Eks neid lapse jutte tuleb võtta ka teatud reservatsioonidega. Mõni kaebab ja teeb suure draama, kui keegi kogemata otsa koperdas, teine kaebab teise peale, et teine lõi või lükkas, kuigi jätab sujuvalt välja selle, mida ta ise enne seda tegi. iga tõukamine pole kiusamine.Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 11:08Olen mõelnud, et mida teha olukorras, kus laps üks hetk ütleb, et teine lasteaiakaaslane on teda tõuganud. Jälgida olukorda ja küsida, kas tõukamisi tuleb veel ette? Kas piisab kui lasteaiaõpetaja kutsub teist korrale? Kui tõukamisi esineb veel, siis mainida ka lapse vanematele?
Vähese sünni põhjus
-
Külaline
-
Külaline
No, kumb variant siis parem on, kas üldse mitte saada mingit raha ja toetust või saada seda 18 kuud? 18 kuud on poolteist aastat. See on päris pikk aeg.Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 07:59Guest kirjutas: ↑31 Dets 2025 17:52Seda sama kirjutan minagi ju! Aga minu tsiteeritu leiab, et praegu, kui on olemas emapalk, on noorte elu ikka palju raskem kui 90ndatel.Guest kirjutas: ↑31 Dets 2025 16:21
Mina olen ka 90.ndate laps. Sündisin 89. Ei ütleks, et vanematel nüüd nii kerge oli. Ma elasin pea gümnaasiumini kahe põlvkonnaga ühes majas. Isa ema majas. Tõsi, vanemad olid lihtsaltel töödel aga nälga tundma ei pidanud aga raske oli ikka. Olime siiski vaene pere. Ema õmbles ise riided ja mingi aeg käis lausa 3 koha peal tööl. Poppe asju, taskuraha ja maiustusi me ei saanud.
Sellega võrreldes tegelikult on tänapäeval palju kergem.
Halloo, see kestab 18 kuud! Homme tulgu või veeuputus tüübile!
Kuna minu esimesed lapsed sündisid ajal, kui emapalka ei olnud. Ja kaks viimast last sündisid juba emapalga ajal, siis mul on võrdlus olemas. Ja ülla-ülla! Emapalga ajal oli toimetulek sama hea, kui ma oleks tööl käinud. See emapalk oli nii suur, et suutsin sellest säästa ja sain tänu sellele lastega pea kolm aastat kodune olla.
Mida tähendab homme tulgu või veeuputus? See, et sina ei oska oma rahaasju planeerida on ikka sügavalt sinu enda probleem. Ära seda teistele omista.
-
Külaline
Õudne! No küll sul on ikka raske elu!Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 08:09Guest kirjutas: ↑31 Dets 2025 17:57Ma see eelmine.Külaline kirjutas: ↑31 Dets 2025 17:52
Seda sama kirjutan minagi ju! Aga minu tsiteeritu leiab, et praegu, kui on olemas emapalk, on noorte elu ikka palju raskem kui 90ndatel.
Ainuke milles kergem võis olla, oligi see, et vanavanemad olid juba varakult kodused. Ja paljud lapsed, kaasaarvatud mina, lasteaias üldse ei käinudki, sest vanaema oli koguaeg kodune. Teises linna otsas oli ema poolt vanaema ja vanaisa mõlemad kodused juba siis, kui ma olin lasteaiaealine.
Täbapäeval tõesti sellist luksust ei ole.
