Kuidas ja kus veedate vana-aasta õhtu?

[Külaline]

Literaat Mart Soidro:

Ma olen väsinud neist juttudest, et vene ajal oli jõulude tähistamine keelatud. Ei olnud, ärgu vanad inimesed udutagu! Muidugi vaatas kuritegelik režiim nende pidajate peale viltu, aga keegi otseselt kätt ette ei pannud. Ma ei tea oma tutvusringkonnast kedagi, kes teaks kedagi, kellel poleks olnud jõululaual piparkoogid ja verivorstid. Müüdi ka kuuski.

Sealihaga oli asi muidugi keerulisem, aga seda ei olnud ka muul ajal saada, sest lihakombinaatide vagunid veeresid teadupoolest Venemaale. Kirikusse ka keegi ei keelanud minna, kuigi väidetavalt pidid kooliõpetajad pühakoja ukse juures passima ja kasvandike nimed kirja panema. Seetõttu käisidki paljud mürakarud seal lihtsalt põnevuse pärast.

Nii palju ehk veel, et jõulude tähistamist otseselt ei keelatud, aga loomulikult ka ei soositud. Oli tavaline tööpäev ja jõululaupäeva sai nautida vaid õhtutundidel. Järgmine päev pidi taas tööle või kooli minema, kui ei juhtunud olema just nädalalõpp. Ajalehtedes sellest ei kirjutatud, aga mu lapsepõlve ühes lemmikraamatus oli peatükk „Kuidas me Bullerbys jõule pühitsesime“. Muide, see Astrid Lindgreni raamat ilmus eesti keeles ilma kärbeteta 1970. aastal. Ei mingeid kääre ega nääre!

Esimesed jõulud, mida ma mäletan, olid 1967. aastal. Seega juba enne Tšehhi sündmusi. Poole sajandi jooksul on need muutunud eelkõige väliselt. Vaevalt et kuuekümnendate lõpus oleks jõulude ajal tänavatel tatsanud suure kingikoti ja punase kuuega jõulumees – kingid olid kas kuuse all või ukse taga. Tuntum tegelane oli ikkagi näärivana, kes aastavahetusel lasteaedades ja koolides kooserdas. Seetõttu räägiti nääridest rohkem.

Mäletan, et 1986. aastal soovis üks saatejuht raadios „vana kombe kohaselt häid jõulupühi“. Siis veel väriseval häälel. Aga 1988. aastal tuli raadiost juba esimene jumalateenistus ja aasta hiljem esines Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees Indrek Toome Eesti Televisioonis jõulutervitusega. Viimane ülemnõukogu kuulutas jõulu esimese ja teise püha puhkepäedevaks 1990. aastal ja jõululaupäev on riiklik püha 2005. aastast.


https://www.ohtuleht.ee/1121373/aastalo ... s-veel-ees

[Külaline]

Tuntum tegelane oli ikkagi näärivana, kes aastavahetusel lasteaedades ja koolides kooserdas. Seetõttu räägiti nääridest rohkem.

Vot, täpselt. Ma 70-l sündinud ja meil peeti pidu 31.dets. Oli laud, kuusk, kingid ja näärivana. Külalised muidugi ka. Minu vanemad ei pidanud jõule ja mulle nendest ei räägitud ka. Eks vanemad olid kõvad tööinimesed ja vist ei tundnud vajadust meid, lapsi, vanadesse jõulukommetesse pühendada. Kui teismeline olin, nii 15-16, siis oli juba väga popp kirikus käia. Käisin ka koos sõbrannadega, sest see oli nagu noorte kokkutulemis koht. Ega see kristlus ei huvitanudki.

[iiR]

Peeti muidugi üldiselt nii jõule kui aastavahetust, aga kuna jõulude ajal vabu päevi ja nö riiklikku pühitsemist polnud, siis suurem ja pidulikum sündmus oli siiski aastavahetus, inimesed oma südames muidugi pidasid ikka jõule ka oluliseks tähtpäevaks. Kindlasti oli ka suur vahe, kas me räägime 50ndatest või 80ndatest.

Meie peres näiteks aga oli lapsepõlves (80ndate lõpp, 90ndad) komme veeta jõulud emapoolsete vanavanematega ja aastavahetus isapoolsete lähisugulastega. Loomulikult kaasnesid laste jaoks mõlemal pool nende pühadega ka kingid. Ja tegelikult senini on ju jõuluaeg kuni 6. jaanuarini ja pole üldse imelik, kui keegi nt lapselastele pakid just nääriõhtul kuuse alla poetab, kui päris jõuluõhtul omavahel ei kohtuta.

[Külaline]

Minu jaoks on tänagi näärid olulisem püha kui jõulud. Ma ei ole usklik ja tähistan seega pigem aastavahetust kui jõule. Miks te kõik vastupidi teete, kes te usklikud ei ole?

[Külaline]

Minu jaoks on tänagi näärid olulisem püha kui jõulud. Ma ei ole usklik ja tähistan seega pigem aastavahetust kui jõule. Miks te kõik vastupidi teete, kes te usklikud ei ole?

Ma tahtsin sama kirjutada. Minu jaoks on nääriöö oluliselt suurema tähendusega. Esiteks sellepärast, et 70ndate aastate lapsena toimus lapsepõlves just nääride tähistamine nii lasteaias, koolis kui ka vanemate asutuste nääripeol. Vana-aasta õhtul olid alati head saated. Õhtul jagati pakke ja öösel oli ilutulestik. Jõulude ajal oli meil kodus vaid pidulik õhtusöök.

Praeguse aja jõulud on minu jaoks pigem piin, sest kõik on nii uimane. Kõik on väljasurnud.

[Suslik]

Minu jaoks on tänagi näärid olulisem püha kui jõulud. Ma ei ole usklik ja tähistan seega pigem aastavahetust kui jõule. Miks te kõik vastupidi teete, kes te usklikud ei ole?

Ei teagi miks? Ju selle pärast, et jõulude pidamine oli vanasti tähtis püha ja siis jälle ei tohtinud üldse neid jõulusid pidada. Ja kõik muu maailm peab, kus siis meiegi jääme.
Jõulud (Lõuna-Eestis ka talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi.

Jõulud olid pühad päevad, mil üks aasta oli lõppemas ja uus algamas. Jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks.

Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni

[Külaline]

Minu jaoks on tänagi näärid olulisem püha kui jõulud. Ma ei ole usklik ja tähistan seega pigem aastavahetust kui jõule. Miks te kõik vastupidi teete, kes te usklikud ei ole?

minu (ega vanemate-vanavanemate) jaoks pole jõul kunagi mingi usupüha olnud, hoopis aasta kõige pidulikum ja traditsioonilisem kodune püha, mis on pmt muutumatu oma olemuselt. Alati samad söögid, kingituste jagamine luuletuste eest, kuusk ja teatud kindlad sisustuselemendid. Üks kindel asi siin muutuvas maailmas.

Uusaasta on ka oluline, aga sel puuduvad kindlad elemendid ja ausalt öelda võime ka mitte midagi teha. Pidulik laud htul ja eriti 1.jaanuari hommikul on tähtsad.

[Külaline]

Tuntum tegelane oli ikkagi näärivana, kes aastavahetusel lasteaedades ja koolides kooserdas. Seetõttu räägiti nääridest rohkem.

Vot, täpselt. Ma 70-l sündinud ja meil peeti pidu 31.dets. Oli laud, kuusk, kingid ja näärivana. Külalised muidugi ka. Minu vanemad ei pidanud jõule ja mulle nendest ei räägitud ka.

Mis "vot täpselt"? Autor ju selgitas, et see tegelane käis KOOLIDES ja LASTEAEDADES.

[Külaline]

Minu jaoks on tänagi näärid olulisem püha kui jõulud. Ma ei ole usklik ja tähistan seega pigem aastavahetust kui jõule. Miks te kõik vastupidi teete, kes te usklikud ei ole?

Sest jõulude tähistamine on Põhja-Euroopas oluliselt vanem traditsioon kui kristlus. Sõnagi tuleb algskandinaaviakeelsest sõnast jegwla.

Algne tähendus seostus talvise pööripäevaga: aastaringi kõige pimedam aeg tuli üle elada rituaalide, valguse ja ühiste pidustustega, et kutsuda tagasi päike ja tagada viljakas uus aasta. Küünlad, tõrvikud ja hilisemad jõulutuled sümboliseerisid päikese taassündi. Üks vanimaid sümboleid oli nn jõuluhalg, mida põletati mitu päeva järjest. Selle põlemine pidi tooma õnne ja hoidma eemal kurjust. Sealiha ja õlu olid levinud ohvri- ja piduroad, mis andsid hiljem kristlike jõulutoitude traditsioonidele aluse. Kuused, kadakad ja männid olid igihaljad, seega talvel ellujäämise ja kestvuse sümbolid. Neid toodi tuppa juba enne kristlust, et tuua nn elujõudu pimedasse aega. Hilisem jõulupuu on selle tava edasiarendus. Pööripäev oli piir elu ja surma, valguse ja pimeduse vahel. Kasutati kaitsemaagilisi esemeid, ruune, viljakusloitse. Eestis on sellest jäänuk näiteks mardid ja kadrid, mille algsem tähendus oli samuti õnne ja viljakuse tagamine. Kui kristlus levis, ühendati pööripäeva kombed Kristuse sünni pühitsemisega. Ajaline kattuvus (talvine pööriaeg) võimaldas sulandumist: vana vorm jäi, tähendus muutus. Maailmas ei sünni kunagi midagi tühjale kohale ja minu arvates on tore, et vana ja uus on omavahel seotud - nii on ka minevik, olevik ja tulevik omavahel loomuldasa seotud.

[Külaline]

Koolis pidasid raudselt nääre ja vahetasid klassikaaslastega nääripakke.

See oli ametlik nõukogude retoorika. Kodus räägiti ikka hoopis teist juttu ja peeti teisi pühi. Või sinu kodus tähistati oktoobripühi ja 9. mail võidupüha ka?

Muidugi oli ametlik retoorika. Kuna minu mõlemad vanemad olid Siberisse küüditatud ja kogu meie pere oli nõukogude liidu vastane, siis meie peres peeti alati jõulusid, aga kuna olen sündinud 1974, siis alati oli avalikud üritused (lasteaias ja koolis) ikka nääriteemalised. Meie pere igaks juhuks kirikusse ei läinud, kuna mõlemad vanemad olid juhtivatel ametipositsioonidel.

Seega, meie kodus toimus alati pidulik jõulu õhtusöök - paksud kardinad ees, aga tähistasime ka nääre. Kingitusi jagasime alati 31. detsembril.

Sündisin sinust 3 aastat varem ning isa sündis Siberis, ema ei olnud tollal veel sündinudki. Meie peres küüditati Siberisse vanavanemad. Kuidas sinu vanemad nii vanad on?

[Külaline]

Sündisin sinust 3 aastat varem ning isa sündis Siberis, ema ei olnud tollal veel sündinudki. Meie peres küüditati Siberisse vanavanemad. Kuidas sinu vanemad nii vanad on?

Küüditati lastena viimase küüditamise ajal?

[Külaline]

See oli ametlik nõukogude retoorika. Kodus räägiti ikka hoopis teist juttu ja peeti teisi pühi. Või sinu kodus tähistati oktoobripühi ja 9. mail võidupüha ka?

Muidugi oli ametlik retoorika. Kuna minu mõlemad vanemad olid Siberisse küüditatud ja kogu meie pere oli nõukogude liidu vastane, siis meie peres peeti alati jõulusid, aga kuna olen sündinud 1974, siis alati oli avalikud üritused (lasteaias ja koolis) ikka nääriteemalised. Meie pere igaks juhuks kirikusse ei läinud, kuna mõlemad vanemad olid juhtivatel ametipositsioonidel.

Seega, meie kodus toimus alati pidulik jõulu õhtusöök - paksud kardinad ees, aga tähistasime ka nääre. Kingitusi jagasime alati 31. detsembril.

Sündisin sinust 3 aastat varem ning isa sündis Siberis, ema ei olnud tollal veel sündinudki. Meie peres küüditati Siberisse vanavanemad. Kuidas sinu vanemad nii vanad on?

No, teha, et mul nii vanad vanemad olid? Muide, 1941-aasta juuniküüditamise ajal ei olnud nad sugugi beebid ega väikelapsed, vaid vastavalt 11- ja 13-aastased.

[Külaline]

Kas keegi on kuskil Tallinna linnaväljakul vana-aasta õhtut ära saatnud. Näiteks Vabaduse platsil või Nõmme keskuses? Kas tasub minna?

[Külaline]

No, teha, et mul nii vanad vanemad olid? Muide, 1941-aasta juuniküüditamise ajal ei olnud nad sugugi beebid ega väikelapsed, vaid vastavalt 11- ja 13-aastased.

Ole õnnelik, on lootust et ka sinul on nii tugev tervis kõigest läbi murda, kõike üle elada.

[Külaline]

Kas keegi on kuskil Tallinna linnaväljakul vana-aasta õhtut ära saatnud. Näiteks Vabaduse platsil või Nõmme keskuses? Kas tasub minna?

Vabaduse platsil käisin ja rohkem pigem ei läheks. Läbu, kisa ja lärm, massides rahvast. Ja niikuinii valab keegi su vahuveiniga üle.

[Külaline]

Kas keegi on kuskil Tallinna linnaväljakul vana-aasta õhtut ära saatnud. Näiteks Vabaduse platsil või Nõmme keskuses? Kas tasub minna?

Vabaduse platsil käisin ja rohkem pigem ei läheks. Läbu, kisa ja lärm, massides rahvast. Ja niikuinii valab keegi su vahuveiniga üle.

Ma käisin ka kunagi, jubedalt oli mingeid lällavaid venelasi. Rohkem ei soovi.

[Külaline]

Uskumatu. MIna rääkisin küll koolis, et peame jõule ja küsisin end isegi jõululaupäeval koolist vabaks, et ema-isaga Jaani kirikusse minna. Mingit probleemi ei olnud. See, mis ma siit loen, kuidas kõik nääre tähistasid - see on nagu mingi paralleluniversum, mida minu reaalsuses ei eksisteerinud. Mina (endiselt see 1973 sündinud) olen näiteks ristitud aastal 1983. Midagi ei olnud keelatud ja kirikud seisid ju keset kesklinna.

Tegelikult olid küll vaikimisi keelatud. Näiteks oktoobrilaps, pioneer, kom noor või parteilane ei tohtinud kirikusse minna. Kui läks, siis oli pärast suuri probleeme. Meie linnas oli lausa inimene kiriku ukse kõrval jälgimas, kes jõuluõhtul kirikusse läheb. Ja pärast tuli pahandusi tööl või koolis.

Usklike perede lapsed näiteks ei astunud ei oktoobrilapseks, pioneeriks ega ka mitte kom nooreks. Nemad käisid küll kirikus. Võimalik, et neid ei pinnitud.

Nii et ei olnud vene ajal see jõulude tähistamine midagi nii legaalne, heaks kiidetud ja laialdane tegevus. Vabu päevi ju ka ei olnud. Juba see peaks ära ütlema, et vene ajal ametlikult jõule ei tähistatud.

1973 sündinu siin. Võibolla mõnes teises kohas oli teisiti, aga Tallinnas oli nii nagu kirjeldasin. Kordan taas üle, et ma ei olnud mingit überusklike laps. Lihtsalt perest, kus traditsioonid okupatsooniajal ei katkenud. Olin ikka oktoobrilaps ja pioneer (komnooreks enam ei olnud vaja minna, perestroika tuli peale), aga see kõik oli ju väline, mitte pärisasi. Inimestel oli kaks elu: see, mida nad väljaspool kodu elasid ja see, mida nad kodus elasid. Väljaspool kodu tuli minna kohustuslikus korras paraadile ja hüüda hurraa, kodus rääkisid kõik, milline pealesunnitud jama see on. Ja lapsed teadsid varakult, et koduseid asju väljaspool kodu ei räägitud. Siiski oli Tallinn piisavalt suur linn, et kedagi ei paistnud huvitavat, kas keegi pidas jõule ja läks jõuluõhtul kirikusse või mitte. Mäletan, et kirikud oli jõuluõhtul rahvast nii täis, et istekohta ka ei saanud, vahekäigud olid ka täis, olin suurte inimeste vahele pressitud ja seisime terve jumalateenistuse aja püsti.

Räägid tõtt, et teie pere ei olnud eriti usklik. Tõeliselt usklike lapsed ei läinud pioneeriks. Ja ma tean, et usklikud ei saanud seetõttu ka ülikooli minna. Kõik uksed olid neile suletud.

[Külaline]

Tegelikult olid küll vaikimisi keelatud. Näiteks oktoobrilaps, pioneer, kom noor või parteilane ei tohtinud kirikusse minna. Kui läks, siis oli pärast suuri probleeme. Meie linnas oli lausa inimene kiriku ukse kõrval jälgimas, kes jõuluõhtul kirikusse läheb. Ja pärast tuli pahandusi tööl või koolis.

Usklike perede lapsed näiteks ei astunud ei oktoobrilapseks, pioneeriks ega ka mitte kom nooreks. Nemad käisid küll kirikus. Võimalik, et neid ei pinnitud.

Nii et ei olnud vene ajal see jõulude tähistamine midagi nii legaalne, heaks kiidetud ja laialdane tegevus. Vabu päevi ju ka ei olnud. Juba see peaks ära ütlema, et vene ajal ametlikult jõule ei tähistatud.

1973 sündinu siin. Võibolla mõnes teises kohas oli teisiti, aga Tallinnas oli nii nagu kirjeldasin. Kordan taas üle, et ma ei olnud mingit überusklike laps. Lihtsalt perest, kus traditsioonid okupatsooniajal ei katkenud. Olin ikka oktoobrilaps ja pioneer (komnooreks enam ei olnud vaja minna, perestroika tuli peale), aga see kõik oli ju väline, mitte pärisasi. Inimestel oli kaks elu: see, mida nad väljaspool kodu elasid ja see, mida nad kodus elasid. Väljaspool kodu tuli minna kohustuslikus korras paraadile ja hüüda hurraa, kodus rääkisid kõik, milline pealesunnitud jama see on. Ja lapsed teadsid varakult, et koduseid asju väljaspool kodu ei räägitud. Siiski oli Tallinn piisavalt suur linn, et kedagi ei paistnud huvitavat, kas keegi pidas jõule ja läks jõuluõhtul kirikusse või mitte. Mäletan, et kirikud oli jõuluõhtul rahvast nii täis, et istekohta ka ei saanud, vahekäigud olid ka täis, olin suurte inimeste vahele pressitud ja seisime terve jumalateenistuse aja püsti.

Räägid tõtt, et teie pere ei olnud eriti usklik. Tõeliselt usklike lapsed ei läinud pioneeriks. Ja ma tean, et usklikud ei saanud seetõttu ka ülikooli minna. Kõik uksed olid neile suletud.

Väljaspool suurlinnu käisid NL ajal kirikutes ainult vanamutid. Meie suguvõsas ei käinud keegi kirikus ega tähistanud keegi ka jõule, v.a üks vana inimene. Sina aga oled suht noor ja teismeliseea (1986a-st) ajal elasid juba ajal, mil tegelikult oli ühiskond täis juba vabaduse tuuli.

[Külaline]

1973 sündinu siin. Võibolla mõnes teises kohas oli teisiti, aga Tallinnas oli nii nagu kirjeldasin. Kordan taas üle, et ma ei olnud mingit überusklike laps. Lihtsalt perest, kus traditsioonid okupatsooniajal ei katkenud. Olin ikka oktoobrilaps ja pioneer (komnooreks enam ei olnud vaja minna, perestroika tuli peale), aga see kõik oli ju väline, mitte pärisasi. Inimestel oli kaks elu: see, mida nad väljaspool kodu elasid ja see, mida nad kodus elasid. Väljaspool kodu tuli minna kohustuslikus korras paraadile ja hüüda hurraa, kodus rääkisid kõik, milline pealesunnitud jama see on. Ja lapsed teadsid varakult, et koduseid asju väljaspool kodu ei räägitud. Siiski oli Tallinn piisavalt suur linn, et kedagi ei paistnud huvitavat, kas keegi pidas jõule ja läks jõuluõhtul kirikusse või mitte. Mäletan, et kirikud oli jõuluõhtul rahvast nii täis, et istekohta ka ei saanud, vahekäigud olid ka täis, olin suurte inimeste vahele pressitud ja seisime terve jumalateenistuse aja püsti.

Räägid tõtt, et teie pere ei olnud eriti usklik. Tõeliselt usklike lapsed ei läinud pioneeriks. Ja ma tean, et usklikud ei saanud seetõttu ka ülikooli minna. Kõik uksed olid neile suletud.

Väljaspool suurlinnu käisid NL ajal kirikutes ainult vanamutid. Meie suguvõsas ei käinud keegi kirikus ega tähistanud keegi ka jõule, v.a üks vana inimene. Sina aga oled suht noor ja teismeliseea (1986a-st) ajal elasid juba ajal, mil tegelikult oli ühiskond täis juba vabaduse tuuli.

Kolm aastat hiljem, st 1989a oli Balti kett, kus osales vaat et pool rahvast. St sa olid siis vaevu 16.

[Külaline]

mulle on tegelikult väga suur üllatus lugeda, et nõukaajal oli eestlaste suguvõsasid, kus jõule ei tähistatud. Kõik keda tundsin, tähistasid ja jõul oli see kõige-kõige. Albumites oli nii palju jõulupilte kõigist sõjajärgsetest kümnenditest. Jõulukaarte saatsime ja saime. Koolis räägiti jõuludest poolsalaja, aga kõik pühitsesid neid, ka paljud õpetajad.
Samas ei tundnud küll kedagi, kes kirikus oleks käinud.