Diskussioon.
Kokkuhoidlikult elamine
Lihtsad toidud on jah praekartul, makaron, muidu kartul, köögivili, jahukaste, ka hakklihakaste ja õun. Need ei maksa palju, On küll osaliselt ebatervislik, samas, olen kuulnud isikust, kes toitus tervislikult, ei aidanud see midagi.. Tervis on ikka suures osas geneetiline. Vaata kasvõi joodikuid - kes surevad ruttu maha, kes elavad kaua, üks joodik kõik.. Kelle organism kannatab, ja kelle mitte. Mina hästi ei usu sellesse tervislikku toitumisse, kas sina usud, on sul positiivseid näiteid ka tuua? Ekstravagantsed lõbustused on lõbustused, mis võtavad palju raha, näiteks tõesti kasvõi see langevarjuhüpegi.Külaline kirjutas: ↑10 Dets 2025 07:39no see, mida sina kirjeldad, pigem ikka on närutamine jah. aga see on minu subjektiivne seisukoht."lihtsad toidud" on mis? kui jahusoust ja kartul, siis on närutamine. pealegi ebatervislik närutamine. kui tegemist on kodus valmistatud puhtast toorainest toitudega, siis ei ole. teen 90% toitudest ise ja nii ühepajatoit, kui hapukspsasupp on menüüs täitsa esindatud. raamatuid võib muidugi raamatukogust laenutada, kuigi mulle ei meeldi, kui minu raamatuid on nätserdatud ja näpitud ja pagan teab, kus hoitud. sellepärast ostan ise. suure osa neist soodsa hinnaga. riideid ostan kaltsukast hea meelega, aga kõike sealt lihtsalt ei saa. need ostan reisidelt või tellin. mis on "ekstravagantsed lõbustused"? kui langevarjuhüpet mõtled, siis see pole nüüd küll jah prioriteet. aga mõnel kontserdil, näitusel, vabaõhuetendusel võiks ikka käia. reisimise kohapealt jään totaalselt eriaravmusele. mittemiski pole mu maailmavaadet ja silmaringi niimoodi avardanud ja arendanud, kui brasiilia vihmametsade salapärased hääled ja namiibias võsast välja piiluvad kaelkirjakud, veneetsia kõduhaisune salapära ja assooride lummav loodus. aga egiptuse kombinaathotelli asemel võiks ilmselt tõesti kodus aiandusega tegeleda. mis puutub "priskesse rahakotti" siis tõepoolest - milleks? kirstul taskuid ei ole ja kuna me elame ainult korra, võiks see olla elamist väärt elu, mitte närutamine ja koonerdamine.Tolmukübe kirjutas: ↑09 Dets 2025 17:19 No kas see on tingimata närutamine? Kui armastad lihtsaid toite, raamatuid laenutad raamatukogust, riided ostad taaskasutusest, sest pooldad seda ja kõlbavad nö tavalised riided küll; ekstravagantseid lõbustusi taga ei aja, kuna pole adrenaliinisõltlane või oled lihtsalt tagasihoidlik; reisida ei meeldi (just, on ka selliseid inimesi)... Nii vaatad, et eluks pole palju vaja, selleks, et eluga rahul ja õnnelik olla. Või võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju ja/või eluajal kõige priskem rahakott?