Siin hakkab looma juba. Lastel kodune soe toit ootamas koduse vanaema tehtud. Pensionile saadi 55.aastaselt. Põlvkonnad elasid koos või toetasid üksteist rohkem. Polnud pidevat sõjafooni üleval hoidmist enam, keegi ei lõikunud merekaableid läbi ja droonid ei eksinud ära. Meditsiin ja energiahinnad polnud inimeste jaoks tupikusse jooksnud. Puudus üldse igasugune haip ja lastepeod, mängu- ja vatuuditoad, sünnipäevi peetu kodus. Täna maksad lapse talvesaapa eest ligi 100€ ja suusakomplekti eest 300€. Kõik on core-tex, norm toasoojaks peetakse juba kuni +25 kraadi. Uus põlvkond on seega karastamata, hädine ja tihti tatine. Kliimasoojenemise tõttu kestab Eestis sügis neli kuud, loodus on vettinud, hallitanud ja lastel peale õuest tulekut, kui nad õue üldse saavad riietel läppanud hais. Enamasti vahivad kõik toas. Eesti kultuur on segunenud lääne omaga, joostakse Halloweeni, kuid poes olevad maiustused on tõsine terviserisk. On pankrottide ja koondamiste ajastu, aga mõni kaagutab oma 18 kuud saadava vh peal nagu kõik oleks praegu parem.
Kõik ootavad Ukraina sõja lõppu ha paluvad, aga ma küsib, et edasi saab mis, kui Ukraina enam vene jilleritele tegevust ja huvi ei paku, neid kinni ei hoia?
Lihtsalt küsin, kas sa oled seesama imelik, kes igatseb vene aega ja venemaad taga? Kes kuskil lapsena õues mängides läbi akna nägi Balti ketti ja öökis selle peale?
Lihtsalt infoks, 80ndate alguses oli vägagi sõjafoon üleval. Seda siis USA poolt N Liidule. Käis külm sõda, mis oli valmis eskaleeruma päris sõjaks. Ja 80ndate lõpus, 90ndate alguses oli sõjaoht juba Venemaa poolt Eestile.
-
Külaline
Ma pole noor ja mul pole lapselapsi ka. Seega ma ei kujuta ette kui raske oleks praegu lapsega hakkama saada.
Aga laste asjade näol tundub mulle küll, et praegu on kerge. Kõike saab teiselt ringilt. Poole või vähema kui poole hinnaga. On nii?
Aga laste asjade näol tundub mulle küll, et praegu on kerge. Kõike saab teiselt ringilt. Poole või vähema kui poole hinnaga. On nii?
-
Külaline
Ma arvan, et ka see teeb elu paaaaalju lihtsamaks, et on olemas ühekordsed mähkmed ja valmis beebitoidud. Ei mingit igapäevast mähkmepesu ja tummi keetmist. Kes on sel ajal oma lapsed üles kasvatanud, sellele tundubki see praegusaegne nutt ja hala, kui raske kõik on, suuresti ülepaisutatud.Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 14:10 Aga laste asjade näol tundub mulle küll, et praegu on kerge. Kõike saab teiselt ringilt. Poole või vähema kui poole hinnaga. On nii?
-
Külaline
Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 11:08Olen mõelnud, et mida teha olukorras, kus laps üks hetk ütleb, et teine lasteaiakaaslane on teda tõuganud. Jälgida olukorda ja küsida, kas tõukamisi tuleb veel ette? Kas piisab kui lasteaiaõpetaja kutsub teist korrale? Kui tõukamisi esineb veel, siis mainida ka lapse vanematele?
Tõukamise võib panna ealise arengu alla, mingis vanuses ei osata end reguleerida.
-
Külaline
Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 10:56Kiusajaid Rajaleidjasse üles, mis see peaks tähendama?Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 10:55Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 10:51
Pakun, et lasteaias käimine muutub vastumeelseks siis, kui pole ühtegi sõpra ja keegi kiusab. Ma ei tea, kui tõsiselt lasteaiaõpetajad kiusamise teemaga tegelevad, aga probleeme märgatakse ehk varem. Koolis on lapsed suuremad ja neid paremini käituma õpetada ja suunata on raskem. Ükski täiskasvanu ei asenda omaealisi ja suhtlemisest teistega ei pääse keegi.
Mõnes lasteaias ei tegele üldse, lasevad lastel südamerahus üksteist tampida ja ei anna kiusajaid ka rajaleidjasse üles, lasevad sellise praaktöö koolide kraesse edasi. Lisaks ei kontrolli laste tehtud töid üldse, lapsed monotoonselt täidavad töölehti, õpivad tähti, numbreid valesti kirjutama. Pliiatsihoid oli ainus, mis selgeks tehti, ei muud.
Kiusajaid, kes on tekitanud teistele lastele tõsiseid terviseohte ja kahjustusi pean silmas. Üks kohutavatest lööjatest oli küll raskest perekonnast ja lastekaitse teema. Võis võtta ronimisalal rippuva palgi ja sõita selle jõuga teisele lapsele ribidesse vōi puusa nii et laps tundis metsikut valu. Omastas teiste asju ja oli füüsiliselt tugev lööja. Tema küll vahetas pidevalt lasteaedu.
Teise juhtumi puhul oli tegemist lööjaga, kelle tegude tagajärgi tuli ka arsti juures lappida. Kaaslaste kõrgelt ronimismajadest alla lükkamine, selja tagant kägistamine, torusallidest poomine, teravamate esemetega löömine nagu pliaatsid, käärid, teiste töòde ära sodimine, kappide kallal käimine, teiste kappides olnud asjade varastamine, taskutesse peitmine, valetamine, korduv teiste asjade ära lõhkumine.
Lasteaed probleemi ei näinud, lapsi ei jälgitud, 50 voi 60+ kasvatajad olid ōuealal peadpidi koos omavahel jutustamas. Põhjendati metsikuid löömisi sellega, et lapsed on lasteaiast tüdjnud juba ja antagu aga palka juurde. Normaalsemad vanemad viisid lapsi vaid osaajaga ja pidid arveid sisult tühja maksma.
Õnnrks näitasid vanemad vähemasti mannetu lõpukingiga ära, mis asjast arvasid.
Welcome to Estonia ja saage lapsi.
-
Külaline
Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 15:09Ma arvan, et ka see teeb elu paaaaalju lihtsamaks, et on olemas ühekordsed mähkmed ja valmis beebitoidud. Ei mingit igapäevast mähkmepesu ja tummi keetmist. Kes on sel ajal oma lapsed üles kasvatanud, sellele tundubki see praegusaegne nutt ja hala, kui raske kõik on, suuresti ülepaisutatud.Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 14:10 Aga laste asjade näol tundub mulle küll, et praegu on kerge. Kõike saab teiselt ringilt. Poole või vähema kui poole hinnaga. On nii?
Tumm ja mähku olid sul ületamatud raskused peaeguse ajaga võrreldes? Iga normaalne vanem hautab ka peaegu beebile ise toidu, püreestab, pakendab osa sûgavkülma ja kasutab lapsel riidemähkmeid, eriti poisslapsel, et laps kunagi järglasi ka saaks. Poistele eriti ohtlik, kui piirkond õhku ei saa, lugege või kitsaste bokserite ja viljastumisraskuste seostest. Ühekordseid mähkmeid kasutavad pidevalt vaid lohhid, kes ei hooli lapse tervisest, ammugi loodusest. Reisil saan vaid aru, pidevalt küll mitte.
-
Külaline
Ja kuidas puutub siia Rajaleidja? See on mingi politsei sinu nägemuses või mis?Guest kirjutas: ↑02 Jaan 2026 05:56Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 10:56Kiusajaid Rajaleidjasse üles, mis see peaks tähendama?Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 10:55
Mõnes lasteaias ei tegele üldse, lasevad lastel südamerahus üksteist tampida ja ei anna kiusajaid ka rajaleidjasse üles, lasevad sellise praaktöö koolide kraesse edasi. Lisaks ei kontrolli laste tehtud töid üldse, lapsed monotoonselt täidavad töölehti, õpivad tähti, numbreid valesti kirjutama. Pliiatsihoid oli ainus, mis selgeks tehti, ei muud.
Kiusajaid, kes on tekitanud teistele lastele tõsiseid terviseohte ja kahjustusi pean silmas. Üks kohutavatest lööjatest oli küll raskest perekonnast ja lastekaitse teema. Võis võtta ronimisalal rippuva palgi ja sõita selle jõuga teisele lapsele ribidesse vōi puusa nii et laps tundis metsikut valu. Omastas teiste asju ja oli füüsiliselt tugev lööja. Tema küll vahetas pidevalt lasteaedu.
Teise juhtumi puhul oli tegemist lööjaga, kelle tegude tagajärgi tuli ka arsti juures lappida. Kaaslaste kõrgelt ronimismajadest alla lükkamine, selja tagant kägistamine, torusallidest poomine, teravamate esemetega löömine nagu pliaatsid, käärid, teiste töòde ära sodimine, kappide kallal käimine, teiste kappides olnud asjade varastamine, taskutesse peitmine, valetamine, korduv teiste asjade ära lõhkumine.
Lasteaed probleemi ei näinud, lapsi ei jälgitud, 50 voi 60+ kasvatajad olid ōuealal peadpidi koos omavahel jutustamas. Põhjendati metsikuid löömisi sellega, et lapsed on lasteaiast tüdjnud juba ja antagu aga palka juurde. Normaalsemad vanemad viisid lapsi vaid osaajaga ja pidid arveid sisult tühja maksma.
Õnnrks näitasid vanemad vähemasti mannetu lõpukingiga ära, mis asjast arvasid.
Welcome to Estonia ja saage lapsi.
-
Külaline
Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 11:16Eks neid lapse jutte tuleb võtta ka teatud reservatsioonidega. Mõni kaebab ja teeb suure draama, kui keegi kogemata otsa koperdas, teine kaebab teise peale, et teine lõi või lükkas, kuigi jätab sujuvalt välja selle, mida ta ise enne seda tegi. iga tõukamine pole kiusamine.Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 11:08Olen mõelnud, et mida teha olukorras, kus laps üks hetk ütleb, et teine lasteaiakaaslane on teda tõuganud. Jälgida olukorda ja küsida, kas tõukamisi tuleb veel ette? Kas piisab kui lasteaiaõpetaja kutsub teist korrale? Kui tõukamisi esineb veel, siis mainida ka lapse vanematele?Külaline kirjutas: ↑01 Jaan 2026 10:55
Mõnes lasteaias ei tegele üldse, lasevad lastel südamerahus üksteist tampida ja ei anna kiusajaid ka rajaleidjasse üles, lasevad sellise praaktöö koolide kraesse edasi.
LasTE jutte. Mitmete laste.
-
Külaline
Guest kirjutas: ↑02 Jaan 2026 10:22Ja kuidas puutub siia Rajaleidja? See on mingi politsei sinu nägemuses või mis?Guest kirjutas: ↑02 Jaan 2026 05:56
Kiusajaid, kes on tekitanud teistele lastele tõsiseid terviseohte ja kahjustusi pean silmas. Üks kohutavatest lööjatest oli küll raskest perekonnast ja lastekaitse teema. Võis võtta ronimisalal rippuva palgi ja sõita selle jõuga teisele lapsele ribidesse vōi puusa nii et laps tundis metsikut valu. Omastas teiste asju ja oli füüsiliselt tugev lööja. Tema küll vahetas pidevalt lasteaedu.
Teise juhtumi puhul oli tegemist lööjaga, kelle tegude tagajärgi tuli ka arsti juures lappida. Kaaslaste kõrgelt ronimismajadest alla lükkamine, selja tagant kägistamine, torusallidest poomine, teravamate esemetega löömine nagu pliaatsid, käärid, teiste töòde ära sodimine, kappide kallal käimine, teiste kappides olnud asjade varastamine, taskutesse peitmine, valetamine, korduv teiste asjade ära lõhkumine.
Lasteaed probleemi ei näinud, lapsi ei jälgitud, 50 voi 60+ kasvatajad olid ōuealal peadpidi koos omavahel jutustamas. Põhjendati metsikuid löömisi sellega, et lapsed on lasteaiast tüdjnud juba ja antagu aga palka juurde. Normaalsemad vanemad viisid lapsi vaid osaajaga ja pidid arveid sisult tühja maksma.
Õnnrks näitasid vanemad vähemasti mannetu lõpukingiga ära, mis asjast arvasid.
Welcome to Estonia ja saage lapsi.
Sa annaksid kuueaastased politseisse? Ühega tegeles kastekaitse.
-
Külaline
Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 12:32Õudne! No küll sul on ikka raske elu!Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 08:09Guest kirjutas: ↑31 Dets 2025 17:57
Ma see eelmine.
Ainuke milles kergem võis olla, oligi see, et vanavanemad olid juba varakult kodused. Ja paljud lapsed, kaasaarvatud mina, lasteaias üldse ei käinudki, sest vanaema oli koguaeg kodune. Teises linna otsas oli ema poolt vanaema ja vanaisa mõlemad kodused juba siis, kui ma olin lasteaiaealine.
Täbapäeval tõesti sellist luksust ei ole.
Siin hakkab looma juba. Lastel kodune soe toit ootamas koduse vanaema tehtud. Pensionile saadi 55.aastaselt. Põlvkonnad elasid koos või toetasid üksteist rohkem. Polnud pidevat sõjafooni üleval hoidmist enam, keegi ei lõikunud merekaableid läbi ja droonid ei eksinud ära. Meditsiin ja energiahinnad polnud inimeste jaoks tupikusse jooksnud. Puudus üldse igasugune haip ja lastepeod, mängu- ja vatuuditoad, sünnipäevi peetu kodus. Täna maksad lapse talvesaapa eest ligi 100€ ja suusakomplekti eest 300€. Kõik on core-tex, norm toasoojaks peetakse juba kuni +25 kraadi. Uus põlvkond on seega karastamata, hädine ja tihti tatine. Kliimasoojenemise tõttu kestab Eestis sügis neli kuud, loodus on vettinud, hallitanud ja lastel peale õuest tulekut, kui nad õue üldse saavad riietel läppanud hais. Enamasti vahivad kõik toas. Eesti kultuur on segunenud lääne omaga, joostakse Halloweeni, kuid poes olevad maiustused on tõsine terviserisk. On pankrottide ja koondamiste ajastu, aga mõni kaagutab oma 18 kuud saadava vh peal nagu kõik oleks praegu parem.
Kõik ootavad Ukraina sõja lõppu ha paluvad, aga ma küsib, et edasi saab mis, kui Ukraina enam vene jilleritele tegevust ja huvi ei paku, neid kinni ei hoia?
Lihtsalt küsin, kas sa oled seesama imelik, kes igatseb vene aega ja venemaad taga? Kes kuskil lapsena õues mängides läbi akna nägi Balti ketti ja öökis selle peale?
Lihtsalt infoks, 80ndate alguses oli vägagi sõjafoon üleval. Seda siis USA poolt N Liidule. Käis külm sõda, mis oli valmis eskaleeruma päris sõjaks. Ja 80ndate lõpus, 90ndate alguses oli sõjaoht juba Venemaa poolt Eestile.
Tsiviilõppust marli maskiga mõtled koolimajas ja sireeniharjutust, mis oli täpselt üks kord?
Kirjuta provokatsioonidest palun? Kas oli mõnda? Lõhuti merekaableid või segati sidet laevadel, lennukitel? Kukutati mobiilimaste nagu Soome piiri ääres tehti? Eksis droone?
Sa oled ise imelik ja näita mulle, kus ma oma eelmises postituses vene ajast rääkisin, kirjutasin 90ndatest mil ka sinusugusel võinuks olla oskust elada. Ilmselt kupli alla antud pole ja ei osanud ka raha teha sel kuldajal. Kiun ja ving. Mine proovi praegu niimoodi alustada otsast mil turg kõigega hõivatud juba.
-
Külaline
Kolmandat korda küsin, mis see Rajaleidja sinu arust siia puutub? Lastaia direktor tegeleb selliste probleemidega, vanematega räägitakse jne. Sina muudkui räägid mingist Rajaleidjast. Tundub, et sul puudub arusaam, mis sorti asutus Rajaleidja on.Guest kirjutas: ↑02 Jaan 2026 10:26Guest kirjutas: ↑02 Jaan 2026 10:22Ja kuidas puutub siia Rajaleidja? See on mingi politsei sinu nägemuses või mis?Guest kirjutas: ↑02 Jaan 2026 05:56
Kiusajaid, kes on tekitanud teistele lastele tõsiseid terviseohte ja kahjustusi pean silmas. Üks kohutavatest lööjatest oli küll raskest perekonnast ja lastekaitse teema. Võis võtta ronimisalal rippuva palgi ja sõita selle jõuga teisele lapsele ribidesse vōi puusa nii et laps tundis metsikut valu. Omastas teiste asju ja oli füüsiliselt tugev lööja. Tema küll vahetas pidevalt lasteaedu.
Teise juhtumi puhul oli tegemist lööjaga, kelle tegude tagajärgi tuli ka arsti juures lappida. Kaaslaste kõrgelt ronimismajadest alla lükkamine, selja tagant kägistamine, torusallidest poomine, teravamate esemetega löömine nagu pliaatsid, käärid, teiste töòde ära sodimine, kappide kallal käimine, teiste kappides olnud asjade varastamine, taskutesse peitmine, valetamine, korduv teiste asjade ära lõhkumine.
Lasteaed probleemi ei näinud, lapsi ei jälgitud, 50 voi 60+ kasvatajad olid ōuealal peadpidi koos omavahel jutustamas. Põhjendati metsikuid löömisi sellega, et lapsed on lasteaiast tüdjnud juba ja antagu aga palka juurde. Normaalsemad vanemad viisid lapsi vaid osaajaga ja pidid arveid sisult tühja maksma.
Õnnrks näitasid vanemad vähemasti mannetu lõpukingiga ära, mis asjast arvasid.
Welcome to Estonia ja saage lapsi.
Sa annaksid kuueaastased politseisse? Ühega tegeles kastekaitse.
-
Külaline
Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 12:27No, kumb variant siis parem on, kas üldse mitte saada mingit raha ja toetust või saada seda 18 kuud? 18 kuud on poolteist aastat. See on päris pikk aeg.
Kuna minu esimesed lapsed sündisid ajal, kui emapalka ei olnud. Ja kaks viimast last sündisid juba emapalga ajal, siis mul on võrdlus olemas. Ja ülla-ülla! Emapalga ajal oli toimetulek sama hea, kui ma oleks tööl käinud. See emapalk oli nii suur, et suutsin sellest säästa ja sain tänu sellele lastega pea kolm aastat kodune olla.
Mida tähendab homme tulgu või veeuputus? See, et sina ei oska oma rahaasju planeerida on ikka sügavalt sinu enda probleem. Ära seda teistele omista.
See on päris pikk aeg jah, et petta naine koju sõltuma mehest, laste isast. Palun lugege EE alles ilmunud lugu, millisesse tupikusse nii pikk emapalk naised viinud on. Iga kolmas saab Eestis tunda majanduslikku või füüsilist vägivalda, vaimne käib seal samuti juures. Kust see statistika siis tuleb, tahate väita siin kõik, et ise puudutatud pole olnud? Lisaks on EE loos ära toodud, kuidas vh pealt naasevaid naisi tagasi oma töökohale saamisel diskrimineeritakse, ei pakuta vahepeal olnud palgatõusu või püütakse hoopis lahti saada.
See teema siin sai tõstatada ju selgitamaks, miks iive mitmendat aastat langeb, palun mõelge peaga kaasa, mitte ärge ajage jama oma 18 kuu ja kolme kuusega. See tuleb teile endile kahjuks peagi. Muutust on vaja Eestis.
-
Külaline
Guest kirjutas: ↑02 Jaan 2026 10:34Kolmandat korda küsin, mis see Rajaleidja sinu arust siia puutub? Lastaia direktor tegeleb selliste probleemidega, vanematega räägitakse jne. Sina muudkui räägid mingist Rajaleidjast. Tundub, et sul puudub arusaam, mis sorti asutus Rajaleidja on.
Rajaleidja aitab kujuneva isiksushäirega lapse rajale tagasi, mitte ei peida pead jaanalinnu kombel liiva alla nagu lasteaia direktor, sest juhtumisi nende laste vanemad näo ees eeposi kokku oskavad rääkida. Lapsed jäid abita selles asutuses. Peeti normaalseks, et koolieelik hüppab sekundiga suvalt ette jäävale lapsele, olgu või tüdrukud kraesse tutistama jne.
-
Külaline
Toiduvalmistamisest saan aru, aga rõvedate marlimähkmete kasutamisest mitte. Ükski normaalne ema seda ei tee, et laseb lapsel märjana olla, kui on olemas palju tervislikumad alternatiivid. Lohh on imeilus väljend, oled selliste pundist?Külaline kirjutas: ↑02 Jaan 2026 10:19Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 15:09Ma arvan, et ka see teeb elu paaaaalju lihtsamaks, et on olemas ühekordsed mähkmed ja valmis beebitoidud. Ei mingit igapäevast mähkmepesu ja tummi keetmist. Kes on sel ajal oma lapsed üles kasvatanud, sellele tundubki see praegusaegne nutt ja hala, kui raske kõik on, suuresti ülepaisutatud.Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 14:10 Aga laste asjade näol tundub mulle küll, et praegu on kerge. Kõike saab teiselt ringilt. Poole või vähema kui poole hinnaga. On nii?
Tumm ja mähku olid sul ületamatud raskused peaeguse ajaga võrreldes? Iga normaalne vanem hautab ka peaegu beebile ise toidu, püreestab, pakendab osa sûgavkülma ja kasutab lapsel riidemähkmeid, eriti poisslapsel, et laps kunagi järglasi ka saaks. Poistele eriti ohtlik, kui piirkond õhku ei saa, lugege või kitsaste bokserite ja viljastumisraskuste seostest. Ühekordseid mähkmeid kasutavad pidevalt vaid lohhid, kes ei hooli lapse tervisest, ammugi loodusest. Reisil saan vaid aru, pidevalt küll mitte.
-
Külaline
Guest kirjutas: ↑02 Jaan 2026 10:38Toiduvalmistamisest saan aru, aga rõvedate marlimähkmete kasutamisest mitte. Ükski normaalne ema seda ei tee, et laseb lapsel märjana olla, kui on olemas palju tervislikumad alternatiivid. Lohh on imeilus väljend, oled selliste pundist?Külaline kirjutas: ↑02 Jaan 2026 10:19Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 15:09
Ma arvan, et ka see teeb elu paaaaalju lihtsamaks, et on olemas ühekordsed mähkmed ja valmis beebitoidud. Ei mingit igapäevast mähkmepesu ja tummi keetmist. Kes on sel ajal oma lapsed üles kasvatanud, sellele tundubki see praegusaegne nutt ja hala, kui raske kõik on, suuresti ülepaisutatud.
Tumm ja mähku olid sul ületamatud raskused peaeguse ajaga võrreldes? Iga normaalne vanem hautab ka peaegu beebile ise toidu, püreestab, pakendab osa sûgavkülma ja kasutab lapsel riidemähkmeid, eriti poisslapsel, et laps kunagi järglasi ka saaks. Poistele eriti ohtlik, kui piirkond õhku ei saa, lugege või kitsaste bokserite ja viljastumisraskuste seostest. Ühekordseid mähkmeid kasutavad pidevalt vaid lohhid, kes ei hooli lapse tervisest, ammugi loodusest. Reisil saan vaid aru, pidevalt küll mitte.
Mis ajastus sa hetkel asud, ei saa enam pihta. Müügil on ülivingeid, mugavaid, trukkidega riidemähkmeid puuvillast, mis marlist sa jahud siin? Jah on kallimad esmakordselt ostes, aga lapse tervis on seda investeeringut väärt ja see on korduvkasutatav ju.
-
Külaline
Jah, see on Eestis väga vastuoluline, et ühest küljest räägitakse naistele, et istuge kodus, plaan oli maksta kolmelapselistele peredele nii palju peretoetust, et naistel pole mõtetki tööle minna. Aga samas on see meie riigis väga erinev, et kodusistuval naisel pole mingit sotsiaalset garantiid. Kui mujal maailmas on naine kodune, siis läheb kogu vara pooleks, mehe teenitu on ka naise oma, mitte nii, et igaüks seisab ikka enda eest. Meil on nii, et lahkumineku korral mehele jääb vara, naisele lapsed. Ja see pole kuidagi õiglane. Meil on suurim üksikemade hulk maailmas, väga palju kärgperesid. Mida teeb keskealine naine, kes avastab, et mees on liikunud edasi. Kui ta on kogu see aeg kodus istunud, nagu siin osad erakonnad sooviksid, tal pole karjääri, kodu ega mitte midagi. Mujal maailmas käib ikka nii, et lahkumineku korral mees maksab naisele ka elatist kuni ta uuesti abiellub, sest see on olnud pere otsus, et naine on kodune. Lahkuminek pole sugugi nii kerge. Aga siin teeb iga suvaline mees endale sobival ajal restardi, alustab nullist ja jätab kogu lastega seonduva sujuvalt naise kaela. Ja kõik siis parastavad, et ise oled süüdi, et istusid kodus ja lõid aega laiaks, paras, et sul midagi pole. Seega ei muutu siin kunagi mitte midagi enne, kui asi muutub veidigi õiglasemaks. Sest niimoodi mehe meelevalda paneb ennast vaid väga rumal naine, kes jääb varem või hiljem hätta.See on päris pikk aeg jah, et petta naine koju sõltuma mehest, laste isast. Palun lugege EE alles ilmunud lugu, millisesse tupikusse nii pikk emapalk naised viinud on. Iga kolmas saab Eestis tunda majanduslikku või füüsilist vägivalda, vaimne käib seal samuti juures. Kust see statistika siis tuleb, tahate väita siin kõik, et ise puudutatud pole olnud? Lisaks on EE loos ära toodud, kuidas vh pealt naasevaid naisi tagasi oma töökohale saamisel diskrimineeritakse, ei pakuta vahepeal olnud palgatõusu või püütakse hoopis lahti saada.
See teema siin sai tõstatada ju selgitamaks, miks iive mitmendat aastat langeb, palun mõelge peaga kaasa, mitte ärge ajage jama oma 18 kuu ja kolme kuusega. See tuleb teile endile kahjuks peagi. Muutust on vaja Eestis.
-
Külaline
Guest kirjutas: ↑01 Jaan 2026 14:10 Ma pole noor ja mul pole lapselapsi ka. Seega ma ei kujuta ette kui raske oleks praegu lapsega hakkama saada.
Aga laste asjade näol tundub mulle küll, et praegu on kerge. Kõike saab teiselt ringilt. Poole või vähema kui poole hinnaga. On nii?
Teise ringi riided on mõnus tõesti, aga see on ja slles viimase viie aasta leiutis ja tänaste hindade juures tulevad nüüd need emmed, kes ainult uut ja kallist taga ajasid ka second handi peale üle. Häda ei anna häbeneda.
-
Külaline
Äkki jätaks oma diagnoosid ikka asjatundjatele, mitte ei ajaks siin täiesti imelikku juttu.Rajaleidja aitab kujuneva isiksushäirega lapse rajale tagasi,
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 3 külalist