Juristi nõuannet vaja, üürnik tekitas uputuse

Vasta
Tõutäkk
Teerajaja
Postitusi: 754
Liitunud: 31 Mai 2024 06:22
Kontakt:

Postitus Postitas Tõutäkk »

Guest kirjutas: 18 Dets 2025 14:18
Tõutäkk kirjutas: 18 Dets 2025 14:10
Guest kirjutas: 18 Dets 2025 14:08 Mismoodi üürnik uputuse tekitas? Kuidas tõestad, et mõni omanikule kuuluv katkine toru või kraan ei tekitanud?
Pesumasina voolik kas polnud vanni pandud või oli lohakalt vanni asetatud.
Kas tõesti ühest-kahest pesumasinatäiest veest tekib nii suur kahju! Vannitoas on tavaliselt ka need lekkekindlad plaadid põrandal ja seintel....
Ilmselt olid tehtud hinnapakkumised remondile.
Härra Zelensky teie käsk on täidetud, Kreml on vabastatud.
Härra komandör, ma ütlesin Krimm, Krimm tuleb vabastada.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tekib küll. Meil lekkis vanni alt ja kindlustuse koostööpartner vahetas esiku ja köögi põranda täielikult (sama parketti ei olnud enam saada, et osaliselt vahetada), vannitoa kapp toodi uus ja WC värviti üle. Miskit tehti vist veel. Summat ei mäleta.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tõutäkk kirjutas: 18 Dets 2025 14:11Jah, aga kuidas on kohtupraktika?
Ei usu, et siin sama teemaga tegelenud juristi on, vaevalt et juristi siin üldse on.
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... lused.html
Otsimine on suur töö.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

No selles mõttes kohtust on vähe kasu. Esiteks on see tohutult aeganõudev protsess tsiviilasjadega. Teiseks kohtusse kaebaja maksab suuri rahasid ja kolmandaks lõpplahendus ei pruugi üldse tagada, et kostja üldse maksab ja ka kohtukulud veel tagantjärgi.
Ma ise hetkel 2a kohtuteed käinud(küll teine valdkond aga ka tsiviilasi maakohtus) ja ainuüksi need kulud on 2700 eurot olnud(sh advokaadi kulud).
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Dets 2025 15:38 No selles mõttes kohtust on vähe kasu. Esiteks on see tohutult aeganõudev protsess tsiviilasjadega. Teiseks kohtusse kaebaja maksab suuri rahasid ja kolmandaks lõpplahendus ei pruugi üldse tagada, et kostja üldse maksab ja ka kohtukulud veel tagantjärgi.
Ma ise hetkel 2a kohtuteed käinud(küll teine valdkond aga ka tsiviilasi maakohtus) ja ainuüksi need kulud on 2700 eurot olnud(sh advokaadi kulud).
Aijaa ja see jäi välja, et iseasi on ka see, et kas kohus üldse hagiavalduse rahuldab.
Lisan veel seda ka, et eks algselt remondikulud nii või naa peab omanik maksma.
Ja õppetund. Kindlustus peaks alati olema. Ka tühjalt seisval korteril/kinnisvaral. Iial ei tea mis juhtuda võib. Ja eriti veel siis, kui annad üürile.
See ei ole Eestis üldse kallis. 10-20 eur kuus keskmiselt. Selle saab ju ka üürilepingusse sisse kirjutada, et üürnik ise maksab selle kinni, kui omale üle jõu käib.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kui üürileping ikka üldse oli, kas siis oli lepingus ka vooliku käsitsemise juhend? Suulist on raske tõestada.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Dets 2025 14:18Vannitoas on tavaliselt ka need lekkekindlad plaadid põrandal ja seintel....
Kui töö on eelnecalt kehvasti tehtud siis vuugivahedest ja puudulikust vesieristusest läheb ikka vesi läbi. Seda palja silmaga ei pruugi välja paistagi.
Veekahjustus on kallis, sest betoonseinad(kui on panerlmaja) on enne remonti vaja korralikult kuivatada spetspuhuritega, mis on elektrikulukad.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Dets 2025 15:47 Kui üürileping ikka üldse oli, kas siis oli lepingus ka vooliku käsitsemise juhend? Suulist on raske tõestada.
Kui sõnaliselt kirjas polnud, siid mina isiklikult arvan, et üürileabdja on ise ka natuke süüfi, et selline nikeridmeetod on, et korralikku äravoolu madinal pole või mingit lahendust, mis hoiaks selle vooliku vannis.
Mul ühes vanas korteris oli ka selline lahendus, sest muidu ei ulatanud aga seina küljes oli klamber või selline spets kaar, kuhu see masina äravoolutoru kindlalt kinni käis ja püsis paigal. Sest kui masin loputab või tsentrifuugib, siis vabalt olev voolik tõesti ka liigub.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

