Kõik tundub igav ja keskpärane

[Külaline]

Mul oma poolsajandi jooksul niisugust tunnet pole veel tulnud. Võib-olla seepärast, et ma kogu aeg teen midagi, orgunnin miskit, töö on noortega, pidevalt tuleb midagi/kedagi juhtida. Kogu aeg toimub midagi.
Iga päeva alustan põnevusega ja lõpetan tänulikkusega.

Et kogu aeg midagi toimub, ei tähenda, et see oleks uus või põnev. Kogu aeg orgunni sama jama.

Kuidas sa minu kommentaarist küll sellise portsu negatiivset suutsid välja lugeda? See räägib su kohta mõndagi, ütleksid psühholoogid.
Ma ei orgunni üldse jama. Minul on põnev sest justnimelt ongi kogu aeg midagi uut. Inimesed on ka muidugi huvitavad, kellega igapäevaselt kokku puutun.

Sest pika elu jooksul küllaga sinusuguseid nähtud.
Soovitus-õpi õigekirja ja stiili, peaks olema kah uudne ja põnev.

[P Kuremäelt]

Jumal on küll sinu kahe kõrva vahel. Mina pole jumalast kirjutanud.

Kirjutad- lõpetan tänulikkusega. Kellele tänulik siis oled?

Iseendale, oma lähedastele, oma kaaslastele. Sellele, et kõik korda läks.

Iseendale tänulik? Kiidad õhtuti kõva häälega peegli eest kui vahva ja tubli sell sa täna olid. Ka nii võib. Aga soovitan siiski pigem mõttes jumalat tänada ja talle tänulik olla. Pühapäeviti käi vahel kirikus ja poeta korjanduskasti mõni münt. Näed varsti, et elu läheb paremaks, helgemaks.

[Külaline]

Mul oma poolsajandi jooksul niisugust tunnet pole veel tulnud. Võib-olla seepärast, et ma kogu aeg teen midagi, orgunnin miskit, töö on noortega, pidevalt tuleb midagi/kedagi juhtida. Kogu aeg toimub midagi.
Iga päeva alustan põnevusega ja lõpetan tänulikkusega.

Oi kuidas mulle need hüper aktiivsed inimesed ei meeldi. Või tänulikusega? Oled siis veel lisaks esoteerik ka kes teiste uhhuu hulludega kõigi ja kõige üle tänulikust tunneb. Aga teised ei tunne. Teistel on nendest lapsikutest mida sa organiseerid ja kõiki kaasa sunnid tegema kõrini. Mine mehele ja rahune maha. Aga arvesta mehed ei saa sellest esoteerika jamast aru ja kui hakkad kogu pere raha sinna vedama tuleb jama.

[Külaline]

Aga arvesta mehed ei saa sellest esoteerika jamast aru ja kui hakkad kogu pere raha sinna vedama tuleb jama.

Mina mehena saan küll esoteerikast aru.

[Külaline]

Mul oma poolsajandi jooksul niisugust tunnet pole veel tulnud. Võib-olla seepärast, et ma kogu aeg teen midagi, orgunnin miskit, töö on noortega, pidevalt tuleb midagi/kedagi juhtida. Kogu aeg toimub midagi.
Iga päeva alustan põnevusega ja lõpetan tänulikkusega.

Oi kuidas mulle need hüper aktiivsed inimesed ei meeldi. Või tänulikusega? Oled siis veel lisaks esoteerik ka kes teiste uhhuu hulludega kõigi ja kõige üle tänulikust tunneb. Aga teised ei tunne. Teistel on nendest lapsikutest mida sa organiseerid ja kõiki kaasa sunnid tegema kõrini. Mine mehele ja rahune maha. Aga arvesta mehed ei saa sellest esoteerika jamast aru ja kui hakkad kogu pere raha sinna vedama tuleb jama.

Inimene kirjutab, et ta ei koge sama mida teemaalgataja, lisab põhjuse ja siis keegi ründab sel moel. Kui sulle ei meeldi aktiivsed inimesed, ok siis. Antud teemas mitteaktiivsed räägivad, et igavaks ja üksluiseks on läinud.
Minu meelest kirjutab sama inimene, et ta on tänulik oma perele ja lähedastele, tõenäoliselt on tal siis mees. Miks pead sina vastama, "mine mehele". Kukud jaurama mingist esoteerikast, millest üldse juttu polnud. Käsed maha rahuneda aga miks ta peaks, kui ta on just nii õnnelik? Teised vastupidi ei ole ju õnnelikud kui oma rahulikku elu elavad.
Mina olen selliste inimeste peale heas mõttes kade, kes oma elu nii oskavad elada, et iga päeva lõpus end õnnelikuna tunnevad ja seda õnne märkavad. Enamik saab oma õnnest alles siis aru, kui sellest ilma on jäänud.

