Kõik tundub igav ja keskpärane

[Külaline]

Muidu olen isegi varem mõelnud, et paljud asjad/üritused/saated on keskpärased, pealiskaudsed ja igavad.

Kui telekanalitest rääkida, siis see on minu meelest taotluslik, et meelitada ligi võimalikult suur vaatajaskond. Selline ameerikalik lähenemine, kus tehakse allapoolevööd- nalju ja osalejad on tuntud inimesed, keda fännatakse või siis vastupidi tavaline redneck, kellega vaatajal on lihtne samastuda. Haridus-teadusteemalisi saateid praktiliselt pole, sest telekanali arvates pole see piisavalt tulutoov. Seevastu igasugu tobedad telemängud ja palaganid harimatute ja ennast naeruväärisravate osalejatega, vat neid vorbitakse.

[Külaline]

Muidu olen isegi varem mõelnud, et paljud asjad/üritused/saated on keskpärased, pealiskaudsed ja igavad.

Kui telekanalitest rääkida, siis see on minu meelest taotluslik, et meelitada ligi võimalikult suur vaatajaskond. Selline ameerikalik lähenemine, kus tehakse allapoolevööd- nalju ja osalejad on tuntud inimesed, keda fännatakse või siis vastupidi tavaline redneck, kellega vaatajal on lihtne samastuda. Haridus-teadusteemalisi saateid praktiliselt pole, sest telekanali arvates pole see piisavalt tulutoov. Seevastu igasugu tobedad telemängud ja palaganid harimatute ja ennast naeruväärisravate osalejatega, vat neid vorbitakse.

Ma pole üle kümne aasta telekat vaadanud. Meil kodus keegi ei vaata. Kasutame suurt ekraani filmide vaatamiseks ja lapsed aegajalt mängude mängimiseks.

[Külaline]

Vaatan telekat küll, aga max 2 tundi päevas. Selle aja sisse mahuvadki ainult need filmid, saated ja sarjad, mis päriselt huvi pakuvad.

See on küll õige, et mõnede inimeste energia võib olla imetlusväärne, aga kahtlemata ka jube väsitav. Endal sellised sugulased, kes jõuavad-teevad nii palju, et paljalt kuulamine kurnab. Kogu pere on igatpidi tegus, aktiivne, andekas ja mis veel. Päriselt, mitte irooniaga öeldud. Aga ise ei viitsiks. Armastan rutiini ja keskpärasust, vahele aeg-ajalt midagi põnevat ja vaimustavat. Kui on olnud pikemalt põnevust, siis ei jõua rutiini ära igatseda.

[Külaline]

Mõned jäävadki Aabitsakuke Mauno tasemele - esimeses klassis on õppida küll ja küll. Muudkui toimetavad ja rõõmustavad.

Ise olen peatselt pensionär. Töötan muidugi edasi ja oma tööd teen enda meelest hästi, aga nt töökoha poolt ette nähtud "täienduskursused", mis kujutavad endast asju stiilis "kuidas saada paremaks inimeseks", "vaikuseminutid" kausikese kõlistamise ja "imeline!" hüüdmisega olen saatnud joonelt kukele. Üritan mitte täisküünikuks hakata, aga kuidagi jube palju on tekkinud inimesi, kes ise on suht keskpärased, aga hirmus varmad teisi inimesi elama õpetama, muidugi raske raha eest.

[Juustup]

Kui rahaliselt on võimalik, siis läheksin spaasse, käiksin mõnes uues restoranis või lihtsalt söögikohas, ei peagi mingi meeletu eliitrestoran olema. Mulle isiklikult meeldivadki sellised lihtsamad toidukohad rohkem, kuidagi kodusem,aga tore on kodust väljas ka einestada.

Kellele meeldib kokata- prooviksin mõnda uut retsepti.

Kui töö ja rahakott lubavad, läheksin muidugi reisima- alati ei pea ju kuhugi kaugele minema, ka näiteks Rootsi kruiis on täitsa vahva, kuigi sama raha eest on võimalik juba viimase hetke reisiga eksootilisematesse paikadesse sõita(see muidugi eeldab puhkust töölt)

Väga palju aitab kaasa hea raamat ja korralik spaapakett( see on ju ka väike reis)

Sõpradega veiniõhtu pole ka kallis, aga on alati tore, kui on toredad sõbrad, kellega ühiseid teemasid on. Saab vabalt kellegi kodus korraldada. Samuti kui kinno minna ei viitsi või ei raatsi saab teha kodus "kinoõhtuid"

Ostaks ehk mõne uue asja, mida ammu tahtnud olen(ei pea olema üldse kallis asi)

/Juustup

[Külaline]

Mis teid viimati üles tõstis ja teie hinge puudutas?

Viimane film, mis puudutas, oli "Inisherini hinged" (The Banshees of Inisherin). Rõõmsaks ei teinud, aga raputas korralikult läbi, nutsin nagu väike laps.
Viimane raamat, mis sügava mulje jättis, oli "Tuulest viidud". Lugesin eelmisel aastal esimest korda ja tundsin kahetsust, et ei saanud raamatu üle kellegagi arutleda, nii mõtlemapanev, kohutavalt traagiline, suurepäraselt kirjutatud ja tõlgitud teos oli (see on muidugi minu isiklik arvamus, võite vabalt vastu vaielda).

Mõned jäävadki Aabitsakuke Mauno tasemele - esimeses klassis on õppida küll ja küll. Muudkui toimetavad ja rõõmustavad.

Ise olen peatselt pensionär. Töötan muidugi edasi ja oma tööd teen enda meelest hästi, aga nt töökoha poolt ette nähtud "täienduskursused", mis kujutavad endast asju stiilis "kuidas saada paremaks inimeseks", "vaikuseminutid" kausikese kõlistamise ja "imeline!" hüüdmisega olen saatnud joonelt kukele. Üritan mitte täisküünikuks hakata, aga kuidagi jube palju on tekkinud inimesi, kes ise on suht keskpärased, aga hirmus varmad teisi inimesi elama õpetama, muidugi raske raha eest.

Mul on pensionieani veel ca 30 aastat, aga juba olengi täisküünik kahjuks. Seda tasub tõesti vältida nii kaua kui võimalik.

[Külaline]

Kui rahaliselt on võimalik, siis läheksin spaasse, käiksin mõnes uues restoranis või lihtsalt söögikohas, ei peagi mingi meeletu eliitrestoran olema. Mulle isiklikult meeldivadki sellised lihtsamad toidukohad rohkem, kuidagi kodusem,aga tore on kodust väljas ka einestada.

Kellele meeldib kokata- prooviksin mõnda uut retsepti.

Kui töö ja rahakott lubavad, läheksin muidugi reisima- alati ei pea ju kuhugi kaugele minema, ka näiteks Rootsi kruiis on täitsa vahva, kuigi sama raha eest on võimalik juba viimase hetke reisiga eksootilisematesse paikadesse sõita(see muidugi eeldab puhkust töölt)

Väga palju aitab kaasa hea raamat ja korralik spaapakett( see on ju ka väike reis)

Sõpradega veiniõhtu pole ka kallis, aga on alati tore, kui on toredad sõbrad, kellega ühiseid teemasid on. Saab vabalt kellegi kodus korraldada. Samuti kui kinno minna ei viitsi või ei raatsi saab teha kodus "kinoõhtuid"

Ostaks ehk mõne uue asja, mida ammu tahtnud olen(ei pea olema üldse kallis asi)

/Juustup

Need on jah sellised tavalised asjad, mida elu jooksul
palju tehtud ja kogetud. Korduvalt. Tõesti, võib ju järjekordselt spaasse minna, huvitavaid toite teha, kuhugi odavalt nädalavahetustel reisida. Aga no pole ju mitmendat korda Rootsi sõitmises enam midagi huvitavat, kui oled seda kõigi oma lastega teinud. Enam ei paku midagi ka sõbrannadega veinitamine - no mida ikka enam 50-aastasena kellelgi huvitavat rääkida on? Ikka sama asi - mida keegi viimastel kuudel süüa tegi
Osta ei taha enam üldse midagi, ühtki asja pole vaja ja mitte ükski reklaam pole kõnetanud juba aastaid.
Jäävadki vahvad lapselapsed ja head raamatud. Neid naudin täiega.
Paar korda aastas sõidame mehega ka kuskile kaugemale, aga no tegelikult enam mingit suurt emotsiooni pole saanud. Lihtsalt hea lörtsisel ajal päikese käes olla.

[Külaline]

"Tuulest viidud" on tõesti hea raamat, üks mu kindlatest lemmikutest. Lugesin esimest korda läbi 20a tagasi ja olen peale seda veel u kolm korda lugenud. Film oli ka tegelikult päris hästi tehtud, aga ma kuidagi ei suuda Ashly osatäitjaga leppida. Jubetis mu meelest. Vana ja poolkiilas. Rhett ja Scarlett olid hästi valitud. Melani oli ka liiga ilus ja liiga kobe. Ta raamatus oli ikka täielik rinnatu kriips ja hall hiireke.

[Juustup]

Kui rahaliselt on võimalik, siis läheksin spaasse, käiksin mõnes uues restoranis või lihtsalt söögikohas, ei peagi mingi meeletu eliitrestoran olema. Mulle isiklikult meeldivadki sellised lihtsamad toidukohad rohkem, kuidagi kodusem,aga tore on kodust väljas ka einestada.

Kellele meeldib kokata- prooviksin mõnda uut retsepti.

Kui töö ja rahakott lubavad, läheksin muidugi reisima- alati ei pea ju kuhugi kaugele minema, ka näiteks Rootsi kruiis on täitsa vahva, kuigi sama raha eest on võimalik juba viimase hetke reisiga eksootilisematesse paikadesse sõita(see muidugi eeldab puhkust töölt)

Väga palju aitab kaasa hea raamat ja korralik spaapakett( see on ju ka väike reis)

Sõpradega veiniõhtu pole ka kallis, aga on alati tore, kui on toredad sõbrad, kellega ühiseid teemasid on. Saab vabalt kellegi kodus korraldada. Samuti kui kinno minna ei viitsi või ei raatsi saab teha kodus "kinoõhtuid"

Ostaks ehk mõne uue asja, mida ammu tahtnud olen(ei pea olema üldse kallis asi)

/Juustup

Need on jah sellised tavalised asjad, mida elu jooksul
palju tehtud ja kogetud. Korduvalt. Tõesti, võib ju järjekordselt spaasse minna, huvitavaid toite teha, kuhugi odavalt nädalavahetustel reisida. Aga no pole ju mitmendat korda Rootsi sõitmises enam midagi huvitavat, kui oled seda kõigi oma lastega teinud. Enam ei paku midagi ka sõbrannadega veinitamine - no mida ikka enam 50-aastasena kellelgi huvitavat rääkida on? Ikka sama asi - mida keegi viimastel kuudel süüa tegi
Osta ei taha enam üldse midagi, ühtki asja pole vaja ja mitte ükski reklaam pole kõnetanud juba aastaid.
Jäävadki vahvad lapselapsed ja head raamatud. Neid naudin täiega.
Paar korda aastas sõidame mehega ka kuskile kaugemale, aga no tegelikult enam mingit suurt emotsiooni pole saanud. Lihtsalt hea lörtsisel ajal päikese käes olla.

Aga proovige mehega või sõbrantsiga näiteks maalimiskursust, see on täitsa äge. Või miks mitte võtta koju mõni lemmikloom? Kellele meeldib kokata, saab katsetada ka igasuguseid ägedaid retsepte(kutsuda lapsed näiteks kodust hamburgerit tegema- lapsed on vaimustuses, Sinul tegevust, pole kallis ja nalja saab ka+ kõik saavad söönuks)
Lauamänge on igasuguseid toredaid, näiteks monopol. Lisaks see teatud määral on arendav.
Mina mäletan oma lapsepõlvest siiamaani oma vanaema "hamburgereid". Mind viidi suveks tema juurde ja siis me vaatasime koos seebikaid ja mina sõin oma burkse. Tegelikult olid need tavalised kotleti ja salatiga tavalised saiaviilud kus vahel oli juust ja palju salatit. Need olid maailma parimad!
Meil oli koos väga lõbus- vaatasime seebikaid ka koos. Kordagi polnud mul igav, va siis kui ta lõuna ajal magas, aga siis ma tuulasin mööda aeda ringi ja kolistasin vanaisa garaazis.
Kõige rohkem tundsin ma puudust eakaaslastest, onul küll on lapsed, aga nad on minust kuus aastat nooremad ja siis oli see drastiline vahe.
Kaarte mängisime kunagi lausa nelja generatsiooniga- vanavanaema, vanaema, ema ja mina. See oli maal ja mind kupatati muidugi varakult magama aga turakat ja praksuvat ahju mäletan ma igavesti. Ainus põhjus miks ma nõustusin teistest varem magama minema olid vanavanaema pannkoogid.

/Juustup

[Külaline]

Ma põhimõtteöiselt näen juustu pisaraid. Nii nunnu, nii nunnu.
Aga kuidas ta vanaema pannkoogid TA peaks aitama?

[Külaline]

/Juustup

Aga proovige mehega või sõbrantsiga näiteks maalimiskursust, see on täitsa äge. Või miks mitte võtta koju mõni lemmikloom? Kellele meeldib kokata, saab katsetada ka igasuguseid ägedaid retsepte(kutsuda lapsed näiteks kodust hamburgerit tegema- lapsed on vaimustuses, Sinul tegevust, pole kallis ja nalja saab ka+ kõik saavad söönuks)
Lauamänge on igasuguseid toredaid, näiteks monopol. Lisaks see teatud määral on arendav.
Mina mäletan oma lapsepõlvest siiamaani oma vanaema "hamburgereid". Mind viidi suveks tema juurde ja siis me vaatasime koos seebikaid ja mina sõin oma burkse. Tegelikult olid need tavalised kotleti ja salatiga tavalised saiaviilud kus vahel oli juust ja palju salatit. Need olid maailma parimad!
Meil oli koos väga lõbus- vaatasime seebikaid ka koos. Kordagi polnud mul igav, va siis kui ta lõuna ajal magas, aga siis ma tuulasin mööda aeda ringi ja kolistasin vanaisa garaazis.
Kõige rohkem tundsin ma puudust eakaaslastest, onul küll on lapsed, aga nad on minust kuus aastat nooremad ja siis oli see drastiline vahe.
Kaarte mängisime kunagi lausa nelja generatsiooniga- vanavanaema, vanaema, ema ja mina. See oli maal ja mind kupatati muidugi varakult magama aga turakat ja praksuvat ahju mäletan ma igavesti. Ainus põhjus miks ma nõustusin teistest varem magama minema olid vanavanaema pannkoogid.

/Juustup

Jääb arusaamatuks, kas sa läksid varem magama, et ei peajs vanavanaema pannkooke sööma või mis seos seal on?

[Külaline]

Kui rahaliselt on võimalik, siis läheksin spaasse, käiksin mõnes uues restoranis või lihtsalt söögikohas, ei peagi mingi meeletu eliitrestoran olema. Mulle isiklikult meeldivadki sellised lihtsamad toidukohad rohkem, kuidagi kodusem,aga tore on kodust väljas ka einestada.

Kellele meeldib kokata- prooviksin mõnda uut retsepti.

Kui töö ja rahakott lubavad, läheksin muidugi reisima- alati ei pea ju kuhugi kaugele minema, ka näiteks Rootsi kruiis on täitsa vahva, kuigi sama raha eest on võimalik juba viimase hetke reisiga eksootilisematesse paikadesse sõita(see muidugi eeldab puhkust töölt)

Väga palju aitab kaasa hea raamat ja korralik spaapakett( see on ju ka väike reis)

Sõpradega veiniõhtu pole ka kallis, aga on alati tore, kui on toredad sõbrad, kellega ühiseid teemasid on. Saab vabalt kellegi kodus korraldada. Samuti kui kinno minna ei viitsi või ei raatsi saab teha kodus "kinoõhtuid"

Ostaks ehk mõne uue asja, mida ammu tahtnud olen(ei pea olema üldse kallis asi)

/Juustup

Need on jah sellised tavalised asjad, mida elu jooksul
palju tehtud ja kogetud. Korduvalt. Tõesti, võib ju järjekordselt spaasse minna, huvitavaid toite teha, kuhugi odavalt nädalavahetustel reisida. Aga no pole ju mitmendat korda Rootsi sõitmises enam midagi huvitavat, kui oled seda kõigi oma lastega teinud. Enam ei paku midagi ka sõbrannadega veinitamine - no mida ikka enam 50-aastasena kellelgi huvitavat rääkida on? Ikka sama asi - mida keegi viimastel kuudel süüa tegi
Osta ei taha enam üldse midagi, ühtki asja pole vaja ja mitte ükski reklaam pole kõnetanud juba aastaid.
Jäävadki vahvad lapselapsed ja head raamatud. Neid naudin täiega.
Paar korda aastas sõidame mehega ka kuskile kaugemale, aga no tegelikult enam mingit suurt emotsiooni pole saanud. Lihtsalt hea lörtsisel ajal päikese käes olla.

Kõlab nagu depressioon.

[Külaline]

Kui rahaliselt on võimalik, siis läheksin spaasse, käiksin mõnes uues restoranis või lihtsalt söögikohas, ei peagi mingi meeletu eliitrestoran olema. Mulle isiklikult meeldivadki sellised lihtsamad toidukohad rohkem, kuidagi kodusem,aga tore on kodust väljas ka einestada.

Kellele meeldib kokata- prooviksin mõnda uut retsepti.

Kui töö ja rahakott lubavad, läheksin muidugi reisima- alati ei pea ju kuhugi kaugele minema, ka näiteks Rootsi kruiis on täitsa vahva, kuigi sama raha eest on võimalik juba viimase hetke reisiga eksootilisematesse paikadesse sõita(see muidugi eeldab puhkust töölt)

Väga palju aitab kaasa hea raamat ja korralik spaapakett( see on ju ka väike reis)

Sõpradega veiniõhtu pole ka kallis, aga on alati tore, kui on toredad sõbrad, kellega ühiseid teemasid on. Saab vabalt kellegi kodus korraldada. Samuti kui kinno minna ei viitsi või ei raatsi saab teha kodus "kinoõhtuid"

Ostaks ehk mõne uue asja, mida ammu tahtnud olen(ei pea olema üldse kallis asi)

/Juustup

Need on jah sellised tavalised asjad, mida elu jooksul
palju tehtud ja kogetud. Korduvalt. Tõesti, võib ju järjekordselt spaasse minna, huvitavaid toite teha, kuhugi odavalt nädalavahetustel reisida. Aga no pole ju mitmendat korda Rootsi sõitmises enam midagi huvitavat, kui oled seda kõigi oma lastega teinud. Enam ei paku midagi ka sõbrannadega veinitamine - no mida ikka enam 50-aastasena kellelgi huvitavat rääkida on? Ikka sama asi - mida keegi viimastel kuudel süüa tegi
Osta ei taha enam üldse midagi, ühtki asja pole vaja ja mitte ükski reklaam pole kõnetanud juba aastaid.
Jäävadki vahvad lapselapsed ja head raamatud. Neid naudin täiega.
Paar korda aastas sõidame mehega ka kuskile kaugemale, aga no tegelikult enam mingit suurt emotsiooni pole saanud. Lihtsalt hea lörtsisel ajal päikese käes olla.

Kõlab nagu depressioon.

Ei, lihtsalt tavaline igavus.

[Külaline]

Kui rahaliselt on võimalik, siis läheksin spaasse, käiksin mõnes uues restoranis või lihtsalt söögikohas, ei peagi mingi meeletu eliitrestoran olema. Mulle isiklikult meeldivadki sellised lihtsamad toidukohad rohkem, kuidagi kodusem,aga tore on kodust väljas ka einestada.

Kellele meeldib kokata- prooviksin mõnda uut retsepti.

Kui töö ja rahakott lubavad, läheksin muidugi reisima- alati ei pea ju kuhugi kaugele minema, ka näiteks Rootsi kruiis on täitsa vahva, kuigi sama raha eest on võimalik juba viimase hetke reisiga eksootilisematesse paikadesse sõita(see muidugi eeldab puhkust töölt)

Väga palju aitab kaasa hea raamat ja korralik spaapakett( see on ju ka väike reis)

Sõpradega veiniõhtu pole ka kallis, aga on alati tore, kui on toredad sõbrad, kellega ühiseid teemasid on. Saab vabalt kellegi kodus korraldada. Samuti kui kinno minna ei viitsi või ei raatsi saab teha kodus "kinoõhtuid"

Ostaks ehk mõne uue asja, mida ammu tahtnud olen(ei pea olema üldse kallis asi)

/Juustup

Need on jah sellised tavalised asjad, mida elu jooksul
palju tehtud ja kogetud. Korduvalt. Tõesti, võib ju järjekordselt spaasse minna, huvitavaid toite teha, kuhugi odavalt nädalavahetustel reisida. Aga no pole ju mitmendat korda Rootsi sõitmises enam midagi huvitavat, kui oled seda kõigi oma lastega teinud. Enam ei paku midagi ka sõbrannadega veinitamine - no mida ikka enam 50-aastasena kellelgi huvitavat rääkida on? Ikka sama asi - mida keegi viimastel kuudel süüa tegi
Osta ei taha enam üldse midagi, ühtki asja pole vaja ja mitte ükski reklaam pole kõnetanud juba aastaid.
Jäävadki vahvad lapselapsed ja head raamatud. Neid naudin täiega.
Paar korda aastas sõidame mehega ka kuskile kaugemale, aga no tegelikult enam mingit suurt emotsiooni pole saanud. Lihtsalt hea lörtsisel ajal päikese käes olla.

Miks sa siis just Rootsi peaksid sõitma, sõida nt Barcelonasse, N-P paras seal chillida. Võtke iga teine nädalavahetus kuskile Eesti peale hotell. Miks peaks sõbrannadega veinitamise ajal oma kokkamisest rääkima? Sõbrannadega räägitakse ikka isiklikke asju, mitte huina-muinat. Reisi mehe asemel sõbrannadega, võtke metsa peegelmaja, tehke sauna, tünni ja kokteiliõhtu. Kui sa enam midagi ei osta, kannad vanu riideid? Välimus on ikka hoolitsetud? Trennid-värgid? Mul pole elusees kordagi igav olnud, vahet pole, olen üksi või mitte, alati on tore. Tuleb veini-isu, teen sõbrannale kõne, 2-3h lobisemist, väga mõnus. Saadan lapse oma kaasaga deidile ning olen lastelastega koos. Ütlen mehele, et sõidame homme 100 km kaugusele RMK rajale ning lähme ja kõnnime. Kontserdipiletid võtan teistesse riikidesse. Midaiganes.

[Külaline]

Ma käin niigi kolm korda nädalas trennis ja saunas, korra nädalas vannis. Jee, jube uudne see metsas olev saun ja tünn. Ma võiks iga õhtu end kokteilidest umbe juua. 100 km kaugusel vahid sama kuuske ja mändi, mis koduski. Täna vaatasin aeda, et kui paar püsikut veel saan, et mis ma pärast seda veel teen? Otsin uue aia, mida sisustada? Sõbrannadega niigi 24/7 messangeris jutt käib

[Külaline]

Ma käin niigi kolm korda nädalas trennis ja saunas, korra nädalas vannis. Jee, jube uudne see metsas olev saun ja tünn. Ma võiks iga õhtu end kokteilidest umbe juua. 100 km kaugusel vahid sama kuuske ja mändi, mis koduski. Täna vaatasin aeda, et kui paar püsikut veel saan, et mis ma pärast seda veel teen? Otsin uue aia, mida sisustada? Sõbrannadega niigi 24/7 messangeris jutt käib

Oled tõesti igav inimene. Peas on su probleem.

[Külaline]

Ma käin niigi kolm korda nädalas trennis ja saunas, korra nädalas vannis. Jee, jube uudne see metsas olev saun ja tünn. Ma võiks iga õhtu end kokteilidest umbe juua. 100 km kaugusel vahid sama kuuske ja mändi, mis koduski. Täna vaatasin aeda, et kui paar püsikut veel saan, et mis ma pärast seda veel teen? Otsin uue aia, mida sisustada? Sõbrannadega niigi 24/7 messangeris jutt käib

Kas trenni saun on sama, mis Elamus Spa oma 21 sauna ning 21+ alaga? Iga inimene võiks end igapäevaselt kokteilidest umbe juua, mis see siia puutub? Sa oled see Skoda ja kolme lapsega närvar?

[Külaline]

Kui rahaliselt on võimalik, siis läheksin spaasse, käiksin mõnes uues restoranis või lihtsalt söögikohas, ei peagi mingi meeletu eliitrestoran olema. Mulle isiklikult meeldivadki sellised lihtsamad toidukohad rohkem, kuidagi kodusem,aga tore on kodust väljas ka einestada.

Kellele meeldib kokata- prooviksin mõnda uut retsepti.

Kui töö ja rahakott lubavad, läheksin muidugi reisima- alati ei pea ju kuhugi kaugele minema, ka näiteks Rootsi kruiis on täitsa vahva, kuigi sama raha eest on võimalik juba viimase hetke reisiga eksootilisematesse paikadesse sõita(see muidugi eeldab puhkust töölt)

Väga palju aitab kaasa hea raamat ja korralik spaapakett( see on ju ka väike reis)

Sõpradega veiniõhtu pole ka kallis, aga on alati tore, kui on toredad sõbrad, kellega ühiseid teemasid on. Saab vabalt kellegi kodus korraldada. Samuti kui kinno minna ei viitsi või ei raatsi saab teha kodus "kinoõhtuid"

Ostaks ehk mõne uue asja, mida ammu tahtnud olen(ei pea olema üldse kallis asi)

/Juustup

Need on jah sellised tavalised asjad, mida elu jooksul
palju tehtud ja kogetud. Korduvalt. Tõesti, võib ju järjekordselt spaasse minna, huvitavaid toite teha, kuhugi odavalt nädalavahetustel reisida. Aga no pole ju mitmendat korda Rootsi sõitmises enam midagi huvitavat, kui oled seda kõigi oma lastega teinud. Enam ei paku midagi ka sõbrannadega veinitamine - no mida ikka enam 50-aastasena kellelgi huvitavat rääkida on? Ikka sama asi - mida keegi viimastel kuudel süüa tegi
Osta ei taha enam üldse midagi, ühtki asja pole vaja ja mitte ükski reklaam pole kõnetanud juba aastaid.
Jäävadki vahvad lapselapsed ja head raamatud. Neid naudin täiega.
Paar korda aastas sõidame mehega ka kuskile kaugemale, aga no tegelikult enam mingit suurt emotsiooni pole saanud. Lihtsalt hea lörtsisel ajal päikese käes olla.

Miks sa siis just Rootsi peaksid sõitma, sõida nt Barcelonasse, N-P paras seal chillida. Võtke iga teine nädalavahetus kuskile Eesti peale hotell. Miks peaks sõbrannadega veinitamise ajal oma kokkamisest rääkima? Sõbrannadega räägitakse ikka isiklikke asju, mitte huina-muinat. Reisi mehe asemel sõbrannadega, võtke metsa peegelmaja, tehke sauna, tünni ja kokteiliõhtu. Kui sa enam midagi ei osta, kannad vanu riideid? Välimus on ikka hoolitsetud? Trennid-värgid? Mul pole elusees kordagi igav olnud, vahet pole, olen üksi või mitte, alati on tore. Tuleb veini-isu, teen sõbrannale kõne, 2-3h lobisemist, väga mõnus. Saadan lapse oma kaasaga deidile ning olen lastelastega koos. Ütlen mehele, et sõidame homme 100 km kaugusele RMK rajale ning lähme ja kõnnime. Kontserdipiletid võtan teistesse riikidesse. Midaiganes.

Kuna mitu korda on mind tsiteeritud, siis vastan mitmele korraga.
Ei, ei ole mingit depressiooni. Ärkan hommikuti rõõmuga, tegutsen. Hoian vahel lapselapsi, mis on väga tore, loen, hoolitsen aia eest, teen palgatööd kodust.
Teema oli ju sellest, et miski enam ei vaimusta, kõik tundub tavaline.
Ei ole igav, aga just tavaline.
Ongi tavaline, kui oled 50+ vana. V-o on asi selles, et selleks ajaks on liiga palju juba tehtud-nähtud?
Keegi soovitas lemmikloomad võtta, keegi RMK metsaradasid - neil me jalutame koos koertega paar korda kuus, ainult talviti koeri kaasa ei võta. Juba 20+ aastat vist, enne kui RMK üldse radasid korrastama hakkas.
Barcelona on huvitav linn, kogu see piirkond ka, samuti paljud teised linnad, kuhu reisimine ei võta kaua aega. Käidud korduvalt. Mõnus, aga ei näe nagu pointi enam.
Mingit mõtet pole abikaasaga lihtsalt suvalisse hotelli maanduda, selles pole ju mingit elamust.
Sõbrannadega isiklike asjade arutamise aeg on ammu möödas nagu ka tormiline noorus. Ei pea enam hommikuni kestvaid kokteilikaid, kus kõik hinge puistasid - mis omal ajal oli äärmiselt emotsionaalne ja vabastav. Enam pole midagi arutada, elu kõigil paigas.
Saun on tavaline, kokteili võib ka iga kell teha.
Jutt pole igavusest. Jutt on sellest, et suurt vaimustust enam lihtsalt millestki ei teki. Hea elu sündroom ilmselt.
Ega ma ei kurda ka, peaasi, et kõik lähedased terved, lapselapsed toredad ja kodus kõik ok.

[Külaline]

Kui sa enam midagi ei osta, kannad vanu riideid?
--------------
Riiete ostmine on perioodiline kohustus. Kui vaja, siis vaja. Päris meeldivat, oma kehale sobivat ja seejuures ka kvaliteetset asja otsida on väga tüütu töö, mitte tore tegevus, millest vaimustusse sattuda.

[Külaline]

Need on jah sellised tavalised asjad, mida elu jooksul
palju tehtud ja kogetud. Korduvalt. Tõesti, võib ju järjekordselt spaasse minna, huvitavaid toite teha, kuhugi odavalt nädalavahetustel reisida. Aga no pole ju mitmendat korda Rootsi sõitmises enam midagi huvitavat, kui oled seda kõigi oma lastega teinud. Enam ei paku midagi ka sõbrannadega veinitamine - no mida ikka enam 50-aastasena kellelgi huvitavat rääkida on? Ikka sama asi - mida keegi viimastel kuudel süüa tegi
Osta ei taha enam üldse midagi, ühtki asja pole vaja ja mitte ükski reklaam pole kõnetanud juba aastaid.
Jäävadki vahvad lapselapsed ja head raamatud. Neid naudin täiega.
Paar korda aastas sõidame mehega ka kuskile kaugemale, aga no tegelikult enam mingit suurt emotsiooni pole saanud. Lihtsalt hea lörtsisel ajal päikese käes olla.

Miks sa siis just Rootsi peaksid sõitma, sõida nt Barcelonasse, N-P paras seal chillida. Võtke iga teine nädalavahetus kuskile Eesti peale hotell. Miks peaks sõbrannadega veinitamise ajal oma kokkamisest rääkima? Sõbrannadega räägitakse ikka isiklikke asju, mitte huina-muinat. Reisi mehe asemel sõbrannadega, võtke metsa peegelmaja, tehke sauna, tünni ja kokteiliõhtu. Kui sa enam midagi ei osta, kannad vanu riideid? Välimus on ikka hoolitsetud? Trennid-värgid? Mul pole elusees kordagi igav olnud, vahet pole, olen üksi või mitte, alati on tore. Tuleb veini-isu, teen sõbrannale kõne, 2-3h lobisemist, väga mõnus. Saadan lapse oma kaasaga deidile ning olen lastelastega koos. Ütlen mehele, et sõidame homme 100 km kaugusele RMK rajale ning lähme ja kõnnime. Kontserdipiletid võtan teistesse riikidesse. Midaiganes.

Kuna mitu korda on mind tsiteeritud, siis vastan mitmele korraga.
Ei, ei ole mingit depressiooni. Ärkan hommikuti rõõmuga, tegutsen. Hoian vahel lapselapsi, mis on väga tore, loen, hoolitsen aia eest, teen palgatööd kodust.
Teema oli ju sellest, et miski enam ei vaimusta, kõik tundub tavaline.
Ei ole igav, aga just tavaline.
Ongi tavaline, kui oled 50+ vana. V-o on asi selles, et selleks ajaks on liiga palju juba tehtud-nähtud?
Keegi soovitas lemmikloomad võtta, keegi RMK metsaradasid - neil me jalutame koos koertega paar korda kuus, ainult talviti koeri kaasa ei võta. Juba 20+ aastat vist, enne kui RMK üldse radasid korrastama hakkas.
Barcelona on huvitav linn, kogu see piirkond ka, samuti paljud teised linnad, kuhu reisimine ei võta kaua aega. Käidud korduvalt. Mõnus, aga ei näe nagu pointi enam.
Mingit mõtet pole abikaasaga lihtsalt suvalisse hotelli maanduda, selles pole ju mingit elamust.
Sõbrannadega isiklike asjade arutamise aeg on ammu möödas nagu ka tormiline noorus. Ei pea enam hommikuni kestvaid kokteilikaid, kus kõik hinge puistasid - mis omal ajal oli äärmiselt emotsionaalne ja vabastav. Enam pole midagi arutada, elu kõigil paigas.
Saun on tavaline, kokteili võib ka iga kell teha.
Jutt pole igavusest. Jutt on sellest, et suurt vaimustust enam lihtsalt millestki ei teki. Hea elu sündroom ilmselt.
Ega ma ei kurda ka, peaasi, et kõik lähedased terved, lapselapsed toredad ja kodus kõik ok.

1) leia uus hobi kunst, käsitöö, sport, eriala
2) aiandus
3) teleseriaalid
4) laste ja lapselaste elude lihtsustamine
5) sisusta kodu
6) hakka vabatahtlikuks südamelähedases organisatsioonis