odavam variant on proovida
https://www.juristaitab.ee/et/kuidas-es ... e-avaldust
ehk ta on lihtne hing ja ei oska vastu hakata.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 18 Dets 2025 13:38
Tõutäkk kirjutas: 18 Dets 2025 13:36
Guest kirjutas: 18 Dets 2025 13:31

Miks pole nõus?
Kui kindlustuslepingus on ka kirjas, et korterit üüritakse välja või üürnikul oli omal eraldi leping, peaks kindlustus ikkagi maksma.
Üürikorter oli kindlustuseta. Kahju põhjustati alumisele korterile mis oli kindlustatud.
No sellisel juhul peabki üürnik ise maksma.
Rumal lüke, et välja üüritud korter(kasvõi ajutiselt) kindlustuseta oli. Siis polegi muud teha. Ise maksta või üürnikult sisse nõuda.
Kahju nõutakse ikka omanikult välja, mitte üürnikult.

Pärast võib omanik üürnikult välja nõuda.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 18 Dets 2025 13:44 Eks kohtus käia ju võib, aga millal ja palju sellest tulu tõuseb on keeruline ennustada. Ega üürnik lepinuta olnud?
Kui nüüd kindlustust tegema hakkate, siis uurige ka milline kindlustus aktsepteerib üürniku tahtmatult ja tahtlikult tekitatud kahjusid. Kunagi olid sellised Swed ja If.
Kui omanik teeb väljaüüritavale korterile vastutuskindlustuse, siis kaitseb see ilusti üürniku põhjustatud kahjusid. Niimoodi on vähemalt Swedis.

Vastutuskindlustuse puhul on see hea asi, et seda saab teha kuni päris suurele summale, aga kindlustuse kuumakset vastutuskindlustust oluliselt ei tõsta - vaid mõne euro võrra.

Nii et tõutäkk, sa nüüd soovita oma tuttaval teha kodukindlustus peale ja kindlasti panna sinna ka vastutuskindlustus. Samuti võib kindlustuslepingu teha ka üüriline - ehk kui ka huvitatud pool.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mis mõtet on mõlemal teha ja kas üürmik üldse saabki teise omaniku kinnisvarale teha? Ok, oma vallasvarale ehk saab, aga mis antiikmööblit üürnikul ikka on.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 18 Dets 2025 21:30 Mis mõtet on mõlemal teha ja kas üürmik üldse saabki teise omaniku kinnisvarale teha? Ok, oma vallasvarale ehk saab, aga mis antiikmööblit üürnikul ikka on.
Kas keegi soovitas mõlemal teha? Topeltkindlustus ei ole küll vajalik! Küll aga tohib kindlustuse teha nn huvitatud pool. Ehk siis antud juhul oleks olnud kasulik üürilisel endal teha korterikindlustus. Võimaliku kahju puhul saab ta oma isiklikku vara kaitsta (koduse vara kindlustusega) ja ka naabritele põhjustatud kahju katta (vastutuskindlustusega).

Kindlustamiseks ei pea tingimata antiikmööblit omama. Kindlustada saab ka uuemat koduelektroonikat, samuti jalgrattaid, kodutehnikat ja -masinaid. Tõsi, kodutehnikat ja -masinaid vaid varguse või tulekahju, mitte rikke puhul, nagu tihtipeale kiputakse arvama. Tulekahju varguse puhul on ka riided, mööbel jne kaitstud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Dets 2025 21:52Tõsi, kodutehnikat ja -masinaid vaid varguse või tulekahju, mitte rikke puhul, nagu tihtipeale kiputakse arvama.
Varakindlustus katab ka kulud, kui nt telefon kivipõrandale või veekaussi kukkudes rikki läks. Või telekas seinalt alla sadas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Dets 2025 21:30 Mis mõtet on mõlemal teha ja kas üürmik üldse saabki teise omaniku kinnisvarale teha? Ok, oma vallasvarale ehk saab, aga mis antiikmööblit üürnikul ikka on.
Muifugi on mõttet. Just nimelt siin teemaalgatuses välja toodud asja pärast, kus omanikul kindlustus puudus, peaks ka ikka üürnik selle eest ennast kaitsma.
Omanikul savi, ja siis lükataksegi kõik üürniku kaela. Sina maksa eksole.

https://blog.swedbank.ee/kindlustus/kod ... rniku-huvi
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 18 Dets 2025 21:56
Külaline kirjutas: 18 Dets 2025 21:52Tõsi, kodutehnikat ja -masinaid vaid varguse või tulekahju, mitte rikke puhul, nagu tihtipeale kiputakse arvama.
Varakindlustus katab ka kulud, kui nt telefon kivipõrandale või veekaussi kukkudes rikki läks. Või telekas seinalt alla sadas.
Koduse vara kindlustus kaitseb seinalt alla kukkunud telekat. Samuti kuni kaks aastat vana läpakaid, telefone jne, kui need näiteks maha kukuvad, vette kukuvad, kass lükkas lillevaasi läpaka peale jne.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Dets 2025 22:22Koduse vara kindlustus kaitseb seinalt alla kukkunud telekat. Samuti kuni kaks aastat vana läpakaid, telefone jne, kui need näiteks maha kukuvad, vette kukuvad, kass lükkas lillevaasi läpaka peale jne.
Need asjakesed ei ületa tõenäoliselt omavastutust. Ok, tulekahju korral jah kui kõik korraga hävineb.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 18 Dets 2025 22:32
Külaline kirjutas: 18 Dets 2025 22:22Koduse vara kindlustus kaitseb seinalt alla kukkunud telekat. Samuti kuni kaks aastat vana läpakaid, telefone jne, kui need näiteks maha kukuvad, vette kukuvad, kass lükkas lillevaasi läpaka peale jne.
Need asjakesed ei ületa tõenäoliselt omavastutust. Ok, tulekahju korral jah kui kõik korraga hävineb.
Ma ei tea, kui sul ikka uus Iphone maha kukub, siis on ikka kasu küll, sest Iphone maksab reeglina rohkem kui 190 eurot.

Ma isiklikult olen kindlustuse abiga uue televiisori saanud, kui loom selle ümber ajas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Dets 2025 22:45Ma ei tea, kui sul ikka uus Iphone maha kukub, siis on ikka kasu küll, sest Iphone maksab reeglina rohkem kui 190 eurot.
ok, vaestel üürnikel on jaa kõige kallim tehnika.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 18 Dets 2025 22:47
Külaline kirjutas: 18 Dets 2025 22:45Ma ei tea, kui sul ikka uus Iphone maha kukub, siis on ikka kasu küll, sest Iphone maksab reeglina rohkem kui 190 eurot.
ok, vaestel üürnikel on jaa kõige kallim tehnika.
Miks sa arvad, et üürnikud alati vaesurotid on?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline