Mis juhtus Johan Randvere ja Evelin Samueliga?

[Külaline]

17-18aastaselt lõpetati keskkool ja järgmise viie aasta jooksul vähemalt üks laps saada ja 25ndaks teine laps saada oli pigem norm kui haruldane asi.

Igatahes ei olnud norm see 1. laps 18-aastaselt saada, ärge seletage!

Norm ei olnud, aga midagi ebatavalist see ka ei olnud.

[Külaline]

25 aastat tagasi, kui sündis mu esimene laps, olin natuke üle 30. See oli minuealiste sõbrannade titebuumi aasta. Enne 25. eluaastat sai minu klassikaaslastest (ca 20 tüdrukut) lapse vist 3? Umbes nii. Enamik sünnitas 30. eluaasta ümber. Kordan, et see oli aastal 2000 ja selle ümber. Seega viiesti viimasest aastast pole küll mõtet rääkida.
Sügaval nõukaajal ehk oli kombeks tõesti enne 25-ndat eluaastat abielluda ja lapsi saada, kuid 18 oli ikka ka 80-ndate alguses väga varajane emapõlv.

Mis mõttes "emapõlv"? Saan aru, et on tuletatud sõnast lapsepõlv või poismehepõlv, aga sellist sõna nagu emapõlv ei ole olemas.

Hämming! Ja siis sellised heidavad siin noorelt emaks saanutele ette naiivsust, rumalust ja pooleli jäänud haridusteed.

Validool! Ruttu validool sisse! Kirjutati sõna, millest saan küll aru ja mille tuletuskäik on loogiline, aga ma näen sellist sõna esimest korda! Kiirabi! Tuletõrje! Merepääste!

Loomulikult sain ma aru, mida selle sõnaga taheti öelda. Aga lihtsalt infoks, et sellist sõna ei ole olemas. Niimoodi ei öelda. Selline asi lihtsalt jääb silma, kui inimene siin teistele hinnanguid annab ning toob enda pealt näite, millal on õige aeg lapsi saama hakata, pidades noorelt lapsesaanuid rumalateks ja harimatuks.

[Külaline]

17-18aastaselt lõpetati keskkool ja järgmise viie aasta jooksul vähemalt üks laps saada ja 25ndaks teine laps saada oli pigem norm kui haruldane asi.

Igatahes ei olnud norm see 1. laps 18-aastaselt saada, ärge seletage!

Minu arust ka ei olnud. Kes seal keskkooli lõpus rasedaks jäi, oli ikka päris suur häbi. Kahekümnendate alguses ja ülikooli ajal saadi küll lapsi.

[Külaline]

sain ka lapse 19-aastaselt, nüüd 50+, ja inimesena olen ikka väga suurelt muutunud! Kummaline oleks jääda samasuguseks, meeldiksid samad asjad, samad tegevused, huvid.
Juba see, kelleks tookord õppima läksin - ei töötanud hiljem kunagi selles ametis.
Unistasin majas elamisest - tegelikult olen korteri-inimene.
Meeldis riietuda kostüümidesse, maitsekalt ja toon-toonis - nüüd eelistan väga vaba ja eklektilist.

Maailmavaate osas pole kindel kas sellist 19-aastasel nii väga ongi...

[Külaline]

Loomulikult sain ma aru, mida selle sõnaga taheti öelda. Aga lihtsalt infoks, et sellist sõna ei ole olemas. Niimoodi ei öelda. Selline asi lihtsalt jääb silma, kui inimene siin teistele hinnanguid annab ning toob enda pealt näite, millal on õige aeg lapsi saama hakata, pidades noorelt lapsesaanuid rumalateks ja harimatuks.

Sulle ka infot: ma teen tihti uusi sõnu, millega minu arust hetkel parimal moel saab oma mõtet edasi anda. Kui sa aru said, mida mõeldi, siis mida sa vingud? Kuskil pole reeglit, et inimesed vastavalt olukorrale uusi sõnu tuletada ei või. Lapsepõlv, vanaduspõlv, emapõlv, ülikoolipõlv - kõik on täiesti loogiline, näitab eluetappi. Kui su enda keeletaju on ahtake, siis ära vähemalt teiste kallal õienda.

[Külaline]

Aga lihtsalt infoks, et sellist sõna ei ole olemas.

[Külaline]

17-18aastaselt lõpetati keskkool ja järgmise viie aasta jooksul vähemalt üks laps saada ja 25ndaks teine laps saada oli pigem norm kui haruldane asi.

Igatahes ei olnud norm see 1. laps 18-aastaselt saada, ärge seletage!

Norm ei olnud, aga midagi ebatavalist see ka ei olnud.

Nüüd pikendatakse seda lapsepõlve ilmatuma kaua. 19-aastane istub ikka veel keskkoolipingis ja lasterahasid aina suurendatakse. Vahepeal arutati isegi seda, et õppiv 24-aastane peaks ka laste hulka arvatama peretoetuste saamise jaoks.

[Külaline]

Igatahes ei olnud norm see 1. laps 18-aastaselt saada, ärge seletage!

Minu arust ka ei olnud. Kes seal keskkooli lõpus rasedaks jäi, oli ikka päris suur häbi. Kahekümnendate alguses ja ülikooli ajal saadi küll lapsi.

Huvitav ongi see, et 18a oli tõesti nagu häbi, aga 19-20 oli täitsa ok. Peaasi, et kool oli lõpetatud, siis ei huvitanud enam kedagi. Keskkoolis rasedaks jääda oli tõesti veidi häbi, aga näiteks kutsekas küll keegi ei imestanud.

[Külaline]

Loomulikult sain ma aru, mida selle sõnaga taheti öelda. Aga lihtsalt infoks, et sellist sõna ei ole olemas. Niimoodi ei öelda. Selline asi lihtsalt jääb silma, kui inimene siin teistele hinnanguid annab ning toob enda pealt näite, millal on õige aeg lapsi saama hakata, pidades noorelt lapsesaanuid rumalateks ja harimatuks.

Sulle ka infot: ma teen tihti uusi sõnu, millega minu arust hetkel parimal moel saab oma mõtet edasi anda. Kui sa aru said, mida mõeldi, siis mida sa vingud? Kuskil pole reeglit, et inimesed vastavalt olukorrale uusi sõnu tuletada ei või. Lapsepõlv, vanaduspõlv, emapõlv, ülikoolipõlv - kõik on täiesti loogiline, näitab eluetappi. Kui su enda keeletaju on ahtake, siis ära vähemalt teiste kallal õienda.

Mõtlesin, et teen täna uue sõna eesti keele leksikasse. Kes sellega nõus ei ole, selle keeletaju on ahtake.

[Külaline]

Loomulikult sain ma aru, mida selle sõnaga taheti öelda. Aga lihtsalt infoks, et sellist sõna ei ole olemas. Niimoodi ei öelda. Selline asi lihtsalt jääb silma, kui inimene siin teistele hinnanguid annab ning toob enda pealt näite, millal on õige aeg lapsi saama hakata, pidades noorelt lapsesaanuid rumalateks ja harimatuks.

Sulle ka infot: ma teen tihti uusi sõnu, millega minu arust hetkel parimal moel saab oma mõtet edasi anda. Kui sa aru said, mida mõeldi, siis mida sa vingud? Kuskil pole reeglit, et inimesed vastavalt olukorrale uusi sõnu tuletada ei või. Lapsepõlv, vanaduspõlv, emapõlv, ülikoolipõlv - kõik on täiesti loogiline, näitab eluetappi. Kui su enda keeletaju on ahtake, siis ära vähemalt teiste kallal õienda.

Mitte keegi ei oleks sinu rumaluse peale reageerinud, kui sa ise ei oleks siin tähtsalt teisi rumalaks ja harimatuks tituleerinud. Sina oled ju ometi koolis käinud ja õigel ajal, õige hariduse saanud, aga miskipärast paistad ikka harimatum kui need, kes kohe pärast keskkooli lapse said.

See on muidugi huvitav arvamus, et sinu arust võib iga inimene eesti keelt väänata, kuidas tahab, ja oma peast mingeid "uudissõnu" välja mõelda.

[Külaline]

Loomulikult sain ma aru, mida selle sõnaga taheti öelda. Aga lihtsalt infoks, et sellist sõna ei ole olemas. Niimoodi ei öelda. Selline asi lihtsalt jääb silma, kui inimene siin teistele hinnanguid annab ning toob enda pealt näite, millal on õige aeg lapsi saama hakata, pidades noorelt lapsesaanuid rumalateks ja harimatuks.

Sulle ka infot: ma teen tihti uusi sõnu, millega minu arust hetkel parimal moel saab oma mõtet edasi anda. Kui sa aru said, mida mõeldi, siis mida sa vingud? Kuskil pole reeglit, et inimesed vastavalt olukorrale uusi sõnu tuletada ei või. Lapsepõlv, vanaduspõlv, emapõlv, ülikoolipõlv - kõik on täiesti loogiline, näitab eluetappi. Kui su enda keeletaju on ahtake, siis ära vähemalt teiste kallal õienda.

Mitte keegi ei oleks sinu rumaluse peale reageerinud, kui sa ise ei oleks siin tähtsalt teisi rumalaks ja harimatuks tituleerinud. Sina oled ju ometi koolis käinud ja õigel ajal, õige hariduse saanud, aga miskipärast paistad ikka harimatum kui need, kes kohe pärast keskkooli lapse said.

See on muidugi huvitav arvamus, et sinu arust võib iga inimene eesti keelt väänata, kuidas tahab, ja oma peast mingeid "uudissõnu" välja mõelda.

Ära räägi endast mitmuses. Ainult sina reageerisid selle sõna peale, ainult sinu silm ei suutnud taluda seninägematut kombinatsiooni. Liitsõnade moodustamine vastavalt vajadusele ja tähendusvarjundile on täiesti hariliku igapäevase keelekasutuse osa. Üks julgeb enamat, teine (nagu sina) mitte midagi. See on keeletunnetuse, silmaringi, loovuse ja väljendusoskuse küsimus. Ega see kuusirp ka patsi all Vassilissal ei kumanud. Loe ise natuke sõnaloomest (kui julged). Lk 344, https://www.emakeeleselts.ee/wp-content ... l_2021.pdf
Siin on toodud näiteid iseloodud sõnadest "luksusautostumine" (seda pole olemas!), "koeratama" ("Appiii, kui jube!").

Mõtlesin, et teen täna uue sõna eesti keele leksikasse. Kes sellega nõus ei ole, selle keeletaju on ahtake.

Jah, nii on, sorri, kuni see sõna on vabalt arusaadav ning loogilise tuletusteekonnaga.

[Külaline]

Sulle ka infot: ma teen tihti uusi sõnu, millega minu arust hetkel parimal moel saab oma mõtet edasi anda. Kui sa aru said, mida mõeldi, siis mida sa vingud? Kuskil pole reeglit, et inimesed vastavalt olukorrale uusi sõnu tuletada ei või. Lapsepõlv, vanaduspõlv, emapõlv, ülikoolipõlv - kõik on täiesti loogiline, näitab eluetappi. Kui su enda keeletaju on ahtake, siis ära vähemalt teiste kallal õienda.

Mitte keegi ei oleks sinu rumaluse peale reageerinud, kui sa ise ei oleks siin tähtsalt teisi rumalaks ja harimatuks tituleerinud. Sina oled ju ometi koolis käinud ja õigel ajal, õige hariduse saanud, aga miskipärast paistad ikka harimatum kui need, kes kohe pärast keskkooli lapse said.

See on muidugi huvitav arvamus, et sinu arust võib iga inimene eesti keelt väänata, kuidas tahab, ja oma peast mingeid "uudissõnu" välja mõelda.

Ära räägi endast mitmuses. Ainult sina reageerisid selle sõna peale, ainult sinu silm ei suutnud taluda seninägematut kombinatsiooni. Liitsõnade moodustamine vastavalt vajadusele ja tähendusvarjundile on täiesti hariliku igapäevase keelekasutuse osa. Üks julgeb enamat, teine (nagu sina) mitte midagi. See on keeletunnetuse, silmaringi, loovuse ja väljendusoskuse küsimus. Ega see kuusirp ka patsi all Vassilissal ei kumanud. Loe ise natuke sõnaloomest (kui julged). Lk 344, https://www.emakeeleselts.ee/wp-content ... l_2021.pdf
Siin on toodud näiteid iseloodud sõnadest "luksusautostumine" (seda pole olemas!), "koeratama" ("Appiii, kui jube!").

Mõtlesin, et teen täna uue sõna eesti keele leksikasse. Kes sellega nõus ei ole, selle keeletaju on ahtake.

Jah, nii on, sorri, kuni see sõna on vabalt arusaadav ning loogilise tuletusteekonnaga.

Mina olen hoopis teine inimene ja minu arust on see emapõli nõme sõna. Emaduspõli oleks ehk veidi parem. Aga pea ennast pealegi meeletuks loominguinimeseks ja hulljulgeks keeleuuendajaks, kes keelab. Lihtsalt lõpeta juba see jauramine, väga tüütu on.

[Külaline]

Mitte keegi ei oleks sinu rumaluse peale reageerinud, kui sa ise ei oleks siin tähtsalt teisi rumalaks ja harimatuks tituleerinud. Sina oled ju ometi koolis käinud ja õigel ajal, õige hariduse saanud, aga miskipärast paistad ikka harimatum kui need, kes kohe pärast keskkooli lapse said.

See on muidugi huvitav arvamus, et sinu arust võib iga inimene eesti keelt väänata, kuidas tahab, ja oma peast mingeid "uudissõnu" välja mõelda.

Ära räägi endast mitmuses. Ainult sina reageerisid selle sõna peale, ainult sinu silm ei suutnud taluda seninägematut kombinatsiooni. Liitsõnade moodustamine vastavalt vajadusele ja tähendusvarjundile on täiesti hariliku igapäevase keelekasutuse osa. Üks julgeb enamat, teine (nagu sina) mitte midagi. See on keeletunnetuse, silmaringi, loovuse ja väljendusoskuse küsimus. Ega see kuusirp ka patsi all Vassilissal ei kumanud. Loe ise natuke sõnaloomest (kui julged). Lk 344, https://www.emakeeleselts.ee/wp-content ... l_2021.pdf
Siin on toodud näiteid iseloodud sõnadest "luksusautostumine" (seda pole olemas!), "koeratama" ("Appiii, kui jube!").

Mõtlesin, et teen täna uue sõna eesti keele leksikasse. Kes sellega nõus ei ole, selle keeletaju on ahtake.

Jah, nii on, sorri, kuni see sõna on vabalt arusaadav ning loogilise tuletusteekonnaga.

Mina olen hoopis teine inimene ja minu arust on see emapõli nõme sõna. Emaduspõli oleks ehk veidi parem. Aga pea ennast pealegi meeletuks loominguinimeseks ja hulljulgeks keeleuuendajaks, kes keelab. Lihtsalt lõpeta juba see jauramine, väga tüütu on.

Mina ei alustanud. Jaurama hakkas keelekageebeelane (seda sõna ka pole olemas), mina vastasin talle. Jäägu vait, lõpeb tüütu jama ära.

[Külaline]

Huvitav komme on sellistes foorumites - vait peab jääma see, kes rünnakule vastu hakkab ... See on nagu Ukraina süüdistamine sõja mahitamises

[Külaline]

Just paar päeva tagasi küsiti mu käest, et kuidas muidu ka läheb. Ütlesin, et see vanaemapõli on täitsa tore.
Ja nüüd loen sellist teemat

[Külaline]

Mina ei alustanud. Jaurama hakkas keelekageebeelane (seda sõna ka pole olemas), mina vastasin talle. Jäägu vait, lõpeb tüütu jama ära.

Mul just oli samasuguste argumentidega vestlus ühe inimesega. Aga tema alustas jne. Aga see inimene on 5 aastat vana. Täiskasvanult ootaks suuremat küpsust.

[Külaline]

Ära räägi endast mitmuses. Ainult sina reageerisid selle sõna peale, ainult sinu silm ei suutnud taluda seninägematut kombinatsiooni. Liitsõnade moodustamine vastavalt vajadusele ja tähendusvarjundile on täiesti hariliku igapäevase keelekasutuse osa. Üks julgeb enamat, teine (nagu sina) mitte midagi. See on keeletunnetuse, silmaringi, loovuse ja väljendusoskuse küsimus. Ega see kuusirp ka patsi all Vassilissal ei kumanud. Loe ise natuke sõnaloomest (kui julged). Lk 344, https://www.emakeeleselts.ee/wp-content ... l_2021.pdf
Siin on toodud näiteid iseloodud sõnadest "luksusautostumine" (seda pole olemas!), "koeratama" ("Appiii, kui jube!").
Jah, nii on, sorri, kuni see sõna on vabalt arusaadav ning loogilise tuletusteekonnaga.

Mina olen hoopis teine inimene ja minu arust on see emapõli nõme sõna. Emaduspõli oleks ehk veidi parem. Aga pea ennast pealegi meeletuks loominguinimeseks ja hulljulgeks keeleuuendajaks, kes keelab. Lihtsalt lõpeta juba see jauramine, väga tüütu on.

Mina ei alustanud. Jaurama hakkas keelekageebeelane (seda sõna ka pole olemas), mina vastasin talle. Jäägu vait, lõpeb tüütu jama ära.

Ei, jaurama hakkasid ikka sina, kui püüdsid siinsetele nooreks emaks saanutele selgeks teha, et nad on rumalad ja harimatud. Erinevalt sinust, kes on kõrgelt haritud ja ÕIGEL AJAL lapsed saanud.

[Külaline]

Igasugu sõnu ju tekib alatasa. Mõni tekib lihtsalt kuidagi ise, keegi kirjutab kuskil ja kõik kasutavad. Mõni jääb käibesse Sõnause kaudu.
Paljugi liitsõnu pole tegelikult "olemas", aga kui on arusaadavad, siis mis seal halba küll on?
Seepärast keel elabki, et igaüks seda omamoodi kasutab.
Kui õigekirjareeglitega ka vastuollu ei lähe, siis on ju kõik hästi.
Taimar Peterkop tekitas "kobarkäki" - no ei tõusnud ju kisa, et pole olemas

[Külaline]

Sulle ka infot: ma teen tihti uusi sõnu, millega minu arust hetkel parimal moel saab oma mõtet edasi anda. Kui sa aru said, mida mõeldi, siis mida sa vingud? Kuskil pole reeglit, et inimesed vastavalt olukorrale uusi sõnu tuletada ei või. Lapsepõlv, vanaduspõlv, emapõlv, ülikoolipõlv - kõik on täiesti loogiline, näitab eluetappi. Kui su enda keeletaju on ahtake, siis ära vähemalt teiste kallal õienda.

Mitte keegi ei oleks sinu rumaluse peale reageerinud, kui sa ise ei oleks siin tähtsalt teisi rumalaks ja harimatuks tituleerinud. Sina oled ju ometi koolis käinud ja õigel ajal, õige hariduse saanud, aga miskipärast paistad ikka harimatum kui need, kes kohe pärast keskkooli lapse said.

See on muidugi huvitav arvamus, et sinu arust võib iga inimene eesti keelt väänata, kuidas tahab, ja oma peast mingeid "uudissõnu" välja mõelda.

Ära räägi endast mitmuses. Ainult sina reageerisid selle sõna peale, ainult sinu silm ei suutnud taluda seninägematut kombinatsiooni. Liitsõnade moodustamine vastavalt vajadusele ja tähendusvarjundile on täiesti hariliku igapäevase keelekasutuse osa. Üks julgeb enamat, teine (nagu sina) mitte midagi. See on keeletunnetuse, silmaringi, loovuse ja väljendusoskuse küsimus. Ega see kuusirp ka patsi all Vassilissal ei kumanud. Loe ise natuke sõnaloomest (kui julged). Lk 344, https://www.emakeeleselts.ee/wp-content ... l_2021.pdf
Siin on toodud näiteid iseloodud sõnadest "luksusautostumine" (seda pole olemas!), "koeratama" ("Appiii, kui jube!").

Mõtlesin, et teen täna uue sõna eesti keele leksikasse. Kes sellega nõus ei ole, selle keeletaju on ahtake.

Jah, nii on, sorri, kuni see sõna on vabalt arusaadav ning loogilise tuletusteekonnaga.

Kuule "loominguline" keeleuuendaja! Aitab nüüd küll nendest sinu "tuletusteekondadest".

Need sõnad on olemas:

Vanaduspõlv
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/d ... B5lv/1/est

Lapsepõlv
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/d ... B5lv/1/est

Poissmehepõlv
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/d ... B5lv/1/est

Ülikoolipõlv
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/d ... B5lv/1/est

Seda sõna ei ole olemas:

Emapõlv
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/d ... ap%C3%B5lv

... kui sa just ema põlve (jalaosa) silmas ei pidanud. Kui pidasid, siis soovitaks selle sõna lahku kirjutada.

Parem tunnista endale, et panid puusse, ja lõpeta see tobe vaidlus! Keelega ei tehta sellist omaloomingut.

Ja veel kord! Mitte keegi ei oleks su rumalale keeleveale tähelepanu pööranud, kui sa poleks ise hakanud teisi inimesi harimatuteks ja rumalateks pidama.

[Külaline]

Keelega ei tehta sellist omaloomingut.

Ei ole küll see, kellega sa vaidled, aga keelega tehakse pidevalt omaloomingut ja seepärast keel elus püsibki! Võrdle sajanditagust keelt praegusega - arvad, et ainult EKI loob keelt ja kasutada tohib vaid ÕSis olevaid sõnu? Vastupidi ju!