Kuidas ja kus veedate vana-aasta õhtu?

[Külaline]

Meil oli 1 kodune pidu ja see oli aastavahetusel. Jõululauda ja aastavahetuse lauda pidu istumist ma küll ei mäleta. Ma olen 1969 sündinud.
Jõulude aegu me ei käinud surnuaias ka. 31 käisime.
Ma ei mäleta, millal me jõule tähistama hakkasime.
Ja mul ei käinud ka päkapikud. St käisid ainult piilumas. Aga midagi ei toonud.

[Külaline]

Ära aja jama. Ma olen 1973 sündinud ning pole iialgi mingeid nääre pidanud. Eestlased on alati jõule pidanud.

Koolis pidasid raudselt nääre ja vahetasid klassikaaslastega nääripakke.

See oli ametlik nõukogude retoorika. Kodus räägiti ikka hoopis teist juttu ja peeti teisi pühi. Või sinu kodus tähistati oktoobripühi ja 9. mail võidupüha ka?

Muidugi oli ametlik retoorika. Kuna minu mõlemad vanemad olid Siberisse küüditatud ja kogu meie pere oli nõukogude liidu vastane, siis meie peres peeti alati jõulusid, aga kuna olen sündinud 1974, siis alati oli avalikud üritused (lasteaias ja koolis) ikka nääriteemalised. Meie pere igaks juhuks kirikusse ei läinud, kuna mõlemad vanemad olid juhtivatel ametipositsioonidel.

Seega, meie kodus toimus alati pidulik jõulu õhtusöök - paksud kardinad ees, aga tähistasime ka nääre. Kingitusi jagasime alati 31. detsembril.

[Külaline]

See oli ametlik nõukogude retoorika. Kodus räägiti ikka hoopis teist juttu ja peeti teisi pühi. Või sinu kodus tähistati oktoobripühi ja 9. mail võidupüha ka?

Noo, selge. "Elavdaja" muinasjutte vestmas ja tüli kiskumas!

[Külaline]

Igal aastal sama vaidlus. Pered oli lihtsalt erinevad - kus peeti jõule ja kus mitte. Olen sündinud 1967 ja meie peres toodi jõuluks vaid kuusk tuppa, mingit pidu ei peetud. Näärid olid need pühad, mida peeti. Samas ju siis kuskil mujal peredes peeti jõule, mis siin vaielda on?

[Külaline]

Igal aastal sama vaidlus. Pered oli lihtsalt erinevad - kus peeti jõule ja kus mitte. Olen sündinud 1967 ja meie peres toodi jõuluks vaid kuusk tuppa, mingit pidu ei peetud. Näärid olid need pühad, mida peeti. Samas ju siis kuskil mujal peredes peeti jõule, mis siin vaielda on?

No vaidlust alustas (ja üsna inetult) ikka see kõva jõulupidaja ju: "Ära aja jama. Ma olen 1973 sündinud ning pole iialgi mingeid nääre pidanud. Eestlased on alati jõule pidanud"

[Külaline]

Ära aja jama. Ma olen 1973 sündinud ning pole iialgi mingeid nääre pidanud. Eestlased on alati jõule pidanud.

No mina olen 1969 sündinud ja mingeid jõule meil ei tähistatud, ainult nääre. Jõulude tähistamine oli ju lausa keelatud ja neid kodus tähistada et lapsed pärast oma lapsearuga kuskil lasteaias või koolis välja plädiseks - see võis lõppeda vanemate jaoks suurte pahandustega.

1970 Tallinnast ja alati peeti minu lapsepõlves just Jõule. Kuuse sai osta ABC kõrvalt 24.detsembri hommikul (enne mitte), mitte varem. Kõikide sobrannade kodudes peeti ka Jõule, kinkidega, ja 31.detsembril oli lihtsalt pidulaud. Mingit erilist saladust ka ei tehtud sellest, kardinad tõmmati vast korralikumalt ette (1.korrus).

[Külaline]

Ära aja jama. Ma olen 1973 sündinud ning pole iialgi mingeid nääre pidanud. Eestlased on alati jõule pidanud.

No mina olen 1969 sündinud ja mingeid jõule meil ei tähistatud, ainult nääre. Jõulude tähistamine oli ju lausa keelatud ja neid kodus tähistada et lapsed pärast oma lapsearuga kuskil lasteaias või koolis välja plädiseks - see võis lõppeda vanemate jaoks suurte pahandustega.

Uskumatu. MIna rääkisin küll koolis, et peame jõule ja küsisin end isegi jõululaupäeval koolist vabaks, et ema-isaga Jaani kirikusse minna. Mingit probleemi ei olnud. See, mis ma siit loen, kuidas kõik nääre tähistasid - see on nagu mingi paralleluniversum, mida minu reaalsuses ei eksisteerinud. Mina (endiselt see 1973 sündinud) olen näiteks ristitud aastal 1983. Midagi ei olnud keelatud ja kirikud seisid ju keset kesklinna.

