Terviseuudised

sh kaaluga seotud teemad
Krissse
Postitusi: 66
Liitunud: 03 Jaan 2026 13:50
Kontakt:

Terviseuudised

Postitus Postitas Krissse »

Juba mitu aastat on kahtlustatud sagenevate vähijuhtumite (eriti ehmatav on soolevähijuhtumite kiire kasv) taustal erinevaid lisaaineid.
Viimases, prantslaste tehtud uuringus uuriti säilitusaineid, mida tavaliselt leidub näiteks suitsulihas, hambapastas, salatikastmetes, ketšupis ja sinepis. Läbi töötati 100 000 inimese andmeid, keskmine vanus 42 ja 80% naised, seitsme aasta jooksul peetud toitumispäevikute põhjal. Selle aja jooksul sai vähi 4000 inimest, rinna, eesnäärme ja soolevähi. Suurenenud vähijuhtumitega leiti seos kaaliumsorbaadi, kaaliummetabisulfiti, naatriumnitriti, kaaliumnitraadi ning äädikhappe ja naatriumerütorbaadi puhul.
Näiteks kaaliumsorbaat, mida seostati 14 protsenti suurema üldise vähiriski ja 26 protsenti suurenenud rinnavähiriskiga, leidub kuivatatud lihas, õunasiidris, küpsetistes, konserveeritud puu- ja köögiviljades, juustudes, jäätises, marineeritud kurkides ja jäätistes. Naatriumnitrit seostus 32% võrra suurenenud eesnäärmevähi riskiga, kaaliumnitraat aga 13% võrra suurenenud vähiriskiga ja 22% võrra suurenenud rinnavähi riskiga.
Atsetaatide koguhulk seostus 15% võrra suurenenud vähiriskiga ja 25% võrra suurenenud rinnavähi riskiga.
https://www.dailymail.co.uk/health/arti ... ancer.html

Järeldus: keeta ja küpsetada ise, vältida valmistooteid, pooltooteid nii palju, kui vähegi võimalik. Toidutootjad üritavad kõigest väest tootmist odavamaks muuta, asendades suhkru glükoossiirupiga, või, õlid ja kakaovõi taimerasvaga ning lisada säilivusaega erinevate uute või vanade lisaainetega.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Masendav lugemine. Söö nii tervislikult kui tahes, ikka sööd igasugust s.tta sisse omale. Ja ega kõiiki aaju ju ikka ise ei tee, näiteks juustu. Või jäätist.
Krissse
Postitusi: 66
Liitunud: 03 Jaan 2026 13:50
Kontakt:

Postitus Postitas Krissse »

Külaline kirjutas: 08 Jaan 2026 17:31 Masendav lugemine. Söö nii tervislikult kui tahes, ikka sööd igasugust s.tta sisse omale. Ja ega kõiiki aaju ju ikka ise ei tee, näiteks juustu. Või jäätist.
Täiesti õige, emulsioonainetest kirjutati juba paar aastat tagasi, seetõttu ma jäätist enam koju ei ostagi, isegi ökojäätis võib olla kahtlase koostisega. ( La Muu jäätistes on glükoossiirupit või taimerasva). Lakkasin ostma ka tooteid, kus karrageen sees (leidub sageli magustoitudes, jogurtitest, kreemides jne).
Jäätist on muidugi võimalik ise ka valmistada suht lihtsalt, kui on väikeseid lapsi, tasub ära.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Krissse kirjutas: 08 Jaan 2026 18:00
Jäätist on muidugi võimalik ise ka valmistada suht lihtsalt, kui on väikeseid lapsi, tasub ära.
Ma tean. Aga esiteks, kui tuleb jäätiseisu, siis tahaks seda ikka kohe, mitte et lähen nüüd ostan vahukoort ja kondenspiima ja mässan tegemisega ja siis ootan homseni, kuni ta läbi külmub. Teiseks kui teeksin suurema koguse korraga valmis, siis ma need järjest ära sööksin ka, ma juba tean ennast: ma ei saa selliseid asju koju varuda.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 08 Jaan 2026 18:11
Krissse kirjutas: 08 Jaan 2026 18:00
Jäätist on muidugi võimalik ise ka valmistada suht lihtsalt, kui on väikeseid lapsi, tasub ära.
Ma tean. Aga esiteks, kui tuleb jäätiseisu, siis tahaks seda ikka kohe, mitte et lähen nüüd ostan vahukoort ja kondenspiima ja mässan tegemisega ja siis ootan homseni, kuni ta läbi külmub. Teiseks kui teeksin suurema koguse korraga valmis, siis ma need järjest ära sööksin ka, ma juba tean ennast: ma ei saa selliseid asju koju varuda.
Ma tean, millest sa räägid. Mul on olnud kingitud kommikarp alumisel korrusel ja ma olen korduvalt korda voodist välja läinud, et kolm kommi tuua. Loomulikult mõttega, et viimased. :D
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mina tean, et suitsutatud tooteid ei tasu väga palju ja tihti tarbida. On ka leitid seos vähi ja suitsutatud toidu vahel.
Osad riigid seetõttu üldse ei müügi suitsutatud toiduaineid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 08 Jaan 2026 20:43 Mina tean, et suitsutatud tooteid ei tasu väga palju ja tihti tarbida. On ka leitid seos vähi ja suitsutatud toidu vahel.
Osad riigid seetõttu üldse ei müügi suitsutatud toiduaineid.
Millised?

Olen kindel, et vähki võivad tekitada kõikvõimalikud ained sõltuvalt iga inimese geenidest. Kellele mis. Seda ei saa iial keegi täpselt teadma, isegi siis, kui geeniuuringud on tehtud.
Surid vanasti inimesed vähki, surevad ka praegu.
Ei ole võimalik ka ise kogu oma perele täiesti kemikaalivaba toitu kasvatada terveks aastaks.
Väga vähestel on nii palju maad ja ressursse, et üldse ostetud toiduaineid tarbima ei peaks.
Ja lisaks mõjub ju ka muu elukeskkond - õhk, materjalid, mis sind ümbritsevad, kosmeetika ja tohutult palju muid tegureid, millele keegi eriti ei mõtlegi.
Vähk ei teki ainult toidust ometi.
Nõiamoor
Postitusi: 393
Liitunud: 15 Sept 2025 19:24
Kontakt:

Postitus Postitas Nõiamoor »

Külaline kirjutas: 08 Jaan 2026 20:43 Mina tean, et suitsutatud tooteid ei tasu väga palju ja tihti tarbida. On ka leitid seos vähi ja suitsutatud toidu vahel.
Osad riigid seetõttu üldse ei müügi suitsutatud toiduaineid.
Müüvad ikka, aga kasutavad suitsumaitselist keemiat - ma pole kindel, et see parem oleks. Kantserogeene on meie ümber nii palju, et ma isegi imestan inimeste keskmise eluea üle. Kuigi tervena elatud aastate arv on hakanud vähenema nii arenenud lääneriikides kui ka pikaealisuse poolest tuntud Idamaades.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Nagu üks professor ütles, vähk ongi looduse poolt ette nähtud suremise viis. Pealegi veel hea viis, sest üldjuhul on peatsest surmast teada saades võimalik veel oma asjad korda seada ja korraldused teha. Nii et elage täie rinnaga seni, kui elu on!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 08 Jaan 2026 21:42
Külaline kirjutas: 08 Jaan 2026 20:43 Mina tean, et suitsutatud tooteid ei tasu väga palju ja tihti tarbida. On ka leitid seos vähi ja suitsutatud toidu vahel.
Osad riigid seetõttu üldse ei müügi suitsutatud toiduaineid.
Millised?

Olen kindel, et vähki võivad tekitada kõikvõimalikud ained sõltuvalt iga inimese geenidest. Kellele mis. Seda ei saa iial keegi täpselt teadma, isegi siis, kui geeniuuringud on tehtud.
Surid vanasti inimesed vähki, surevad ka praegu.
Ei ole võimalik ka ise kogu oma perele täiesti kemikaalivaba toitu kasvatada terveks aastaks.
Väga vähestel on nii palju maad ja ressursse, et üldse ostetud toiduaineid tarbima ei peaks.
Ja lisaks mõjub ju ka muu elukeskkond - õhk, materjalid, mis sind ümbritsevad, kosmeetika ja tohutult palju muid tegureid, millele keegi eriti ei mõtlegi.
Vähk ei teki ainult toidust ometi.
Liha just eriti.

On leitud, et osa suitsutamise meetoditest põhjustavad kasrogeenseid ühendeid.
Kasutatakse jah ka keemiat "suitsutatud" toodete tegemiseks.

Ah kui nii võtta siis kõik ongi kahjulik. Nii söök kui ka linnas sissehingatav saastatud õhk eksole.

Mul lihtsalt selle teemaalgatusega tuli see meelde.
Soome on näiteks üks riik, mis pikki aastaid suitsutatud tooteid ei müünud. Ei liha, vorsti, kana, juustu, kala. Nüüd vaikselt on ka need sortimenti tulnud. Tean, sest elan siin. Ma korra küsisin tuttava soomlase käest ja ta oskas öelda, et just nimelt vähiriski suurenemise pärast neid tooteid siin ei ole saada.
Krissse
Postitusi: 66
Liitunud: 03 Jaan 2026 13:50
Kontakt:

Postitus Postitas Krissse »

Külaline kirjutas: 08 Jaan 2026 22:39
Külaline kirjutas: 08 Jaan 2026 21:42
Külaline kirjutas: 08 Jaan 2026 20:43 Mina tean, et suitsutatud tooteid ei tasu väga palju ja tihti tarbida. On ka leitid seos vähi ja suitsutatud toidu vahel.
Osad riigid seetõttu üldse ei müügi suitsutatud toiduaineid.
Millised?

Olen kindel, et vähki võivad tekitada kõikvõimalikud ained sõltuvalt iga inimese geenidest. Kellele mis. Seda ei saa iial keegi täpselt teadma, isegi siis, kui geeniuuringud on tehtud.
Surid vanasti inimesed vähki, surevad ka praegu.
Ei ole võimalik ka ise kogu oma perele täiesti kemikaalivaba toitu kasvatada terveks aastaks.
Väga vähestel on nii palju maad ja ressursse, et üldse ostetud toiduaineid tarbima ei peaks.
Ja lisaks mõjub ju ka muu elukeskkond - õhk, materjalid, mis sind ümbritsevad, kosmeetika ja tohutult palju muid tegureid, millele keegi eriti ei mõtlegi.
Vähk ei teki ainult toidust ometi.
Liha just eriti.

On leitud, et osa suitsutamise meetoditest põhjustavad kasrogeenseid ühendeid.
Kasutatakse jah ka keemiat "suitsutatud" toodete tegemiseks.

Ah kui nii võtta siis kõik ongi kahjulik. Nii söök kui ka linnas sissehingatav saastatud õhk eksole.

Mul lihtsalt selle teemaalgatusega tuli see meelde.
Soome on näiteks üks riik, mis pikki aastaid suitsutatud tooteid ei müünud. Ei liha, vorsti, kana, juustu, kala. Nüüd vaikselt on ka need sortimenti tulnud. Tean, sest elan siin. Ma korra küsisin tuttava soomlase käest ja ta oskas öelda, et just nimelt vähiriski suurenemise pärast neid tooteid siin ei ole saada.
Sul on täiesti õigus, sellest kirjutati juba aastaid tagasi. Käib tegelikult kogu grillitud toidu kohta.
Kogu toitu just tõesti ise kasvatada ei saa, küll aga eelistada ökotoitu, nii palju kui saada on. Ja öko kodukeemiat.
Probleemiks pole tegelikult mitte lihtsalt keemia, vaid see ülemäärane keemia, millega tooteid töödeldakse, e t neid ikka kaugemale transportida ning kõikide nende ainete vastastikune koosmõju, mida tegelikult polegi uuritud. Mikroplast kõigele lisaks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Krissse kirjutas: 08 Jaan 2026 23:32Probleemiks pole tegelikult mitte lihtsalt keemia, vaid see ülemäärane keemia, millega tooteid töödeldakse, e t neid ikka kaugemale transportida ning kõikide nende ainete vastastikune koosmõju, mida tegelikult polegi uuritud. Mikroplast kõigele lisaks.
Nii ongi. Keegi pole kunagi uurinud, kuidas mõjuvad nt sidruni- ja õunakoortes olevad ained koos kellegi tervisele. Eri maades kadutatavad kemikaalid. Keegi ei teagi kunagi täpselt, mida ta sisse sööb. Isegi siis, kui väetad oma õunapuid lähedasest tallist tulnud sõnnikuga.
Või magamistoas olev tapeet või madratsi kattematerjal koos kellegi sünteetilise kostüümiga. Pole aimugi, mida hingad või mis su naha kaudu kehasse satub. Ja kuidas need ained omavahel reageerida võivad.
Lühinägelik on vaid toidule keskenduda ja selles võimalikku haigestumist näha.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Krissse kirjutas: 08 Jaan 2026 23:32
Külaline kirjutas: 08 Jaan 2026 22:39
Külaline kirjutas: 08 Jaan 2026 21:42
Millised?

Olen kindel, et vähki võivad tekitada kõikvõimalikud ained sõltuvalt iga inimese geenidest. Kellele mis. Seda ei saa iial keegi täpselt teadma, isegi siis, kui geeniuuringud on tehtud.
Surid vanasti inimesed vähki, surevad ka praegu.
Ei ole võimalik ka ise kogu oma perele täiesti kemikaalivaba toitu kasvatada terveks aastaks.
Väga vähestel on nii palju maad ja ressursse, et üldse ostetud toiduaineid tarbima ei peaks.
Ja lisaks mõjub ju ka muu elukeskkond - õhk, materjalid, mis sind ümbritsevad, kosmeetika ja tohutult palju muid tegureid, millele keegi eriti ei mõtlegi.
Vähk ei teki ainult toidust ometi.
Liha just eriti.

On leitud, et osa suitsutamise meetoditest põhjustavad kasrogeenseid ühendeid.
Kasutatakse jah ka keemiat "suitsutatud" toodete tegemiseks.

Ah kui nii võtta siis kõik ongi kahjulik. Nii söök kui ka linnas sissehingatav saastatud õhk eksole.

Mul lihtsalt selle teemaalgatusega tuli see meelde.
Soome on näiteks üks riik, mis pikki aastaid suitsutatud tooteid ei müünud. Ei liha, vorsti, kana, juustu, kala. Nüüd vaikselt on ka need sortimenti tulnud. Tean, sest elan siin. Ma korra küsisin tuttava soomlase käest ja ta oskas öelda, et just nimelt vähiriski suurenemise pärast neid tooteid siin ei ole saada.
Sul on täiesti õigus, sellest kirjutati juba aastaid tagasi. Käib tegelikult kogu grillitud toidu kohta.
Kogu toitu just tõesti ise kasvatada ei saa, küll aga eelistada ökotoitu, nii palju kui saada on. Ja öko kodukeemiat.
Probleemiks pole tegelikult mitte lihtsalt keemia, vaid see ülemäärane keemia, millega tooteid töödeldakse, e t neid ikka kaugemale transportida ning kõikide nende ainete vastastikune koosmõju, mida tegelikult polegi uuritud. Mikroplast kõigele lisaks.
Mina ei usu sellesse müüdavasse ökosse ka. Öko on vaid siis, kui ise teed. Ja tead täpselt mis ja kuidas.
Tolmukübe
Postitusi: 1885
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Krissse kirjutas: 08 Jaan 2026 17:11 Juba mitu aastat on kahtlustatud sagenevate vähijuhtumite (eriti ehmatav on soolevähijuhtumite kiire kasv) taustal erinevaid lisaaineid.
Viimases, prantslaste tehtud uuringus uuriti säilitusaineid, mida tavaliselt leidub näiteks suitsulihas, hambapastas, salatikastmetes, ketšupis ja sinepis. Läbi töötati 100 000 inimese andmeid, keskmine vanus 42 ja 80% naised, seitsme aasta jooksul peetud toitumispäevikute põhjal. Selle aja jooksul sai vähi 4000 inimest, rinna, eesnäärme ja soolevähi. Suurenenud vähijuhtumitega leiti seos kaaliumsorbaadi, kaaliummetabisulfiti, naatriumnitriti, kaaliumnitraadi ning äädikhappe ja naatriumerütorbaadi puhul.
Näiteks kaaliumsorbaat, mida seostati 14 protsenti suurema üldise vähiriski ja 26 protsenti suurenenud rinnavähiriskiga, leidub kuivatatud lihas, õunasiidris, küpsetistes, konserveeritud puu- ja köögiviljades, juustudes, jäätises, marineeritud kurkides ja jäätistes. Naatriumnitrit seostus 32% võrra suurenenud eesnäärmevähi riskiga, kaaliumnitraat aga 13% võrra suurenenud vähiriskiga ja 22% võrra suurenenud rinnavähi riskiga.
Atsetaatide koguhulk seostus 15% võrra suurenenud vähiriskiga ja 25% võrra suurenenud rinnavähi riskiga.
https://www.dailymail.co.uk/health/arti ... ancer.html

Järeldus: keeta ja küpsetada ise, vältida valmistooteid, pooltooteid nii palju, kui vähegi võimalik. Toidutootjad üritavad kõigest väest tootmist odavamaks muuta, asendades suhkru glükoossiirupiga, või, õlid ja kakaovõi taimerasvaga ning lisada säilivusaega erinevate uute või vanade lisaainetega.
Kirjutad, et kaaliumsorbaati esineb marineeritud kurkides. Oskad öelda, kas see aine peab purgi peal kirjas ka olema? Vaatasin oma marineeritud kurgi purgi üle, seal pole ühtegi lisaainet kirjas, ainult sinepiseemned jne.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Loe ka taimekaitsevahendite kohta (näiteks glüfosaat), loomasööda kohta, antibiootikumide ja rasestumisvastaste vahendite jääkide kohta joogivees jne...
"Huvitav" tõesti, et meil on nii palju vaimse tervise häireid, hormonaalseid häireid, vähki.
Ja see on õige, et koosmõjusid pole üldse uuritud (väidetavalt liiga kallis).
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ah, tegelikult, kui mõelda, minu vanaema sõi ju ka kogu elu iga päev regulaarselt vähemalt paar viilu vorsti (seda nitritiga), lisaks veel viinerid/sardelle vahel lõunaks. Elas kaua ja kõbusalt, 90a suri äkki oma kodus (illmselt vereringes mingi krõks käis).

Ilmselt oleneb ka kogusest. Kui tahta suuremas koguses midagi "lihalist" süüa, siis pigem lihtsalt toorest liha osta ja küpsetada. Bensoaati saab päris edukalt vältida, sest see pole nii stamm-koostisosa kui nitraat ja selles osas varieeruvad tooted - ühes sarnases tootes on see, teises pole.

Poes silte lugeda kindlasti maksab (kui üks toode on "ainega" ja teine ilma, siis võib valida selle teise, see on tootjatele ka mingi tagasisiside, et mida tarbija tahab näha ja mida ei taha), aga....
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Jäätise osas (kui ostad poejäätist) on vast emulgeerivaid aineid kõige keerulisem vältida, sest sellist ekperimenti, et nagu kodutehtud külmutatud kondenspiimasegu müügile paisata, pole mitte üksi tootja (veel?) söandanud teha. Ilmselt kardetakse ostjate pahameelt ja täielikku hävingut.

Sest ostjad on sellised... kahepalgelised, mingis küsitluses võivad ju öelda küll, et: "Jaa, me ostaks seda tervislikumat", aga reaalselt siiski enamus tahab ikka näit. seda jäätist, mis on mõnusalt kreemjam.

Nagu ka leivatootajad kurtisd, et on proovinud teha vähem magusa maitsega (noh, et vähem suhkrut sees, tervislikum) leiba. Aga enamus ostjaid kirtsutab selle peale nina ja valib ikka magusama. Mis tõttu läbimüük jääb madalaks, müügiedu ei tule, vaikselt toode kaob sortimendist. Eks sis pannakse ikka magusta linnasejahu, sukrut jms. leiva sisse - ja tarbija ostab, sest tundub maitsev.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mind ajab vihaseks see ülemagustamine. Hiljuti ostsin mingit laste pikkpoissi, mida ei suutnudki ära süüa - nii rõvemagus oli see hakkliha. Poesalatid on ka magusainega ära rikutud.
Magus mulle meeldib, aga magustoiduna.
Ega muud polegi, kui ise kõike teha, aga alati ei jõua või ei viitsi.
Krissse
Postitusi: 66
Liitunud: 03 Jaan 2026 13:50
Kontakt:

Postitus Postitas Krissse »

Tolmukübe kirjutas: 09 Jaan 2026 09:45
Krissse kirjutas: 08 Jaan 2026 17:11 Juba mitu aastat on kahtlustatud sagenevate vähijuhtumite (eriti ehmatav on soolevähijuhtumite kiire kasv) taustal erinevaid lisaaineid.
Viimases, prantslaste tehtud uuringus uuriti säilitusaineid, mida tavaliselt leidub näiteks suitsulihas, hambapastas, salatikastmetes, ketšupis ja sinepis. Läbi töötati 100 000 inimese andmeid, keskmine vanus 42 ja 80% naised, seitsme aasta jooksul peetud toitumispäevikute põhjal. Selle aja jooksul sai vähi 4000 inimest, rinna, eesnäärme ja soolevähi. Suurenenud vähijuhtumitega leiti seos kaaliumsorbaadi, kaaliummetabisulfiti, naatriumnitriti, kaaliumnitraadi ning äädikhappe ja naatriumerütorbaadi puhul.
Näiteks kaaliumsorbaat, mida seostati 14 protsenti suurema üldise vähiriski ja 26 protsenti suurenenud rinnavähiriskiga, leidub kuivatatud lihas, õunasiidris, küpsetistes, konserveeritud puu- ja köögiviljades, juustudes, jäätises, marineeritud kurkides ja jäätistes. Naatriumnitrit seostus 32% võrra suurenenud eesnäärmevähi riskiga, kaaliumnitraat aga 13% võrra suurenenud vähiriskiga ja 22% võrra suurenenud rinnavähi riskiga.
Atsetaatide koguhulk seostus 15% võrra suurenenud vähiriskiga ja 25% võrra suurenenud rinnavähi riskiga.
https://www.dailymail.co.uk/health/arti ... ancer.html

Järeldus: keeta ja küpsetada ise, vältida valmistooteid, pooltooteid nii palju, kui vähegi võimalik. Toidutootjad üritavad kõigest väest tootmist odavamaks muuta, asendades suhkru glükoossiirupiga, või, õlid ja kakaovõi taimerasvaga ning lisada säilivusaega erinevate uute või vanade lisaainetega.
Kirjutad, et kaaliumsorbaati esineb marineeritud kurkides. Oskad öelda, kas see aine peab purgi peal kirjas ka olema? Vaatasin oma marineeritud kurgi purgi üle, seal pole ühtegi lisaainet kirjas, ainult sinepiseemned jne.
Kaaliumsorbaat on E202, iseenesest peaks ka pakendil kirjas olema, kui markeering on korrektne. Samas E202 esineb ka toodetes, mida seal artiklis pole mainitud, näiteks ka veinis, karastusjookides, jogurtis. Pakun, et kui pole, siis ka ei sisalda, vähemalt kui on Euroopas toodetud. Siiski on ka kosmeetikatoodetest leitud aineid, mida pole pakendil kirjas olnud, mitte küll otseselt kahjulikud väiksemas koguses, aga siiski.
Krissse
Postitusi: 66
Liitunud: 03 Jaan 2026 13:50
Kontakt:

Postitus Postitas Krissse »

Külaline kirjutas: 09 Jaan 2026 15:32 Jäätise osas (kui ostad poejäätist) on vast emulgeerivaid aineid kõige keerulisem vältida, sest sellist ekperimenti, et nagu kodutehtud külmutatud kondenspiimasegu müügile paisata, pole mitte üksi tootja (veel?) söandanud teha. Ilmselt kardetakse ostjate pahameelt ja täielikku hävingut.

Sest ostjad on sellised... kahepalgelised, mingis küsitluses võivad ju öelda küll, et: "Jaa, me ostaks seda tervislikumat", aga reaalselt siiski enamus tahab ikka näit. seda jäätist, mis on mõnusalt kreemjam.

Nagu ka leivatootajad kurtisd, et on proovinud teha vähem magusa maitsega (noh, et vähem suhkrut sees, tervislikum) leiba. Aga enamus ostjaid kirtsutab selle peale nina ja valib ikka magusama. Mis tõttu läbimüük jääb madalaks, müügiedu ei tule, vaikselt toode kaob sortimendist. Eks sis pannakse ikka magusta linnasejahu, sukrut jms. leiva sisse - ja tarbija ostab, sest tundub maitsev.
Ma arvan, et selles osas on tootjad ikkagi ise süüdi ja sageli jäetakse turundusvõimalused täiesti kasutamata. Turundus nõuab leidlikkust ja tööd pakendiga. Meil need pakendid tihti ei anna kuigi palju infot toote kasulikkusest, aga inimesed reageerivad sõltuvalt kommunikatsioonist. Kui pakendil mainitud suurelt..nii palju tervislikke kiudaineid, ei sisalda seda või teist.... sisaldab...,jne, see muudab pikkamööda ka suhtumist. Kui info on ainult koostises, sedagi nii väikeses kirjas, kõikide muude keelte segapudrus, ei ole sellest mingit kasu. Kindlasti ei saa ka kiirelt suuri muudatusi teha, aga pikkamööda. Praegusel juhul on suhkrut ju kõvasti vähendatud, aga asendatud selle glükoossiirupist kräpiga.

Ei puutu küll asjasse, aga isegi parim enne kuupäevi otsi taga, suurendusklaasiga ka ei näe, trükitud jogurti vm toodete kaanele tumeda fooni peale. Olin tõsiselt hämmastunud, kui Šotimaal avastasin, et parim enne kuupäevad on tükitud suurelt valgetele sildikestele, mis on keset toodet.
Viimati muutis Krissse, 09 Jaan 2026 21:24, muudetud 2 korda kokku.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Andy ja 2 külalist