Eesti parim raiesportlane

[Külaline]

vahel saab lihtsalt lootus otsa või ükskõik millest mõõt täis, ümbritsev tundub nii nõme ja labane, et inimene valib pigem lahkumise.

Mina kardan seda, et äkki saadetakse järgmise tiiruga tagasi, kui ise ära minna. Siis hakkab see jamps kõik jälle otsast pihta.

[Külaline]

vahel saab lihtsalt lootus otsa või ükskõik millest mõõt täis, ümbritsev tundub nii nõme ja labane, et inimene valib pigem lahkumise.

Mina kardan seda, et äkki saadetakse järgmise tiiruga tagasi, kui ise ära minna. Siis hakkab see jamps kõik jälle otsast pihta.

Nii ongi, siis ei ole ta aga enam Imre, vaid on Urve

[Külaline]

Ma ei arva, et meil sünniga mingi äng kaasas on, selleks peaksime me mingi teine inimliik olema. Pigem on meiega kaasas tänu elukohale pimedus ja halb ilm, mis teeb keerulisemaks rõõmu tundmise, see on mõnikord lausa kunst, kuidas sügaval novembrikuus leida see miski säde, mis teeb elu elamisväärseks. Rõõmu leidmist peaks meil koolis õpetatama lausa, on minu arvamus. Ma olen 50+ aastat vana ja alles eelmisel aastal psühholoogil käies (hingehinna eest 5 korda) sain esimest korda elus mingi tunnetuse, kuidas iseendasse rõõmu tuua.

Tead et ekvaatoril läheb alati kell 6 õhtul pimedaks, olgu suvi või talv. Päeva pikkus on täpselt 12 tundi. Kui sa ärkad kell 8 üles, siis päevavalgust on ainult õhtuni kella 6ni, sest siis maakera on pooltiiru teinud ja ongi kottpime. Tegelikult meil seda pimedat aega nii palju rohkem ei olegi kui neil ja meil on vähemalt suvi väga valge, sest planeedi kaldest tulenevalt ei varja planeedi kumerus meid päikese eest. Külm on talvel meil jällegi kuna see kalle viib meid päikesest natuke eemale ja atmosfääri paksus on päikese suhtes suurem, st päike ei soojenda nii palju. Austraalias vastupidi, nemad on planeedi kaldest tulenevalt päikesele lähemal ja neil on väga soe, samas läheb neil päev veel rutem pimedaks kui ekvaatoril.

Mingu pealegi kell 18 pimedaks, aga päev otsa särab neil enamasti päike. Kuidas meil? Mitte nii tore, onju. On ju vaks vahet, kas sa iga päev näed 12 tundi päikest või mitte? Minul küll on.

Minu arust on tore, et meil on 4 aastaaega. Sina oled pessimist. Aga võta reisipakkumised lahti ja kui siin ei sobi, siis saab minna kuhugi, kus päike, kasvõi homme - pakkumisi lademetes. Patt on nuriseda.

[Külaline]

Minu arust on tore, et meil on 4 aastaaega. Sina oled pessimist. Aga võta reisipakkumised lahti ja kui siin ei sobi, siis saab minna kuhugi, kus päike, kasvõi homme - pakkumisi lademetes. Patt on nuriseda.

Minu arust parem pessimism kui äärmine pealiskaudsus. Sa ei tea, miks see vastaja minna ei saa, äkki ta on haige, äkki tal on vanemad hooldada, äkki pole raha.. Aga sind ei huvita ju ka, saaks ainult plähmerdada.

[Külaline]

Jah, muidugi on see inimeseti väga erinev, selle vastu ma ei vaidle ju. Aga mitte rahvuseti või regiooniti erinev. Erinevused põhjamaade ja lõunamaade vahel tulenevad ikka välistest tingimustest, mitte sellest, et põhjamaades sünnib mingi eriline depressiivne inimtõug. Sünnib Itaalias see depressiivne inimtüüp, siis teda aitab ilus ilm joonel hoida. Sünnib põhjamaal, siis pole tal millestki eriti talvisel hallil ajal kinni võtta.

Sa räägid endale vastu.

Esmalt ütled, et see on inimeseti erinev, mitte ei sõltu asukohast (ehk et on geneetiline).
Seejärel ütles, et erinevused tulenevad ikkagi välistest tingimustest (ehk asukohast). Ja seejärel lisad kohe, et mitte selles, et siinmail oldaks eriliselt depressiivsed.

Ehk et kumba sa siis õigeks pead? Kas see sõltub asukohast või inimesest?

Mis sulle arusaamatuks jäi? Asukohast sõltuvad keskkonnamõjud, mitte sünnipärased eeldused. Mingit vasturääkivust pole. Inimene sünnib igal pool ühesuguse variatiivsusega, siinsed pimedad ilmaolud suurendavad sünnipäraste eelduste mõju ning lõunamaades valgus, õitsemine ja pidev suvi leevendab neid mõjusid.

[Külaline]

Minu arust on tore, et meil on 4 aastaaega. Sina oled pessimist. Aga võta reisipakkumised lahti ja kui siin ei sobi, siis saab minna kuhugi, kus päike, kasvõi homme - pakkumisi lademetes. Patt on nuriseda.

Minu arust parem pessimism kui äärmine pealiskaudsus. Sa ei tea, miks see vastaja minna ei saa, äkki ta on haige, äkki tal on vanemad hooldada, äkki pole raha.. Aga sind ei huvita ju ka, saaks ainult plähmerdada.

Pessimism on kõige hullem asi üldse, sest pessimist toitub teiste energiast. Ise hoian kaarega sellistest eemale, nad ei ole head inimesed.

[Külaline]

Minu arust on tore, et meil on 4 aastaaega. Sina oled pessimist. Aga võta reisipakkumised lahti ja kui siin ei sobi, siis saab minna kuhugi, kus päike, kasvõi homme - pakkumisi lademetes. Patt on nuriseda.

Minu arust parem pessimism kui äärmine pealiskaudsus. Sa ei tea, miks see vastaja minna ei saa, äkki ta on haige, äkki tal on vanemad hooldada, äkki pole raha.. Aga sind ei huvita ju ka, saaks ainult plähmerdada.

Pessimism on kõige hullem asi üldse, sest pessimist toitub teiste energiast. Ise hoian kaarega sellistest eemale, nad ei ole head inimesed.

Sul on mõisted väga omapäraste tähendustega. Pessimisti all mõtled sa nartsissisti ja manipulaatorit, hea inimese all mõtled, et nad ei mõju sulle hästi. Pessimism pole midagi sellist, mis sind mõjutab. Pessimist saab olla ka nii, et seda välja ei näita, see on sügavalt sisemine omadus. Pessimismi imiteerides sinuga manipuleerida saab ka optimist.

[Külaline]

Aga põhjamaades nagu meil ongi osadel inimestel juba sünniga kaasas mingi ängistus. Kui elus läheb hästi siis ei löö see välja, aga kui läheb pikalt halvasti, siis ta võtab selle inimese olemuse üle. Neid inimesi ei saa ka aidata, sest see kõik ei paista kusagilt välja.

Ma ei arva, et meil sünniga mingi äng kaasas on, selleks peaksime me mingi teine inimliik olema. Pigem on meiega kaasas tänu elukohale pimedus ja halb ilm, mis teeb keerulisemaks rõõmu tundmise, see on mõnikord lausa kunst, kuidas sügaval novembrikuus leida see miski säde, mis teeb elu elamisväärseks. Rõõmu leidmist peaks meil koolis õpetatama lausa, on minu arvamus. Ma olen 50+ aastat vana ja alles eelmisel aastal psühholoogil käies (hingehinna eest 5 korda) sain esimest korda elus mingi tunnetuse, kuidas iseendasse rõõmu tuua.

Mina olen sinust veidi vanem, aga mingit ängi pole kunagi tundnud. Elu on alati ilus tundunud, vahet ei ole, kas õues on pime või ei. Rõõmus olen iga päev ja iga päev elu on üks suur kingitus. Palju nalja, naeru, õnnelikkust. Lähedased sõbrannad on kõik samasugused, ei masendu ega stressa mitte keegi.

Sa elad siis roosas udus. Kas sa ei saa aru, et sa sured kunagi ära ja seega on kõik mõttetu ja ängistav?