[Külaline]

Et kogu aeg midagi toimub, ei tähenda, et see oleks uus või põnev. Kogu aeg orgunni sama jama.

Sest pika elu jooksul küllaga sinusuguseid nähtud.
Soovitus-õpi õigekirja ja stiili, peaks olema kah uudne ja põnev.
[/quote]

Milline õudne kibestunud vanamutikiun...

[Külaline]

Õige. Jumalat tulebki õhtuti tänada. Siis läheb ka edaspidi hästi.

Jumal on küll sinu kahe kõrva vahel. Mina pole jumalast kirjutanud.

Kirjutad- lõpetan tänulikkusega. Kellele tänulik siis oled?

Tänulik saab olla ka lihtsalt elule. Jumal kui institutsioon on oma margi lõputute lapsetrukkimistega kahjuks lõplikult täis teinud.

[Barbara]

Tehke ikka vahet Jumalal ja kirikul, ikka inimene oma maise institutsiooniga on "lapsetrukkimisega" (+"pühad" sõjad ja muud koledused, mida usu nimel tehtud ja tehakse) kõik täis teinud, nagu tavaliselt. Aga muidugi saab tänulik olla lihtsalt olemise eest ja elu eest.

[Külaline]

viiekümneselt ju ongi juba palju tehtud ja nähtud, ägedaid elamusi saadud. Tuleb teadvustada, et enamik asju elus ongi tegelikult keskpärased, ja tunda rõõmu kui saad neid ikkagi nautida tervena (kui tervisega jama, siis alles igatsed neid igavaid asju...).
Põnevuse mõttes võiks proovida teha uusi asju, kohtuda uute inimestega - hobi, trenn, heategevus, kodukaitse vms.
Väga ergutav on noorte inimestega suhtlemine - äkki on mõni 15-18 aastane lähisugulane, kellega koos kasvõi väike tripp teha?
Ja loomulikult lapselastega koos olemise aeg on täiesti ülendav.

[Külaline]

Mul oma poolsajandi jooksul niisugust tunnet pole veel tulnud. Võib-olla seepärast, et ma kogu aeg teen midagi, orgunnin miskit, töö on noortega, pidevalt tuleb midagi/kedagi juhtida. Kogu aeg toimub midagi.
Iga päeva alustan põnevusega ja lõpetan tänulikkusega.

Oi kuidas mulle need hüper aktiivsed inimesed ei meeldi. Või tänulikusega? Oled siis veel lisaks esoteerik ka kes teiste uhhuu hulludega kõigi ja kõige üle tänulikust tunneb. Aga teised ei tunne. Teistel on nendest lapsikutest mida sa organiseerid ja kõiki kaasa sunnid tegema kõrini. Mine mehele ja rahune maha. Aga arvesta mehed ei saa sellest esoteerika jamast aru ja kui hakkad kogu pere raha sinna vedama tuleb jama.

Tänulikkus. TänuliKKus.

[Külaline]

Käisime kirikukontsertil - eesti klassikaline muusika ning oli hea, kuulajaid oli palju, sh president, autorid olid kohal jne. Pärast kontserti läksime kaaslase soovil läbi ühelt teiselt ürituselt, mis toimus läheduses. Sealne õhkkond, muusika jm oli nii suures kontrastis eelnevaga, et põgenesime. Siis mõistsin, et kuulatud kontsert ei olnud lihtsalt hea, see oli väga hea.
Muidu olen isegi varem mõelnud, et paljud asjad/üritused/saated on keskpärased, pealiskaudsed ja igavad. Küllap sellepärast ongi selline tunne, et on kogemus millestki enamast. Samas kipume tagantjärgi nägema/tajuma varem toimunut positiivsemana, kui see oli tegelikult.
Nii et võta kinni, mis on tegelikult õige ja kui endale võimalust ei anna, ei teki ka midagi. Mingi positiivse külje leiab enamasti ka kehvast kogemusest.

[Külaline]

Mul oma poolsajandi jooksul niisugust tunnet pole veel tulnud. Võib-olla seepärast, et ma kogu aeg teen midagi, orgunnin miskit, töö on noortega, pidevalt tuleb midagi/kedagi juhtida. Kogu aeg toimub midagi.
Iga päeva alustan põnevusega ja lõpetan tänulikkusega.

Oi kuidas mulle need hüper aktiivsed inimesed ei meeldi. Või tänulikusega? Oled siis veel lisaks esoteerik ka kes teiste uhhuu hulludega kõigi ja kõige üle tänulikust tunneb. Aga teised ei tunne. Teistel on nendest lapsikutest mida sa organiseerid ja kõiki kaasa sunnid tegema kõrini. Mine mehele ja rahune maha. Aga arvesta mehed ei saa sellest esoteerika jamast aru ja kui hakkad kogu pere raha sinna vedama tuleb jama.

Väsi ära, Revolver.

[Külaline]

Tehke ikka vahet Jumalal ja kirikul, ikka inimene oma maise institutsiooniga on "lapsetrukkimisega" (+"pühad" sõjad ja muud koledused, mida usu nimel tehtud ja tehakse) kõik täis teinud, nagu tavaliselt. Aga muidugi saab tänulik olla lihtsalt olemise eest ja elu eest.

Kuidagi kitsas vaade... Vastupidi, on palju inimesi, kes elavad nii, et ei pea hetkegi oma elust häbenema. Lihtsalt ongi ausad, viisakad, moraalsed. Ja on kahetsusväärselt palju neid, kes valetavad, varastavad, tapavad, kuritarvitavad ülejäänut kümmet käsku ja lähevad siis kirikusse, poetavad mündi, panevad küünla ja isegi südametunnistus ei piina oma tegude pärast - väidetavalt jumal andis andeks.

[külaline]

Mul oma poolsajandi jooksul niisugust tunnet pole veel tulnud. Võib-olla seepärast, et ma kogu aeg teen midagi, orgunnin miskit, töö on noortega, pidevalt tuleb midagi/kedagi juhtida. Kogu aeg toimub midagi.
Iga päeva alustan põnevusega ja lõpetan tänulikkusega.

Mina justnimelt ei või elada niimoodi. Siis ma väsin ära ja väsimus avaldub niimoodi, et muutun tuimaks, ei suuda süveneda, ei taha enam midagi.

Mul on vaja just aeglasemat elu, rohkem tühja aega jne. Siis olen ise rahulolevam ja ka kõik, millega kokku puutun, tundub toredam ja huvitavam.

Millega ma ei taha väita, et ma ei usu tsiteeritud külalist. Lihtsalt, inimtüübid on erinevad.

Ainult vaatan, on see, et võibolla liiga palju reklaamitakse seda, et õnn peitub sellels, kui palju teed, kõiges osaled jne. Pidevalt loeme ajakirjandusest persoonilugusid inimestest, kes tegelevad... miljoni asjaga. Kuid see töötab ainult teatud tüüpi inimestel. Teiste jaoks oleks õnne valem just see, kui vähem teha.

[Kõuts]

Minule (abikaasale samuti) hakkas kõik samuti tunduma suht igav. Ei tahtnud enam käia ei suguvõsa juubelitel ega pulmades, ei reisidel ega ka korraldada ise aiapidusid, mis veel 5 aastat tagasi väga meeldisid. Leidsime klassikalise muusika kontserdid, orelikontserdid, gongid kirikus, eriliste artistide lühikontserdid väikestes paikades. Väga võimsad elamused. Tuleb otsida ilmselt, väga palju ei reklaamita, aga kasuks tuleb, kui lasta nt Piletilevil teateid saata. Väga ägedaid asju on!
Kuna terve elu on ka palju teatris käidud ja see suur kultuur muutus veidi tüütuks juba, käisime ka lihtsalt naerutavaid etendusi vaatamas. Täitsa lõbus, ei pea miskit üüratut vaimsust alati otsima kõigest. Lase lõdvaks ja naera terviseks.

[Külaline]

Mul oma poolsajandi jooksul niisugust tunnet pole veel tulnud. Võib-olla seepärast, et ma kogu aeg teen midagi, orgunnin miskit, töö on noortega, pidevalt tuleb midagi/kedagi juhtida. Kogu aeg toimub midagi.
Iga päeva alustan põnevusega ja lõpetan tänulikkusega.

Mina justnimelt ei või elada niimoodi. Siis ma väsin ära ja väsimus avaldub niimoodi, et muutun tuimaks, ei suuda süveneda, ei taha enam midagi.

Mul on vaja just aeglasemat elu, rohkem tühja aega jne. Siis olen ise rahulolevam ja ka kõik, millega kokku puutun, tundub toredam ja huvitavam.

Millega ma ei taha väita, et ma ei usu tsiteeritud külalist. Lihtsalt, inimtüübid on erinevad.

Ainult vaatan, on see, et võibolla liiga palju reklaamitakse seda, et õnn peitub sellels, kui palju teed, kõiges osaled jne. Pidevalt loeme ajakirjandusest persoonilugusid inimestest, kes tegelevad... miljoni asjaga. Kuid see töötab ainult teatud tüüpi inimestel. Teiste jaoks oleks õnne valem just see, kui vähem teha.

Tunnen sama. Ja olen ka mõelnud, et imelik, et ainult ühele inimtüübile sobivat õnne valemit rõhutatakse. Minu jaoks oleks selline tõmblemine õudusunenägu. Aga see absoluutselt ei tähenda, et keegi teine ei võiks just niimoodi õnnelik olla. Inimtüübid on tõesti erinevad.

[Külaline]

Mul oma poolsajandi jooksul niisugust tunnet pole veel tulnud. Võib-olla seepärast, et ma kogu aeg teen midagi, orgunnin miskit, töö on noortega, pidevalt tuleb midagi/kedagi juhtida. Kogu aeg toimub midagi.
Iga päeva alustan põnevusega ja lõpetan tänulikkusega.

Mina justnimelt ei või elada niimoodi. Siis ma väsin ära ja väsimus avaldub niimoodi, et muutun tuimaks, ei suuda süveneda, ei taha enam midagi.

Mul on vaja just aeglasemat elu, rohkem tühja aega jne. Siis olen ise rahulolevam ja ka kõik, millega kokku puutun, tundub toredam ja huvitavam.

Millega ma ei taha väita, et ma ei usu tsiteeritud külalist. Lihtsalt, inimtüübid on erinevad.

Ainult vaatan, on see, et võibolla liiga palju reklaamitakse seda, et õnn peitub sellels, kui palju teed, kõiges osaled jne. Pidevalt loeme ajakirjandusest persoonilugusid inimestest, kes tegelevad... miljoni asjaga. Kuid see töötab ainult teatud tüüpi inimestel. Teiste jaoks oleks õnne valem just see, kui vähem teha.

Tunnen sama. Ja olen ka mõelnud, et imelik, et ainult ühele inimtüübile sobivat õnne valemit rõhutatakse. Minu jaoks oleks selline tõmblemine õudusunenägu. Aga see absoluutselt ei tähenda, et keegi teine ei võiks just niimoodi õnnelik olla. Inimtüübid on tõesti erinevad.

Mul ilmselt teine infoväli sest absoluutselt pole kohanud, et ühele inimtüübile sobivat õnnevalemit oleks rõhutatud.

[Külaline]

Tüüpiline heaoluühiskonna ohver. Soovitan teha midagi oma kätega, mitte osta ja oodata elamusi väljastpoolt.

[Barbara]

Hingerahu ja eluga rahulolu ei saa tulla väljastpool, kuskilt etenduselt või elamusest jne. On korraks tore, rabeled, teed, saavutad, ostad pileteid ja käid mööda festivale, elamust naudid- ja varsti on sisemine tühjus ikka tagasi. Sellega tuleb tegeleda, oma hinge eest hoolt kanda, nagu Toots juba tegi. Siis tulevad ise sinu ellu see, mis sind tõepoolest rahuldab ja täidab, mida oled igatsenud ja ehk äragi unustanud, et igatsesid. Vaimne vananemine on see "ah mis mina, siin elus pole enam midagi toredat teha jäänud". Üks hea võimalus on tõepoolest ise luua midagi, teha midagi valmis ISE, mitte osta.

[Pühaõde]

Tootsil oli õigus. Hinge eest tuleb hoolt kanda. Seega hakka pühapäeval kirikus käima. Ongi hingerahu.