-
Külaline
Lihtsad toidud on ka kaunvili ja muu aedvili, täsitera, idandid - näiteks esimese laine taimetoitlased (Kristiina Luite jt.) uue Eesti aja alguses, vaestel 1990.-tel, toitusid ikkagi väga kodumaiselt, vitamiinirikkalt ja tervislikult. Mis ei tähenda, et mõni teine ei võiks ka liha, räime jm. loomset sinna vitamiinirikka toidu kõrvale sobitada, need taimetoitlased olid lihtsalt esimene näide, mis pähe turgatas.Tolmukübe kirjutas: ↑10 Dets 2025 09:34Lihtsad toidud on jah praekartul, makaron, muidu kartul, köögivili, jahukaste, ka hakklihakaste ja õun. Need ei maksa palju, On küll osaliselt ebatervislik, samas, olen kuulnud isikust, kes toitus tervislikult, ei aidanud see midagi.. Tervis on ikka suures osas geneetiline. Vaata kasvõi joodikuid - kes surevad ruttu maha, kes elavad kaua, üks joodik kõik.. Kelle organism kannatab, ja kelle mitte. Mina hästi ei usu sellesse tervislikku toitumisse, kas sina usud, on sul positiivseid näiteid ka tuua? Ekstravagantsed lõbustused on lõbustused, mis võtavad palju raha, näiteks tõesti kasvõi see langevarjuhüpegi.Külaline kirjutas: ↑10 Dets 2025 07:39no see, mida sina kirjeldad, pigem ikka on närutamine jah. aga see on minu subjektiivne seisukoht."lihtsad toidud" on mis? kui jahusoust ja kartul, siis on närutamine. pealegi ebatervislik närutamine. kui tegemist on kodus valmistatud puhtast toorainest toitudega, siis ei ole. teen 90% toitudest ise ja nii ühepajatoit, kui hapukspsasupp on menüüs täitsa esindatud. raamatuid võib muidugi raamatukogust laenutada, kuigi mulle ei meeldi, kui minu raamatuid on nätserdatud ja näpitud ja pagan teab, kus hoitud. sellepärast ostan ise. suure osa neist soodsa hinnaga. riideid ostan kaltsukast hea meelega, aga kõike sealt lihtsalt ei saa. need ostan reisidelt või tellin. mis on "ekstravagantsed lõbustused"? kui langevarjuhüpet mõtled, siis see pole nüüd küll jah prioriteet. aga mõnel kontserdil, näitusel, vabaõhuetendusel võiks ikka käia. reisimise kohapealt jään totaalselt eriaravmusele. mittemiski pole mu maailmavaadet ja silmaringi niimoodi avardanud ja arendanud, kui brasiilia vihmametsade salapärased hääled ja namiibias võsast välja piiluvad kaelkirjakud, veneetsia kõduhaisune salapära ja assooride lummav loodus. aga egiptuse kombinaathotelli asemel võiks ilmselt tõesti kodus aiandusega tegeleda. mis puutub "priskesse rahakotti" siis tõepoolest - milleks? kirstul taskuid ei ole ja kuna me elame ainult korra, võiks see olla elamist väärt elu, mitte närutamine ja koonerdamine.Tolmukübe kirjutas: ↑09 Dets 2025 17:19 No kas see on tingimata närutamine? Kui armastad lihtsaid toite, raamatuid laenutad raamatukogust, riided ostad taaskasutusest, sest pooldad seda ja kõlbavad nö tavalised riided küll; ekstravagantseid lõbustusi taga ei aja, kuna pole adrenaliinisõltlane või oled lihtsalt tagasihoidlik; reisida ei meeldi (just, on ka selliseid inimesi)... Nii vaatad, et eluks pole palju vaja, selleks, et eluga rahul ja õnnelik olla. Või võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju ja/või eluajal kõige priskem rahakott?
Valikute küsimus, kui inimene kõnnib näit. kaunviljadest jm. tervislikust kaarega mööda ning sööb ainult makaroni ja viinerit.
