"Kes olid aestid? Kõige lihtsam vastus on – kõige idapoolsemad germaanlased; keele järgi tundmatud keldi hõimud; asukoha järgi ka kõige läänepoolsemad balti hõimud (preislased), ent peetud on neid ka läänemeresoomlasteks. Selgust pole.Guest kirjutas: ↑23 Nov 2025 16:47Igatahes fakt on see, et Eesti/Aestii nimi on oluliselt vanem kui saksapärane Estland ning mitte Estlandist ei tuletatud Eestit, vaid suure tõenäosusega vastupidi, Estland tuletati Eestist.Külaline kirjutas: ↑23 Nov 2025 16:38Sest tänapäeval on teadlased seisukohal, et selle all peeti silmas balti hõime, mitte läänemeresoomlasi.
Häda on selles, et Tacitus ise nende juures ei käinud. Mingi info oli temani jõudnud rooma merevaigukaupmeestelt, võib-olla ka kreeka geograafidelt (Pytheas). Me ei tea, kas need hõimud end ise nõnda nimetasid või andsid neile selle nime naabrid. Eelmisel sajandil sugenes seletustesse rahvusromantikat. Nii balti kui eesti uurijad püüdsid neid hõime omadeks kuulutada.
Enam-vähem usutav on, et aesti on sõna Eesti kaugeks eelkäijaks, aga eestlasi tähistab see sõnatüvi alles keskaegsete skandinaavlaste keeles.
Skandinaavlaste saagades leidub teateid ka eestlastest. Ynglingite saaga XXXII peatükis on kirjas: „Kuningas Eysteinni poeg Yngvarr … tegi rahu taanlastega ja võttis ette sõjakäigu Idateele. Ühel suvel viis ta väe välja ja sõitis Eestimaale ning sõdis seal suvel paigas, mille nimi on Kivi. Seal tulid eestlased välja suure väega ja nad pidasid lahingu. Seal oli nii vapper vägi, et rootslased ei saanud vastu. Seal langes kuningas Yngvarr, kuid tema vägi põgenes. Ta on maetud sinna mereranna lähedale. See on Adalsyslas. Rootslased sõitsid pärast seda kaotust koju.“
Originaaltekstis on Eistland ’Eestimaa’ ja eistr ’eestlane’ (-r on järelartikkel). See saaga räägib sündmustest VI sajandil pKr. Pole kahtlust, et tegemist on tõepoolest Eestimaa lääneranniku ja selle elanikega.
Olgu siinkohal tähelepanu juhitud üllatavale asjaolule, et eesti-tüve ei kohta me kordagi vanemates kohanimedes ja isegi mitte esialgsetes perekonnanimedes, sel ajal kui Suomi ja suomalainen on Soome kohanimedes ja perekonnanimedes olemas.
On ilmne, et Eesti ala, pigem küll selle rannaala tähistasid eest-tüveliste sõnadega esimestena Skandinaavia asukad ja nendeni võis jõuda kunagi Läänemere lõuna(kagu)kallast asustanud hõimude nimetus mitmesuguste keskaegsete allikate vahendusel."
Emakeele Selts: https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/20 ... 7-1_01.pdf