingit vastutust või sellist. Logopeed pole arst.

Suva kontoritädi, kellel pole samuti mitte mingit vastutust, saab ka rohkem. Logopeedi õpe on väga raske ja loomulikult on tal vastutus. Tulemus peab ju ka olema.

Saab ikka?

[Külaline]

Samas pole ka mingit vastutust või sellist. Logopeed pole arst.

Suva kontoritädi, kellel pole samuti mitte mingit vastutust, saab ka rohkem. Logopeedi õpe on väga raske ja loomulikult on tal vastutus. Tulemus peab ju ka olema.

Saab ikka?

Mis mõttes, kas saab ikka. Töötasin suva kontoris, ei teinud praktiliselt mitte midagi, 2100 eurot oli palk.

[Külaline]

Suva kontoritädi, kellel pole samuti mitte mingit vastutust, saab ka rohkem. Logopeedi õpe on väga raske ja loomulikult on tal vastutus. Tulemus peab ju ka olema.

Saab ikka?

Mis mõttes, kas saab ikka. Töötasin suva kontoris, ei teinud praktiliselt mitte midagi, 2100 eurot oli palk.

Ainult Tallinnas või Tartus, mujal ei teeni suva kontoris sellist palka. Aga Eesti on veidi suurem kui need kaks linna.