Tegelikult olid küll vaikimisi keelatud. Näiteks oktoobrilaps, pioneer, kom noor või parteilane ei tohtinud kirikusse minna. Kui läks, siis oli pärast suuri probleeme. Meie linnas oli lausa inimene kiriku ukse kõrval jälgimas, kes jõuluõhtul kirikusse läheb. Ja pärast tuli pahandusi tööl või koolis.

Usklike perede lapsed näiteks ei astunud ei oktoobrilapseks, pioneeriks ega ka mitte kom nooreks. Nemad käisid küll kirikus. Võimalik, et neid ei pinnitud.

Nii et ei olnud vene ajal see jõulude tähistamine midagi nii legaalne, heaks kiidetud ja laialdane tegevus. Vabu päevi ju ka ei olnud. Juba see peaks ära ütlema, et vene ajal ametlikult jõule ei tähistatud.

[Külaline]

Mina olen 89 süninud ja meil on alati jõule peetud. Selleks ajaks ilmselt oli tavaline juba. Aga lastaeaiast mäletan küll ühte üritust, kus oli hoopis näärivana ja Snegurotska, kes jõulupakke jagasid. Isegi pilt on sellest olemas. Mina olin umbes 3 aastane siis.

[Külaline]

No mina olen 1969 sündinud ja mingeid jõule meil ei tähistatud, ainult nääre. Jõulude tähistamine oli ju lausa keelatud ja neid kodus tähistada et lapsed pärast oma lapsearuga kuskil lasteaias või koolis välja plädiseks - see võis lõppeda vanemate jaoks suurte pahandustega.

Uskumatu. MIna rääkisin küll koolis, et peame jõule ja küsisin end isegi jõululaupäeval koolist vabaks, et ema-isaga Jaani kirikusse minna. Mingit probleemi ei olnud. See, mis ma siit loen, kuidas kõik nääre tähistasid - see on nagu mingi paralleluniversum, mida minu reaalsuses ei eksisteerinud. Mina (endiselt see 1973 sündinud) olen näiteks ristitud aastal 1983. Midagi ei olnud keelatud ja kirikud seisid ju keset kesklinna.

Tegelikult olid küll vaikimisi keelatud. Näiteks oktoobrilaps, pioneer, kom noor või parteilane ei tohtinud kirikusse minna. Kui läks, siis oli pärast suuri probleeme. Meie linnas oli lausa inimene kiriku ukse kõrval jälgimas, kes jõuluõhtul kirikusse läheb. Ja pärast tuli pahandusi tööl või koolis.

Usklike perede lapsed näiteks ei astunud ei oktoobrilapseks, pioneeriks ega ka mitte kom nooreks. Nemad käisid küll kirikus. Võimalik, et neid ei pinnitud.

Nii et ei olnud vene ajal see jõulude tähistamine midagi nii legaalne, heaks kiidetud ja laialdane tegevus. Vabu päevi ju ka ei olnud. Juba see peaks ära ütlema, et vene ajal ametlikult jõule ei tähistatud.

1973 sündinu siin. Võibolla mõnes teises kohas oli teisiti, aga Tallinnas oli nii nagu kirjeldasin. Kordan taas üle, et ma ei olnud mingit überusklike laps. Lihtsalt perest, kus traditsioonid okupatsooniajal ei katkenud. Olin ikka oktoobrilaps ja pioneer (komnooreks enam ei olnud vaja minna, perestroika tuli peale), aga see kõik oli ju väline, mitte pärisasi. Inimestel oli kaks elu: see, mida nad väljaspool kodu elasid ja see, mida nad kodus elasid. Väljaspool kodu tuli minna kohustuslikus korras paraadile ja hüüda hurraa, kodus rääkisid kõik, milline pealesunnitud jama see on. Ja lapsed teadsid varakult, et koduseid asju väljaspool kodu ei räägitud. Siiski oli Tallinn piisavalt suur linn, et kedagi ei paistnud huvitavat, kas keegi pidas jõule ja läks jõuluõhtul kirikusse või mitte. Mäletan, et kirikud oli jõuluõhtul rahvast nii täis, et istekohta ka ei saanud, vahekäigud olid ka täis, olin suurte inimeste vahele pressitud ja seisime terve jumalateenistuse aja püsti.

[Külaline]

Uskumatu. MIna rääkisin küll koolis, et peame jõule ja küsisin end isegi jõululaupäeval koolist vabaks, et ema-isaga Jaani kirikusse minna. Mingit probleemi ei olnud. See, mis ma siit loen, kuidas kõik nääre tähistasid - see on nagu mingi paralleluniversum, mida minu reaalsuses ei eksisteerinud. Mina (endiselt see 1973 sündinud) olen näiteks ristitud aastal 1983. Midagi ei olnud keelatud ja kirikud seisid ju keset kesklinna.

Tegelikult olid küll vaikimisi keelatud. Näiteks oktoobrilaps, pioneer, kom noor või parteilane ei tohtinud kirikusse minna. Kui läks, siis oli pärast suuri probleeme. Meie linnas oli lausa inimene kiriku ukse kõrval jälgimas, kes jõuluõhtul kirikusse läheb. Ja pärast tuli pahandusi tööl või koolis.

Usklike perede lapsed näiteks ei astunud ei oktoobrilapseks, pioneeriks ega ka mitte kom nooreks. Nemad käisid küll kirikus. Võimalik, et neid ei pinnitud.

Nii et ei olnud vene ajal see jõulude tähistamine midagi nii legaalne, heaks kiidetud ja laialdane tegevus. Vabu päevi ju ka ei olnud. Juba see peaks ära ütlema, et vene ajal ametlikult jõule ei tähistatud.

1973 sündinu siin. Võibolla mõnes teises kohas oli teisiti, aga Tallinnas oli nii nagu kirjeldasin. Kordan taas üle, et ma ei olnud mingit überusklike laps. Lihtsalt perest, kus traditsioonid okupatsooniajal ei katkenud. Olin ikka oktoobrilaps ja pioneer (komnooreks enam ei olnud vaja minna, perestroika tuli peale), aga see kõik oli ju väline, mitte pärisasi. Inimestel oli kaks elu: see, mida nad väljaspool kodu elasid ja see, mida nad kodus elasid. Väljaspool kodu tuli minna kohustuslikus korras paraadile ja hüüda hurraa, kodus rääkisid kõik, milline pealesunnitud jama see on. Ja lapsed teadsid varakult, et koduseid asju väljaspool kodu ei räägitud. Siiski oli Tallinn piisavalt suur linn, et kedagi ei paistnud huvitavat, kas keegi pidas jõule ja läks jõuluõhtul kirikusse või mitte. Mäletan, et kirikud oli jõuluõhtul rahvast nii täis, et istekohta ka ei saanud, vahekäigud olid ka täis, olin suurte inimeste vahele pressitud ja seisime terve jumalateenistuse aja püsti.

No, mis sa mulle sellest kõigest räägid? Ma ju tean seda! Minu peres tähistati ka jõule paksude kardinate taga. Ma reageerisin vaid kellegi kommentaarile, kes ütles, et vene ajal ei olnud jõulud keelatud. Vaikimisi olid ikka keelatud ja kindlasti ei kiidetud kirikus käimist heaks. Ja konkreetselt meie linnas oli küll ja veel neid juhtumeid, kus inimestel tekkisid pärast probleemid sellepärast.

[Külaline]

Tegelikult olid küll vaikimisi keelatud. Näiteks oktoobrilaps, pioneer, kom noor või parteilane ei tohtinud kirikusse minna. Kui läks, siis oli pärast suuri probleeme. Meie linnas oli lausa inimene kiriku ukse kõrval jälgimas, kes jõuluõhtul kirikusse läheb. Ja pärast tuli pahandusi tööl või koolis.

Usklike perede lapsed näiteks ei astunud ei oktoobrilapseks, pioneeriks ega ka mitte kom nooreks. Nemad käisid küll kirikus. Võimalik, et neid ei pinnitud.

Nii et ei olnud vene ajal see jõulude tähistamine midagi nii legaalne, heaks kiidetud ja laialdane tegevus. Vabu päevi ju ka ei olnud. Juba see peaks ära ütlema, et vene ajal ametlikult jõule ei tähistatud.

1973 sündinu siin. Võibolla mõnes teises kohas oli teisiti, aga Tallinnas oli nii nagu kirjeldasin. Kordan taas üle, et ma ei olnud mingit überusklike laps. Lihtsalt perest, kus traditsioonid okupatsooniajal ei katkenud. Olin ikka oktoobrilaps ja pioneer (komnooreks enam ei olnud vaja minna, perestroika tuli peale), aga see kõik oli ju väline, mitte pärisasi. Inimestel oli kaks elu: see, mida nad väljaspool kodu elasid ja see, mida nad kodus elasid. Väljaspool kodu tuli minna kohustuslikus korras paraadile ja hüüda hurraa, kodus rääkisid kõik, milline pealesunnitud jama see on. Ja lapsed teadsid varakult, et koduseid asju väljaspool kodu ei räägitud. Siiski oli Tallinn piisavalt suur linn, et kedagi ei paistnud huvitavat, kas keegi pidas jõule ja läks jõuluõhtul kirikusse või mitte. Mäletan, et kirikud oli jõuluõhtul rahvast nii täis, et istekohta ka ei saanud, vahekäigud olid ka täis, olin suurte inimeste vahele pressitud ja seisime terve jumalateenistuse aja püsti.