-
Külaline
1990.ndad ei olnud kõigile vaesed. Mõned jäid vaesemaks, aga teised said hüppeliselt rikkamaks. Just 90ndatel toimus paljude inimeste suur rikastumine, räägitakse ju võitjate põlvkonnast. Väga paljudel läks elu paremaks ja said hakata banaane sööma jne. Mäletan, et mõned pered hakkasid Itaalias reisil käima.Külaline kirjutas: ↑10 Dets 2025 10:31, vaestel 1990.-tel, toitusid ikkagi väga kodumaiselt,
-
Külaline
Banaane sõime ka enne 1990. aastaid. See nüüd küll mingi näitaja ei ole. Tõsi, neid tuli hoida kapis ja oodata, kuni kollaseks lähevad, aga ikkagi.Guest kirjutas: ↑10 Dets 2025 10:401990.ndad ei olnud kõigile vaesed. Mõned jäid vaesemaks, aga teised said hüppeliselt rikkamaks. Just 90ndatel toimus paljude inimeste suur rikastumine, räägitakse ju võitjate põlvkonnast. Väga paljudel läks elu paremaks ja said hakata banaane sööma jne.Külaline kirjutas: ↑10 Dets 2025 10:31, vaestel 1990.-tel, toitusid ikkagi väga kodumaiselt,
-
Külaline
Väljaspool Tallinnat ei söönud sa Eestis mingeid banaane.Guest kirjutas: ↑10 Dets 2025 10:44Banaane sõime ka enne 1990. aastaid. See nüüd küll mingi näitaja ei ole. Tõsi, neid tuli hoida kapis ja oodata, kuni kollaseks lähevad, aga ikkagi.Guest kirjutas: ↑10 Dets 2025 10:401990.ndad ei olnud kõigile vaesed. Mõned jäid vaesemaks, aga teised said hüppeliselt rikkamaks. Just 90ndatel toimus paljude inimeste suur rikastumine, räägitakse ju võitjate põlvkonnast. Väga paljudel läks elu paremaks ja said hakata banaane sööma jne.Külaline kirjutas: ↑10 Dets 2025 10:31, vaestel 1990.-tel, toitusid ikkagi väga kodumaiselt,![]()
-
Külaline
Selline ükskõiksus oma kodu ja elamistingimuste suhtes on äärmus. Enamus jõudumööda remondib oma kodu.Guest kirjutas: ↑10 Dets 2025 07:07On põlvkondi, kes loovad tööga rikkust, ja siis on põlvkondi, kes selle loodud rikkuse lihtsalt ära kulutavad ega loo ise mingit rikkust. Lihtsustatud näide: ehitas keegi oma ajas hea ja kvaliteetse maja, pärandas järglasele, kes seda ei parendanud ega ise ka midagi ei ehitanud, sest ta on nii "kokkuhoidlik". Surres on maja lagunenud ja oma aja kohta halb ning ebakvaliteetne - tema esivanema pärandus pärandamise hetkel oli kullahinnas rohkem väärt kui järglase pärandus surres, ehkki objekt on sama.Guest kirjutas: ↑09 Dets 2025 23:06Mõni mõtleb, et tore - maja/korteri saime esivenemate vana. Käime tööl, aga erilist karjääri ei tee (sest pole karjäärihimulised, saagu teised need kõrgemad/stressirikkamad ametikohad - me polegi kadedad), reisil ei käi, suvel on vaja maja juures midagi kõpitseda (sest teistele töötunde kinni maksta on kallis), kalleid lõbustusi taga ei aja, riietus ja kodusisustus võib olla tagasihoidlikum, puhkame oma hoovi peal/käime kuskil lähedal, raamatu võtame, jah, raamatukogust (kui on midagi, mida tingimata riiulisse tahame, siis ostame).Guest kirjutas: ↑09 Dets 2025 17:53
Eluks pole palju vaja - on üsna tavaline, et seda räägivad just need, kes on oma maja koos aiaga või korteri saanud pärandusena (elab esivanemate rasvast) või abikaasalt (elab abikaasa kulul, sest põhikulu on ju elukoht, mille eest ta ei maksa)
Kõrvaltvaatajste hinnangud võivad olla täiesti erinevad: mõni ütleb, et näed kui armas - ei ole läinud kuhugi välismaale, vaid väärtustavad eelmiste põlvede pärandust, hoiavad majas elu sees ja hoolitsevad/remondivad.
Teine aga vangutab pead ja ütleb, et häh, luuserid, pole neil mingeid erilisi tööalaseid saavutusi ega suudaks nad (nende palkadega) laenu saada/maksa, et uus ja viimase moe järgi maja osta/lasta ehitada, no ja mis puhkuse veetmine see Eesti vesise suve ja lähiümbruses tuiamisega ainult on, ei reisi lõunamaalegi nagu normaalne inimene... ei, mina küll nii õnnelik olla ei suudaks.
Samas, kui rääkida raha ja varanduse kogumisest, on neid, kellele raha ja varanduse kogumisega seotud tegevusalad (näit. äri, kõrgepalgaline töö) olemuselt sobivad - huvitavad neid, panevad silma särama. Ja vastupidi, on ka neid inimesi, kellele need olemuselt ei sobi.
Kõigile inimestele rikkuse kasvatamist peale suruda pole õige.
-
Külaline
Ei remondita väljaspool suurlinnu midagi nii agaralt. Isegi ahju ei saa parandatud. Päästeamet on palju rääkinud, kui kehvas seisundis on maapiirkondade majad, korstnad ja tulekolded.Guest kirjutas: ↑10 Dets 2025 12:09Selline ükskõiksus oma kodu ja elamistingimuste suhtes on äärmus. Enamus jõudumööda remondib oma kodu.Guest kirjutas: ↑10 Dets 2025 07:07On põlvkondi, kes loovad tööga rikkust, ja siis on põlvkondi, kes selle loodud rikkuse lihtsalt ära kulutavad ega loo ise mingit rikkust. Lihtsustatud näide: ehitas keegi oma ajas hea ja kvaliteetse maja, pärandas järglasele, kes seda ei parendanud ega ise ka midagi ei ehitanud, sest ta on nii "kokkuhoidlik". Surres on maja lagunenud ja oma aja kohta halb ning ebakvaliteetne - tema esivanema pärandus pärandamise hetkel oli kullahinnas rohkem väärt kui järglase pärandus surres, ehkki objekt on sama.Guest kirjutas: ↑09 Dets 2025 23:06
Mõni mõtleb, et tore - maja/korteri saime esivenemate vana. Käime tööl, aga erilist karjääri ei tee (sest pole karjäärihimulised, saagu teised need kõrgemad/stressirikkamad ametikohad - me polegi kadedad), reisil ei käi, suvel on vaja maja juures midagi kõpitseda (sest teistele töötunde kinni maksta on kallis), kalleid lõbustusi taga ei aja, riietus ja kodusisustus võib olla tagasihoidlikum, puhkame oma hoovi peal/käime kuskil lähedal, raamatu võtame, jah, raamatukogust (kui on midagi, mida tingimata riiulisse tahame, siis ostame).
Kõrvaltvaatajste hinnangud võivad olla täiesti erinevad: mõni ütleb, et näed kui armas - ei ole läinud kuhugi välismaale, vaid väärtustavad eelmiste põlvede pärandust, hoiavad majas elu sees ja hoolitsevad/remondivad.
Teine aga vangutab pead ja ütleb, et häh, luuserid, pole neil mingeid erilisi tööalaseid saavutusi ega suudaks nad (nende palkadega) laenu saada/maksa, et uus ja viimase moe järgi maja osta/lasta ehitada, no ja mis puhkuse veetmine see Eesti vesise suve ja lähiümbruses tuiamisega ainult on, ei reisi lõunamaalegi nagu normaalne inimene... ei, mina küll nii õnnelik olla ei suudaks.
Samas, kui rääkida raha ja varanduse kogumisest, on neid, kellele raha ja varanduse kogumisega seotud tegevusalad (näit. äri, kõrgepalgaline töö) olemuselt sobivad - huvitavad neid, panevad silma särama. Ja vastupidi, on ka neid inimesi, kellele need olemuselt ei sobi.
Kõigile inimestele rikkuse kasvatamist peale suruda pole õige.
-
Külaline
Banaani mittesöömise põhjuseks oli mitte selle kallis hind, vaid see, et mingil põhjusel banaane N. Liitu (raudse eesriide taha) imporditi harva. Need olid defitsiitkaup. Muidugi teati, et mujal, näit. Soomes on banaane müügil, aga mis see aitas, kui meil polnud.Guest kirjutas: ↑10 Dets 2025 10:44Banaane sõime ka enne 1990. aastaid. See nüüd küll mingi näitaja ei ole. Tõsi, neid tuli hoida kapis ja oodata, kuni kollaseks lähevad, aga ikkagi.Guest kirjutas: ↑10 Dets 2025 10:401990.ndad ei olnud kõigile vaesed. Mõned jäid vaesemaks, aga teised said hüppeliselt rikkamaks. Just 90ndatel toimus paljude inimeste suur rikastumine, räägitakse ju võitjate põlvkonnast. Väga paljudel läks elu paremaks ja said hakata banaane sööma jne.Külaline kirjutas: ↑10 Dets 2025 10:31, vaestel 1990.-tel, toitusid ikkagi väga kodumaiselt,![]()
Kui raudne eesriie langes, hakati banaane sööma, kuna banaane hakati Eestisse tooma ja igapäevaselt toidupoes müüma. Mitte rikkaks saamise tõttu.
-
Külaline
Need on sotsiaalsete probleemidega inimeste elamised enamasti.
Küllalt on ka kokkuhoidlikult, aga arukalt elavaid inimesi. Kellel ei ole eluga hakkama saamise probleeme. Teemaalgatus oli eelkõige nendest, nagu ma aru sain.
-
Külaline
Mis nätserdatud ja näpitud? Normaalsed raamatud on raamatukogudes.Külaline kirjutas: ↑10 Dets 2025 07:39raamatuid võib muidugi raamatukogust laenutada, kuigi mulle ei meeldi, kui minu raamatuid on nätserdatud ja näpitud ja pagan teab, kus hoitud. sellepärast ostan ise.
-
Külaline
mina usun tervislikku toitumisse küll. positiivne näide olen ma ise. kui makarone ja jahusousti sööksin, ei mahuks ma ilmselt uksekt sisse.Tolmukübe kirjutas: ↑10 Dets 2025 09:34Lihtsad toidud on jah praekartul, makaron, muidu kartul, köögivili, jahukaste, ka hakklihakaste ja õun. Need ei maksa palju, On küll osaliselt ebatervislik, samas, olen kuulnud isikust, kes toitus tervislikult, ei aidanud see midagi.. Tervis on ikka suures osas geneetiline. Vaata kasvõi joodikuid - kes surevad ruttu maha, kes elavad kaua, üks joodik kõik.. Kelle organism kannatab, ja kelle mitte. Mina hästi ei usu sellesse tervislikku toitumisse, kas sina usud, on sul positiivseid näiteid ka tuua? Ekstravagantsed lõbustused on lõbustused, mis võtavad palju raha, näiteks tõesti kasvõi see langevarjuhüpegi.Külaline kirjutas: ↑10 Dets 2025 07:39no see, mida sina kirjeldad, pigem ikka on närutamine jah. aga see on minu subjektiivne seisukoht."lihtsad toidud" on mis? kui jahusoust ja kartul, siis on närutamine. pealegi ebatervislik närutamine. kui tegemist on kodus valmistatud puhtast toorainest toitudega, siis ei ole. teen 90% toitudest ise ja nii ühepajatoit, kui hapukspsasupp on menüüs täitsa esindatud. raamatuid võib muidugi raamatukogust laenutada, kuigi mulle ei meeldi, kui minu raamatuid on nätserdatud ja näpitud ja pagan teab, kus hoitud. sellepärast ostan ise. suure osa neist soodsa hinnaga. riideid ostan kaltsukast hea meelega, aga kõike sealt lihtsalt ei saa. need ostan reisidelt või tellin. mis on "ekstravagantsed lõbustused"? kui langevarjuhüpet mõtled, siis see pole nüüd küll jah prioriteet. aga mõnel kontserdil, näitusel, vabaõhuetendusel võiks ikka käia. reisimise kohapealt jään totaalselt eriaravmusele. mittemiski pole mu maailmavaadet ja silmaringi niimoodi avardanud ja arendanud, kui brasiilia vihmametsade salapärased hääled ja namiibias võsast välja piiluvad kaelkirjakud, veneetsia kõduhaisune salapära ja assooride lummav loodus. aga egiptuse kombinaathotelli asemel võiks ilmselt tõesti kodus aiandusega tegeleda. mis puutub "priskesse rahakotti" siis tõepoolest - milleks? kirstul taskuid ei ole ja kuna me elame ainult korra, võiks see olla elamist väärt elu, mitte närutamine ja koonerdamine.Tolmukübe kirjutas: ↑09 Dets 2025 17:19 No kas see on tingimata närutamine? Kui armastad lihtsaid toite, raamatuid laenutad raamatukogust, riided ostad taaskasutusest, sest pooldad seda ja kõlbavad nö tavalised riided küll; ekstravagantseid lõbustusi taga ei aja, kuna pole adrenaliinisõltlane või oled lihtsalt tagasihoidlik; reisida ei meeldi (just, on ka selliseid inimesi)... Nii vaatad, et eluks pole palju vaja, selleks, et eluga rahul ja õnnelik olla. Või võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju ja/või eluajal kõige priskem rahakott?
-
Külaline
Ma ei tea, mida sina oma meelest tervislikuks pead. Ega ju sale keha alati tervislikku toitumist ei näita.Külaline kirjutas: ↑10 Dets 2025 22:06mina usun tervislikku toitumisse küll. positiivne näide olen ma ise. kui makarone ja jahusousti sööksin, ei mahuks ma ilmselt uksekt sisse.
Oleneb, mida sööd ja mida su keha toidust omandab.
-
Külaline
Nõukaajal muud ei söödudki kui kartulit, makaroni ja jahusousti. Mahtusid kõik nii uksest sisse kui uksest välja. Oluline on, kui suures koguses sa seda sööd ja kui palju sa liigud.Guest kirjutas: ↑10 Dets 2025 22:06
mina usun tervislikku toitumisse küll. positiivne näide olen ma ise. kui makarone ja jahusousti sööksin, ei mahuks ma ilmselt uksekt sisse.
-
Külaline
Mõni ütleb närutamine. Aga teine räägib keskkonnateadlikkusest, tervisest, tarbimisahela peatimisest, ületarbimisest, reisimine on keskkonda saastev.Tolmukübe kirjutas: ↑09 Dets 2025 17:19 No kas see on tingimata närutamine? Kui armastad lihtsaid toite, raamatuid laenutad raamatukogust, riided ostad taaskasutusest, sest pooldad seda ja kõlbavad nö tavalised riided küll; ekstravagantseid lõbustusi taga ei aja, kuna pole adrenaliinisõltlane või oled lihtsalt tagasihoidlik; reisida ei meeldi (just, on ka selliseid inimesi)... Nii vaatad, et eluks pole palju vaja, selleks, et eluga rahul ja õnnelik olla. Või võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju ja/või eluajal kõige priskem rahakott?
Mis on närutamise ja keskkonnatedliku elu vahe siis?
Tootjad kurdavad et rahval pole enam ostujõudu. Ostujõudu millele? Mul on kõik vajalik olemas. Kui ma varem oleks ostnud küll mõne uue asja juba, siis nüüd on mullegi jõudnud sõnum,- kasuta asi lõpuni. Minu arust peaks hästi minema vaid lihamüüjatel. Mitte poolfabrikaatide müüjatel. Aga poolfabrikaatide müüjad kurdavad rahva ostujõu vähenemise üle. Kui tõuseb terviseteadlikkus siis aga nende toodede tootjatel ei lähegi hästi. Magusamüüjatel ei lähe hästi. Kondiitritoodete tootjaltel ei saa minna hästi.
Kas see kui ma ei osta ebatervislikke tooteid on närutamine.
Ja liha võiks süüa palju vähem. Kartul ja soust polegi halb valik. Kala- ei pea olema forell. Heeringas ja räim on sama kasulikud.
-
Külaline
Nõukaajal polnud toiduküllust, oli päristoit ja inimesed ei istunud kogu aeg ekraanide taga.Guest kirjutas: ↑11 Dets 2025 06:56Nõukaajal muud ei söödudki kui kartulit, makaroni ja jahusousti. Mahtusid kõik nii uksest sisse kui uksest välja. Oluline on, kui suures koguses sa seda sööd ja kui palju sa liigud.Guest kirjutas: ↑10 Dets 2025 22:06
mina usun tervislikku toitumisse küll. positiivne näide olen ma ise. kui makarone ja jahusousti sööksin, ei mahuks ma ilmselt uksekt sisse.
See on õige, et magusa müüjatel ja kondiitritoodete tootjatel ei lähe hästi. See on vaid puhas kalor, ja need tooted on ka nii viletsaks muutunud. Näiteks tordid. Täitsa õige, kui järgi jäävad. Viletsad ja kallid. Oleks siis head torti, mõnikord käiks pidupäevaks ostmas, aga ei olegi enam head torti olemas. Miks peaks sellise eest kallist raha maksma? Või üldse mingit raha maksma? Šokolaadid on ka kehvakeseks muutunud, enam ei isuta, vanasti sai ikka söödud. Olen mõelnud, kas neid kuidagi ikka menüüsse võtta, šokolaad pidi tervisele kasulik olema.Külaline kirjutas: ↑11 Dets 2025 07:31Mõni ütleb närutamine. Aga teine räägib keskkonnateadlikkusest, tervisest, tarbimisahela peatimisest, ületarbimisest, reisimine on keskkonda saastev.Tolmukübe kirjutas: ↑09 Dets 2025 17:19 No kas see on tingimata närutamine? Kui armastad lihtsaid toite, raamatuid laenutad raamatukogust, riided ostad taaskasutusest, sest pooldad seda ja kõlbavad nö tavalised riided küll; ekstravagantseid lõbustusi taga ei aja, kuna pole adrenaliinisõltlane või oled lihtsalt tagasihoidlik; reisida ei meeldi (just, on ka selliseid inimesi)... Nii vaatad, et eluks pole palju vaja, selleks, et eluga rahul ja õnnelik olla. Või võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju ja/või eluajal kõige priskem rahakott?
Mis on närutamise ja keskkonnatedliku elu vahe siis?
Tootjad kurdavad et rahval pole enam ostujõudu. Ostujõudu millele? Mul on kõik vajalik olemas. Kui ma varem oleks ostnud küll mõne uue asja juba, siis nüüd on mullegi jõudnud sõnum,- kasuta asi lõpuni. Minu arust peaks hästi minema vaid lihamüüjatel. Mitte poolfabrikaatide müüjatel. Aga poolfabrikaatide müüjad kurdavad rahva ostujõu vähenemise üle. Kui tõuseb terviseteadlikkus siis aga nende toodede tootjatel ei lähegi hästi. Magusamüüjatel ei lähe hästi. Kondiitritoodete tootjaltel ei saa minna hästi.
Kas see kui ma ei osta ebatervislikke tooteid on närutamine.
Ja liha võiks süüa palju vähem. Kartul ja soust polegi halb valik. Kala- ei pea olema forell. Heeringas ja räim on sama kasulikud.
-
Külaline
-
Külaline
kõik on ju nii suhteline. Mõni ei saa aru ja peab närutamiseks seda, kui teine sõidab 20 aastat vana autoga. Teisele on see norm (autodest suva) ja kulutab oma raha pigem eksootilistele reisidele.
Ühe iaoks on närutamine, kui reisil pole majutus AI, teise jaoks on AI kõige mõttetum asi üldse (hoopis lahedam (ja reisi oluline osa) on käia nö linnapeal söömas või teha ise kohalikust toorainest).
Ühe iaoks on närutamine, kui reisil pole majutus AI, teise jaoks on AI kõige mõttetum asi üldse (hoopis lahedam (ja reisi oluline osa) on käia nö linnapeal söömas või teha ise kohalikust toorainest).
Šokolaad on tervisele hea: 5 põhjust, miks seda süüa
Õhtuleht
https://www.ohtuleht.ee › tarbija › sokolaad-on-tervisel...
28. apr 2019 — Šokolaadi sisalduvad flavonoidid aitavad alandada vererõhku, vedeldada verd ning vähendada põletikku. 3. Kaitseb artereid. Flavonoidid aitavad ...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], YaCy [Bot] ja 2 külalist