Eesti parim raiesportlane

[Külaline]

Mis toimub, et järgemööda surevad kasvajatesse parimas eas naised, just sellised tervislike eluviisidega. Lisaks sellele jäävad äkki ka muudesse harva esinevatesse haigustesse nagu näiteks Sille-Kadri Simer multiskleroosi...

[Külaline]

Mis toimub, et järgemööda surevad kasvajatesse parimas eas naised, just sellised tervislike eluviisidega. Lisaks sellele jäävad äkki ka muudesse harva esinevatesse haigustesse nagu näiteks Sille-Kadri Simer multiskleroosi...

Kas tema on selle tissident pocasti taga? Lahe tegelane. Soovin talle jõudu ja jaksu.

[Külaline]

Mis sa vastuseks ootad - viiteid chemitrailidele, süvariigile või putini käsilastele? Mis toimub - elu toimub, kõige selle ilu ja valuga.

[Külaline]

Vähk ei ole ebam ammu kahjuks vaid vanainimeste haigus. Ka järjest ebam noori, väikelapsi ja lausa imikuid sureb sellesse. Ma arvan, et me elame nii toksilises keskkonnas, et igaktpoolt imbub seda välja.

[Külaline]

Vähk ei ole ebam ammu kahjuks vaid vanainimeste haigus. Ka järjest ebam noori, väikelapsi ja lausa imikuid sureb sellesse. Ma arvan, et me elame nii toksilises keskkonnas, et igaktpoolt imbub seda välja.

On sul lihtsalt emotsioon, et "üha enam" või on ka mõni andmestik selle taga? Kogu aeg on surnud inimesi vähki. Ka noori. Vähki suremus on sealjuures vähenenud, mitte kasvanud, sest üha enam osatakse vähki ravida. Vähijuhtumite arv on suures plaanis samaks jäänud, leidsin kiirel otsingul UK statistika, kus 90-ndatel oli vähijuhtumeid 15-24 vanusegrupis 25/100tuh kohta, 2019 oli 28/100tuh kohta, pole eriline kasv. Vahepeal 2013 oli hüpe, 32/100tuh kohta, nüüd toimub jälle langus.

[Külaline]

Vähk ei ole ebam ammu kahjuks vaid vanainimeste haigus. Ka järjest ebam noori, väikelapsi ja lausa imikuid sureb sellesse. Ma arvan, et me elame nii toksilises keskkonnas, et igaktpoolt imbub seda välja.

On sul lihtsalt emotsioon, et "üha enam" või on ka mõni andmestik selle taga? Kogu aeg on surnud inimesi vähki. Ka noori. Vähki suremus on sealjuures vähenenud, mitte kasvanud, sest üha enam osatakse vähki ravida. Vähijuhtumite arv on suures plaanis samaks jäänud, leidsin kiirel otsingul UK statistika, kus 90-ndatel oli vähijuhtumeid 15-24 vanusegrupis 25/100tuh kohta, 2019 oli 28/100tuh kohta, pole eriline kasv. Vahepeal 2013 oli hüpe, 32/100tuh kohta, nüüd toimub jälle langus.

Siiski on üha rohkem noortel neid vähitüüpe mis varem olid ainult vanadel inimestel nagu soolevähk. Agressiivne rinnavähk tabab üha nooremaid naisi.

[Külaline]

https://www.tai.ee/et/uudised/uha-enam- ... stub-vahki
Sellel lingil on tabelid olemas

Ka vähist paranemine jätab noore organismile taastumatu jälje.

[Külaline]

Vähk ei ole ebam ammu kahjuks vaid vanainimeste haigus. Ka järjest ebam noori, väikelapsi ja lausa imikuid sureb sellesse. Ma arvan, et me elame nii toksilises keskkonnas, et igaktpoolt imbub seda välja.

On sul lihtsalt emotsioon, et "üha enam" või on ka mõni andmestik selle taga? Kogu aeg on surnud inimesi vähki. Ka noori. Vähki suremus on sealjuures vähenenud, mitte kasvanud, sest üha enam osatakse vähki ravida. Vähijuhtumite arv on suures plaanis samaks jäänud, leidsin kiirel otsingul UK statistika, kus 90-ndatel oli vähijuhtumeid 15-24 vanusegrupis 25/100tuh kohta, 2019 oli 28/100tuh kohta, pole eriline kasv. Vahepeal 2013 oli hüpe, 32/100tuh kohta, nüüd toimub jälle langus.

[Külaline]

Nojah, on ikka vaks vahet, kas võrrelda olevikku ja 1970-ndaid (kus toitumine ja keskkond Eestis oli täiesti praegusest erinev) või võrrelda jooksvaid aastaid. Tõesti, võrreldes 1970-ndatega on erinevus suur, kuid ei saa rääkida olevikus toimuvast tohutust vähijuhtumite kasvust. See suur kasv jaotub siiski pika perioodi peale. Veel drastilisema erinevuse saaksime, kui võrdleksime aastaid 1000 ja 2000.
70-ndatega võrdluse puhul tekib muidugi ka alati küsimus diagnoosimise kvaliteedist - osa vähijuhtumitest polnud võimalik avastadagi, kui inimene suri, siis küllap oli surma põhjus täpsemalt teadmata. Praegugi ju on sama, ega siis lahkamist enamasti tehta, pannakse mingi tõenäoline asi kirja.

[Külaline]

Rinnavähk olevat seotud rasestumisvastaste tablettidega.

[Külaline]

Nojah, on ikka vaks vahet, kas võrrelda olevikku ja 1970-ndaid (kus toitumine ja keskkond Eestis oli täiesti praegusest erinev) või võrrelda jooksvaid aastaid. Tõesti, võrreldes 1970-ndatega on erinevus suur, kuid ei saa rääkida olevikus toimuvast tohutust vähijuhtumite kasvust. See suur kasv jaotub siiski pika perioodi peale. Veel drastilisema erinevuse saaksime, kui võrdleksime aastaid 1000 ja 2000.
70-ndatega võrdluse puhul tekib muidugi ka alati küsimus diagnoosimise kvaliteedist - osa vähijuhtumitest polnud võimalik avastadagi, kui inimene suri, siis küllap oli surma põhjus täpsemalt teadmata. Praegugi ju on sama, ega siis lahkamist enamasti tehta, pannakse mingi tõenäoline asi kirja.

Mille üle siis vaidled üldse? Laste puhul on välistatud keskkonna tingimused ja toitumine, sest nad on selleks liiga noored.

[Külaline]

Rinnavähk olevat seotud rasestumisvastaste tablettidega.

Vanasti tehit paar last valmis ja pandi spiraal, mitte ei võetud hormoontablette.

[Külaline]

Rinnavähk olevat seotud rasestumisvastaste tablettidega.

Ah ei ole. Suures osas on vähk geneetiline ja pärilik. Kui emal või isal oli vähk, siis on ka lastel palju suurem % samuti haigestuda.

[Külaline]

Rinnavähk olevat seotud rasestumisvastaste tablettidega.

Mis mõtet on lahmida selliste väidetega? Olevat, tulevat, minevat - äkki enne kontrolliks ja siis väidaks?

[Külaline]

Nojah, on ikka vaks vahet, kas võrrelda olevikku ja 1970-ndaid (kus toitumine ja keskkond Eestis oli täiesti praegusest erinev) või võrrelda jooksvaid aastaid. Tõesti, võrreldes 1970-ndatega on erinevus suur, kuid ei saa rääkida olevikus toimuvast tohutust vähijuhtumite kasvust. See suur kasv jaotub siiski pika perioodi peale. Veel drastilisema erinevuse saaksime, kui võrdleksime aastaid 1000 ja 2000.
70-ndatega võrdluse puhul tekib muidugi ka alati küsimus diagnoosimise kvaliteedist - osa vähijuhtumitest polnud võimalik avastadagi, kui inimene suri, siis küllap oli surma põhjus täpsemalt teadmata. Praegugi ju on sama, ega siis lahkamist enamasti tehta, pannakse mingi tõenäoline asi kirja.

Mille üle siis vaidled üldse? Laste puhul on välistatud keskkonna tingimused ja toitumine, sest nad on selleks liiga noored.

Selle üle vaidlengi, et väide, nagu kogu aeg noorte vähisurmade arv ja vähki haigestumine kasvaks, on vale. On kasvanud võrreldes 1970-ndatega, millest on möödas 50 aastat. Viimase 10 aastaga ei ole kasvanud, vaid kahanenud. Kumb on õigem pildi saamiseks olulisem näitaja, kas 50 aasta muutus või 10 aasta muutus? Minu arust 10 aasta muutus.

[Egalitaar]

Rinnavähk olevat seotud rasestumisvastaste tablettidega.

Ah ei ole. Suures osas on vähk geneetiline ja pärilik. Kui emal või isal oli vähk, siis on ka lastel palju suurem % samuti haigestuda.

See sõltub paljuski ka vähitüübist. Rinnavähk selles eas on peaaegu kindlasti pärilik, melanoom ilmselt mitte. Noor inimene oli. Lümfoomid, ajukasvajad, melanoom, emakakaelavähk (onkoviirustest) on noorte tapjad.

[Külaline]

Nojah, on ikka vaks vahet, kas võrrelda olevikku ja 1970-ndaid (kus toitumine ja keskkond Eestis oli täiesti praegusest erinev) või võrrelda jooksvaid aastaid. Tõesti, võrreldes 1970-ndatega on erinevus suur, kuid ei saa rääkida olevikus toimuvast tohutust vähijuhtumite kasvust. See suur kasv jaotub siiski pika perioodi peale. Veel drastilisema erinevuse saaksime, kui võrdleksime aastaid 1000 ja 2000.
70-ndatega võrdluse puhul tekib muidugi ka alati küsimus diagnoosimise kvaliteedist - osa vähijuhtumitest polnud võimalik avastadagi, kui inimene suri, siis küllap oli surma põhjus täpsemalt teadmata. Praegugi ju on sama, ega siis lahkamist enamasti tehta, pannakse mingi tõenäoline asi kirja.

Mille üle siis vaidled üldse? Laste puhul on välistatud keskkonna tingimused ja toitumine, sest nad on selleks liiga noored.

Vanemad annavad ju ima elu keskonnast muterrinud geenid lapsele edasi.

[Külaline]

Praegugi ju on sama, ega siis lahkamist enamasti tehta, pannakse mingi tõenäoline asi kirja.

Nii ei ole. V-o väga vanade inimeste puhul. Mu 50+ sugulane suri. Meie pidime matma. Suri ta linnas, kus lahangut ei saanud teha. Ta sõidutati teise linna, öeldi, et on kohustus lahata, muudmoodi ei saa matta, kuna surma põhjus on teadmata. See oli 15 aastat tagasi.
Kui inimesel on diagnoositud vähk ja selle kulg ka kirjas, siis ei pea ilmselt tõesti lahkama.

[Külaline]

Praegugi ju on sama, ega siis lahkamist enamasti tehta, pannakse mingi tõenäoline asi kirja.

Nii ei ole. V-o väga vanade inimeste puhul. Mu 50+ sugulane suri. Meie pidime matma. Suri ta linnas, kus lahangut ei saanud teha. Ta sõidutati teise linna, öeldi, et on kohustus lahata, muudmoodi ei saa matta, kuna surma põhjus on teadmata. See oli 15 aastat tagasi.
Kui inimesel on diagnoositud vähk ja selle kulg ka kirjas, siis ei pea ilmselt tõesti lahkama.

See kehtib inimeste puhul, kes on täiesti terved olnud enne surma. Kui on varasemast mingi diagnoos ees, mis võib viia surmani, siis suure tõenäosusega määratakse ikka selle pealt surma põhjus. Kui inimene sureb vähki, siis ega ta seda vaevusteta tee, ikka on enne midagi häda olnud ja kui vähki määrata ei osatud, siis pandi arvatavasti mõni muu diagnoos ning surmapõhjus ka sellest tulenev.

[Külaline]

Kui inimene sureb vähki, siis ega ta seda vaevusteta tee, ikka on enne midagi häda olnud ja kui vähki määrata ei osatud, siis pandi arvatavasti mõni muu diagnoos ning surmapõhjus ka sellest tulenev.

Vähki osatakse tänapäeval väga hästi diagnoosida. Eriti, kui inimesel on pidevad vaevused.