[Külaline]

Sa elad siis roosas udus. Kas sa ei saa aru, et sa sured kunagi ära ja seega on kõik mõttetu ja ängistav?

Sa oled jälle tagasi. Oi, hakkame jälle päevade kaupa nutma, sest mingil hetkel peame surema. Nagu meil oleks valikut.

[Külaline]

Sa elad siis roosas udus. Kas sa ei saa aru, et sa sured kunagi ära ja seega on kõik mõttetu ja ängistav?

Mina ei tunne, et see oleks mõttetu ja ängistav. Mida siis nüüd teha, vägisi püüdma kurvastada sinu meeleheaks?

[Egalitaar]

Imre Sooääre puhul selge: enesetapp. Kroonikas varsti täpsemalt.

Siis arvasin õigesti. Olekski liiga suur kokkusattumus selle mõisamüügiga olnud. Ei usu, et enesetapp alati mingi meeltesegadust või appikarjet kehastab. Osad enesetapud on au pärast tehtud,vahel on see kättemaks, vahel saab lihtsalt lootus otsa või ükskõik millest mõõt täis, ümbritsev tundub nii nõme ja labane, et inimene valib pigem lahkumise.

Vahel tulevad hädad korraga. Paistab, et Imrel tulidki. Äri läks pankrotti, võlad olid väga suured ja tervis — ilmselt ka vaimne tervis — oli halb. Elu on selline, et just siis saab ka selgeks, kes on su tõelised sõbrad, sest paljud pööravad selja.

[Nõiamoor]

vahel saab lihtsalt lootus otsa või ükskõik millest mõõt täis, ümbritsev tundub nii nõme ja labane, et inimene valib pigem lahkumise.

Mina kardan seda, et äkki saadetakse järgmise tiiruga tagasi, kui ise ära minna. Siis hakkab see jamps kõik jälle otsast pihta.

Mina ka... seepärast kavatsen võimalikult vanaks elada, et seda "alustame otsast..." kuskile ebameeldivasse tulevikku lükata .

[Külaline]

Imre Sooääre puhul selge: enesetapp. Kroonikas varsti täpsemalt.

Ahsoo. Sellepärast siis tuttavate ümbertnurga järelehüüded.

Tohoh! Kas kasvaja tõttu oleks nagunii surnud ja tahtis kiirendada?

Kasvaja ei olnud tema tervisele kuidagi ohtlik, lihtsalt pidi natuke aega ootama tulemust, et kas on vähk. Ei olnud.

[kolja]

Keegi ei tee enesetappu maailmavalu pärast. Enesetapp tehakse, sest ei tulda enam endaga toime, ei suudeta enam taluda seda segadust ja sihitust enda sees. Enesetapp on sügavalt isiklik ja inimesesisene asi, maailmas toimuv puutub sellesse ainult nii palju, kui see inimese sisemust mõjutab ja stressi tõstab.

Maailmavalu on hingevalu, mis johtub ümbritseva elu mittevastavusest inimese soovidele ja ootustele ning inimese võimetusest seda muuta. Või vähemalt on inimesel selline ettekujutus, et temast ei sõltu selles olukorras mitte midagi peale selle ühe n-ö lahenduse.

Selle pärast ei tee keegi enesetappu, et maailma muuta ei saa. Seda ma ju ennist ka ütlesin. Selle üle ollakse kurb, see võib olla ka üks tegureid, mis inimest paneb end väärtusetuna tundma või endast mitte aru saama, kuid see pole ikkagi kunagi ainus ja peamine põhjus. Enesetapu põhjus on ikka iseendas.

Stefan Zweig tegi ju, koos naisega veel. Väidetavalt. (Ta ise väitis oma kirjas.) Ja ka Hitler valis põgenemise asemel suitsiidi- küllap oli samamoodi "kurb", et ei õnnestunud maailma muuta.
Sooäär oleks ka ilmselt elus veel, kui oleks saanud muuta kasvõi seda väikest osa maailmast, millest sõltus ta mõisa majandamine.

[Külaline]

Ahsoo. Sellepärast siis tuttavate ümbertnurga järelehüüded.

Tohoh! Kas kasvaja tõttu oleks nagunii surnud ja tahtis kiirendada?

Kasvaja ei olnud tema tervisele kuidagi ohtlik, lihtsalt pidi natuke aega ootama tulemust, et kas on vähk. Ei olnud.

Muidugi ei olnud kui ta endalt elu võttis.

[Külaline]

Minu arust parem pessimism kui äärmine pealiskaudsus. Sa ei tea, miks see vastaja minna ei saa, äkki ta on haige, äkki tal on vanemad hooldada, äkki pole raha.. Aga sind ei huvita ju ka, saaks ainult plähmerdada.

Pessimism on kõige hullem asi üldse, sest pessimist toitub teiste energiast. Ise hoian kaarega sellistest eemale, nad ei ole head inimesed.

Sul on mõisted väga omapäraste tähendustega. Pessimisti all mõtled sa nartsissisti ja manipulaatorit, hea inimese all mõtled, et nad ei mõju sulle hästi. Pessimism pole midagi sellist, mis sind mõjutab. Pessimist saab olla ka nii, et seda välja ei näita, see on sügavalt sisemine omadus. Pessimismi imiteerides sinuga manipuleerida saab ka optimist.

Ei mõtle nartsissisti ja manipulaatorit, kust sa selliseid mõtteid saad?
Pessimist on inimene, kes keskendub negatiivsele ja see karjub näkku kohe, kui taoline isik oma suu avab. Õnneks saab oma elu elada nii, et endale ebameeldivaid inimesi väldid ning suhelda ainult selliste inimestega, kes on optimistlikud ja hea energiaga. Ise tuleb kujundada oma ruum, täita see heade inimestega ja olla õnnelik.

[Külaline]

Maailmavalu on hingevalu, mis johtub ümbritseva elu mittevastavusest inimese soovidele ja ootustele ning inimese võimetusest seda muuta. Või vähemalt on inimesel selline ettekujutus, et temast ei sõltu selles olukorras mitte midagi peale selle ühe n-ö lahenduse.

Selle pärast ei tee keegi enesetappu, et maailma muuta ei saa. Seda ma ju ennist ka ütlesin. Selle üle ollakse kurb, see võib olla ka üks tegureid, mis inimest paneb end väärtusetuna tundma või endast mitte aru saama, kuid see pole ikkagi kunagi ainus ja peamine põhjus. Enesetapu põhjus on ikka iseendas.

Stefan Zweig tegi ju, koos naisega veel. Väidetavalt. (Ta ise väitis oma kirjas.) Ja ka Hitler valis põgenemise asemel suitsiidi- küllap oli samamoodi "kurb", et ei õnnestunud maailma muuta.
Sooäär oleks ka ilmselt elus veel, kui oleks saanud muuta kasvõi seda väikest osa maailmast, millest sõltus ta mõisa majandamine.

kiirelt elad, kiirelt põled

[Külaline]

Pessimism on kõige hullem asi üldse, sest pessimist toitub teiste energiast. Ise hoian kaarega sellistest eemale, nad ei ole head inimesed.

Sul on mõisted väga omapäraste tähendustega. Pessimisti all mõtled sa nartsissisti ja manipulaatorit, hea inimese all mõtled, et nad ei mõju sulle hästi. Pessimism pole midagi sellist, mis sind mõjutab. Pessimist saab olla ka nii, et seda välja ei näita, see on sügavalt sisemine omadus. Pessimismi imiteerides sinuga manipuleerida saab ka optimist.

Ei mõtle nartsissisti ja manipulaatorit, kust sa selliseid mõtteid saad?
Pessimist on inimene, kes keskendub negatiivsele ja see karjub näkku kohe, kui taoline isik oma suu avab. Õnneks saab oma elu elada nii, et endale ebameeldivaid inimesi väldid ning suhelda ainult selliste inimestega, kes on optimistlikud ja hea energiaga. Ise tuleb kujundada oma ruum, täita see heade inimestega ja olla õnnelik.

Kust ma mõtteid saan? Sinu käest - sest pessimistlik olemine ei tähenda, et ta seda sulle näkku hõõrub iga oma sõnaga. Seletasin juba ju. Sa nimetad enesetapjaid pessimistideks, ometi on väga ja väga tihti just nii, et väljapoole näivad nad väga positiivsed ja optimistlikud. Nii ka Sooäär. Sa ajad segi sisu ja vormi. Sa räägid vormist ning nimetad seda pessimismiks, aga tegelikult mõtled sa vingatseid ja manipulaatoreid. Nemad on vastikud ja halva energiaga. Sinu ruum, mis on häid inimesi täis, sisaldab kindlasti ka pessimiste, kes lihtsalt oskavad käituda ning teistega arvestada ja varjavad oma sisemist kurbust. Ja nemad ongi kõige suurem enesetapjate riskigrupp, sest keegi ei oska neile abi pakkuda.

[Külaline]

Selle pärast ei tee keegi enesetappu, et maailma muuta ei saa. Seda ma ju ennist ka ütlesin. Selle üle ollakse kurb, see võib olla ka üks tegureid, mis inimest paneb end väärtusetuna tundma või endast mitte aru saama, kuid see pole ikkagi kunagi ainus ja peamine põhjus. Enesetapu põhjus on ikka iseendas.

Stefan Zweig tegi ju, koos naisega veel. Väidetavalt. (Ta ise väitis oma kirjas.) Ja ka Hitler valis põgenemise asemel suitsiidi- küllap oli samamoodi "kurb", et ei õnnestunud maailma muuta.
Sooäär oleks ka ilmselt elus veel, kui oleks saanud muuta kasvõi seda väikest osa maailmast, millest sõltus ta mõisa majandamine.

kiirelt elad, kiirelt põled

Hitler nüüd küll ainult maailmavalust enesetappu ei teinud, tal ei jäänud eriti muud üle ju. Tahtis kiiret valutut surma nende lõputute protsesside asemel, mis muul juhul alanud oleks, lisaks veel alandus - maailmavalitsejast kõigi põlualuseks.
Zweig tegi enesetapu, sest arvas end liiga vanaks, et uut maailma ära oodata ning uuesti elu üles ehitada (peale sõja eest põgenemist). Maailmavaluga pole siin midagi pistmist, kirjanik oskas selle lihtsalt ilusti sõnastada. Puhas isiklik põhjus.

[Külaline]

Sul on mõisted väga omapäraste tähendustega. Pessimisti all mõtled sa nartsissisti ja manipulaatorit, hea inimese all mõtled, et nad ei mõju sulle hästi. Pessimism pole midagi sellist, mis sind mõjutab. Pessimist saab olla ka nii, et seda välja ei näita, see on sügavalt sisemine omadus. Pessimismi imiteerides sinuga manipuleerida saab ka optimist.

Ei mõtle nartsissisti ja manipulaatorit, kust sa selliseid mõtteid saad?
Pessimist on inimene, kes keskendub negatiivsele ja see karjub näkku kohe, kui taoline isik oma suu avab. Õnneks saab oma elu elada nii, et endale ebameeldivaid inimesi väldid ning suhelda ainult selliste inimestega, kes on optimistlikud ja hea energiaga. Ise tuleb kujundada oma ruum, täita see heade inimestega ja olla õnnelik.

Kust ma mõtteid saan? Sinu käest - sest pessimistlik olemine ei tähenda, et ta seda sulle näkku hõõrub iga oma sõnaga. Seletasin juba ju. Sa nimetad enesetapjaid pessimistideks, ometi on väga ja väga tihti just nii, et väljapoole näivad nad väga positiivsed ja optimistlikud. Nii ka Sooäär. Sa ajad segi sisu ja vormi. Sa räägid vormist ning nimetad seda pessimismiks, aga tegelikult mõtled sa vingatseid ja manipulaatoreid. Nemad on vastikud ja halva energiaga. Sinu ruum, mis on häid inimesi täis, sisaldab kindlasti ka pessimiste, kes lihtsalt oskavad käituda ning teistega arvestada ja varjavad oma sisemist kurbust. Ja nemad ongi kõige suurem enesetapjate riskigrupp, sest keegi ei oska neile abi pakkuda.

Ma pole mitte kusagil öelnud, et enesetapjad on pessimistid, ära pane mulle sõnu suhu. Minu ruumi inimesed ei pea oma kurbust varjama, sest kurbus lastakse endast välja ja jagatakse teistega, et rõõmsamana edasi minna. Jagatud mure on pool muret, seda teavad kõik. Lollus oleks see endale hoida ja kannatada. Milleks?