Abiõpetaja lasteaias

Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 07 Dets 2025 21:13 Fakt on see, et madalapalgalised müüjad on pühade ajal tööl, aga kontor on kõik kodus pidu nautimas ja puhkamas. Ja lõpuks saavad selle kuu eest ikkagi kontori omad rohkem raha, kui pühade ajal tööl olnud müüjad.
Sama fakt on see, et kui kuupalgalised on suvalisel argipäeval tööl, siis graafikuga tööl käijatel on sageli vabad päevad. Saavad keset tööpäeva pidu panna ja puhata, nii et silm seda nägu. Ja arvestades, et neile makstakse osade tööpäevade eest kõrgemat tasu (öötöö, töö riigipühal), saab nii mõnigi neist rohkem palka kui kuupalgaline. Kuupalgalisel ei ole ükski tööpäev kõrgemalt tasustatud kui teine ja kui ka tahaksid juurde teenida, siis kahju küll, aga asutus on kinni ja majja ei pääse. Muidugi võid kodust ikka tööd teha ja meile saata, aga selle eest ei maksa keegi, rääkimata sellest, et makstaks rohkem kui muidu. Nii et ärge virisege.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 07 Dets 2025 01:40
Guest kirjutas: 07 Dets 2025 01:23 Kuupalgalisel on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas, detsembris teeb see 20 päeva korda 8 tundi -=160, neist kaks päeva on lühendatud tööpäevaga, ehk siis tegelike töötundide arv on 154 tundi, mis loetakse ikkagi täistööajaks ja kätte saab ta täispalga.
Täistööaja norm ei arvutata 8 × päevade arv. See arvutatakse kalendri normtunnitabeli järgi. Ja normtunnid muutuvad kuude lõikes pühade tõttu kõigil võrdselt. Kui detsembri norm on 154 h, siis:
  • Kuupalgaline teeb 154 h ja saab täispalga.
  • Summeeritud tööajaga töötaja norm on samuti 154 h.
Kui summeeritu teeb 200 h, siis – ta EI TEE 200h „täistööajana“.
Ta teeb 154 h täistööaega + 46 h ületunde.
Ja need tuleb tasustada vähemalt 1,5-kordselt.

Lõpetuseks: täistööaja norm tunnid on kuupõhised ja kehtivad kõigile ühtemoodi. Kui detsembri norm on 154 tundi, siis on see 154 tundi nii kuupalgalisel kui summeeritul. Kui summeeritu teeb rohkem, ei ole see tema „täistööaeg“, vaid ületunnitöö, mis tuleb eraldi tasustada.
Kui su tööpäev ei ole graafiku järgi neil päevadel, kui on lühendatud päeval, siis sa seda lühendatud päeva ka ei saa. Ja töötad rohkem tunde. Mitte keegi ei maksa neile kuuarvestuse ületunnitasu nende tundide eest. Normtunde nii ei arvestata,
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Nov 2025 00:15
Guest kirjutas: 29 Nov 2025 00:13 Lasteaedades pole enam söögitädi ametit. Sellest aastast alates on KÕIK abiõpetajad.
Miks lihttöölisse halvem suhtumine on aktsepteeritav? See on justkui enesestmõistetav nii paljude paljude puhul.
See on ühiskonna üldine suhtumine. Kui mõni lihttööline oma koormuse ja raske elu üle kurdab, siis kõik tänitavad - ise on loll, et vähe õppis ja nüüd lihttööd teeb.
Minu arust on hoopis nõuka aja pärand see, et lihttöölistel on ootus, et nad ongi sama tähtsad nagu haritud ja kõrgel kohal inimesed. Nii ju nõuka ajal oli. Torumees teenis rohkem kui arst, mingitest ülikooli töötajatest ei hakka rääkimagi. Eks see on nüüdki kohati nii, et ehitaja on kõige tähtsam inimene ja tema palgaootus on väga kõrge. Naiste lihttööd on muidugi alati olnud halvasti tasustatud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 11 Dets 2025 01:26 Kui su tööpäev ei ole graafiku järgi neil päevadel, kui on lühendatud päeval, siis sa seda lühendatud päeva ka ei saa. Ja töötad rohkem tunde. Mitte keegi ei maksa neile kuuarvestuse ületunnitasu nende tundide eest. Normtunde nii ei arvestata,
Sa ajad segamini graafikujärgse tööaja korralduse ja tööaja normi arvestuse.

Tööaja norm on kuupõhine ja tuleneb seadusest. Kui detsembri tööajanorm on xxx tundi, siis see kehtib kõigile täistööajaga töötajatele – sõltumata sellest, kas palk on kuu- või tunnipõhine või kas tööaega arvestatakse summeeritult.

Lühendatud tööpäev ei tähenda automaatselt, et kõigil on sel päeval vaba või lühem vahetus. Graafikuga töötajal võib tööpäev olla hoopis muul ajal – see on töökorralduslik küsimus.

Aga kui graafiku tõttu tehakse arvestusperioodis rohkem tunde kui tööajanorm ette näeb, siis ei ole need enam „täistööaja normtunnid“, vaid ületunnid, mis tuleb kas hüvitada või tasustada vastavalt seadusele.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 25 Dets 2025 11:24Tööaja norm on kuupõhine ja tuleneb seadusest. Kui detsembri tööajanorm on xxx tundi, siis see kehtib kõigile täistööajaga töötajatele – sõltumata sellest, kas palk on kuu- või tunnipõhine või kas tööaega arvestatakse summeeritult.
Päris nii ei ole. Loe viimasest tulbast selgitusi erandite kohta.
https://prowise.ee/2024/08/30/2025-aast ... ooajafond/
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 25 Dets 2025 11:48
Külaline kirjutas: 25 Dets 2025 11:24Tööaja norm on kuupõhine ja tuleneb seadusest. Kui detsembri tööajanorm on xxx tundi, siis see kehtib kõigile täistööajaga töötajatele – sõltumata sellest, kas palk on kuu- või tunnipõhine või kas tööaega arvestatakse summeeritult.
Päris nii ei ole. Loe viimasest tulbast selgitusi erandite kohta.
https://prowise.ee/2024/08/30/2025-aast ... ooajafond/
See tabel kirjeldab kalendaarset tööajafondi, mitte ei muuda TLS loogikat. Summeeritud tööaja korral vaadatakse normi arvestusperioodi lõikes ja normi ületavad tunnid on ikkagi ületunnid, sõltumata graafikust või sellest, kas lühendatud päev langeb tööpäevale või mitte.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline