Vähese sünni põhjus

[Külaline]

Mina olen ka 90.ndate laps. Sündisin 89. Ei ütleks, et vanematel nüüd nii kerge oli. Ma elasin pea gümnaasiumini kahe põlvkonnaga ühes majas. Isa ema majas. Tõsi, vanemad olid lihtsaltel töödel aga nälga tundma ei pidanud aga raske oli ikka. Olime siiski vaene pere. Ema õmbles ise riided ja mingi aeg käis lausa 3 koha peal tööl. Poppe asju, taskuraha ja maiustusi me ei saanud.
Sellega võrreldes tegelikult on tänapäeval palju kergem.

Seda sama kirjutan minagi ju! Aga minu tsiteeritu leiab, et praegu, kui on olemas emapalk, on noorte elu ikka palju raskem kui 90ndatel.

Ma see eelmine.
Ainuke milles kergem võis olla, oligi see, et vanavanemad olid juba varakult kodused. Ja paljud lapsed, kaasaarvatud mina, lasteaias üldse ei käinudki, sest vanaema oli koguaeg kodune. Teises linna otsas oli ema poolt vanaema ja vanaisa mõlemad kodused juba siis, kui ma olin lasteaiaealine.
Täbapäeval tõesti sellist luksust ei ole.

Lasteaias on lapsel kindlasti toredam ja lõbusam, kui vanavanematega kodus passida. Ma saan aru, et vanavanemad hoiavad, aga lausa seda, et topitakse lasteaia asemel, on küll julm.

[Külaline]

Puhka jalga dinosaurus korraks. Mida sa ajad? Olen 90ndate noor mil kõik oli palju lihtsam kui praegu, ei olnud sellist meeletut hinnatõusu kinnisvara, esmatarbekauba ja toidu puhul nagu praegu on. Inimesed olid palju vōrdsemad, ainult kuritegevusest tuli mööda hööveldada ja ellu jääda, ei muud. Mõtle, kui palju raskem on tänastel noortel oma kodu soetada või autogi, mis maksis 90ndatel autojuhilubade tegemine, kroone vaid, täna läheb lubade saamiseks minimaalselt 1000€.
Ja uuesti on Eestis tōusnud ka kriminaalsus paraku. 90ndate uus tulek kriminaalses mõttes.
Sa oled see teatud tüpaaz ohvrimentaliteediga kodanikke, kes jäävadki soiguma, kui jubedal ajal elasid. Lumehelves paberist!

Ei saa aru, mida sa öelda tahad? Et 90ndatel, ilma emapalgata, oli palju lihtsam noor pere olla kui tänapäeval, kus lapsevanem saab päris pikka aega korralikku vanemahüvitist?

Sina olid 90ndatel laps ja sa ei tea tolle aja reaalset olukorda. Lapsena ongi ju elu ilus ja lihtne. Eriti tagantjärele vaadates.

Noored, kes said lapsi 1988-1999, ja tulid toime, olid väga tugevad inimesed. Sellel ajal elasid hästi vaid ettevõtlikud uusrikkad, keda oli käputäis.

Tavalisel noorel, lastega perel oli sel ajal mõeldamatu Tallinnas korterit osta. Kui neid just vanemad ei aidanud.

Ohvrimentaliteet on sinul, kui sa nüüd loed uuesti seda juttu, mida sinu tsiteeritu kommenteeris.

Ja mida tarka sa selle 18 kuud saadud rahaga tegid peale Molotamise ja Guguutamise? Kaitsed vh nagu see jääkski kestma, ei jää ju vaid naised petetakse sellega ilusti koduseks. Just oli Ekspressis lugu, mõni vormistab veel kehe nimele ja satub majandusliku vägivalla sisse.
Sulle meeldib kapitalism, tore, saime teada, aga ei huvita. Kaasa ka ei viitsi tunda, et sul 90ndatel nii raske elu oli. Teistel polnud.

[Külaline]

Ei saa aru, mida sa öelda tahad? Et 90ndatel, ilma emapalgata, oli palju lihtsam noor pere olla kui tänapäeval, kus lapsevanem saab päris pikka aega korralikku vanemahüvitist?

Sina olid 90ndatel laps ja sa ei tea tolle aja reaalset olukorda. Lapsena ongi ju elu ilus ja lihtne. Eriti tagantjärele vaadates.

Noored, kes said lapsi 1988-1999, ja tulid toime, olid väga tugevad inimesed. Sellel ajal elasid hästi vaid ettevõtlikud uusrikkad, keda oli käputäis.

Tavalisel noorel, lastega perel oli sel ajal mõeldamatu Tallinnas korterit osta. Kui neid just vanemad ei aidanud.

Ohvrimentaliteet on sinul, kui sa nüüd loed uuesti seda juttu, mida sinu tsiteeritu kommenteeris.

Mina olen ka 90.ndate laps. Sündisin 89. Ei ütleks, et vanematel nüüd nii kerge oli. Ma elasin pea gümnaasiumini kahe põlvkonnaga ühes majas. Isa ema majas. Tõsi, vanemad olid lihtsaltel töödel aga nälga tundma ei pidanud aga raske oli ikka. Olime siiski vaene pere. Ema õmbles ise riided ja mingi aeg käis lausa 3 koha peal tööl. Poppe asju, taskuraha ja maiustusi me ei saanud.
Sellega võrreldes tegelikult on tänapäeval palju kergem.

Seda sama kirjutan minagi ju! Aga minu tsiteeritu leiab, et praegu, kui on olemas emapalk, on noorte elu ikka palju raskem kui 90ndatel.

Halloo, see kestab 18 kuud! Homme tulgu või veeuputus tüübile!

[Külaline]

Mina olen ka 90.ndate laps. Sündisin 89. Ei ütleks, et vanematel nüüd nii kerge oli. Ma elasin pea gümnaasiumini kahe põlvkonnaga ühes majas. Isa ema majas. Tõsi, vanemad olid lihtsaltel töödel aga nälga tundma ei pidanud aga raske oli ikka. Olime siiski vaene pere. Ema õmbles ise riided ja mingi aeg käis lausa 3 koha peal tööl. Poppe asju, taskuraha ja maiustusi me ei saanud.
Sellega võrreldes tegelikult on tänapäeval palju kergem.

Seda sama kirjutan minagi ju! Aga minu tsiteeritu leiab, et praegu, kui on olemas emapalk, on noorte elu ikka palju raskem kui 90ndatel.

Ma see eelmine.
Ainuke milles kergem võis olla, oligi see, et vanavanemad olid juba varakult kodused. Ja paljud lapsed, kaasaarvatud mina, lasteaias üldse ei käinudki, sest vanaema oli koguaeg kodune. Teises linna otsas oli ema poolt vanaema ja vanaisa mõlemad kodused juba siis, kui ma olin lasteaiaealine.
Täbapäeval tõesti sellist luksust ei ole.

Siin hakkab looma juba. Lastel kodune soe toit ootamas koduse vanaema tehtud. Pensionile saadi 55.aastaselt. Põlvkonnad elasid koos või toetasid üksteist rohkem. Polnud pidevat sõjafooni üleval hoidmist enam, keegi ei lõikunud merekaableid läbi ja droonid ei eksinud ära. Meditsiin ja energiahinnad polnud inimeste jaoks tupikusse jooksnud. Puudus üldse igasugune haip ja lastepeod, mängu- ja vatuuditoad, sünnipäevi peetu kodus. Täna maksad lapse talvesaapa eest ligi 100€ ja suusakomplekti eest 300€. Kõik on core-tex, norm toasoojaks peetakse juba kuni +25 kraadi. Uus põlvkond on seega karastamata, hädine ja tihti tatine. Kliimasoojenemise tõttu kestab Eestis sügis neli kuud, loodus on vettinud, hallitanud ja lastel peale õuest tulekut, kui nad õue üldse saavad riietel läppanud hais. Enamasti vahivad kõik toas. Eesti kultuur on segunenud lääne omaga, joostakse Halloweeni, kuid poes olevad maiustused on tõsine terviserisk. On pankrottide ja koondamiste ajastu, aga mõni kaagutab oma 18 kuud saadava vh peal nagu kõik oleks praegu parem.
Kõik ootavad Ukraina sõja lõppu ha paluvad, aga ma küsib, et edasi saab mis, kui Ukraina enam vene jilleritele tegevust ja huvi ei paku, neid kinni ei hoia?

[Külaline]

Lastel kodune soe toit ootamas koduse vanaema tehtud. Pensionile saadi 55.aastaselt. Põlvkonnad elasid koos või toetasid üksteist rohkem. Täna maksad lapse talvesaapa eest ligi 100€ ja suusakomplekti eest 300€.

Arvan, et lastel on arendavam ja huvitavam päevast-päeva aega veeta ja sotsialiseeruda ikka omaealistega, kui vanavanematega. Täiskasvanuid enamasti ei huvita lastele huvipakkuvad mängud ja tegevused ja vanurid ka füüsiliselt ei jõua joosta ja mürada. Lapsi võib küll kaasata argitoimetustesse, õpetada ja suunata vajalikesse tegevustesse, aga selleks ei pea nad igapäevaselt vanavanematega koos aega veetma.
Mis puudutab lastele vajalikke jalanõusid ja riideid, siis tänapäeval oli valik suur ja kindlasti ei pea ostma täiesti uusi saapaid või suusakomplekti. Teise ringi kaupa on saadaval palju ja iga hinnaga ja peaaegu kõike saab mugavalt osta internetist ja ei pea seisma pikas järjekorras ja lootma, et keegi vajaminevat nina alt ära ei osta.

[Külaline]

Lastel kodune soe toit ootamas koduse vanaema tehtud. Pensionile saadi 55.aastaselt. Põlvkonnad elasid koos või toetasid üksteist rohkem. Täna maksad lapse talvesaapa eest ligi 100€ ja suusakomplekti eest 300€.

Arvan, et lastel on arendavam ja huvitavam päevast-päeva aega veeta ja sotsialiseeruda ikka omaealistega, kui vanavanematega. Täiskasvanuid enamasti ei huvita lastele huvipakkuvad mängud ja tegevused ja vanurid ka füüsiliselt ei jõua joosta ja mürada. Lapsi võib küll kaasata argitoimetustesse, õpetada ja suunata vajalikesse tegevustesse, aga selleks ei pea nad igapäevaselt vanavanematega koos aega veetma.
Mis puudutab lastele vajalikke jalanõusid ja riideid, siis tänapäeval oli valik suur ja kindlasti ei pea ostma täiesti uusi saapaid või suusakomplekti. Teise ringi kaupa on saadaval palju ja iga hinnaga ja peaaegu kõike saab mugavalt osta internetist ja ei pea seisma pikas järjekorras ja lootma, et keegi vajaminevat nina alt ära ei osta.

Lapsi on teisigi kui vaid lasteaiaealised. Kedagi polegi siinpool kodus kinni hoitud, aga on suur asi, kas algklassilapsel on keegi kodus ootamas sooja toiduga või pole ja lapsvajub nutisse krõpse sööma, ise ennast omadoodu arendama.

[Külaline]

Lapsi on teisigi kui vaid lasteaiaealised. Kedagi polegi siinpool kodus kinni hoitud, aga on suur asi, kas algklassilapsel on keegi kodus ootamas sooja toiduga või pole ja lapsvajub nutisse krõpse sööma, ise ennast omadoodu arendama.

Kui laps saab iga kell minna oma vanavanemate juurde või keegi teeb koju jõudes sooja toidu valmis, siis see on teine asi. Keegi siin kirjutas, et paljud lapsed, kaasaarvatud tema, lasteaias üldse ei käinudki, sest vanaema oli koguaeg kodune. Ma ei ütleks, et see lapse seisukohast on parem, kui lasteaed. Vanavanemad ei asenda omaealisi ja lapsed vajavad eakaaslastega suhtlemist ja mängimist. Nädalavahetustel või suvevaheajal vahel vanavanemate juures käimine on midagi muud, kui igapäevaselt vanemate inimestega koos olemine.

[Külaline]

Lapsi on teisigi kui vaid lasteaiaealised. Kedagi polegi siinpool kodus kinni hoitud, aga on suur asi, kas algklassilapsel on keegi kodus ootamas sooja toiduga või pole ja lapsvajub nutisse krõpse sööma, ise ennast omadoodu arendama.

Kui laps saab iga kell minna oma vanavanemate juurde või keegi teeb koju jõudes sooja toidu valmis, siis see on teine asi. Keegi siin kirjutas, et paljud lapsed, kaasaarvatud tema, lasteaias üldse ei käinudki, sest vanaema oli koguaeg kodune. Ma ei ütleks, et see lapse seisukohast on parem, kui lasteaed. Vanavanemad ei asenda omaealisi ja lapsed vajavad eakaaslastega suhtlemist ja mängimist. Nädalavahetustel või suvevaheajal vahel vanavanemate juures käimine on midagi muud, kui igapäevaselt vanemate inimestega koos olemine.

Need on esimesel koolisastal väga tõbised siis, sest lasteaeda on vaja just immuunsuse treenimiseks, mitte nii, et satus pärismaalasena esimest korda kollektiivi. Ja kooliminekust saab lapsele šokk.

[Külaline]

Lapsi on teisigi kui vaid lasteaiaealised. Kedagi polegi siinpool kodus kinni hoitud, aga on suur asi, kas algklassilapsel on keegi kodus ootamas sooja toiduga või pole ja lapsvajub nutisse krõpse sööma, ise ennast omadoodu arendama.

See nüüd küll mingi maailma lõpp ei ole. Mõnel peab 30 aastast "last" ka sooja toiduga ootama. Muidu teised teevad toidu valmis ja laps saab soojendamisega ise hakkama, kas mikros või panni peal. Tuleb natuke harjutada ja saab hakkama küll. Mina olen kõik oma lapsed pannud pikapäevarühma, et ei peaks üksi kodus olema, aga ei ole neile kellelegi seal meeldinud ja on ikka tahtnud koju tulla ja üksi kodus olla. Söögi soojendamisega on kõik hakkama saanud. Krõpsud ei maitsegi esimese klassi lapsele, kui talle pole neid kunagi ostetud.

[Külaline]

Lapsi on teisigi kui vaid lasteaiaealised. Kedagi polegi siinpool kodus kinni hoitud, aga on suur asi, kas algklassilapsel on keegi kodus ootamas sooja toiduga või pole ja lapsvajub nutisse krõpse sööma, ise ennast omadoodu arendama.

See nüüd küll mingi maailma lõpp ei ole. Mõnel peab 30 aastast "last" ka sooja toiduga ootama. Muidu teised teevad toidu valmis ja laps saab soojendamisega ise hakkama, kas mikros või panni peal. Tuleb natuke harjutada ja saab hakkama küll. Mina olen kõik oma lapsed pannud pikapäevarühma, et ei peaks üksi kodus olema, aga ei ole neile kellelegi seal meeldinud ja on ikka tahtnud koju tulla ja üksi kodus olla. Söögi soojendamisega on kõik hakkama saanud. Krõpsud ei maitsegi esimese klassi lapsele, kui talle pole neid kunagi ostetud.

Mul on noorim laps tubli pikapäevataja, sest ise olem oma suguvõsast see viimane, kel vanavanemad sooja kodu ja toiduga ootasid. Minu lastel pole vanavanemaid abiks võtta olnud ja õnneks meeldib lapsele pikapäevas. Neil kuuluvaf sinna alla huviringid ja pallitrennid.

[Külaline]

Kuna töötan koolis, siis mina pean lasteaeda ikka väga oluliseks, et laps seal oleks mõned aastad käinud. Lapsel on mingi arusaam, kuidas on olla kollektiivis, kes kodust tulevad, nendel on väga raske. Teine asi on see, et tegelikult on ikka väga palju erivajadusega lapsi ja lasteaias märgatakse neid erivajadusi varakult, laps saab tugiteenuseid, aga kui pole lasteaias käinud, jääb osade asjadega abi juba hiljaks, Näiteks kõne hilistumine ja alakõne on pärast koolis õpiraskuste peamine põhjus, aga nendega tegelemine jääb koolieas juba hiljaks, peaks hakkama tegelema palju varem. Intensiivse keeleõppe ajaaken on enne kooli. Õpiraskused ei ole naljaasi, need mõjutavad väga tõsiselt lapse enesehinnangut ja vaimset tervist. Lasteaias toimub nii palju arendavaid tegevusi, muusikatunnid, liikumistunnid, seal on olemas tugispetsialistid, kes jälgivad arengut. Täiesti kodune laps jääb kõigest sellest ilma, sest tavaliselt need vanaemad ei viitsi lapsega selliseid asju teha.

[Külaline]

Kuna töötan koolis, siis mina pean lasteaeda ikka väga oluliseks, et laps seal oleks mõned aastad käinud. Lapsel on mingi arusaam, kuidas on olla kollektiivis, kes kodust tulevad, nendel on väga raske. Teine asi on see, et tegelikult on ikka väga palju erivajadusega lapsi ja lasteaias märgatakse neid erivajadusi varakult, laps saab tugiteenuseid, aga kui pole lasteaias käinud, jääb osade asjadega abi juba hiljaks, Näiteks kõne hilistumine ja alakõne on pärast koolis õpiraskuste peamine põhjus, aga nendega tegelemine jääb koolieas juba hiljaks, peaks hakkama tegelema palju varem. Intensiivse keeleõppe ajaaken on enne kooli. Õpiraskused ei ole naljaasi, need mõjutavad väga tõsiselt lapse enesehinnangut ja vaimset tervist. Lasteaias toimub nii palju arendavaid tegevusi, muusikatunnid, liikumistunnid, seal on olemas tugispetsialistid, kes jälgivad arengut. Täiesti kodune laps jääb kõigest sellest ilma, sest tavaliselt need vanaemad ei viitsi lapsega selliseid asju teha.

Minule oli suur üllatus, et lapse klassist lausa kaks last polnud käinud ka kuueaastaselt ehk vahetult enne kooli lasteaias mil toimub juba ju algõpe. Kas seda siis ka ei kontrolli hariduamet? Nüüd on nad siis õpiabis ja tuleb teistele järele aidata. Lisaks on need lapsed selgelt pelglikud, ei võta osa esinemistest, üritustest, kõik tuleb raskemini.

[Külaline]

Lapsi on teisigi kui vaid lasteaiaealised. Kedagi polegi siinpool kodus kinni hoitud, aga on suur asi, kas algklassilapsel on keegi kodus ootamas sooja toiduga või pole ja lapsvajub nutisse krõpse sööma, ise ennast omadoodu arendama.

Kui laps saab iga kell minna oma vanavanemate juurde või keegi teeb koju jõudes sooja toidu valmis, siis see on teine asi. Keegi siin kirjutas, et paljud lapsed, kaasaarvatud tema, lasteaias üldse ei käinudki, sest vanaema oli koguaeg kodune. Ma ei ütleks, et see lapse seisukohast on parem, kui lasteaed. Vanavanemad ei asenda omaealisi ja lapsed vajavad eakaaslastega suhtlemist ja mängimist. Nädalavahetustel või suvevaheajal vahel vanavanemate juures käimine on midagi muud, kui igapäevaselt vanemate inimestega koos olemine.

Kas lapsed vajavad iga päev omavanuseid? Miks mõni laps läheb lasteaeda vastumeelselt, kui nad vajavad teisi omavanuseid mängukaaslaseid?

[Külaline]

Lapsel on mingi arusaam, kuidas on olla kollektiivis, kes kodust tulevad, nendel on väga raske. Näiteks kõne hilistumine ja alakõne on pärast koolis õpiraskuste peamine põhjus, aga nendega tegelemine jääb koolieas juba hiljaks, peaks hakkama tegelema palju varem.
Lasteaias toimub nii palju arendavaid tegevusi, muusikatunnid, liikumistunnid, seal on olemas tugispetsialistid, kes jälgivad arengut. Täiesti kodune laps jääb kõigest sellest ilma, sest tavaliselt need vanaemad ei viitsi lapsega selliseid asju teha.

Nõustun, et lapsed võiksid juba 3-4-aastaselt õppida kollektiivis olemist ja käitumist. Paljud vanemad ei oska igapäevaselt välja mõelda lapse jaoks arendavaid tegevusi. Vahel väljas liikumine või kodus meisterdamine pole päris võrreldavad lasteaias pakutavaga. Ainult kiusamine ja heade sõprade puudumine on teema, mis lasteaias meeldiva olemise võivad kibedamaks muuta, kuigi seda ilmselt esineb rohkem koolis ja keegi pole kiusamise eest kaitstud.

[Külaline]

Lapsi on teisigi kui vaid lasteaiaealised. Kedagi polegi siinpool kodus kinni hoitud, aga on suur asi, kas algklassilapsel on keegi kodus ootamas sooja toiduga või pole ja lapsvajub nutisse krõpse sööma, ise ennast omadoodu arendama.

Kui laps saab iga kell minna oma vanavanemate juurde või keegi teeb koju jõudes sooja toidu valmis, siis see on teine asi. Keegi siin kirjutas, et paljud lapsed, kaasaarvatud tema, lasteaias üldse ei käinudki, sest vanaema oli koguaeg kodune. Ma ei ütleks, et see lapse seisukohast on parem, kui lasteaed. Vanavanemad ei asenda omaealisi ja lapsed vajavad eakaaslastega suhtlemist ja mängimist. Nädalavahetustel või suvevaheajal vahel vanavanemate juures käimine on midagi muud, kui igapäevaselt vanemate inimestega koos olemine.

Kas lapsed vajavad iga päev omavanuseid? Miks mõni laps läheb lasteaeda vastumeelselt, kui nad vajavad teisi omavanuseid mängukaaslaseid?

Iga päev nad küll ei vaja, see oleks täiesti okei, et laps on mõned päevad vanaemaga. Aga kui laps pole harjunud olema kollektiivis, kus on suurem müra, lärm, sotsiaalsed oskused puuduvad, ei oska teistega koos tegutseda, konflikte lahendada, teha koostööd, ei suuda reeglitega arvestada, siis on kooli sattumine tema jaoks suur šokk. Üleminek lasteaiast kooli on niigi suur muutus, iseseisvuse aste peab järsult tõusma. Kui laps pole selleks valmis, on tal väga raske. Mõni laps on seal täielikus paanikas, ei leia üles vajalikke kohti, kuhu minna, seal on suuremad lapsed, kes tunduvad hirmutavad, liiga palju reegled, mida meeles pidada. Kujutage ette seda šokki lapsele, kes pole elus rohkem kui kahte last koos näinud.

[Külaline]

Kas lapsed vajavad iga päev omavanuseid? Miks mõni laps läheb lasteaeda vastumeelselt, kui nad vajavad teisi omavanuseid mängukaaslaseid?

Pakun, et lasteaias käimine muutub vastumeelseks siis, kui pole ühtegi sõpra ja keegi kiusab. Ma ei tea, kui tõsiselt lasteaiaõpetajad kiusamise teemaga tegelevad, aga probleeme märgatakse ehk varem. Koolis on lapsed suuremad ja neid paremini käituma õpetada ja suunata on raskem. Ükski täiskasvanu ei asenda omaealisi ja suhtlemisest teistega ei pääse keegi.

[Nuff]

Lapsi on teisigi kui vaid lasteaiaealised. Kedagi polegi siinpool kodus kinni hoitud, aga on suur asi, kas algklassilapsel on keegi kodus ootamas sooja toiduga või pole ja lapsvajub nutisse krõpse sööma, ise ennast omadoodu arendama.

Kui laps saab iga kell minna oma vanavanemate juurde või keegi teeb koju jõudes sooja toidu valmis, siis see on teine asi. Keegi siin kirjutas, et paljud lapsed, kaasaarvatud tema, lasteaias üldse ei käinudki, sest vanaema oli koguaeg kodune. Ma ei ütleks, et see lapse seisukohast on parem, kui lasteaed. Vanavanemad ei asenda omaealisi ja lapsed vajavad eakaaslastega suhtlemist ja mängimist. Nädalavahetustel või suvevaheajal vahel vanavanemate juures käimine on midagi muud, kui igapäevaselt vanemate inimestega koos olemine.

Kas lapsed vajavad iga päev omavanuseid? Miks mõni laps läheb lasteaeda vastumeelselt, kui nad vajavad teisi omavanuseid mängukaaslaseid?

Ei vaja. Vanasti kasvatigi perekonnas koos mitu põlve, õpiti päris elu ja töid. Aga meil on koolikohustus ja kooliks täiesti treenimata lapsel on ju seda raskem. Äärmisel jubul viimase lasteaia-aasta võiks laps kaasa teha, et oskaks vajadusel ka kiusajatega hakkama saada.

[Külaline]

Kas lapsed vajavad iga päev omavanuseid? Miks mõni laps läheb lasteaeda vastumeelselt, kui nad vajavad teisi omavanuseid mängukaaslaseid?

Pakun, et lasteaias käimine muutub vastumeelseks siis, kui pole ühtegi sõpra ja keegi kiusab. Ma ei tea, kui tõsiselt lasteaiaõpetajad kiusamise teemaga tegelevad, aga probleeme märgatakse ehk varem. Koolis on lapsed suuremad ja neid paremini käituma õpetada ja suunata on raskem. Ükski täiskasvanu ei asenda omaealisi ja suhtlemisest teistega ei pääse keegi.

Mõnes lasteaias ei tegele üldse, lasevad lastel südamerahus üksteist tampida ja ei anna kiusajaid ka rajaleidjasse üles, lasevad sellise praaktöö koolide kraesse edasi. Lisaks ei kontrolli laste tehtud töid üldse, lapsed monotoonselt täidavad töölehti, õpivad tähti, numbreid valesti kirjutama. Pliiatsihoid oli ainus, mis selgeks tehti, ei muud.

[Külaline]

Kas lapsed vajavad iga päev omavanuseid? Miks mõni laps läheb lasteaeda vastumeelselt, kui nad vajavad teisi omavanuseid mängukaaslaseid?

Pakun, et lasteaias käimine muutub vastumeelseks siis, kui pole ühtegi sõpra ja keegi kiusab. Ma ei tea, kui tõsiselt lasteaiaõpetajad kiusamise teemaga tegelevad, aga probleeme märgatakse ehk varem. Koolis on lapsed suuremad ja neid paremini käituma õpetada ja suunata on raskem. Ükski täiskasvanu ei asenda omaealisi ja suhtlemisest teistega ei pääse keegi.

Mõnes lasteaias ei tegele üldse, lasevad lastel südamerahus üksteist tampida ja ei anna kiusajaid ka rajaleidjasse üles, lasevad sellise praaktöö koolide kraesse edasi. Lisaks ei kontrolli laste tehtud töid üldse, lapsed monotoonselt täidavad töölehti, õpivad tähti, numbreid valesti kirjutama. Pliiatsihoid oli ainus, mis selgeks tehti, ei muud.

Kiusajaid Rajaleidjasse üles, mis see peaks tähendama?

[Külaline]

Mõnes lasteaias ei tegele üldse, lasevad lastel südamerahus üksteist tampida ja ei anna kiusajaid ka rajaleidjasse üles, lasevad sellise praaktöö koolide kraesse edasi.

Olen mõelnud, et mida teha olukorras, kus laps üks hetk ütleb, et teine lasteaiakaaslane on teda tõuganud. Jälgida olukorda ja küsida, kas tõukamisi tuleb veel ette? Kas piisab kui lasteaiaõpetaja kutsub teist korrale? Kui tõukamisi esineb veel, siis mainida ka lapse vanematele?