Mul käib lasteaias 4 aastane poisslaps. Laps pigem selline üliaktiivne ja püsimatu. Samas rühmas käib ka lapse parim sõber kellega pidevalt lasteaias nad ninapidi koos on. Sõber isegi palju aktiivsem ja rohkem rahmeldaja. Nüüd täna kasvataja rääkis minuga, et kui nad koos lasteaias on, siis need lasteaiapäevad on nii rasked. Nad alati koos jooksevad, ei kuula sõna, korraldavad midagi. Mängivad, et on supermanid, ämblikmehed jne. Nagu poisid ikka. Kasvaja ütles, et see läheb aasta aastalt aina hullemaks. Mina ei ole kodus nagu probleemi näinud. Laps tuleb koju. Vaatab multikaid või mängib oma legodega. Aeg ajalt paneb ka ämblikmehe kostüümi selga ja ronib mööda diivanit, et on ämblikmees. Kodus ei ole kunagi midagi hullu.
Samas eile seisime bussijaamas ja see parim sõber oli ka seal emaga. Poiss tal jooksis, hüppas, üldse sõna ei kuulanud. Minu laps seisis minu kõrval ja häbenes. Hoidis käest kinni ja pani lausa pea mulle peaaegu põue. Kuidas see lasteaias siis nii erinev on. Ma tunnen end nii kehvasti kui kasvatajad selle jutuga tulevad, et mu laps ei kuula sõna ja ei võta ühistest tegevustest osa. Saan aru, et võibki olla raske ja väsitav. Aga mida ma selles olukorras teha saan? Viin lapse lasteada kui teist poissi pole? Või vahetan üldse lasteaeda? 4 aastasega väga rääkida ju mõistlikult ei saa.
Laps käib ka tasulises jalgpalli trennis lasteaias. Treener olevat keeldunud neid kahte last sinna edaspidi võtmast.
Mida Teie teeksite? Kodus on laps rahulik ( ilmselt siis lasteaias elab end välja ). Samas teised lapsed rühmas on nii kukununnud. Mul nagu mingi rakett kes seal ringi laseb.
Lasteaias mure
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline