Guest kirjutas: ↑04 Jaan 2026 17:26
Ütlesin vaid seda, et rumal on hakata vaidlema ja mind sellepärast mingiks Moskva käsilaseks sõimama, et ma toon välja, et siin on väga palju ukrainlasi, kes ei soovi siin kuidagi kohaneda, eesti keelt õppida. Ja neil on omakorda lapsed, kellega on meil väga keeruline tulevikus hakkama saada.
Sa väitsid:
"Ukrainlased ei taha mingit eestikeelset haridust siin. Istuvad koolides ja klassides, mitte muhvigi ei õpi ja igal pool on see põgeniku kaart laual, et meil pole vaja, meie võib-olla siia ei jää."
"Ukrainlased oleks väga selle poolt, et eestikeelset haridust siin peale ei surutaks."
Ära võta sõna kõigi ukrainlaste nimel. Ka sinul endal on kokkupuude vaid üksikutega ja ilmselgelt ei anna ka sinu kogemus mingit täit pilti, sest nagu kasvõi nendelt toodud linkidelt näha, on väga palju ka teistsuguseid näiteid. Selline lahmiv "ukrainased ei taha" ja "ukrainlased ei õpi" jne ongi täpselt see Moskvale meelepärane jutt.
Inimesed räägivadki oma kogemuste pinnalt, tegelikult on õigus mõlemal. Me ei suuda ju kindlaks teha, kummal rohkem, ehk siis kumba rühma kuulub rohkem inimesi. Vaidluse ärahoidmiseks ütelgem siis, et KUMMAGI KOGEMUSE järgi.... Kuidas see käiski: "Do you want to be right, or do you want to be happy?".
Neetult raske siiski sellest kinni pidada. Käisime hiljuti mehega maal ja pärast tekkis vaidlus, kas mersu, mis oli tee ääres kinni peetud oli valge või must. Mees vaatas koguni kaamera lindistusi, aga otse loomulikult ei olnud see situatsioon peale jäänud. Tuligi viigiga leppida.
Guest kirjutas: ↑04 Jaan 2026 17:26
Ütlesin vaid seda, et rumal on hakata vaidlema ja mind sellepärast mingiks Moskva käsilaseks sõimama, et ma toon välja, et siin on väga palju ukrainlasi, kes ei soovi siin kuidagi kohaneda, eesti keelt õppida. Ja neil on omakorda lapsed, kellega on meil väga keeruline tulevikus hakkama saada.
Sa väitsid:
"Ukrainlased ei taha mingit eestikeelset haridust siin. Istuvad koolides ja klassides, mitte muhvigi ei õpi ja igal pool on see põgeniku kaart laual, et meil pole vaja, meie võib-olla siia ei jää."
"Ukrainlased oleks väga selle poolt, et eestikeelset haridust siin peale ei surutaks."
Ära võta sõna kõigi ukrainlaste nimel. Ka sinul endal on kokkupuude vaid üksikutega ja ilmselgelt ei anna ka sinu kogemus mingit täit pilti, sest nagu kasvõi nendelt toodud linkidelt näha, on väga palju ka teistsuguseid näiteid. Selline lahmiv "ukrainased ei taha" ja "ukrainlased ei õpi" jne ongi täpselt see Moskvale meelepärane jutt.
Ma ütlesin, et meie koolis on nad sellised ja siin pole ukrainlasi mitte üks klass, vaid rohkem. Sama kogemus on kolleegil, kes töötab ukraina koolis. Kõik kindlasti pole sellised, aga et neid oleks vaid mõni üksik, ei ole tõsi. Ja oma Moskva võid siit küll välja jätta. Ka pole mingid meedialingid mingi tõestus, et ukrainlased on kõik nii tublid. Kindlasti on ukrainlasi igasuguseid, aga mida rohkem mina olen nendega kokku puutunud, seda negatiivsemaks kahjuks mulje on läinud. Esialgu suhtusin väga positiivselt, aga mida aeg edasi, seda rohkem pean kahjuks tõdema, et väga paljud neist on siin sellised, keda siia niiväga ei tahaks. Väga sarnane kultuur slaavlastega, et nendele ei hakka keel külge.
Guest kirjutas: ↑04 Jaan 2026 17:26
Ütlesin vaid seda, et rumal on hakata vaidlema ja mind sellepärast mingiks Moskva käsilaseks sõimama, et ma toon välja, et siin on väga palju ukrainlasi, kes ei soovi siin kuidagi kohaneda, eesti keelt õppida. Ja neil on omakorda lapsed, kellega on meil väga keeruline tulevikus hakkama saada.
Sa väitsid:
"Ukrainlased ei taha mingit eestikeelset haridust siin. Istuvad koolides ja klassides, mitte muhvigi ei õpi ja igal pool on see põgeniku kaart laual, et meil pole vaja, meie võib-olla siia ei jää."
"Ukrainlased oleks väga selle poolt, et eestikeelset haridust siin peale ei surutaks."
Ära võta sõna kõigi ukrainlaste nimel. Ka sinul endal on kokkupuude vaid üksikutega ja ilmselgelt ei anna ka sinu kogemus mingit täit pilti, sest nagu kasvõi nendelt toodud linkidelt näha, on väga palju ka teistsuguseid näiteid. Selline lahmiv "ukrainased ei taha" ja "ukrainlased ei õpi" jne ongi täpselt see Moskvale meelepärane jutt.
Ma ütlesin, et meie koolis on nad sellised ja siin pole ukrainlasi mitte üks klass, vaid rohkem. Sama kogemus on kolleegil, kes töötab ukraina koolis. Kõik kindlasti pole sellised, aga et neid oleks vaid mõni üksik, ei ole tõsi. Ja oma Moskva võid siit küll välja jätta. Ka pole mingid meedialingid mingi tõestus, et ukrainlased on kõik nii tublid. Kindlasti on ukrainlasi igasuguseid, aga mida rohkem mina olen nendega kokku puutunud, seda negatiivsemaks kahjuks mulje on läinud. Esialgu suhtusin väga positiivselt, aga mida aeg edasi, seda rohkem pean kahjuks tõdema, et väga paljud neist on siin sellised, keda siia niiväga ei tahaks. Väga sarnane kultuur slaavlastega, et nendele ei hakka keel külge.
Mina töötan väga suures asutuses, meil on siin nii venelasi kui ukrainlasi - kõik räägivad eesti keeles, mõni uuem pusib inglise keeles lisaks. Meie laste koolis on kõik ukrainlased (neid on palju) väga hästi integreeritud, on saanud lisatunde eesti keeles, neil on eesti keele ja kultuuri ring veel lisaks, oleme vanemad kaasanud kooli tegemistesse ja samuti räägivad ilusti juba eesti keeles. Mul on kahju, et sinu kogemus on teistsugune.
Guest kirjutas: ↑04 Jaan 2026 12:02
Mina ei igatse taga ei N-Liitu, kommunismi ega Venemaa alla kuulumist. Küll aga taban end aegajalt igatsemast tolleaegset korda ja elustiili. Inimestel oli töö ja katus peakohal.
Mhmh, kellel tööd ei olnud, sellele mõeldi see välja, sest kõigil pidi ju töö olema. Saad ikka aru, et see on nukuteater, mida pärismaailmas ei saa olemas olla? Sa igatsed väljamõeldises elamist.
Ja no tollase korra igatsemine on üle mõistuse. Saad ikka aru, et tollal polnud kord, vaid režiim? Iga vale mõte viis vangi või vähemalt tühistamiseni - kaotasid ameti, õigused, jätkasid madalaimal astmel, lootuseta kuhugi elu jooksul tõusta.
Pole see, kellele vastasid, aga
ja mis siis, kui töö oli väljamõeldud
ja mis siis, kui jätkasid madalaimal astmel
inimesel oli töö ja katus ikkagi pea kohal. - selles on postitajal õigus.
Mis siis? Vesi tuleb kraanist, raha automaadist ja vorst külmikust, eks? Sa unustad ära, milleks tööd tehakse - selleks, et luua väärtust vähemalt makstud palga ulatuses. Väljamõeldud töökoht on sotsiaaltoetuse vorm, majandusele see midagi ei anna, need töökohad tuleb finantseerida maksumaksja kulul. Oled nõus sellega? Ei ole, onju. Millest me siis räägime.
Kõik pole nii vähenõudlikud, et oleks aga katus peakohal, ükskõik, mis tööd selleks teen või mis vaateid selleks väljendama pean.
Külaline kirjutas: ↑04 Jaan 2026 12:47 Saad ikka aru, et tollal polnud kord, vaid režiim? Iga vale mõte viis vangi või vähemalt tühistamiseni - kaotasid ameti, õigused, jätkasid madalaimal astmel, lootuseta kuhugi elu jooksul tõusta.
Vale mõte viis vangi või tühistamiseni-räägiksid nagu tänapäevasest tühistamiskultuurist kuigi pidasid vist sõjajärgseid aastaid silmas. 70.-80. -datel pidi selleks ikka tohutult pingutama, palju neid poliitvange Eestis oligi, alla 10 vist.
Tänapäeval ei tühistata kedagi sellisel määral, et vangi läheks või ülejäänud elu olemata jääks. Tee ikka asjadel vahet. Üks asi, kas lendasid juhtivtöötaja kohalt perifeerse kolhoosi laudatööliseks, tihti põhjustel, mida sa ise ei teadnudki, teadis ainult KGB - või siis lastakse sind tänapäeval mingist ametist mingi skandaali tõttu lahti, põhjused on avalikud ning edasist elu ei sega see sul kuidagi, teise Eesti otsa kolima ei pea ja paari aasta pärast oled tagasi oma vanal tasemel. Siin ikka nii paljud ei kujuta üldse ise ette elu nõuka ajal, aga räägivad mis kole.
Nõuka aeg oli võimekatele inimestele raske, nemad ei saanud oma potentsiaali realiseerida. Aga vähemvõimekamatele oli hea, mingi miinimum oli kõigile tagatud, isegi kui endal ei olnud võimekust mitte midagi teha ega otsustada.
Siin ikka nii paljud ei kujuta üldse ise ette elu nõuka ajal, aga räägivad mis kole.
Mälu on vist tõesti nii valikuline. Nõuka ajal oli paljudel kogu aeg hirm, et tegid midagi valesti ja keegi sulle midagi põhjendama ei pidanud, et karistada said. Näiteks sattus mu isa sõber vangi selle eest, et paugutas õhupüssist purjus peaga Brežnevi pildi pihta. Ja päris reaalselt läkski vangi selle eest. Mingi naabrimutt kaebas, kes tahtis tema garaaži saada ja oligi olemas. Paljusid asju, mis toimusid, ei kujutataks tänapäeval üldse ettegi, aga mõne arust oli nii tore ja ilus aeg.
Toon veel ühe näite nõuka ajast. Pidin Valga rongijaamas kaks tundi bussi ootama ja mind kutsus enda juurde miilits. Just, selline tegelane töötas seal. Peetis mind nii mis kole, ma ei tea mis asjade eest. Et kas ajan äri, kas olen alkoholi tarbinud jne, mul oli täiesti hirm nahas. Tegelikult tahtis lihtsalt aega veeta millegagi, aga mind hirmutas see kogemus väga. Mingeid inimõigusi või andmekaitset ei olnud, kõik võisid su asju tuhlata ja sinuga teha, mis tahavad.
Mu vanemad ja vanavenemad rääkisid kodus nõukogude võimust pidevalt halvasti. Aga ainult kodus. Nende paljud sõbrad samuti. Kuna nad kuhugi väljakutele esinema ei läinud, siis vangi neid keegi ei pannud. Olid kõik eeskujulikud töötajad.
Malevates lauldi igasugu laule, mida justkui poleks tohtinud, täiesti avalikult. Pahandusi mõnel oli, aga ega neid kõiki vangi küll ei pandud.
Guest kirjutas: ↑04 Jaan 2026 21:58
Mu vanemad ja vanavenemad rääkisid kodus nõukogude võimust pidevalt halvasti. Aga ainult kodus. Nende paljud sõbrad samuti. Kuna nad kuhugi väljakutele esinema ei läinud, siis vangi neid keegi ei pannud. Olid kõik eeskujulikud töötajad.
Malevates lauldi igasugu laule, mida justkui poleks tohtinud, täiesti avalikult. Pahandusi mõnel oli, aga ega neid kõiki vangi küll ei pandud.
Ja see on ok, et pead kodus ühte ja avalikult teist rääkima?
Malevad ja pilalaulud tulid 80-ndatel ja siis muidugi enam laulude eest vangi ei pandud. Pahandusi aga oli ja need pahandused võisidki tähendada, et noore karjääril oli kriips peal. Ja sellest me räägimegi.
Guest kirjutas: ↑04 Jaan 2026 21:58
Mu vanemad ja vanavenemad rääkisid kodus nõukogude võimust pidevalt halvasti. Aga ainult kodus. Nende paljud sõbrad samuti. Kuna nad kuhugi väljakutele esinema ei läinud, siis vangi neid keegi ei pannud. Olid kõik eeskujulikud töötajad.
Malevates lauldi igasugu laule, mida justkui poleks tohtinud, täiesti avalikult. Pahandusi mõnel oli, aga ega neid kõiki vangi küll ei pandud.
Ja see on ok, et pead kodus ühte ja avalikult teist rääkima?
Malevad ja pilalaulud tulid 80-ndatel ja siis muidugi enam laulude eest vangi ei pandud. Pahandusi aga oli ja need pahandused võisidki tähendada, et noore karjääril oli kriips peal. Ja sellest me räägimegi.
Külaline kirjutas: ↑04 Jaan 2026 22:37Ja see on ok, et pead kodus ühte ja avalikult teist rääkima?
Malevad ja pilalaulud tulid 80-ndatel ja siis muidugi enam laulude eest vangi ei pandud. Pahandusi aga oli ja need pahandused võisidki tähendada, et noore karjääril oli kriips peal. Ja sellest me räägimegi.
Kas arvad, et nüüd terendab sulle suur karjäär kui kuulutad, et Hiina võim oleks parem või et rohepöörasus ei ole ok või et XCFKHRASD sugu ei ole ikka õige värk, jne?
Õpetajad ei julge enam koolides lapsigi korrale kutsuda.
Külaline kirjutas: ↑04 Jaan 2026 22:37Ja see on ok, et pead kodus ühte ja avalikult teist rääkima?
Malevad ja pilalaulud tulid 80-ndatel ja siis muidugi enam laulude eest vangi ei pandud. Pahandusi aga oli ja need pahandused võisidki tähendada, et noore karjääril oli kriips peal. Ja sellest me räägimegi.
Kas arvad, et nüüd terendab sulle suur karjäär kui kuulutad, et Hiina võim oleks parem või et rohepöörasus ei ole ok või et XCFKHRASD sugu ei ole ikka õige värk, jne?
Õpetajad ei julge enam koolides lapsigi korrale kutsuda.
Mitte keegi ei pane täna su karjäärile pearaamatupidaja, ettevõtte peainseneri või tegevjuhina na kätt ette, kui sa Hiina võimu armastad. Samuti kunstnikuna ei blokeeri keegi su näitusi selliste avalduste peale. Ainult see võib takistus olla, kui sa töötad kohal, kus sa ei tohi Hiinat kiita, kuid kiidad, samuti riigitöö kõrgemates ametites, aga see on ju ka loogiline ning osa su ametijuhendist, et sa jagad riigiga vaateid.
Ja mis see õpetajate teema siia puutub? See on ju hoopis midagi muud.
Minu vanaema ja vanaisa abiellusid vahetult peale sõda, sündis mu ema. Mõni aasta hiljem kaebas keegi vanaisa peale ja talle määrati 25 + 5 ning saadeti asumisele. Vanaema abiellus mõned aastad hiljem uuesti. Sai veel lapsi. Ja siis suri Stalin ning vanaisa sai vabaks, aga Tallinnas ei tohtinud elada. Pere oli puruks. Ka vanaisa abiellus uuesti. Õnne ei leidnud neist keegi, kõik surid noorelt, enne 60. eluaastat. Ühiskondlik kord oli kohutav. Kõigil jäi keegi sõtta, keegi küüditati, mõni lasti lihtsalt maha. Enamik inimesi lihtsalt kannatas. Mis elu see oli? Ma ei suuda ära imestada neid, kes seda taga igatsevad.
Külaline kirjutas: ↑05 Jaan 2026 13:03
Minu vanaema ja vanaisa abiellusid vahetult peale sõda, sündis mu ema. Mõni aasta hiljem kaebas keegi vanaisa peale ja talle määrati 25 + 5 ning saadeti asumisele. Vanaema abiellus mõned aastad hiljem uuesti. Sai veel lapsi. Ja siis suri Stalin ning vanaisa sai vabaks, aga Tallinnas ei tohtinud elada. Pere oli puruks. Ka vanaisa abiellus uuesti. Õnne ei leidnud neist keegi, kõik surid noorelt, enne 60. eluaastat. Ühiskondlik kord oli kohutav. Kõigil jäi keegi sõtta, keegi küüditati, mõni lasti lihtsalt maha. Enamik inimesi lihtsalt kannatas. Mis elu see oli? Ma ei suuda ära imestada neid, kes seda taga igatsevad.
Jah, siinkohal tasuks meelde tuletada, et paljud küüditati kaasmaalastest naabrite pealekaebuse tõttu. Kas see iseloomutahk on eestlusest kadunud? Neid naabreid ju küll, kellel parem auto või iseteadlikum hoiak. Võiks ju loota, et ajaloost õpime, aga millisel määral?
Külaline kirjutas: ↑05 Jaan 2026 13:03
Minu vanaema ja vanaisa abiellusid vahetult peale sõda, sündis mu ema. Mõni aasta hiljem kaebas keegi vanaisa peale ja talle määrati 25 + 5 ning saadeti asumisele. Vanaema abiellus mõned aastad hiljem uuesti. Sai veel lapsi. Ja siis suri Stalin ning vanaisa sai vabaks, aga Tallinnas ei tohtinud elada. Pere oli puruks. Ka vanaisa abiellus uuesti. Õnne ei leidnud neist keegi, kõik surid noorelt, enne 60. eluaastat. Ühiskondlik kord oli kohutav. Kõigil jäi keegi sõtta, keegi küüditati, mõni lasti lihtsalt maha. Enamik inimesi lihtsalt kannatas. Mis elu see oli? Ma ei suuda ära imestada neid, kes seda taga igatsevad.
Jah, siinkohal tasuks meelde tuletada, et paljud küüditati kaasmaalastest naabrite pealekaebuse tõttu. Kas see iseloomutahk on eestlusest kadunud? Neid naabreid ju küll, kellel parem auto või iseteadlikum hoiak. Võiks ju loota, et ajaloost õpime, aga millisel määral?
Vaadates, kuidas inimesed mõnitavad Kaja Kallast, ukrainlasi, valitsust jne - ma ütleksin, et teatud hulk ei õpi kunagi ja kui neil oleks võimalus enda mõttemaailmaga mittehaakuvaid inimesi küüditada lasta, siis nad seda ka teeksid.
Külaline kirjutas: ↑05 Jaan 2026 13:03
Minu vanaema ja vanaisa abiellusid vahetult peale sõda, sündis mu ema. Mõni aasta hiljem kaebas keegi vanaisa peale ja talle määrati 25 + 5 ning saadeti asumisele. Vanaema abiellus mõned aastad hiljem uuesti. Sai veel lapsi. Ja siis suri Stalin ning vanaisa sai vabaks, aga Tallinnas ei tohtinud elada. Pere oli puruks. Ka vanaisa abiellus uuesti. Õnne ei leidnud neist keegi, kõik surid noorelt, enne 60. eluaastat. Ühiskondlik kord oli kohutav. Kõigil jäi keegi sõtta, keegi küüditati, mõni lasti lihtsalt maha. Enamik inimesi lihtsalt kannatas. Mis elu see oli? Ma ei suuda ära imestada neid, kes seda taga igatsevad.
Jah, siinkohal tasuks meelde tuletada, et paljud küüditati kaasmaalastest naabrite pealekaebuse tõttu. Kas see iseloomutahk on eestlusest kadunud? Neid naabreid ju küll, kellel parem auto või iseteadlikum hoiak. Võiks ju loota, et ajaloost õpime, aga millisel määral?
Vaadates, kuidas inimesed mõnitavad Kaja Kallast, ukrainlasi, valitsust jne - ma ütleksin, et teatud hulk ei õpi kunagi ja kui neil oleks võimalus enda mõttemaailmaga mittehaakuvaid inimesi küüditada lasta, siis nad seda ka teeksid.
Kuidas see käiski: "Do you want to be right, or do you want to be happy?". 
