Mis juhtus Johan Randvere ja Evelin Samueliga?

[Külaline]

Ma ei olnud 20-aastaselt naiivne ja rumal. Mul oli selles vanuses juba 2-aastane laps.

Kas sa väidad, et sul oli see 18-aastaselt (enne keskhariduse omandamist, seega) lapse saamine arukas valik ja kaine kaalutlus, mitte rumaluse tagajärg? Või said kahe aastaga hästi targaks? Ilmselt mitte. Su jutt paraku kinnitab, et olid 20-aastaselt ikka parasjagu naiivne. Et selle lapsesaamise siin arukuse ja mittenaiivsuse tõestusena välja tood, siis ilmselt eriti midagi muutunud pole ka praeguseks.

Ja veel, mida tähendab enne keskhariduse omandamist? Mina lõpetasin keskkooli 17-aastaselt.

[Külaline]

Ma ei olnud 20-aastaselt naiivne ja rumal. Mul oli selles vanuses juba 2-aastane laps.

Kas sa väidad, et sul oli see 18-aastaselt (enne keskhariduse omandamist, seega) lapse saamine arukas valik ja kaine kaalutlus, mitte rumaluse tagajärg? Või said kahe aastaga hästi targaks? Ilmselt mitte. Su jutt paraku kinnitab, et olid 20-aastaselt ikka parasjagu naiivne. Et selle lapsesaamise siin arukuse ja mittenaiivsuse tõestusena välja tood, siis ilmselt eriti midagi muutunud pole ka praeguseks.

Ja veel, mida tähendab enne keskhariduse omandamist? Mina lõpetasin keskkooli 17-aastaselt.

Sama siin, mina lõpetasin ka gümnaasiumi 17-aastaselt. Vaatan, et nüüd lausa 19-aastane on novembrikuus ikka veel gümnaasiumi viimases klassis!

[Külaline]

Ja veel, mida tähendab enne keskhariduse omandamist? Mina lõpetasin keskkooli 17-aastaselt.

Mina lõpetasin ka 17aastaselt.

[Külaline]

Mina lõpetasin ka 17aastaselt

Jep, sama siin. 18 sain alles sügisel.

[Külaline]

Ma ei olnud 20-aastaselt naiivne ja rumal. Mul oli selles vanuses juba 2-aastane laps.

Kas sa väidad, et sul oli see 18-aastaselt (enne keskhariduse omandamist, seega) lapse saamine arukas valik ja kaine kaalutlus, mitte rumaluse tagajärg? Või said kahe aastaga hästi targaks? Ilmselt mitte. Su jutt paraku kinnitab, et olid 20-aastaselt ikka parasjagu naiivne. Et selle lapsesaamise siin arukuse ja mittenaiivsuse tõestusena välja tood, siis ilmselt eriti midagi muutunud pole ka praeguseks.

Jah, minu laps oli planeeritud. Mõistan, et tänapäeval tundub selline valik ulme, aga 80ndatel oli tavaline saada esimene laps kohe pärast keskkooli või vähemalt enne 25ndat eluaastat.

Ei jäänud haridus mul saamata ega elu elamata.

Ma olen sama vana, ka üle 50. Ei olnud see midagi tavaks. Kuskil kolhoosis ehk. Ja on ikka suur vahe, kas saad lapse 18-aastaselt või "enne 25ndat". See on meeletu arenguvahe. 18-aastaselt oli planeeritud laps? Juudas küll.

[Külaline]

Kas sa väidad, et sul oli see 18-aastaselt (enne keskhariduse omandamist, seega) lapse saamine arukas valik ja kaine kaalutlus, mitte rumaluse tagajärg? Või said kahe aastaga hästi targaks? Ilmselt mitte. Su jutt paraku kinnitab, et olid 20-aastaselt ikka parasjagu naiivne. Et selle lapsesaamise siin arukuse ja mittenaiivsuse tõestusena välja tood, siis ilmselt eriti midagi muutunud pole ka praeguseks.

Jah, minu laps oli planeeritud. Mõistan, et tänapäeval tundub selline valik ulme, aga 80ndatel oli tavaline saada esimene laps kohe pärast keskkooli või vähemalt enne 25ndat eluaastat.

Ei jäänud haridus mul saamata ega elu elamata.

Ma olen sama vana, ka üle 50. Ei olnud see midagi tavaks. Kuskil kolhoosis ehk. Ja on ikka suur vahe, kas saad lapse 18-aastaselt või "enne 25ndat". See on meeletu arenguvahe. 18-aastaselt oli planeeritud laps? Juudas küll.

Kui 1993. aastal sündis 50% lastest enne, kui nende ema oli 25-aastane, siis praegu on ema nii noor lapse sünnihetkel vaid 12% laste puhul.

[Külaline]

Tõenäoliselt jäi meespool petmisega vahele. Paljud suhted kestavadki nii kaua mitte seetõttu, et keegi ei peta vaid seetõttu, et pole vahele jäädud.

[Külaline]

Tõenäoliselt jäi meespool petmisega vahele. Paljud suhted kestavadki nii kaua mitte seetõttu, et keegi ei peta vaid seetõttu, et pole vahele jäädud.

Seda sa siin korrutad ja korrutad. Kõik petavad, mingit armastust pole olemas, kõik on koos ainult mingi pangalaenu või ei tea mille pärast. Kohe päris tõsiselt on täitsa kurb, et sa nii kibestunud oled. Ja ka veel nii alaarenenud, et see egotsentriline maailmapilt, mis peaks hakkama kaduma 4-5 aastaselt, ongi sulle külge jäänud. Sa ei saa ikka vanast peast ka veel aru, et kõik ei ole nagu sina, inimesi on erinevaid. Ära kanna oma kogemust kõigile inimestele üle.

[Külaline]

Kas sa väidad, et sul oli see 18-aastaselt (enne keskhariduse omandamist, seega) lapse saamine arukas valik ja kaine kaalutlus, mitte rumaluse tagajärg? Või said kahe aastaga hästi targaks? Ilmselt mitte. Su jutt paraku kinnitab, et olid 20-aastaselt ikka parasjagu naiivne. Et selle lapsesaamise siin arukuse ja mittenaiivsuse tõestusena välja tood, siis ilmselt eriti midagi muutunud pole ka praeguseks.

Jah, minu laps oli planeeritud. Mõistan, et tänapäeval tundub selline valik ulme, aga 80ndatel oli tavaline saada esimene laps kohe pärast keskkooli või vähemalt enne 25ndat eluaastat.

Ei jäänud haridus mul saamata ega elu elamata.

Ma olen sama vana, ka üle 50. Ei olnud see midagi tavaks. Kuskil kolhoosis ehk. Ja on ikka suur vahe, kas saad lapse 18-aastaselt või "enne 25ndat". See on meeletu arenguvahe. 18-aastaselt oli planeeritud laps? Juudas küll.

Kohe ootasin, et nüüd hakkab halvustamine, a la järelikult teil kolhoosis oli nii... Meie klassis oli kümme tüdrukut. Neli neist said lapse kohe pärast keskkooli, ehk 18-aastaselt. Neli tüdrukut said lapsed kohe pärast ülikooli, ehk ca 23-aastaselt. Kaks tüdrukut said esimese lapse ca 35-aastaselt. Üks neist jäigi ainult ühe lapsega. Samal ajal, kui kõikidel teistel on rohkem kui üks laps. Mina sain oma neli last enne 30ndat eluaastat.

Ja, me ei olnud Kaagvere kasvandikud, vaid elasime/õppisime ühes väikelinnas.

Eranditult kõik minu klassiõed on saanud kõrghariduse, hea töökoha. Ja on igati toredad ja intelligentsed inimesed. Abielu/kooselu on lahutanud vaid kaks klassiõde. Üks jäi leseks ja abiellus uuesti. Ehk siis enamus ongi selle oma noorpõlve armastusega koos, mis minu arvates näitab nii mõndagi. Tänapäeval on küll normaalne lapsi saada palju vanemas eas, kuid partnereid vahetatakse nagu sokke. Püsivaid kooselusid naljalt enam ei olegi.

Milles minu naiivsus või rumalus seisneb? Et ma ei ela oma elu selle mõõdupuu järgi mis sina?

[Külaline]

Kes siin väidab, et ta ei tee vahet, kas ta on 35 või 50, siis ma küsiks, et kas teete nalja või?! Mina olen 55 ja kuigi ma olen füüsiliselt aktiivne ja mul pole kilotki ülekaalu, on muutused 15-20 aastataguse ajaga kolossaalsed. Ma ei näe enam prillideta lähedale, mu hambad lagunevad kiires tempos, juba on 3 implantaati suus, karvad kasvavad näo peal, aga juuksed jäävad aina õhemaks ja kuigi ma värvin meid iga kuu, ikka kasvab hall kogu aeg välja, näo kuju on vajunud kandiliseks ja ükski soeng ei sobi, mu menopausivaevused on möödas, aga ma magan öösiti halvasti, mul on vahepeal pikalt valus vasaku jala põlv, siis parema jala laba, kuigi mingeid traumasid pole olnud, osad toidud tekitavad vaevusi, alkohol ajab pea valutamai, seksiisu puudub täielikult ja ärritun väga kergesti. Mitte midagi sellist mul veel 40-aastaselt ei olnud. Eks ma olen kohanenud, kus ma pääsen, aga ma ei taha uskuda, et olen millegi poolest erakordne ja ainult minu organism on vananedes muutunud, teistel siinkirjutajatel jätkub elu täpselt samamoodi nagu 35-selt...

Mida su süstija räägib, kas näokuju modelleerida pole võimalik? Inimesed kujundavad süstidega oma lõuga, lõdvestavad lihaseid, lisavad näkku ja võtavad ära.

[Külaline]

22 viimne taks. Selleks vanuseks olid paljud tüdrukud lapseootel. Ilma lapseta 25a oli ikka juba vana ja mõeldi, et mis tal viga võiks olla, et last pole.
Selline 30a esimene laps saada on täitsa ok, on u´viimase 5a trend.

[Külaline]

22 viimne taks. Selleks vanuseks olid paljud tüdrukud lapseootel. Ilma lapseta 25a oli ikka juba vana ja mõeldi, et mis tal viga võiks olla, et last pole.
Selline 30a esimene laps saada on täitsa ok, on u´viimase 5a trend.

25 aastat tagasi, kui sündis mu esimene laps, olin natuke üle 30. See oli minuealiste sõbrannade titebuumi aasta. Enne 25. eluaastat sai minu klassikaaslastest (ca 20 tüdrukut) lapse vist 3? Umbes nii. Enamik sünnitas 30. eluaasta ümber. Kordan, et see oli aastal 2000 ja selle ümber. Seega viiesti viimasest aastast pole küll mõtet rääkida.
Sügaval nõukaajal ehk oli kombeks tõesti enne 25-ndat eluaastat abielluda ja lapsi saada, kuid 18 oli ikka ka 80-ndate alguses väga varajane emapõlv.

[Külaline]

Tõenäoliselt jäi meespool petmisega vahele. Paljud suhted kestavadki nii kaua mitte seetõttu, et keegi ei peta vaid seetõttu, et pole vahele jäädud.

Seda sa siin korrutad ja korrutad. Kõik petavad, mingit armastust pole olemas, kõik on koos ainult mingi pangalaenu või ei tea mille pärast. Kohe päris tõsiselt on täitsa kurb, et sa nii kibestunud oled. Ja ka veel nii alaarenenud, et see egotsentriline maailmapilt, mis peaks hakkama kaduma 4-5 aastaselt, ongi sulle külge jäänud. Sa ei saa ikka vanast peast ka veel aru, et kõik ei ole nagu sina, inimesi on erinevaid. Ära kanna oma kogemust kõigile inimestele üle.

Ega see, et petetakse, ei tähenda, et oma kaaslast ei armasta. Tule jumal appi, kui vana sa oled? Tillukese lapse armas naiivne maailmapilt.

[Külaline]

22 viimne taks. Selleks vanuseks olid paljud tüdrukud lapseootel. Ilma lapseta 25a oli ikka juba vana ja mõeldi, et mis tal viga võiks olla, et last pole.
Selline 30a esimene laps saada on täitsa ok, on u´viimase 5a trend.

25 aastat tagasi, kui sündis mu esimene laps, olin natuke üle 30. See oli minuealiste sõbrannade titebuumi aasta. Enne 25. eluaastat sai minu klassikaaslastest (ca 20 tüdrukut) lapse vist 3? Umbes nii. Enamik sünnitas 30. eluaasta ümber. Kordan, et see oli aastal 2000 ja selle ümber. Seega viiesti viimasest aastast pole küll mõtet rääkida.
Sügaval nõukaajal ehk oli kombeks tõesti enne 25-ndat eluaastat abielluda ja lapsi saada, kuid 18 oli ikka ka 80-ndate alguses väga varajane emapõlv.

Küll on vanad emad jubedad. Minu minia sai äsja 30 ja sünnitab kohe planeeritud kolmanda lapse. Siis on soovitud laste hulk täis. Mõlemad kõrgharitud ettevõtjad, naine on hetkel omandamas teist kõrgharidust. Iluus maja ja kõik muu olemas, reisivad umbes kuuel korral aastas, mitte midagi laste tõttu tegemata ei jää, vähemalt ilusad noored vanemad. Üks tuttav sünnitas 4-nda lapse 43-selt, seda on küll päris hirmus vaadata. Laps on 16 ja ema kohe 60.

[Külaline]

22 viimne taks. Selleks vanuseks olid paljud tüdrukud lapseootel. Ilma lapseta 25a oli ikka juba vana ja mõeldi, et mis tal viga võiks olla, et last pole.
Selline 30a esimene laps saada on täitsa ok, on u´viimase 5a trend.

25 aastat tagasi, kui sündis mu esimene laps, olin natuke üle 30. See oli minuealiste sõbrannade titebuumi aasta. Enne 25. eluaastat sai minu klassikaaslastest (ca 20 tüdrukut) lapse vist 3? Umbes nii. Enamik sünnitas 30. eluaasta ümber. Kordan, et see oli aastal 2000 ja selle ümber. Seega viiesti viimasest aastast pole küll mõtet rääkida.
Sügaval nõukaajal ehk oli kombeks tõesti enne 25-ndat eluaastat abielluda ja lapsi saada, kuid 18 oli ikka ka 80-ndate alguses väga varajane emapõlv.

Mina sünnitasin esimese lapse aastal 1998, kui olin 24 (mõned kuud hiljem sain 25). Ja ei arvanud keegi toona, et ma über noor oleksin olnud. Enamik tuttavaid sai ikka ülikooliajal juba esimese lapse. Teise lapse sain 2011, kui olin 38 ja no siis peeti ikka lausa vanaks sünnitajaks. Mäletan, et ITK-s kuulsin ikka pidevalt seda väljendit, et "teie eas". Mingeid lisaanalüüsegi veel tehti, kuna olin "eakas" sünnitaja. Täna tundub see ikka suisa koomiline.

[Külaline]

Mina sünnitasin esimese lapse aastal 1998, kui olin 24 (mõned kuud hiljem sain 25). Ja ei arvanud keegi toona, et ma über noor oleksin olnud. Enamik tuttavaid sai ikka ülikooliajal juba esimese lapse. Teise lapse sain 2011, kui olin 38 ja no siis peeti ikka lausa vanaks sünnitajaks. Mäletan, et ITK-s kuulsin ikka pidevalt seda väljendit, et "teie eas". Mingeid lisaanalüüsegi veel tehti, kuna olin "eakas" sünnitaja. Täna tundub see ikka suisa koomiline.

Koomik oled sa tõesti. Sinu ajal tõesti nimetati meditsiiniliselt geriaatriliseks raseduseks rasestumist 35-aastaselt või hiljem. Nüüd on jah lumehelbekestele sobivamad terminid, et muidu veel solvuvad.

[Külaline]

Küll on vanad emad jubedad. Minu minia sai äsja 30 ja sünnitab kohe planeeritud kolmanda lapse. Siis on soovitud laste hulk täis. Mõlemad kõrgharitud ettevõtjad, naine on hetkel omandamas teist kõrgharidust. Iluus maja ja kõik muu olemas, reisivad umbes kuuel korral aastas, mitte midagi laste tõttu tegemata ei jää, vähemalt ilusad noored vanemad. Üks tuttav sünnitas 4-nda lapse 43-selt, seda on küll päris hirmus vaadata. Laps on 16 ja ema kohe 60.

Mina 30-aastaste ja vanemate naistega enam seksida ei taha, keha neil juba na närbunud. Ja kui veel kolm last on sünnitanud...Ei, üldse ei tõuse. Käin parem kuus korda aastas Tais.

[Külaline]

Ja, kui rääkida mõttemaailmast, väärtushinnangutest jne, siis alates 20ndast eluaastast ei ole mul selles osas midagi muutunud. Mõtlen ikka samamoodi kui 20-aastaselt.

Endiselt sama naiivne ja rumal?! Sinuga on siis küll pahasti läinud...

Ma ei olnud 20-aastaselt naiivne ja rumal. Mul oli selles vanuses juba 2-aastane laps.

Üldsegi, ei tasu võrrelda tänapäevaseid 20-aastaseid tolleaegsetega. Ehk siis, nõuka ajal noored olnud inimesed ei olnud sellised lumehelbekesed ja eluvõõrakesed nagu tänapäevased 20-aastased. Sellel ajal oli 20-aastane juba täiesti küps ja iseseisev, endaga ise hakkamasaav, täiskasvanud inimene.

No ootused olid veidi teistsugused. Tänapäeval esitakse noortele palju rohkem tingimusi (ikka, et korralik haridus, edukas karjäär, kinnisvara...). Näiteks latt selles osas, millal noort peetakse oma perekonna loomise vääriliseks, on palju kõrgemal kui vanasti. Mis tähendab, et ka noored ise põevad kõige osas palju rohkem: "Kas ma ikka olen piisav?"

See aga võib mõjuda nii, et osa noori hakkab tundma väga suurt ebakindlust täiskasvanu eluetappi sisenemise ees, hakkab seda tulevikku lükkama. Või hakkab leiutama igasugu huvitavaid variante elamiseks - mõnes osas elab nagu täiskasvanu, mõnes osas elab nagu teismeline (sest nii tundub olevat väiksem võimalus läbi kukkuda). Millega kaasneb see, et ei sada mõnesid kogemusi, sama vanad tunduvad vähem täiskasvanulikumad ja vähem iseseisvamad kui vanasti - millega osa ühiskonnast jällegi ei ole rahul.

[Külaline]

Endiselt sama naiivne ja rumal?! Sinuga on siis küll pahasti läinud...

Ma ei olnud 20-aastaselt naiivne ja rumal. Mul oli selles vanuses juba 2-aastane laps.

Üldsegi, ei tasu võrrelda tänapäevaseid 20-aastaseid tolleaegsetega. Ehk siis, nõuka ajal noored olnud inimesed ei olnud sellised lumehelbekesed ja eluvõõrakesed nagu tänapäevased 20-aastased. Sellel ajal oli 20-aastane juba täiesti küps ja iseseisev, endaga ise hakkamasaav, täiskasvanud inimene.

No ootused olid veidi teistsugused. Tänapäeval esitakse noortele palju rohkem tingimusi (ikka, et korralik haridus, edukas karjäär, kinnisvara...). Näiteks latt selles osas, millal noort peetakse oma perekonna loomise vääriliseks, on palju kõrgemal kui vanasti. Mis tähendab, et ka noored ise põevad kõige osas palju rohkem: "Kas ma ikka olen piisav?"

See aga võib mõjuda nii, et osa noori hakkab tundma väga suurt ebakindlust täiskasvanu eluetappi sisenemise ees, hakkab seda tulevikku lükkama. Või hakkab leiutama igasugu huvitavaid variante elamiseks - mõnes osas elab nagu täiskasvanu, mõnes osas elab nagu teismeline (sest nii tundub olevat väiksem võimalus läbi kukkuda). Millega kaasneb see, et ei sada mõnesid kogemusi, sama vanad tunduvad vähem täiskasvanulikumad ja vähem iseseisvamad kui vanasti - millega osa ühiskonnast jällegi ei ole rahul.

Mina olen saanud ka kõik need, mida ülesloetlesid - haridus (tõsi, ei läinud kohe otse keskast ülikooli, vaid aasta jäi vahele), karjäär, kinnisvara.

Nii et ma ei saa üldse aru sellest jutust, et see, kes väga noorena on lapsed saanud, on tingimata hariduseta, karjäärita ja üldse kehval elujärjel.

[Külaline]

Mina sünnitasin esimese lapse aastal 1998, kui olin 24 (mõned kuud hiljem sain 25). Ja ei arvanud keegi toona, et ma über noor oleksin olnud. Enamik tuttavaid sai ikka ülikooliajal juba esimese lapse. Teise lapse sain 2011, kui olin 38 ja no siis peeti ikka lausa vanaks sünnitajaks. Mäletan, et ITK-s kuulsin ikka pidevalt seda väljendit, et "teie eas". Mingeid lisaanalüüsegi veel tehti, kuna olin "eakas" sünnitaja. Täna tundub see ikka suisa koomiline.

Koomik oled sa tõesti. Sinu ajal tõesti nimetati meditsiiniliselt geriaatriliseks raseduseks rasestumist 35-aastaselt või hiljem. Nüüd on jah lumehelbekestele sobivamad terminid, et muidu veel solvuvad.

Ära aja naerma. 24-aastaselt sünnitada on sotsiaalses mõttes ikka väga vara. 30+ on esimese lapse jaoks ideaalne.