No, mis sa mulle sellest kõigest räägid? Ma ju tean seda! Minu peres tähistati ka jõule paksude kardinate taga. Ma reageerisin vaid kellegi kommentaarile, kes ütles, et vene ajal ei olnud jõulud keelatud. Vaikimisi olid ikka keelatud ja kindlasti ei kiidetud kirikus käimist heaks. Ja konkreetselt meie linnas oli küll ja veel neid juhtumeid, kus inimestel tekkisid pärast probleemid sellepärast.

Räägin sulle sellepärast, et minu kogemus oli teistsugune. Meil polnud mingeid varjatud jõule. Elasime Tallinna kesklinnas, tarisime kuuse koju 24.12, läksime kirikusse - ei teinud seda kuidagi varjatult. Koolis käisin algklassides õhtupoolses vahetuses, mis tähendas, et pidin et jõuluõhtul viimasest tunnist vabaks küsima, et kirikusse minna. Õpetaja ütles, oi, muidugi mine. Mingit probleemi ei olnud. Jah, ühiskondlik kord jõule ei pidanud, aga ma ei näinud ka, et keegi oleks Tallinnas (vähemalt sel ajal enam) kedagi nende pidamise pärast vaenanud.

[Külaline]

muidugi olid 70-ndatel jõulud ametlikult põlu all, aga tähistasid ikka väga paljud. Kirikus me kunagi ei käinud, pole usklikud ju. Ja olin nii oktoobrilaps, pioneer kui komnoor, ka isa töötas suht kõrgetel kohtadel. Nääre ja vene võimu põlastati meil alati.
Ilmselt tehti 24.detsembril lühemaid päevi, sest me jõudsime alati vanaema juurde õhtuks.

[Külaline]

muidugi olid 70-ndatel jõulud ametlikult põlu all, aga tähistasid ikka väga paljud. Kirikus me kunagi ei käinud, pole usklikud ju. Ja olin nii oktoobrilaps, pioneer kui komnoor, ka isa töötas suht kõrgetel kohtadel. Nääre ja vene võimu põlastati meil alati.
Ilmselt tehti 24.detsembril lühemaid päevi, sest me jõudsime alati vanaema juurde õhtuks.

Ja sa arvad, et see on mingi uhkuseasi, et teie kodus nääre põlastati? Pigem näitab see sinu perekonna rumalust ja kitsarinnalisust.

[Külaline]

Vaesed lapsed kes pool suud kinni pidid elama. Laps ei suuda igat sõna jälgida. Ütlesin koolis koduse kombe kohaselt rahvamaja, kõik pistsid naerma möh-möhh-hahhha, nõukaajal olid ju kultuurimajad. Nüüd on jälle rahvamajad

[Külaline]

Nääre ja vene võimu põlastati meil alati.

Näärid leiutas vene võim sinu arust?

[Külaline]

Nääre ja vene võimu põlastati meil alati.

Näärid leiutas vene võim sinu arust?

seda mitte, aga vene ajal olid näärid nõukavõimu poolt pealesurutud, ja sealt see suhtumine. Jõulud = eesti asi, näärid = vene värk.

[Külaline]

Nääre ja vene võimu põlastati meil alati.

Näärid leiutas vene võim sinu arust?

Nääre nõukogude võim ei leiutanud, küll aga muutis selle riiklikuks pühaks ja keelas jõulud ära.

[Külaline]

Nääre nõukogude võim ei leiutanud, küll aga muutis selle riiklikuks pühaks ja keelas jõulud ära.

Enne nõukavõimu aastavahetust ei tähistatud või?

[Külaline]

Nääre nõukogude võim ei leiutanud, küll aga muutis selle riiklikuks pühaks ja keelas jõulud ära.

Enne nõukavõimu aastavahetust ei tähistatud või?

Tähistati küll, aga jõulud olid varem tähtsamal kohal. Nõuka ajal jõulud olid keelatud ja ainuke lubatud asi oli näärid.

[Külaline]

Aastavahetust muidugi tähistati ennem nõukaaega ka. Mul oli ühe mehe päevaraamat 1930. aastatest kodus, lugesin seda. Ta kirjutas jõuludest ja aastavahetusest alati põhjalikult. Aastavahetust nimetati näärideks ka ennem 1940. aastat, see on Skandinaaviast pärit vana mõiste. Aastavahetust tähistati sarnaselt nagu praegu- pidu, head toidud, südaöösel paugutamine (reaalset ilutulestikku oli vähem, pigem lasti püssidest ja püstolitest õhku või tehti suuremaid pauke mingite improviseeritud lõhkekehadega), peale südaööd hakkasid mehed nääripoissi jooksma, ehk siis majast majasse käima alkoholi noolimas.